Kingitud Elu on 10 aastaga abistanud üle 2000 inimese ning kogunud üle 23 miljoni euro annetusi
5.veebruaril 2024 kümnendat tegutsemisaastat tähistanud Vähiravifond Kingitud Elu on 10 aasta jooksul aidanud kõiki sihtgrupi abitaotlejaid, keda on rohkem kui 2000 Eesti inimest vanuses 7-89. Fond on kogunud annetustena kokku üle 23 miljoni euro ning seda toetab iga kuu 12 000 püsiannetajat. Kingitud Elul on tänaseks üle 200 vabatahtliku, kes käivad regulaarselt annetusi kogumas. Juubelisünnipäeval kutsusime ajakirjanikud ja fondi inimesed Raeapteeki senist meenutama.
„Ühe naise kannatustest on sündinud suur õnnistus tervele Eestile. Me oleme seni saanud kõiki abivajajaid toetada ning keegi pole jäänud ilma hädavajaliku ravita,“ sõnas Vähiravifondi Kingitud Elu juhataja Toivo Tänavsuu. „Me ei saa garanteerida kellelegi elupäevi ega tervist, sest isegi maailma kõige kallimad ravimid ei pruugi alati patsienti aidata. Küll aga saame me kõikidele abivajajatele kinkida võimaluse proovida parimat saadaval olevat ravi ehk anname veel ühe õlekõrre ja võimaluse elada kauem täisväärtuslikku elu või võimaluse koguni terveneda,“ lausus Tänavsuu.
Fondis sünnib sageli ka imesid. Ravimid, millest nende kliinilised uuringud lubavad eeldada palju vähemat, annavad konkreetsetele patsientidele juurde pikki aastaid. Kaugele arenenud vähid, mis tunduvad patsiendi jaoks lootusetu perspektiiviga, vähenevad kallite ravimite toel nii palju, et neid saab operatsiooniga täielikult eemaldada. „Meil on ka imelugusid ehk edulugusid, kus perspektiivituks tunnistatud haiged, kellel on neljanda staadiumi haigus, on fondi toel terveks saanud,“ märkis Tänavsuu.
Kingitud Elu toetab haigeid, kes ei mahu Tervisekassa n-ö vihmavarju alla, kuid ajalugu näitab, et fond ravib ka “terveid” ehk Eesti ühiskonda, propageerides annetamist ja tekitades sidusust. Toivo Tänavsuu sõnul on vabatahtlikest saanud omaette kogukond, kellest paljudel on isiklik vähikogemus. Mõni käib praegu paralleelselt ravil ja teistele abivajajatele annetusi kogumas. Ilma vabatahtliketa poleks ka fondi.
Lisaks haigete ja tervete toetamisele abistab fond ka arste, kellel tekkis tänu fondile rohkem võimalusi patsientide jaoks. „Me toetame ka riiki ehk ravime riigikassat, sest iga umbes kümnes fondi annetatud euro läheb kurioossel kombel ravimite käibemaksuna riigikassasse. Kuigi räägitakse, et Eestis ei ole paljud ravimid kättesaadavad, et meie kulutused meditsiinile SKT suhtes on madalad võrreldes teiste riikidega, on fondi toel sisuliselt kõik efektiivsed vähiravimid kättesaadavad alates esimesest päevast, mil nad Euroopas müügiloa saavad,“ märkis Tänavsuu.
Vähiravifond Kingitud Elu asutati 5. veebruaril aastal 2014 Hille Tänavsuu, Toivo Tänavsuu ja Janek Mäggi poolt. Fond asutati pärast seda, kui Hille oli võidelnud aastaid raske vähihaigusega ning sattunud raviteekonnal olukorda, kus eluliselt vajalik ravim oli küll olemas, kuid seda ei kompenseerinud tol hetkel veel Tervisekassa. Ravim maksis 5000 eurot kuus. Paljude eestimaalaste abiga sai Hille vajaliku ravimi ja elas selle toel ühe täisväärtusliku lisa eluaasta. Kaks kuud enne Hille surma asutati vähiravifond.
„Ühe naise kannatustest on sündinud suur õnnistus tervele Eestile. Me oleme seni saanud kõiki abivajajaid toetada ning keegi pole jäänud ilma hädavajaliku ravita,“ sõnas Vähiravifondi Kingitud Elu juhataja Toivo Tänavsuu. „Me ei saa garanteerida kellelegi elupäevi ega tervist, sest isegi maailma kõige kallimad ravimid ei pruugi alati patsienti aidata. Küll aga saame me kõikidele abivajajatele kinkida võimaluse proovida parimat saadaval olevat ravi ehk anname veel ühe õlekõrre ja võimaluse elada kauem täisväärtuslikku elu või võimaluse koguni terveneda,“ lausus Tänavsuu.
Fondis sünnib sageli ka imesid. Ravimid, millest nende kliinilised uuringud lubavad eeldada palju vähemat, annavad konkreetsetele patsientidele juurde pikki aastaid. Kaugele arenenud vähid, mis tunduvad patsiendi jaoks lootusetu perspektiiviga, vähenevad kallite ravimite toel nii palju, et neid saab operatsiooniga täielikult eemaldada. „Meil on ka imelugusid ehk edulugusid, kus perspektiivituks tunnistatud haiged, kellel on neljanda staadiumi haigus, on fondi toel terveks saanud,“ märkis Tänavsuu.
Kingitud Elu toetab haigeid, kes ei mahu Tervisekassa n-ö vihmavarju alla, kuid ajalugu näitab, et fond ravib ka “terveid” ehk Eesti ühiskonda, propageerides annetamist ja tekitades sidusust. Toivo Tänavsuu sõnul on vabatahtlikest saanud omaette kogukond, kellest paljudel on isiklik vähikogemus. Mõni käib praegu paralleelselt ravil ja teistele abivajajatele annetusi kogumas. Ilma vabatahtliketa poleks ka fondi.
Lisaks haigete ja tervete toetamisele abistab fond ka arste, kellel tekkis tänu fondile rohkem võimalusi patsientide jaoks. „Me toetame ka riiki ehk ravime riigikassat, sest iga umbes kümnes fondi annetatud euro läheb kurioossel kombel ravimite käibemaksuna riigikassasse. Kuigi räägitakse, et Eestis ei ole paljud ravimid kättesaadavad, et meie kulutused meditsiinile SKT suhtes on madalad võrreldes teiste riikidega, on fondi toel sisuliselt kõik efektiivsed vähiravimid kättesaadavad alates esimesest päevast, mil nad Euroopas müügiloa saavad,“ märkis Tänavsuu.
Vähiravifond Kingitud Elu asutati 5. veebruaril aastal 2014 Hille Tänavsuu, Toivo Tänavsuu ja Janek Mäggi poolt. Fond asutati pärast seda, kui Hille oli võidelnud aastaid raske vähihaigusega ning sattunud raviteekonnal olukorda, kus eluliselt vajalik ravim oli küll olemas, kuid seda ei kompenseerinud tol hetkel veel Tervisekassa. Ravim maksis 5000 eurot kuus. Paljude eestimaalaste abiga sai Hille vajaliku ravimi ja elas selle toel ühe täisväärtusliku lisa eluaasta. Kaks kuud enne Hille surma asutati vähiravifond.
