Tee annetus

Viie inimese südametänu: “Aitäh, et saan veel näha hommikust päikesetõusu ja lapselapsi kasvamas…"

Viimase kuu aja jooksul oleme ulatanud abikäe 30 Eesti inimesele. Need on 30 elu, 30 uut lootust. 30 võimalust elada ja olla jätlkuvalt rõõmuks oma lähedastele. Keskmiselt üks abikäsi meie poolt välja sirutatud iga päev. Mõned inimesed saatsid meile tänukirjad, kirjeldades oma võitlust vähiga ning seda, mida nende jaoks tähendab fondi annetajate tugi.

67-aastane Aleksandr, kelle maksavähiravi toetame, kirjutab:
"Olen oma perega südamest tänulikud vähiravifondile ja selle fondi annetajatele. Te annate mulle elu ja võimaluse haigusega võidelda edasi.
Olen kannatanud palju erinevaid raviviise, kuid kahjuks haigus ei taandunud. Juulis tehtud uuringus selgus, et kolded juba ka kopsus.
Mul on lootus elada ja proovida veel ühte kallist ravimit tänu teile. Tervis on elu! Teie aitate elusid päästa!"
55-aastasel Teamiril Tallinnast on kopsuvähk. Fond aitab seda kontrolli all hoida. Teamiri tütar kirjutab:  
"Meil on väga hea meel, et saime positiivse otsuse, pisar tuli silma teie vastuse lugedes. Isale pandi diagnoos 2017. aasta lõpus - IV staadiumis kopsuvähk metastaasidega kopsus ja maksas. Konsiiliumis öeldi, et haigus ei ole enam opereeritav ja pakuti keemiaravi, millega olime nõus. Isa talus keemiaravi hästi, enesetunne oli hea, ta toimetas kodus iseseisvalt. 2018. aasta lõpus tehtud uuring näitas, et metastaasid on tekkinud ka ajju. Isa on saanud kaks kiiritusravikuuri. Kahjuks tänaseks haigus areneb edasi ja vajab uut ravikäiku. Isal tekkisid hingamisraskused, enesetunne muutus hullemaks, isegi toast kööki minemine osutus juba raskeks.  
Nägin kuidas isal käed langesid, tekkis lootusetuse tunne. Kuid meie arst dr. Oselin ütles, et on veel üks ravim, mida võiks proovida, kuid seda ravi ei rahasta haigekassa. Abi võib saada Kingitud Elu fondist. See andis meie perele lootust. Lootust isale elupäevi pikendada ja näha, kuidas lapselapsed kasvavad. Kogu protsess taotlusest otsuseni toimus väga kiiresti. Nüüd jääme ootama, et saaks raviga alustada ja see ravi ka toimiks."

Võrus elaval 63-aastasel Ruthil on maksakasvaja, mida aitame ravida. Ta kirjutab:

"2017.aaastal mu enesetunne halvenes. Kurtsin sellest mitu korda oma perearstile. Kuna maohappega on olnud probleemid, siis kirjutati välja uued rohud ja käisin "mõõka neelamas”. Ei ühtegi uuringut rohkem ega ka vereanalüüse siseorganite kohta.
2018aasta jaanuari keskel läksin uuesti perearsti juurde. Nüüd võin öelda, et mul vedas. Ei olnud perearsti, oli resident, kes kuulas mind ära. Koheselt saadeti ultrahelisse, võeti kõik vereanalüüsid. Paari päeva pärast sain manograafiasse ja sealt edasi onkokirurgi juurde. Selgus, et mul on pahaloomuline maksakasvaja, mis arenenud nii kaugele, et lõigata enam ei saa. Paari nädala pärast olin dr.Kase juures, kes määras raviks Nexavari tabletid.Nüüdseks on selginud asjaolu, et ravi ei ole andnud tulemusi.Seega pöördusime Teie poole. Olen üksik inimene pean toime tulema kõigega. Olen südamest tänulik teie abi ja vaeva eest. Tuhanded tänusõnad kõikidele annetajatele.
68-aastane Nikolai saab fondile toetuda juba kaks aastat. Tema kopsuvähiravi toetame igakuiselt. Nikolai tütar kirjutab:
"Elu on muretu kui lähedastega on kõik korras. Paraku jõudsin selle tõdemuseni alles siis, kui see nii enam polnud. Üks hirmsamaid asju elus on kuulda, et su pereliikmel on vähk. Sealt edasi on väga vähe sinu kätes. Puutud kokku valdkonnaga, millest enne midagi ei teadnud ja näed, kui palju teevad arstid su aitamiseks.
Sellest saab nüüd 5 aastat kui isal avastati neljanda staadiumi kopsuvähk. Aeg täis ahastust, pinget, viha, leppimatust, tänulikkust ja lootust - seda lõputut lootust. Isa arstid nimetavad teda liikuvaks imeks. Mees, kes vaatamata surmavale diagnoosile siiamaani elab. Ja kes oma elu üle sugugi ei nurise. Ajab rahulikult oma igapäevaasju, naudib päikeselisi hommikuid ja hommikukohvi, hoiab lapselapsi, mängib koertega, teeb talvepuid, võitleb kopraga territooriumi pärast ja palju, palju muud. Väikesed igapäevarõõmud, mis kõik oleks olemata, kui haigus temast jagu oleks saanud.
Olen kõike nii iseenesest mõistetavaks pidanud - isa on ju alati olemas. Alati telefonikõne ja paari sõidutunni kaugusel. Alati osa tugimüürist, mis toetab ja kaitseb. Viis aastat tagasi jõudis meie kõigini teadmine, et asjad võivad muutuda. See lõputu võitlus mis järgnes, täis keemiaravi, kompuutertomograafia vastuste ootamist, päevi mil isa voodist ei tõusnud, oli kurnav kõigile.
Kuni kaks aastat tagasi teatas isa raviarst, et on veel üks ravivõimalus, kuid haigekassa seda ei kompenseeri. Edasi käis kõik väga kiiresti. Taotlus ja haiguslugu vähiravifondile ning jah vastus saabus kiiresti. See tundus alguses uskumatu. Ja ravi mõjus! Kui isa nüüd voodis pikutab, on selle põhjuseks vaid laiskus. Isegi kui vahest on tuju paha või ilm sompus, alati tuleb päike välja, kui mõtlen meie suure südamega inimeste peale kes Kingitud Elu fondi annetavad. Minu siiras lugupidamine ja tänud teile."
Veel toetame 70-aastast võrulannat Niinat võitluses soolekasvajaga. Tema kirjutab:

"Haigus andis endast märku aasta eest, kui kevadel tekkisid köhahood ja kaalukaotus. Pöördusin perearsti poole, kellele rääkisin oma murest. 20 aastat tagasi oli mul naha pahaloomuline melanoom, millest tervenesin, aga nüüd kartsin, et melanoom on tagasi tulnud. Perearsti kaudu õnnestus saada saatekiri kopsu röntgenuuringule. Seal avastati võimalikud kopsusiirded. Edasi suunati mind Tartusse uuringutele, kus selgus, et tegemist on kaugelearenenud jämesoolevähiga, mis oli andnud kaugsiirdeid kopsu, maksa ja neerupealsetesse.

Minu raviarst on dr Mägi, kelle kohta on mul vaid kiitvaid sõnu. Tema poolt paika pandud raviskeemi alusel hakkasin saama keemiaravi. Ravi on olnud väga raske, paaril korral on tulnud pöörduda ka erakorraliselt Tartusse onkoloogiaosakonda, sest iiveldushood on teinud nii nõrgaks, et pole jaksanud püstigi tõusta. Kuid esialgu oli raviefekt väga hea ning haigus näitas taganemise märke. Ka enesetunne läks iga kuuga paremaks.

Viimase kompuutertomograafilise uuringu järgi aga kahjuks selgus, et olemasolev ravi ei ole enam tõhus ja haigus on edasi arenenud. Raviarstiga arutasime ja nägime võimalust paluda abi Vähiravifondist Kingitud Elu, sest haigekassa kahjuks kõige uuemaid vähivastaseid ravimeid veel ei toeta. See ravim, mille jaoks palun toetust, on paljudes riikides juba kasutusel ja oma efektiivsust tõestanud. Kahjuks ei ole mul endal piisavalt võimalusi seda ravimit osta. Olen tänulik vähiravifondile teie töö eest ja eriti tänulik igale vähiravifondi annetuse teinud inimesele, kes annavad minule ja teistele minusugustele võimaluse raviga edasi minna.

Eesti on küll väike, aga siin elab suure südamega heldeid inimesi. Võimaluse piirides olen ka ise annetanud, kuid saatuse tahtel olen nüüd mina abivajajate hulgas. Olen pensionär ning minu ainsaks lootuseks ravi jätkata on praegu kaasinimeste tähelepanu ja hoolivus.

Veel tahaks näha hommikust päikesetõusu ja lapselapsi kasvamas. Tahaks viibida koos lähedastega ja tunda rõõmu nende rõõmudest. Tänan väga inimesi, kes võimaldavad oma annetustega minu soovide täitumist."

Jaga artiklit:

Viimased uudised

Kingitud Elu kuum suvi: abitaotlejate arvu kasv 41 protsenti viib vähiravifondi raskete otsuste juurde  
30.06.2024
Viljandi Kultuuriakadeemia tudeng korraldab lõputööna kontserdisarja Kingitud Elu toetuseks
11.04.2024
Kingitud Elu on 10 aastaga abistanud üle 2000 inimese ning kogunud üle 23 miljoni euro annetusi  
06.02.2024