Vähiravifond läheb Eesti ringreisile koos Euroopa klubijalgpalli uhkeimate karikatega

Selle nädala reedest, 20. juulist kuni 12. augustini toimub seitsmes Eesti linnas kokku kümme koduse jalgpalli Premium liiga mängu. Matšide eel näidatakse rahvale Euroopa klubijalgpalli ihaldatuimad karikad: UEFA Superkarikat, Euroopa liiga karikat ja Meistrite liiga trofeed.

“Jalgpall on saanud märkamatult Eesti kõige populaarsemaks pallimänguks,” sõnas vähiravifondi Kingitud Elu juhataja Toivo Tänavsuu. “Vähiravifond on alati seal, kus on inimesed. Kolm ägedat trofeed on väärt vaatamist, mistõttu loodame ringreisi mängudel kohtuda paljude jalgpallihuvilistega. Kõik saavad võimaluse teha spontaanse heateo, kinkides annetusega vähihaigetele lootust ja elupäevi.”

Karikate ringreisil koguvad vähiravifondi vabatahtlikud annetusi vähihaigete toetuseks sularahas ja pangakaardiga. Pool mängude piletitulust panustavad klubid vähihaigete toetuseks.
Mängudel korraldatakse klubide ja Eesti koondise staaride jalkanänni heategevuslikud oksjonid. Iga mängu vahel loositakse vaatajate vahel välja kaks pääset UEFA Superkarika finaalmängule Real Madrid vs Atletico Madrid (Lilleküla staadion, 15. august).
Uhked karikad on imetlemiseks väljas kõikide mängude eel: kaks tundi enne kohtumise algust avatakse festivaliala koos karikate, toitlustuse, päevajuhi ja erinevate tegevustega.

Karikate ringreis käib läbi Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi, Kuressaare ja Paide:

20. juuli, A. Le Coq Arena:
Tallinna FC Flora – Viljandi JK Tulevik
Mängu algus kell 19.30

21. juuli, Kalevi Keskstaadioni kunstmuruväljak:
JK Tallinna Kalev – FC Kuressaare
Mängu algus kell 16

22. juuli, Kadrioru staadion:
Tallinna FCI Levadia – Paide Linnameeskond
Mängu algus kell 16

25. juuli, Kuressaare linnastaadion:
FC Kuressaare – Vaimastvere SK
Mängu algus kell 19

27. juuli, Viljandi linnastaadion:
Viljandi JK Tulevik – JK Tallinna Kalev
Mängu algus kell 19.30

4. august, Narva Kreenholmi staadion:
JK Narva Trans – Paide Linnameeskond
Mängu algus kell 16

5. august, Hiiu staadion:
Nõmme Kalju FC – JK Tallinna Kalev
Mängu algus kell 16

10. august, Paide linnastaadion:
Paide Linnameeskond – Tallinna FC Flora
Mängu algus kell 19

11. august, Tartu Tamme staadion:
Tartu JK Tammeka – Viljandi JK Tulevik
Mängu algus kell 16

12. august, Pärnu Rannastaadion:
Pärnu JK Vaprus – JK Tallinna Kalev
Mängu algus kell 16

14. ja 15. augustil toimub ringreisi finaalüritus Tallinnas Vabaduse väljakul: karikate väljapanek koos erinevate põnevate tegevustega.

Circle K kliendid annetasid aastaga vähiravifondile Kingitud elu 26 000 eurot, ettevõte lisas omalt poolt annetusena veel 14 000 eurot.  

Alates eelmisest aastast saavad Circle K kliendid teenindusjaamades annetada sularahas kassade juures olevatesse annetuskastidesse. Samuti on võimalik kassas paluda endale meelepärane annetussumma lisada ostuarvele ning tasuda see pangakaardiga.  

“Vähiravifondi ja Circle K hea koostöö aitab Eestis juurutada mõtteviisi, et head tegemine on loomulik osa igapäevasest elust, mitte omaette suur ja erakordne sündmus. Annetuskastid Circle K teenindusjaamades üle Eesti on kui üks suur pang, kuhu pidevalt tilgub heategusid. Kuni pang saab täis ja meie saame mitmele inimesele kinkida lootuse ning võimaluse elada,” ütleb vähiravifondi Kingitud elu juhataja Toivo Tänavsuu.  

Circle K alustas koostööd vähiravifondiga juba 2016. aastal, mil iga väikese annetuse tegija sai tänutäheks šokolaadi tänusõnadega “Aitäh, et kinkisid elu”. Kuu ajaga koguti 10 000 eurot, mis suunati vähiga võitlevate inimeste raviks. Aasta tagasi juulis alustati annetuste kogemust spetsiaalsetes Circle K jaamade kassades olevates “Kingi elu!” annetuskastides.  

Ettevõtte koostöö „Kingitud elu” fondiga on aga veelgi laiem – Circle K jaamades müüakse vähiravifondi heategevuslikke helkureid ning Circle K katab üle Eesti annetusi koguvate fondi vabatahtlike kütusekulud. 

Circle K Eesti on üks Eesti suurimaid mootorikütuste jaemüüjaid, mis omab ja opereerib 59 täisteenindus- ja 17 automaatjaama ning üht mugavuspoodi. Ettevõttes töötab ligi 700 inimest, neist enamus teenindusjaamades. Circle K Eesti AS kuulub Kanada päritolu rahvusvahelisse kontserni Alimentation Couche-Tard.

Laupäeval Kadrioru pargis aset leidnud Eesti suurim heategevuslik perepäev Pardiralli tõi vähihaigete laste ja nende perede toetuseks esialgsetel andmetel kokku rekordilise summa annetusi – ligi 214 000 eurot. Seda on üle kahe korra rohkem kui eelmisel aastal.   

Võistlustules oli 14 000 ralliparti. Pardinumbrite müügist laekus üle 155 000 euro ning perepäeval kohapeal erinevate tegevuste läbi, annetuskastide kaudu ja toitlustusega veel üle 10 000 euro. Ülejäänud summa moodustavad annetused rallikorraldaja Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu (EVLVL) kontodele. 

“Pardiralli oli taas üle ootuste edukas, seda tänu meie koostööpartneritele vähiravifondile Kingitud elu ning heategevusfondile Minu Unistuste Päev. Aga eelkõige tänu kõikidele Eesti inimestele, kes on võtnud oma südameasjaks Pardiralli jätkumise. Et kõikidel vähilastel oleks lootus ja jaks oma haigusega võidelda ning nende peredel vaeva keskel ka rõõmu. Suur tänu kõikidele panustajatele ja kohtume järgmisel aastal,” ütles EVLVLi asutaja Märt Avandi.  

Pardiralli tuludest rahastab EVLVL Tallinna Lastehaigla juures asuva vähihaigete laste ja nende perede tugikeskuse tööd. Koostöös vähiravifondiga Kingitud elu katab EVLVL Pardiralli tuludest ka laste vähiravi, mis haigekassa “vihmavarju” alla ei mahu. Vastavalt kokkuleppele laekub kolmandik tänavuse Pardiralli tuludest vähiravifondi, kaks kolmandikku jääb EVLVLile. 

Viiendat korda toimunud Pardirallile oli laupäeval Kadriorus kaasa elamas tuhandeid inimesi. Suurüritust toetas rohkem kui 100 Eesti ettevõtet ning ralli korraldusse panustas üle 150 vabatahtliku EVLVList, vähiravifondist ja Minu Unistuste Päevast.  

”Sel aastal sündis kolme heategevusfondi koostöös kõigi aegade edukaim Pardiralli. Oleme tänulikud usalduse eest Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidule, kes meid juba teist aastat korraldusmeeskonda kaasas. Minu Unistuste Päeva nimel soovime tänada kõiki annetajaid, toetajaid ja koostööpartnereid, tänu kellele koguti tänavu rekordiline annetussumma vähihaigete laste ja nende perede toetuseks ning vabatahtlikke, kes andsid endast igal sammul parima,” sõnas Minu Unistuste Päeva tegevjuht Kristiina Gabor-Mägi. 

“Pardiralli on erakordselt vahva üritus ja meil oli puhas rõõm olla osa sellest. Vähiravifond teeb sügava kummarduse kõikide Pardiralli korraldajate, rallisse panustajate, pardiostjate, iga väiksema toetaja ning vabatahtliku ees – ühise kambakaga kinkisime mitmele vähilapsele kallihinnalise lootuse, elurõõmu ja võimaluse elada,” rääkis vähiravifondi juhataja Toivo Tänavsuu.  

Järgmine Pardiralli toimub 2019.aasta suvel, kuid annetused EVLVLile on oodatud aastaringselt: www.vahilapsed.ee 

Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit (www.vahilapsed.ee) on 1992. aastal loodud organisatsioon, mille eesmärgiks on aidata vähihaige lapse vanemaid. Liidu moodustavad inimesed, kellel on sarnane kogemus, kes teavad, millest nad räägivad ja kellel on soov aidata.

Heategevusfond Minu Unistuste Päev (www.minuunistustepaev.ee) on 2011. aastal loodud vabatahtlike tegevusel ning toetajate rahastusel põhinev heategevusfond, mis viib ellu raskelt või krooniliselt haigete laste unistusi, pakkudes seeläbi nii lapsele kui ka tema lähedastele emotsionaalset tuge – positiivseid elamusi, rõõmu ja julgustust.  

Maikuus laekus vähiravifondi “Kingitud elu” annetustena üle 160 000 euro. Fondi nõukogu kiitis heaks 33 inimese ravi toetamise, neist 10 saavad fondilt toetuse esmakordselt. Kokku tasus fond raviarveid ligi 355 000 euro ulatuses – rohkem kui kunagi varem ühe kuu jooksul.

Maikuus tabas fondi taas tõeline taotluste laviin, kus vaid ühe nädalaga saabus fondi postkasti 15 abitaotlust – rohkem kui kunagi varem. Oleme tänavu viie kuuga ületanud 100 abisaaja piiri. Eelmisel aastal toetasime terve aasta jooksul nii palju inimesi.
Loe meie postitust siit 
 
Kingitud elud
 
Oleme korraldanud personaalsed kogumiskampaaniad 46-aastase Pärnu ema ja vanaema Irene Amuri ning 57-aastase Saaremaa pereisa Ott Paakspuu toetuseks. Mõlemad ravid toimivad ja jätkuvad fondi toel. Irene heaks annetasid TV3 saate “Inglite Aeg” vaatajad detsembris üle 64 000 euro, millega me garanteerime naisele ravi pikaks ajaks. Inimesed elavad oma lähedaste seltsis. Iga päev on kui kingitus.
 
Mais asusime toetama ka Jõhvist pärist 60 aastast Viktorit, kelle kopsuvähiravisse panustame kolme kuu jooksul 18 000 eurot, millest mees ise katab 2000 eurot.
Viktor kirjutab:
“Olen siiralt tänulik fondile ja kõigele annetajatele toetuse eest. Usun, et saan terveks, et olla koos minu lähedastega, tunda rõõmu minu laste ja lastelaste väikeste ja suurte edusammude üle, olla vajalikuks ühiskonnaliikmeks ja teha minu lemmiktööd.”
 
Samuti ulatasime abikäe 63-aastasele Tartust pärit Tiiule. Toetame tema rinnavähiravi, millele kulub umbes 3000 eurot kuus.  
Naine kirjutab:
“Juulikuu lõpus peaks meie perre sündima esimene lapselaps. Loodan, et tänu antud ravile saan teda näha ja ka tunda rõõmu ta kasvamisest. Ilma toetuseta oleks ravim liialt kulukas, üks kuur – 21 tabletti maksab peaaegu 3000 eurot. Tänan kõiki, kes on leidnud võimaluse fondi toetada ning seeläbi kinkinud abivajajatele lootust ja usku tervenemise võimalusse.”
 
Loe siit ka teiste abisaanute tunnistusi, mis on täis lootust ja tänu headele annetajatele.

Annetustalgutel kogusid vähiravifondi vabatahtlikud kokku 34 000 eurot.
Loe talgutest lähemalt siit

Vaata siit, kuidas minister Janek Mäggi ja Toivo Tänavsuu talgute raames Solarises annetusi kogusid.
 
Fond ostab ravimeid, riik teenib maksuraha
 
Õhtuleht võttis teravalt üles heategevuse maksustamise teema. Väärib tugevalt rõhutamist ja eraldi kahe punase joone alla tõmbamist: riik ei maksusta annetamist. Küll aga tuleb fondil ravimeid ostes tasuda 9% käibemaksu, nagu igaüks, kes ravimeid ostab.
Kuna me ostame päris palju ravimeid, olemegi nelja aasta jooksul kasutanud üle 300 000 euro annetusi käibemaksuks.
Loe õhtulehe artiklit siit
 
Uus tervise- ja tööminister Riina Sikkut ei pea võimalikuks olukorda, kus vähiravifond ei toeta lisaks vähihaigetele maksutuluga ka riiki.
Loe ministri seisukohti siit 

Aga Haigekassa juht Rain Laane on samal ajal vähiravifondi püsitoetaja
 
Toivo pälvis teenetemärgi

Vähiravifondi asutaja Toivo Tänavsuu pälvis mais Tallinna linna päeva raames pealinna teenetemärgi, mille andsid üle linnapea Taavi Aas ja linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart.
Loe lähemalt siit
 
Oksjonid, korvpall, jalgpall ja võrkpall
 
Mais viisime läbi mitu oksjonit, kus enampakkumisele läksid Eesti meisterklubi Kalev Cramo mängijate autogrammidega korvpall, üks fotosessioon ja käsitööna valminud lõikelaud. Fondi lisandus 1200 eurot.
 
Kogusime annetusi korvpallifinaalidel Tartus, Pärnus, Tallinnas ja Raplas. Samuti pakkusime esmakordselt võimalust teha annetusi võrkpallimängudel Rakveres.
 
Premium liiga jalgpallimatši Pärnu Vapruse ja Tallinna Kalevi vahel tõi vähiravifondile annetustena 5000 eurot. Mängule kaasa elama tulnud 944 inimese eest – lihtsalt seetõttu, et nad kohale tulid – annetas Pärnu meeskonna peasponsor Coolbet vähivastaseks võitluseks ligi 3000 eurot, mis “ümardati” lõpuks 4000 euroks. Publik panustas fondi annetuskastidesse üle 600 euro. Mängu vaheajal viisime läbi heategevusliku oksjoni, kus leidsid omaniku Pärnu pallurite autogrammidega särk, aga ka FC Liverpooli jalgpalluri Alex Oxlade-Chamberlaini putsad ning meie ässa Ragnar Klavani Eesti koondise särk, mille andis meile Eesti jalgpalliliit.
 
Ettevalmistused 9. juuni Pardiralliks

Mais panustasime Eesti suurima heategevusliku perepäeva Pardiralli ettevalmistustesse. Vähiravifondi aitas tänavu Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidul (EVLVL) rallit korraldada.
 
EVLVLi juhatuse liige Märt Avandi ja Toivo rääkisid Pardirallist saates “Nädalalõpp Kanal 2ga”
Samuti TV3 Seitsmestes Uudistes
 
Fondi tegevjuht Katrin Kuusemäe käis venekeelse terevisiooni otse-eetris rääkimas, miks haigekassa mõnede ravide rahastamisest keeldub ja kuidas saab fond heade inimeste abiga neid aidata.
Vaata intervjuud siit
 
Vene Delfile rääkis Katrin, kui oluline on heade inimeste toetus meie fondile ja kui oluline on isegi väikseim fondile tehtav annetus.
Vaata intervjuud siit

Soovid vähihaigeid toetada – kinkida elu?
Meie kodulehel on võimalik pangalinkide kaudu vormistada end mõne sekundiga püsiannetajaks. Pangarekvisiidid leiab siit (www.kingitudelu.ee/annetajale)

Uudiskirja saab tellida, kirjutades info@kingitudelu.ee
 
Kõige operatiivsem ülevaade vähiravifondi töödest ja tegemistest meie Facebooki lehel www.facebook.com/kingitudelu
 
Ilusat saabunud suve soovides,
Katrin Kuusemäe ja Toivo Tänavsuu

Hiljuti lõppenud Alexela Korvpalli Meistriliiga hooajal 2017/2018 osales vähiravifond “Kingitud elu” ligi paarikümnel mängul, kogudes vabatahtlikega annetusi ning viies läbi heategevuslikke oksjoneid. Kokku lisandus mängudel Tallinnas, Tartus, Raplas, Pärnus ja Valgas vähihaigete toetuseks fondi ligi 7500 eurot.
 
Sel nädalal leppisid vähiravifondi juhataja Toivo Tänavsuu ning Eesti korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi kokku, et koostöö jätkub sügisel kui algab Eesti korvpalli meistriliiga uus hooaeg.
 
„Korvpalliliidul ja klubidel on hea meel, et saame vähiravifondi tegevust toetada. Suur rõõm on seda koostööd jätkata,” ütles korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi. „Kõige olulisem on kogu asja juures inimeste teadlikkuse – ravide rahastamise vajaduse – esile tõstmine ning see, mida fond on seni oma tegevusega Eesti inimeste eludes korda saatnud.“
 
„Täname korvpalliliitu, kõiki meistriliiga klubisid, oksjonile nänni andnud mängijaid, mängude õhtujuhte, meid korvpallinänniga varustanud Fifaad, loomulikult kõiki annetajaid ja mängudel abis käinud fondi vabatahtlikke – iga väiksematki panustajat,” rääkis vähiravifondi “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu. „Teie toetus, soojus ja kaasaelamine oli tuntav. Võitlus käis nii palliplatsidel kui ka vähihaigete eludes. Üheskoos kinkisite kellelegi lootuse ja võimaluse elada.“

Laupäeval, 9. juunil Kadrioru pargis vähihaigete laste ja nende perede toetuseks toimuval Pardirallil esinevad Svjata Vatra ja Liis Lemsalu. Tasuta perepäeval jätkub põnevat tegevust ja meelelahutust kõigile. 14 000st võistlustulle astuvast vannipardist on tänaseks kaks kolmandikku müüdud. Ralli peaauhinna paneb välja Laevapiletid.ee.

„Esinemiskutset Pardirallile oleme väga oodanud,” ütles menuka Eesti-Ukraina folkbändi Svjata Vatra mänedžer Terje Trotšõnskõi. „Pardiralli on õnnestunud vorm, kuidas rääkida valusatest ja elulistest teemadest nii, et iga inimene tunneb ennast puudutatuna ja tal on võimalus reaalselt toetada, välja näidata hoolivust. Oleme alati ka oma lastele rääkinud Pardirallist ning selle eesmärgist. Meie solist Ruslan on isiklikult selliste peredega kokku puutunud ning oma muusikaga neile rõõmu jaganud.“
 
Lisaks Svjata Vatrale ning mullu Eesti aasta naisartistiks valitud Liis Lemsalule esinevad Pardirallil Laine Mägi tantsukooli lapsed, Lasteekraani laululapsed ning rahvatantsuansambel Uppsar.
 
Viienda Pardiralli aitavad Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidul (EVLVL) korraldada vähiravifond „Kingitud elu“ ja heategevusfond Minu Unistuste Päev. Vastavalt kokkuleppele laekub kolmandik tänavuse Pardiralli tuludest vähiravifondi “Kingitud elu” ning kaks kolmandikku jääb EVLVLi käsutusse. 
 
Minu Unistuste Päev hoolitseb rallipäeval lasteala eest, kus jagub tegevust nii pisikestele kui suurematele lastele. Kohal on batuudid ja näomaalijad, saab teha lilleseadet ja hiigelmulle. Noortealal saab joonistada gräffiteid, vaadata mustkunstietendust ja osaleda Mesikäpa orienteerumismängus. Lasteala telgis on avatud Kelmiküla Lasteaia heategevuskohvik.
 

Kõige pisemate rallisõprade jaoks on Pardirallil pelgupaik, mis on mõeldud emadele koos beebide ning väikelastega, kus on olemas kõik vajalik mähkimiseks ja imetamiseks.

Minu Unistuste Päeva telgis ootab lapsi printsess Elsa. Iga laps saab unistuste puu külge riputada oma suurima südamesoovi ning ürituse lõpus loositakse välja üks õnneseen, kelle unistuse Minu Unistuste Päeva vabatahtlikud ellu viivad. Õnneloosis võidab iga loos.

2017. aastal rahastas EVLVL varasemate Pardirallide annetustest ning koostöös vähiravifondiga “Kingitud elu” 5-aastase Taurise ning 7-aastase Annabeli neuroblastoomiravi, panustades sellesse üle 250 000 euro. Mõlemad lapsed on tänaseks tunnistatud haigusest vabaks.

Pardirallil osalemiseks saab www.pardiralli.ee veebilehelt soetada rallipardi numbreid. Kanalis võistlema hakkavast 14 000 vannipardist on üle 9000 tänaseks juba müüdud. Ettevõtjatel on võimalik soetada kanalisse ujuma oma firma logodega suurpart.
 
Kokku loositakse pardiostnute vahel välja ligi sada auhinda. Esimesena finišijoone ületava pardi omanik saab tänutäheks koguperereisi Rootsi Astrid Lindgreni muinasjutumaailma, auhinna paneb välja Laevapiletid.ee. Kõige laisema pardi omanikule paneb aga Tallink välja peremajutuse Tallink Hotel Riga hotelli sviidis kaheks ööks.
 
Vähilaste toetuseks on kaks võimalust:
 
1) Rallil osalemiseks saab pardinumbreid soetada leheküljelt www.pardiralli.ee.

2) Annetused vähihaigete laste toetuseks on oodatud:

Maksesaaja: Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit

Swedbank EE562200221064019722
Luminor EE471700017003582602
Danske EE783300332165660008
LHV EE147700771001365866
SEB EE561010220267764221

Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit on 1992. aastal loodud organisatsioon, mille eesmärgiks on aidata vähihaige lapse vanemaid. Liidu moodustavad inimesed, kellel on sarnane kogemus, kes teavad, millest nad räägivad ja kellel on soov aidata.

Heategevusfond Minu Unistuste Päev on 2011. aastal loodud vabatahtlike tegevusel ning toetajate rahastusel põhinev heategevusfond, mis viib ellu raskelt või krooniliselt haigete laste unistusi, pakkudes seeläbi nii lapsele kui ka tema lähedastele emotsionaalset tuge – positiivseid elamusi, rõõmu ja julgustust.

Aprillis laekus vähiravifondi “Kingitud elu” annetustena üle 126 000 euro. Fondi nõukogu kiitis heaks 17 inimese ravi toetamise, neist seitse saavad fondilt toetuse esmakordselt. Kokku tasus fond raviarveid ligi 209 000 euro ulatuses.

Fondi töömaht kasvab jätkuvalt kiires tempos. Tänase seisuga oleme sel aastal saanud juba ligi sada abitaotlust ning panustanud Eesti inimeste tervisesse üle miljoni euro. Aga aasta ei ole veel poolepealgi. Võrdluseks: eelmisel aastal toetasime kokku sadat inimest ning panustasime nende ravisse ligi 1,4 miljonit eurot.
Loe meie postitust ja abisaanute tänusõnu siit 

Annabel seljatas vähi!

Saade “Pealtnägija” rääkis ühes aprillikuu saates väikesest vaprast Annabelist, kelle neuroblastoomi raviks kogusime oktoobris ühe päevaga üle 200 000 euro. Täna on kallis ja keeruline ravi läbi ning arstid on tunnistanud armsa tüdrukutirtsu vähist vabaks!
Vaata Pealtnägija saatelõiku siit

Annabeli pere on ülimalt tänulik ning meie rõõmustame koos nendega. Ühtlasi kutsume koos kõiki Eesti inimesi üles toetama vähihaigeid lapsi ja nende peresid, osaledes heategevuslikul Pardirallil. Pardiralli toimub 9.juunil Kadrioru pargis kui võistlustulle asuvad 14 000 vanniparti. Rallil osalemiseks saab pardinumbreid soetada siit 

Rahvas panustas Erko raviks 26 000 eurot

Asusime aprillis toetama 36-aastase pereisa Erko Seene kopsuvähiravi. Mõne päevaga annetasid üle 1200 Eesti inimese või ettevõtte ligi 26 000 eurot.
Kogunenud summa võimaldab meil pikka aega Erko ravil õlga all hoida ning mees saab keskenduda kõige tähtsamale – tervise hoidmisele ja parandamisele. Ning oma armsale perele.

Erko kirjutab:
“Ei oleks kunagi arvanud, et see minuga juhtub. Tunned kaasa inimestele, kellel on raske. Samal ajal andmata endale aru, kui habras on elu ja tervis – meie kõige tähtsaim vara.
Olen 36-aastane, keskmine töökas Eesti mees. Leiba teenisin siiani Soomes ehitades. Elame elukaaslase ja tütrega väikses kahetoalises Mustamäe korteris. Vaikselt toimetasime. Kuni 2016.aasta detsembrini, mil mul diagnoositi neljanda staadiumi kopsuvähk.
Tundsin end kehvasti. Vahel oli ka palavik. Aga ikka mõtlesin, et küllap väsimusest või on lihtsalt kerge gripp. Köha muutus aga hullemaks ja nii see diagnoos lõpuks pandigi. Selleks hetkeks olid siirded ka ajju jõudnud. Nendest saime õnneks ühe kiiritusega jagu.
Kopsukasvaja vastu sain mõned korrad keemiaravi, kõik edenes. Tundus, et asi möödub kergelt. 2017.aasta sügiseni jätkasin tabletiraviga, siis tuli esimene tagasilöök: keha harjus ravimitega ära ja need ei mõjunud enam. Algas uus keemiaravi. Siirded olid seekord luudes. Luuvähi vastu saan iga 30 päeva tagant süsti.
Tänavu jaanuaris avastati südame ümbert mingi kogum, paunake, kuhu koguneb vedelik. Seis oli raske aga operatsioon läks hästi. Ei läinud kaua aega kui sama vedelik hakkas kogunema ümber kopsude. See raskendas hingamist.
Leevenduseks paigaldati mulle paremasse kopsu dreen, mis üleliigse vedeliku välja viib. Nagu kõigest veel vähe oleks leiti kopsudest ka trombid. Ka selle vastu saan süste, mis verd vedeldavad.
Kodus enam ilma lisahapnikuta olla ei saa. Arst kahjuks tõdes fakti: keemiravi enam ei toimi. Ainuke variant on kallis ravim, mis maksab tuhandeid eurosid kuus. Lihttööline seda endale lubada ei saa.
Mustamäe haiglas viibin viimasel ajal rohkem kui kodus. Praegugi olen siin. Aga tahaks koju naise ja tütre juurde. Tütar saab juulis 4-aastaseks – tahaksin seda näha. Nagu ka tema 5., 6. ja teisi sünnipäevi. Minu viimane lootus oletegi teie – vähiravifond ja head Eesti inimesed.”

Vähk ei ole häbiasi, see on kuri saatus

Kaks aastat kopsuvähiga võidelnud ja ka meie fondilt abi saanud Agu Uudelepp rääkis oma võitlusest kopsuvähiga.
Loe artiklit siit

Janek Mäggist sai minister

Aprilli lõpus tegi peaminister Jüri Ratas vähiravifondi kaasasutajale ja nõukogu liikmele Janek Mäggile väga ootamatu ettepaneku astuda riigihalduse ministri ametisse.
Loe lähemalt siit

Uus minister käis ka esimestel tööpäevadel annetusi kogumas. Vaata lähemalt siit

Peapiiskop, missid ja kägukärbsed

Kogusime vähiravifondi vabatahtlikega annetusi korvpallimängudel Pärnus, Raplas ja Tartus, samuti kaubanduskeskustes üle Eesti. Rahvusooper Estonia publik sai 15 etenduse vaheajal teha spontaanse annetuse vähihaigete toetuseks.  

TV3 telemängu “Suure tähe väike täht” võitjad Urmas Viilma ja tema tütar annetasid 1200 eurot vähiravifondile.

Spordiklubi 3D Treening korraldas heategevuspäeva, kus sai õppida enesekaitset, käia saunas ning viidi läbi ka heategevuslikud oksjonid. Kokku lisandus vähihaigete toetuseks 2575 eurot.

Alates märtsist sai Facebookist Lillelapsiku Loomaaia kodulehelt soetada Eesti vahvate heegeldajate kätetööga valminud kägukärbseid, annetades selleks vähiravifondi. Aprillis oli kärbeste “kodustamistasudena” laekunud fondi 39 ülekannet summas 1052 eurot.

Miss Raplamaa võistluselt laekus fondi 600 eurot ning Tallinna Lennujaama ootealal mõnda aega seisnud annetuskastist 1400 eurot.

Iga värav = 30 eurot vähihaigetele

Nüüd on kõigil põhjust veelgi tulisemalt kaasa elada jalgpalliklubile FC Reaal. Neil algas aprillis uus hooaeg. Klubi partnerfirma Orangetime annetab iga löödud värava eest vähihaigete toetuseks 30 eurot. Eelmisel hooajal sahistati vastaste võrku 30 korral ning fondi lisandus 900 eurot.

Tõmbasime joone alla sügistalvisele hooajale ja selgus, et pimedal ajal müüsime Eesti kauplustes kokku 14 000 vähiravifondi heategevuslikku helkurit.

Soovid vähihaigeid toetada – kinkida elu?

Meie kodulehel on võimalik pangalinkide kaudu vormistada end mõne sekundiga püsiannetajaks. Pangarekvisiidid leiab siit

Uudiskirja saab tellida, kirjutades info@kingitudelu.ee

Ilusat saabunud kevadet soovides,

Katrin Kuusemäe ja Toivo Tänavsuu

Eelmisel nädalal 1.-6.maini korraldas vähiravifond “Kingitud elu” üleriiklikud annetuste kogumise talgud, toetamaks lapsi kasvatavate isade ja emade vähiravi. Talgutega lisandus fondi ligi 34 000 eurot.  

“Teeme ära!” talgute raames said Eesti inimesed terve nädala jooksul annetada fondi pangakontodele abivajajate toetuseks. Aktsioon kulmineerus reede ja laupäevaga, kui ligi 60 fondi vabatahtlikku kogusid annetusi kaubanduskeskustes ja Selverites üle Eesti: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Viljandis, Rakveres jm. 

Annetusi aitasid koguda ka peaminister Jüri Ratas, riigihalduse minister Janek Mäggi, rahvasaadikud Jüri Jaanson, Kersti Sarapuu, Helmen Kütt ja Martin Repinski, samuti Tallinna abilinnapea Tõnis Mölder.  

Peamisel talgupäeval 5. mail kogunes vähiravifondi annetuskastidesse sularahas või pangakaardiga ligi 12 000 eurot. 

Veel on lisandumas annetused, mille sai (ning saab jätkuvalt) panna kõikide Circle K jaamade kassades olevatesse “Kingi elu!” annetuskastidesse. 

“Vähiravifondil on sel aastal olnud taas rekordhulk abitaotlusi – viie kuuga oleme saanud ligi 70 taotlust. Kahjuks mitmed neist noortelt inimestelt, kellel mitte ainult ei ole terve elu veel ees, vaid kes peavad üles kasvatama ka oma väikesed lapsed,” ütles vähiravifondi “Kingitud elu” juhatajaToivo Tänavsuu. „Täname kõiki panustajaid – nii annetajaid, vabatahtlikke, hea sõnaga toetajaid kui ka kaubanduskeskuste omanikke. Talgutega kogunenud annetustest saame aidata mitut ema või isa ning kinkida sellega nende peredele hinnalist aega olla koos.“ 

Vähiravifondi talgud toimusid juba neljandat aastat.

Sel nädalal korraldab vähiravifond “Kingitud elu” heategevustalgud “Kingime elu!”, mille raames kogutakse tänavu annetusi nende vähihaigete ravi toetuseks, kes kasvatavad alaealisi lapsi. 

Peaminister Jüri Ratas kogub annetusi reede, 4. mai õhtul kell 18-20 Tartus Lõunakeskuses. Värske riigihalduse minister Janek Mäggi kogub annetusi samal päeval kl 17-19 Tallinnas Solarise keskuses.
 
Traditsiooniliselt osalevad aktsioonis ka rahvasaadikud, tänavu panustavad näiteks Jüri Jaanson, Kersti Sarapuu, Helmen Kütt ning Martin Repinski. Jaanson käärib laupäeval, 5. mail alates keskpäevast käised üles Pärnus Port Artur 2 kaubanduskeskuses, Sarapuu Paide Selveris, Kütt Viljandis Uku keskuses ja Centrumi Selveris ning Repinski Narvas Fama keskuses.
 
Lisaks tuntud poliitikutele osaleb talgutel veel kümneid vabatahtlikke, kes koguvad laupäeval, 5. mail annetusi kaubanduskeskustes või Selverites üle Eesti – Tallinnas, Tartus, Narvas, Paides, Rakveres, Viljandis, Võrus, Keilas, Kuusalus, Sakus jm. Täpsemad talgukohad leiate siit. 
 
Vähiravifondi tegevjuht Katrin Kuusemäe kogub annetusi Rakveres Põhjakeskuses, fondi asutaja Toivo Tänavsuu tegutseb Pirita Selveris.
 
Juba neljandat aastat aset leidvad üleriigilised annetuste kogumise talgud toimuvad „Teeme ära” egiidi all. Talgute eesmärk on teha ära: koguda ühe nädala jooksul – 1. kuni 6. maini – kokku nii palju annetusi, et kõik lapsi kasvatavad vanemad saaksid 2018. aastal neile hädavajaliku ravi.
 
 
Kuidas toetada vähihaigeid lapsevanemaid talgute raames?
 
1) Kutsume üles tegema nädala jooksul fondi jõukohase annetuse internetipanga, pangalinkide, telefonikõne või mobiilimaksega: www.kingitudelu.ee/annetajale
 
SA Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud elu
Swedbank: EE212200221059073061
SEB pank: EE211010220228917224
LHV pank: EE137700771001442514
Danske pank: EE133300332166860001
Nordea pank: EE591700017003638161
 
2) Leidke laupäeval 5. mail suurematest kaubanduskeskustest vähiravifondi vabatahtlikud ning annetage sularahas (mõnes kohas on võimalik annetada ka pangakaardiga). Nimekirja kogumiskohtadest leiab fondi koduleheltwww.kingitudelu.ee.
 
3) Kõikides Circle K teenindusjaamades on võimalik annetada sularahas kassas olevasse annetuskasti või paluda teenindajal annetus lisada oma ostuarvele – viimasel juhul saab annetuse teha nii sularahas kui ka pangakaardiga.

Lisainfo:
Katrin Kuusemäe, vähiravifondi „Kingitud elu” tegevjuht
Telefon: 5592 2221
E-post: info@kingitudelu.ee

Järgmistest kaubanduskeskustest leiab laupäeval 5. mail vähiravifondi Kingitud elu vabatahtlikud. Annetada saab sularahas, telefoniga, mõnel pool ka pangakaardiga.

Tallinnas ja selle lähiümbruses: 
Pirita Selveris, Järve Selveris, Torupilli Selveris, Saku Selveris, Kadaka Selveris, Peetri Selveris, Viimsi Keskuses, Kristiine Keskuses, Rocca Al Mare Keskuses, Ülemiste Keskuses, Stockmannis, Balti Jaama Turul, Nõmme Turul

Tartus: 
Tartu Kaubamajas, Lõunakeskuses, Kvartali Keskuses

Pärnus: 
Kaubamajakas ja Port Artur 2-s 

Narvas: 
Astri Keskuses ja Fama Keskuses

Võrus: 
Kagukeskuses

Paides: 
Paide Selveris

Rakveres: 
Põhjakeskuses ja Kroonikeskuses

Viljandis UKU Keskuses, Kuressaares Saare Selveris ja Kuusalus Kuusalu Konsumis, Jõgeva Selveris ja kõikides Circle K teenindusjaamades üle Eesti. 

Sel nädalal korraldab vähiravifond “Kingitud elu” heategevustalgud “Kingime elu!”, mille raames kogutakse annetusi nende vähihaigete ravi toetuseks, kes kasvatavad alaealisi lapsi.
 
Juba neljandat aastat aset leidvad üleriigilised annetuste kogumise talgud toimuvad “Teeme ära” egiidi all. Talgute eesmärk on teha ära: koguda ühe nädala jooksul – 1. kuni 6. maini – kokku nii palju annetusi, et kõik lapsi kasvatavad vanemad saaksid 2018. aastal neile hädavajalikku ravi.
 
Laupäeval 5. mail siirduvad kümned fondi vabatahtlikud kaubanduskeskustesse üle Eesti, koguma Eesti inimeste spontaanseid annetusi sularahas või pangakaardiga. Fondi vabatahtlikke leiab suurematest kaubanduskeskustest ning Selveritest Tallinnas, Tartus, Narvas, Paides, Rakveres, Viljandis, Võrus, Keilas, Kuusalus, Sakus jm.
 
Samuti saab talgute raames annetada korjanduskasti või lisada annetatava summa oma ostuarvele kõikides Circle K teenindusjaamades üle Eesti.
 
Traditsiooniliselt osalevad aktsioonis ka poliitikud, tänavu panustavad näiteks rahvasaadikud Jüri Jaanson, Kersti Sarapuu, Helmen Kütt ning Martin Repinski.
 
“Vähiravifondi poole pöörduvad abi saamiseks järjest enam nooremad inimesed, kel mitte ainult ei ole terve pikk elu veel ees, vaid kellel on tarvis üles kasvatada ka oma lapsed. Viimase aasta jooksul oleme toetanud rohkem kui kümmet pereema või pereisa, kel on alaealised lapsed, mitmetel neist lausa väikelapsed,” rääkis vähiravifondi “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu. “Talgutega tahame kindlustada, et pered saaksid olla koos ning ükski laps ei peaks üles kasvama isa või emata.”
 
Kuidas toetada vähihaigeid lapsevanemaid talgute raames?
 
1) Kutsume üles tegema nädala jooksul fondi jõukohase annetuse internetipanga, pangalinkide, telefonikõne või mobiilimaksega: www.kingitudelu.ee/annetajale
 
SA Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud elu
Swedbank: EE212200221059073061
SEB pank: EE211010220228917224
LHV pank: EE137700771001442514
Danske pank: EE133300332166860001
Nordea pank: EE591700017003638161
 
2) Leidke laupäeval 5.mail suurematest kaubanduskeskustest vähiravifondi vabatahtlikud ning annetage sularahas (mõnes kohas on võimalik annetada ka pangakaardiga). Nimekiri kogumiskohtadest on alates 2.maist fondi kodulehel www.kingitudelu.ee.
 
PS Talgutele on oodatud ka vabatahtlikud abilised. Info: info@kingitudelu.ee
 
Lisainfo:
Katrin Kuusemäe, vähiravifondi „Kingitud elu” tegevjuht
Telefon: 5592 2221
E-post: info@kingitudelu.ee

Täna anti heategevusliku perepäeva Pardiralli 2018 avapauk, kus kolme heategevusfondi – Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu (EVLVL), vähiravifondi “Kingitud elu” ning heategevusfondi Minu Unistuste Päev esindajad tutvustasid 9. juunil ühiselt korraldatavat suurt kogupere rallipäeva.  

Kolm fondi kutsuvad kõiki Eesti inimesi ja ettevõtteid Pardirallil osalema. Pardiralli.ee internetilehel on võimalik soetada endale, oma perele ja firma töötajatele rallipartide numbreid või teha pisikeste patsientide toetuseks annetuse. Pardiralli eesmärk on kindlustada kõikidele raske haigusega võitlevatele lastele hädavajalik ravi ja nende peredele vajalikud tugiteenused.

„Mul on väga hea meel, et oleme jõudnud juba viienda, juubeli-Pardirallini, ja see, et korraldajate ringiga liitub sellel aastal ka vähiravifond “Kingitud Elu”, tundub mulle hästi loogilise käiguna,“ rääkis EVLVLi asutaja Märt Avandi. „Loodan, et kolme tugeva fondi ühistegevusena läheb Pardirallil sama hästi või veel paremini nagu eelnevatel aastatel.”

“Vähiravifond „Kingitud elu” on koos EVLVLiga viimase aasta jooksul rahastanud 6-aastase Taurise ja 7-aastase Annabeli neuroblastoomiravi, panustades kahe lapse tervise heaks kokku üle veerand miljoni euro. Mõlemal väikesel kangelasel läheb hästi ja nad on rõõmuks oma perele,” ütles vähiravifondi “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu. “Pardirallil osaledes aitate kindlustada hädavajaliku ravi, elamise ja suureks sirgumise võimaluse ka järgmistele ränga diagnoosiga lastele.”

Heategevusfondi Minu Unistuste Päeva tegevjuht Kristiina Gabor-Mägi sõnul on Pardiralli suurepärane võimalus ühendada kolme heategevusfondi jõud. „Üheskoos suudame teha rohkem head ning juhtida tähelepanu ühsikonnas olulisele teemale. Vähihaiged lapsed vajavad raske haigusega toimetulekuks nii rahalist kui emotsionaalset tuge,” ütles Kristiina Gabor-Mägi.

Minu Unistuste Päev on korraldanud Taurisele ja Annabelile personaalse unistuste päeva ning lapsed koos peredega on saanud osa mitmetest grupiüritustest.

Pardiralli 2018 annetustega toetatakse (varasemate rallide toel loodud) vähihaigete laste ja nende perede tugikeskuse tööd. Keskus pakub igakülgset abi ja toetavaid teenuseid vähidiagnoosiga võitlevatele lastele ning nende peredele.

Koostöös vähiravifondiga „Kingitud elu” katab EVLVL Pardiralli tuludest vajadusel ka ravi, mida ei kompenseeri Haigekassa. Minu Unistuste Päev viib ellu raskelt või krooniliselt haigete laste unistusi, et jätkuks usku, lootust ja hingejõudu vastu pidada.

Pardiralli 2018 toimub 9. juunil Tallinna Kadrioru pargis, kus ligi 14 000 vanniparti taaskord võistlustulle astuvad. Tasuta sissepääsuga üritusel on rohkelt meelelahutust, parimad toitlustajad ning põnevat tegevust kogu perele.

Vähilaste toetuseks on kaks võimalust:
1) Rallil osalemiseks saab pardinumbreid soetada leheküljelt www.pardiralli.ee. Pardinumbri soetamine on sisuliselt isikliku rallipardi värbamine võistlusel osalemiseks.

2) Annetused vähihaigete laste toetuseks on oodatud:

Maksesaaja: Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit
Swedbank EE562200221064019722
Luminor EE471700017003582602
Danske EE783300332165660008
LHV EE147700771001365866
SEB EE561010220267764221

Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit on 1992. aastal loodud organisatsioon, mille eesmärgiks on aidata vähihaige lapse vanemaid. Liidu moodustavad inimesed, kellel on sarnane kogemus, kes teavad, millest nad räägivad ja kellel on soov aidata.

Heategevusfond Minu Unistuste Päev on 2011. aastal loodud vabatahtlike tegevusel ning toetajate rahastusel põhinev heategevusfond, mis viib ellu raskelt või krooniliselt haigete laste unistusi, pakkudes seeläbi nii lapsele kui ka tema lähedastele emotsionaalset tuge – positiivseid elamusi, rõõmu ja julgustust.

Lisaks toetasime veel mitmeid inimesi, kelle raviotsused on tehtud enne märtsikuud. Kokku tasus fond raviarveid ligi 263 000 euro eest.

Kasvajat pole!

Oleme toetanud 51-aastase Tartu pereisa Erika Saare võitlust kopsuvähiga juba kaks aastat igakuiselt. Eriku ravisse panustasid Eesti inimesed TV3 saate “Inglite Aeg” kaudu detsembris üle 60 000 euro, millest saame tema ravi toetada terve käesoleva aasta.

Loe, kuidas Erikul läinud on siit.

Naistepäeval saime kirja 74-aastaselt E.-lt, kelle kopsuvähiravi oleme toetanud juba ligi kaks aastat iga kuu 5000 euroga. Naine kirjutab:
“Tere armas vähiravifond. Pole sõnu teie tänamiseks. Mul on tänu teile läinud ülihästi. Täna ütles minu arst, et kasvajat pole! Kasvaja kolded on kadunud, mida kompuutertomograaf näitab. Olgu teil jõudu ja edu inimesi aidata! Olen saanud väga head ravi.”

Tänu abikäe eest

“Soovime koos perega siiralt ja südamest tänada kõiki annetajaid ja vähiravifondi “Kingitud Elu” kogu abi eest mida mulle on ostutatud,” kirjutab 56-aastane naine I. kelle vähiravi toetame me igakuiselt ligi 5000 euroga juba ligi kaks aastat. Haigus on kontrolli all, elul mitu “korrust” juba juures.
Naine jätkab oma kirja: “Tänan südamest võimaluse eest võidelda haigusega, mis saab teoks just tänu kõigi panusele ja toele ning ilma kõigi kaasabita ei oleks see olnud võimalik. Soovime tänada kõiki headuse ja kaastunde eest, selle eest, et ulatati mulle abikäsi raskel hetkel võitluses elu ja tervise eest.”

Alates eelmise aasta lõpust toetame 63-aastast Vahur Talve võitluses soolevähiga. Ravi toimib ja meie toetus Vahurile jätkub. Mehe ravile kulub järgneval kahel kuul üle 5000 euro, millest kolmandiku katab mees ise.
Vahur kirjutab: “Kõik sai alguse 2013. aasta sügisest, kui pärast uuringuid sain diagnoosi: jämesoole kasvaja. Oleme nüüd paar aastat püüdnud seda ravida, peatanud edasise vähi arengu, kuid organismil on unikaalne omadus kohaneda pidevalt saadud preparaatidega. Nüüd tuleb muuta ravi metoodikat ja katsetada teisi keemiaravi variante.
Doktor Esko otsustas proovida ravimit Lonsurf. Pärast esimest ravikuuri on olnud tulemused positiivsed ja ravi jätkub. Kuna aga haigekassa keeldub ravimit finantseerimast, tuleb see mul omal välja osta. Pöördusin abipalvega vähiravifondi poole ja sain positiivse vastuse. Tänu teile saan oma ravi jätkata ja sellega pikendada oma elu, jätkata oma töid ja tegemisi nii kuidas tervis lubab ja tunda ennast kasulikuna.
Ma olen olnud kogu aeg positiivselt meelestatud. Käin edasi mängimas Rakvere bridžiklubis, olen hobikirjanik – avaldanud krimiromaani “Karmid üheksakümnendad”.
Ma olen võitleja tüüp, kes kergesti raskuste ees ei alistu, lähen alati lõpuni välja. Ei ole kerge saada pidevalt keemiaravi ja võidelda läbi valude kasvajaga, kuid siiani oleme suutnud hoida haigust kontrolli all.
Olen vähiravifondile ja annetajatele väga tänulik, et võimaldasite mul kasutada seda ravivõimalust ja sellega pikendada elu. Meie pere eelarve juures on see märkimisväärne abi, kuna tööd saan teha poole koormusega.”

Toetus tuntud ettevõtjale Cardo Remmelile

Märtsis ulatasime abikäe 64-aastasele ettevõtjale Cardo Remmelile ja kogusime tema raviks ühe päevaga 10 000 eurot.
Mees kirjutab: “Neli aastat tagasi sain teada midagi, milleks ma ei olnud valmis ja mis muutis nii minu kui lähedaste elu kardinaalselt. Ma ei kurda nende operatsioonide, valude, haiglas veedetud nädalate üle. Nägin vahetult kui palju on meil pühendunuid arste, õdesid, hooldajaid ja kui suur on nende koormus.
Hoopis raskem on leppida sellega, et enda töö pidi pooleli jääma ja paljud tegemised, mis on mu perele olulised, võivad jääda lõpetamata.
Samas on olemas lootus mu organismi seisukorda arvestava sobiva raviskeemi leidmiseks. Kuid kahjuks ei mahu see meie tavameditsiini toetussüsteemi.
Mis ka ei tuleks, ma tunnen koos perega tänulikkust nende inimeste suhtes, kes on võtnud oma südame asjaks sellise fondi loomise või selle toetamise.”

Loe Cardo Remmeli võitlusest pikemalt siit.
Pärnu Postimehe artiklit saab lugeda siit.

Et Andrit näeks oma lapselapsi

Märtsis asusime toetama 49-aastase Rakveres elava naise Andrit Palmi kopsuvähiravi. Ravimile Keytruda kulub järgneval kolmel kuul üle 17 000 euro.
Andrit kirjutab: “Minu diagnoos on kopsuvähk parempoolse kopsu ülasagaras. Ka vasakpoolne kops ei ole täiesti korras. Diagnoos pandi 2016.aasta novembri alguses, siirded olid selleks ajaks alaseljas lülisambas.
Kannatasin väga tugevate seljavalude all. Kopsupilt, millelt oli kasvaja näha, tehti aprillis 2016, kuid ükski kohalik doktor sellel kasvajat ei näinud. Seega ravi algas alles kuus kuud hiljem tänu Põhja-Eesti Regionaalhaigla arstidele.
Talusin keemiaravi väga raskelt, kaotasin jõu ja kaalus umbes 20 kilogrammi. Viimased kuus kuud on haigus stabiilsena püsinud. Kuid tänaseks on minu raviarsti dr Kersti Oselini info alusel kasvaja aktiviseerunud ja vajab uut ravikäiku.
Olen 49-aastane, kasvatanud suureks tubli tütre, kes hetkel õpib TTÜ magistriõppes. Minu suur ootus, usk ja lootus on näha tema kooli lõpetamist, lapselaste sündi ja kasvamist.
Soovin terveneda, et panustada ise veel pikki aastaid Eesti inimeste tervisesse. Olen ka haigena aktiivselt vähiravifondile annetusi teinud. Püsin ääretult lootusrikas fondi poolt võimaldatava ravi ja tervenemise osas. Tänan kõiki annetajaid ja fondile soovin, et teil jätkuks veel pikaks ajaks jõudu antud ülla tegevusega jätkamiseks.”

Et Ott saaks pojad üles kasvatada

Samuti toetame märtsist 57-aastase Saaremaa pereisa Ott Paakspuu kopsuvähiravi (ravim Keytruda), millele kulub järgneval kolmel kuul ligi 17 000 eurot.
Ott kirjutab: “Vähidiagnoosi sain 1. novembril, kui Tallinnas teatas arst, et mul on haigus viimases staadiumis. Enne ei osanud oma enesetunnet sellega üldse siduda. Olin väsinud ja katsusin ikka puhata, et siis pärast jõuan tööd teha. Suvel tavaliselt teen palju füüsilist tööd oma maakodus. Lõhun puid, laon neid riitadesse, niidan ja teen väiksemat põllutööd. Läinud suvel jõudsin palju vähem talveks ettevalmistusi teha aga panin selle vanuse arvele.
Augustis algasid köhahood. Arvasin, et olen külmetanud või mingi viiruse kaasa haaranud ja otsisin leevendust käsimüügiravimitest. Kuna enesetunne pidevalt halvenes, magada sain ainult poolpüsti asendis, köhahood piinasid, siis registreerisin perearsti vastuvõtule ja ootasin veel kaks nädalat, et üldse oma asjast rääkida.
Tehti röntgen, mille põhjal arvati, et peaks vist ka kompuutrisse minema. Kohalik arst saatis Tallinnasse. Tööl käisin ja käin kõigest hoolimata edasi, sest peres on veel kaks teismelist poissi kasvatada ja koolitada (kaks last on juba koolitatud ja elavad Tallinnas) ning eakas ema hooldada.
Kogu majapidamine ja hooldamine on praegu naise ja poegade õlul, sest ma ei tohi mitte midagi tõsta ega teha, kohe hakkan verd köhima. Tegelikult on mu pere ja lähedased kogu aeg minu kõrval toetamas ja abistamas, et ma tuleksin oma haigusega paremini toime ja nad loodavad, et tulen sellest eluga välja. Ka töökaaslased mõistavad ja saan vajadusel vabu päevi, et Tallinnas ravil käia.
Raviarst soovitab uut ravi seetõttu, et iga keemiaravi järel on mul olnud taastusaeg pikem ja piinarikkam ning järjest raskem on toime tulla igapäevase eluga. Ja kuna ma enda poolt olen teinud kõik, mis võimalik, et terveks saada või vähemalt vähist võitu saada, siis loodan, et mulle sobivam ravi aitab mind oma eluga paremini hakkama saada ja ma ei pea töötamisest loobuma.
Vähiravifondile Kingitud Elu olen väga tänulik. Saan oma pere eest edasi hoolitseda, näha oma väiksemate poiste täikasvanuks saamist ning ka ema võib oma vanaduspäevad väärikalt veeta oma kodus pere keskel.”
 
Tänukingitus juubilar Vellolt

Märtsi alguses tähistas krapsakas vanahärra Vello Tarem Pärnu Jahtklubis oma 80. juubelit. Tema tütar Kristina Penu kirjutas fondile, et isa palus juba ette kõigil kingitus ümbrikkusse paigutada.
“Peol pidas ta väga liigutava kõne ja andis kõigile teada oma soovist kogu kingitud summa teie fondile annetada. Kõnele järgnes hetk vaikust ja siis tormiline aplaus, nii uskumatult soe tunne oli!” kirjeldab Kristina.
“Isa võitles eesnäärmevähiga pea kolm aastat tagasi ja väljus võitjana. See on tema ja meie kõigi ühine tänu teie fondi uskumatult suure ja tänuväärse võitluse eest. Soovime lõputult jõudu ja jaksu kogu teie vahvale meeskonnale!”
Vello külalised panustasid vähiravifondi kokku 800 eurot, kinkides kellelegi võimaluse elada.

Aga märtsi alguses pidas Lennusadamas oma 10.juubelit ka siseministeeriumi infotehnoloogia-ja arenduskeskus (SMIT). Külalised said kokteile ostes panustada vähiravifondi annetuskasti, kuhu kogunes lõpuks 455 eurot.
SMIT haldab ja arendab siseturvalisusega seotud infosüsteeme (häirekeskus, päästeamet, politsei- ja piirivalveamet, sisekaitseakadeemia ja siseministeerium).
“Pidupäev oli meile oluline. Oleme tegutsenud ainult kümme aastat ning meie inimesed töötavad suure missioonitundega. Neid motiveerib see, et igapäevaselt oma tööd tehes saavad nad panustada siseturvalisuse tagamisse ehk siis kaudselt seeläbi aidata oma ligimesi. Ühiskonnale tagasi andma oleme varmad ka teistel viisidel nagu näiteks annetades,” ütleb SMITi kommunikatsioonispetsialist Agne Kaur.

Pagaripoisid teevad head

Alates veebruarist on võimalik kõigil tordigurmaanidel osta Pagripoiste poolt valmistatud imemaitsvat kodujuustu- murakakreemiga EV 100 sünnipäevatorti šokolaadisel musta leiva põhjal, mille kaunistuseks karamelliseeritud põdrasamblik.
Iga müüdud tordi pealt annetavad Pagaripoisid vähihaigete raviks 1 euro. Torti saab osta Rimi, Kaubamaja, Coopi, Stockmanni, Selveri, Solarise ja Delice poodidest.
Veebruari kuu jooksul müüdi 1200 torti ja Paigaripoistelt laekus fondi vähihaigete toetuseks 1200 eurot.

Kingitus noorele naisele

Märtsis kogusime annetusi Kultuurikatlas, kus toimus EY Eesti Aasta Ettevõtja suurejooneline gala. Eesti ettevõtjad ja poliitikud panustasid vähiravifondi ligi 3000 eurot.
Sedapuhku kogusime annetusi konkreetsele patsiendile – 34aastasele naisele, kes võitleb fondi toel juba alates sügisest emakakaelavähiga ning kelle ravisse panustame 2000 eurot kuus.

Vähiravifondi annetuskast superministeeriumis

Alates märstist paikneb Suur-Ameerika 1 asuva nn superministeeriumi hoone kohvikus vähiravifondi statsionaarne annetuskast. Kõik ametnikud saavad lõunal käies natuke head teha.
“Majas on mitu ministrit ja ministeeriumi, kes peaksid seisma inimeste tervise eest. Ehk paneb see neid rohkem teema üle mõtlema kui iga päev näevad teie korjanduskasti,” ütleb kohvikupidaja Aivar Jõgi, kelle idee oli kast üles panna.

Kägukärbsed toetasid fondi rohkem  kui 1000 euroga

Märtsi alguses kirjutas meile käsitöömeister Marju Veeret Lillelapsiku Loomaaiast. Tal tuli fantastiline idee koondada kokku Eesti käsitööhuvilised ühe konkreetse tegelaskuju heegeldamisse ning panna need mänguasjad siis heategevuslikku müüki vähiravifondi toetuseks.
Sadakond Eesti heegeldajat asusid usinasti tööle ning juba varsti oli terve klann kägukärbseid valmis. Kärbeste “kodustamistasudena” oli aprilli keskpaigaks fondi lisandunud üle 1000 euro.

Märtsis kogusime annetusi ka Eesti Laulu finaalkontserdil Saku Suurhallis (+800€) ning paljudel teistel üritustel. “Maksud Lätti” aktsiooni korraldajad annetasid fondi samuti 800 eurot.

Pidasime koos vabatahtlike ja toetajatega sünnipäeva

2. märtsil kogunesid vähiravifondi “Kingitud elu” vabatahtlikud ning suuremad toetajad restorani Umami tähistama fondi 4. sünnipäeva ja aasta jooksul kingitud elusid.
Külalistele esinesid instrumentaalduo Redel Ruudus, 2016.aasta näosaate võitja Kalle Sepp ning Konstantin Pätsi isiklik sõber Ivan Orav ehk Andrus Vaarik.
Peolaua kattis Umami restoran. Tordid küpsetasid Mare Võting ja Kirsti Link.

Loe lähemalt ja vaata pidigaleriid siit.

Märtsis külastas grupp fondi vabatahtlikke Brüsselit, kus tutvuti Euroopa Parlamendi ning Euroopa Komisjoniga ning kohtuti Kaja Kallase ja Andrus Ansipiga. Reisikulud kattis Euroopa Parlament.

Märtsis müüsime heategevuslikul Facebooki-oksjonile legendaarse ja tunnustatud maalikunstniku Malle Leisi (1940-2017) töö, mis on valminud 1982.aastal ning mille annetas vähiravifondile üks fondi toel ravi saav inimene.

Annetamise võimalused

Juba mõnda aega saab fondi kodulehel www.kingitudelu.ee/annetajale annetada ka mobiiliarvega. See on imelihtne: sisestad annetuse summa ja oma mobiilinumbri.

Kuni viieeuroseid annetusi saavad Elisa ja Tele2 kliendid teha ühe hiireklikiga. Suuremaid annetusi, püsiannetusi ja/või Telia võrgust tehtavate annetuste puhul tuleb kinnitada heategu SMSiga. Teenus toimib kõikides võrkudes. Annetus lisatakse sinu järgmise kuu mobiiliarvele. Teenustasu on 5%.

Mikroannetuse tehnilise lahenduse tegi Eesti startup Zlick, kes pani uue annetamise võimaluse tööle koos loovagentuuriga Sviiter.

Circle K jaamades on aga lisaks sularahaannetustele võimalik nüüd annetada ka pangakaardiga, paludes teenindajal annetus ostuarvele lisada.

Soovid vähihaigeid toetada – kinkida elu?

Meie kodulehel www.kingitudelu.ee/annetajale on võimalik pangalinkide kaudu vormistada end mõne sekundiga püsiannetajaks.

Uudiskirja saab tellida, kirjutades info@kingitudelu.ee

Ilusat kevadet soovides,

Katrin Kuusemäe
Vähiravifondi “Kingitud elu” tegevjuht

Toivo Tänavsuu
Vähiravifondi “Kingitud elu” juhataja ja asutaja

Vähiravifondist on sel aastal abi saanud rekordarv inimesi – juba üle 50! Võrdluseks: terve eelmise aasta jooksul aitasime 100 inimest.

Viimastel nädalatel oleme saanud mitmeid kirju juba fondist toetust saanud inimestelt või nende pereliikmetelt. Need on tavaliste Eesti inimeste lood – igaühel oma võitlus, igaühel oma väga head unikaalsed põhjused elamiseks. Need on lood lootusetus olukorras ulatatud abikäest.

Näiteks aitame 58-aastast vanaema S.-i võitluses neljanda staadiumi kolorektaalvähiga. Tema poeg kirjutab:

“Haigekassa poolt rahastatav ravi kestis kaks aastat. Eelmise aasta novembris selgus, et antud raviskeemiga edasi minna ei saa ning raviarsti soovitatud ravim ei kuulu haigekassa poolt rahastatavate ravimite hulka. Tänu fondi “Kingitud elule” saime uue võimaluse ravi jätkamiseks. Täname väga fondi ja annetajaid abi eest!”

46-aastane kopsuvähiga võitlev pärnulanna Irene Amur, kelle ravi toetuseks koguti annetusi detsembris TV3 eetris olnud saatega “Inglite Aeg” ning kelle ravi on seni edukalt jätklunud kirjutab:

“Ma tänan teid südamest selle ravi eest. Ravim tõesti aitab, saan paremini liikuda, ei aja enam hingeldama kui kõnnin kiiremini. Elan neljandal korrusel, saan ilma käsipuude toeta üles kõndida. Suurem osa valudest on täielikult kadunud. Energiat jätkub terveks päevaks. Ei ole enam kurnatuse tunnet. Päris tervenemiseni on pikk tee aga olen väga tänulik.”

Aitasime ka 60-aastast soolevähiga võitlevat Peetrit, kes elab Tapal. Tema tunnistab:

“Neli aastat tagasi pöördusin murega perearsti poole, kes suunas mind uuringutele, mille tulemusel avastati pahaloomuline kasvaja.

Sain umbes kuu – poolteist keemiat, siis käisin operatsioonil. Pärast taastumist tehti uuringud, kus tuvastati metastaasid. Kasvaja oli piisavalt kaua arenenud, et omapäi organismis toimetada. Sain taas korduvalt keemiaravi – osa lakkas mõjumast, osa puhul ilmnesid liigsed kõrvalmõjud. Läinud aasta novembris said haigekassa mõjusfääri jäävad ravimid otsa.

Peret pole mul juba ammu. Palju aastaid oli ema hooldamine minu põhitööks, siis ilmnes haigus. Kes sellise tõvega inimest ikka enda kõrvale soovib. Praegu olengi mina minu pere ja kõik sinna sisse, juurde ja kõrvale kuuluv.

Mul on ainult häid sõnu on öelda kõikide meditsiinitöötajate kohta, kellega olen kokku puutunud. Tänan ka teid toetuse eest ja soovin jätkuvalt võimalusi inimeste aitamisel.”

Samuti ulatasime hiljuti abikäe 64-aastasele kopsuvähki põdevale A.-le. Naine kirjutab:

“2017.aaasta lõpus tekkisid mul hingamisraskused, rindkeres valud, nõrkus ja väsimus. Pöördusin EMOsse, kust suunati koheselt haiglaravile, kuna avastati tromb ning vasakus kopsus vedelikku. Mul diagnoositi kopsuvähk.

Teie toetus ravimi Xalkori ostuks on andnud mulle ja mu perele usu, et minu diagnoos ei ole surmaotsus ning efektiivne ravi pidurdab vähi arengut ning annab elupäevi juurde. Kui sain telefoni teel tütrelt teie positiivsest otsusest teada, jäin suurest rõõmust lihtsalt sõnatuks ning puhkesin õnnest nutma. Teie abi andis mulle ja mu lähedastele uut jõudu vähiga võitlemiseks, lootust ja usku paremasse ellu. Olen väga tänulik fondi meeskonnale ja kõigile fondi annetajatele hindamatu abi eest.”

Tänu fondi annetajatele oleme oleme saanud Tallinnas elava 69-aastase R.-i elule anda juba mitu “korrust” juurde.  Alustasime mehe leukeemiaravi rahastamist juba 2015.aasta augustis ehk kaks ja pool aastat tagasi ning oleme sellesse panustanud igakuiselt mitu tuhat eurot. Ilmekamat näidet ühest kingitud elust annab otsida!  R. kirjutas meile:

“Olen südamest tänulik fondi asutajatele, tegevjuhtkonnale, fondi nimel tegutsejatele, annetanutele.

Minu elutahe, moraalne ja füüsiline võimekus on hea. Mis aga kõige tähtsam – minu raviarsti hinnangul on olemas veel võimalused kroonilise haiguse kontrolli all hoidmiseks ja seda tänu ravimile, mida olen saanud.

Muret valmistab aga ikkagi edasine saatus, kuna ravimi manustamise vajadus on jätkuv. Minu elus püsimise ja elujõulisuse lootus rajaneb ainult vähiravifondile. Oma kroonilise haiguse tegelikku olemust olen hoidnud ja hoian edaspidi konfidentsiaalsena, et mitte tekitada emotsioone oma lähedaste ja tuttavate ringis.”

Veel potsatas meie kirjakasti tunnistus 87-aastaselt vanahärralt V., kellel on soolevähk siiretega kopsus. Ka tema ravi oleme juba mitu kuud rahastanud.

“Tänan teid ja fondi annetajaid minule osutatud rahalise toetuse ning siira ja südamliku tähelepanu eest. Sain esimese vähidiagnoosi juba 2002. aasta alguses, sama aasta juunis oli esimene operatsioon. Sellele järgnesid veel seitse operatsiooni. Neist viimane oli 2016. aasta aprillis. Järgnevalt oli ka keemiaravi. Aga kõik see ammendus.

Olen kogu oma haiguseaja – 17 aastat – olnud aktiivselt tegev nii Eesti Teaduste Akadeemias kui viimasel ajal ka Estonia Seltsis. Olen saanud elada kaasa ühiskonnaelu probleemidele ning aktiivselt suhelda sõprade ja lähedastega. Muidugi jääb viimasel ajal ka ealiselt juba jõudu vähemaks.

Tänu teie fondi toetusele saan 2017.aasta algusest ka uudsemat bioloogilist ravi. See andis võimaluse ja jõudu edasiseks elamiseks ja tegutsemiseks. Teid tänavad ka minu abikaasa ja poeg.”

Kevad on käes ja aeg sügistalvisele perioodile joon alla tõmmata. Müüsime neljandat hooaega järjest kauplustes üle Eesti heategevuslikke helkureid, maksumusega 1,99 eurot. Kokku soetasid eestimaalased tänavu sügistalvel 14 000 “Kingitud elu” helkurit.

Helkureid müüsid fondi head koostööpartnerid Circle K, Stockmann, Selver, Prisma, Rimi ja Westmani pood.

Helkurite logistika osas abistasid tõhusalt DPD ning Kaupmees & Ko. Helkurid valmistas Fifaa.

“Täname kõiki, kes tänavusel helkurihooajal vähiravifondi abistasid ning loomulikult täname ka kõiki helkuriostjaid, kes soetasid väikese panuse eest topelt elukindlustuse – andsid vähihaigele võimaluse elada ning tegid ise ka end pimedal teel nähtavaks. Teie kõigi panusega saame kinkida lootust ja elupäevi mitmele eestimaalasele,” ütles vähiravifondi tegevjuht Katrin Kuusemäe.

Märts on rahvusvaheline müeloomi kuu, mille eesmärgiks on juhtida tähelepanu selle harva esineva verevähi vormi efektiivsemale diagnoosimisele ja ravile. Hematoloogi dr Edward Laane sõnul on Eestis suurim probleem kaasaegse ravi kättesaadavus – uute ravimitega oleks võimalik müeloomipatsientide elumust pikendada isegi kuni kaks korda, nagu näitab USA statistika.
 
Foto (erakogu): vasakul dr Edward Laane, paremal maailma tipparst müeloomivaldkonnas Dr. Paul Richardson
 
Müeloom on luuüdikasvaja, mille puhul luuüdis vohavad pahaloomulised plasmarakud, mis hävitavad luukudet ja takistavad normaalset vereloomet. Tervetel plasmarakkudel on väga oluline roll inimese immuunsüsteemis, mistõttu müeloom põhjustab ka immuunpuudulikkust.
 
Müeloomi haigestuvad eelkõige vanemaealised (üle 65 a.), kuid viimastel aastatel on täheldatud haigestumise kasvu noorematel inimestel. Tavalisemad probleemid müeloomi korral on seljavalu, roiete valu, luuvalu, luumurrud, väsimus, korduvad infektsioonid (näiteks hingamisteede ja kuseteede põletikud), neerukahjustus ja kaltsiumi tõus veres. Eestis saab müeloomi diagnoosi igal aastal umbes 60-70 inimest.
 
„Müeloomi diagnoosimise muudab keeruliseks asjaolu, et seda esineb harva, vaid 1% kõigist vähktõve vormidest. Algstaadiumis ei ole müeloomil selgelt äratuntavaid sümptomeid,“ selgitas Tartu Ülikooli dotsent ja hematoloog dr Edward Laane. „Sageli juhtub, et esmalt hakatakse ravima hoopis mõnd müeloomi poolt tekitatud haiguskahjustust, näiteks radikuliiti või aneemiat ning alles siis, kui ravi ei ole pikka aega andnud loodetud tulemust, uuritakse edasi.“
 
Kliiniline praktika näitab, et Eestis jääb müeloomtõve diagnoos vähemalt aasta jagu hiljaks. „Eestis ei teata sellest haigusest kindlasti nii palju kui võiks,“ kinnitas dr Laane. „Julgustaksin perearste, eriti kui vanemaealine patsient on pikka aega kaevanud seljavalude ja väsimuse üle, tellima kliinilise vere analüüsi ning uurima seejuures kindlasti ka setet (settereaktsiooni kiirust), mis on esimene samm müeloomi diagnoosimisel.“
 
Müeloomist ei suudeta täna veel täielikult terveks ravida, kuid kaasaegne ravi võib olla efektiivne haiguse peatamisel. Näiteks USAs, aga ka mitmes Põhja-Euroopa riigis on tänu uutele ravimeetoditele müeloomi patsientide elumus oluliselt tõusnud.
 
„Viimase statistika kohaselt (2013 a.) on Eestis müeloomi patsientide elumus umbes 30%. See tähendab, et viie aasta möödudes on 30% patsientidest elus,“ selgitas dr Edward Laane. „Kuid kaasaegsete ravivõimaluste juures peaks see olema vähemalt 50-60%, nagu see on näiteks USAs. Seal on patsiente, kes elavad müeloomiga ka 10-15 aastat ja kauem ning seda just tänu kaasaegse ravi kättesaadavusele.“
 
Selleks, et Eesti suudaks kaasaegse ravi võimalustega sammu pidada, tuleb dr Edward Laane sõnul saavutada esmalt ühiskondlik kokkulepe, milline on nö kulutõhus patsient, kelle ravi Haigekassa toetab.
 
„Täna vaatab Haigekassa kompleksselt, kui suur on uue ravimi üldkulu ja kas sellele on olemas alternatiive. Palju efektiivsem meetod oleks aga see, kui saavutaksime kokkuleppe selles osas – kui palju oleme maksimaalselt nõus maksma iga tervelt elatud aasta eest,“ lisas dr Laane. „Kui me ei suuda kaasaegseid ravimeid oma patsientidele kättesaadavaks muuta, siis 10 aasta perspektiivis näen, et lõhe elumuse osas Eesti ja Euroopa ning USA vahel kasvab veelgi.“

Veebruaris 2018 laekus vähiravifondi annetustena üle 232 000 euro. Fondi nõukogu kiitis heaks 16 inimese ravi toetamise, neist 6 saavad fondilt toetuse esmakordselt. 

Lisaks toetasime veel mitmeid inimesi, kelle raviotsused on tehtud varem. Kokku tasus fond raviarveid 152 000 euro ulatuses.  

Abitaotluste laviin
2018.aastal on laekunud erakordselt palju abitaotlusi. Kokku oleme märtsi keskpaigaks toetanud juba ligi 50 inimest. Vajadus on suur, kokkuvõte sellest siin.

Kingitud lootus, kingitud elu
Meil on mitmeid tänulikke abi saanud inimesi. Oleme toetanud näiteks Marju Maasik-Küti ravi alates 2017 aasta teisest poolest. Kuula Marju intervjuud ERRi “Vikerhommikus” siit.

Fondi toel haigusevabaks tunnistatud Mustvee pereisa Alar Tupp ja Põlva vanaema Anika Mõrd osalesid Tallinna TV-s saates “Hästi, Eesti”. Vaata saadet. Saate raames kogus Toivo Stockmannis annetusi koos saatejuhi Jüri Aarmaga. Kuidas see välja kukkus, vaata siit.

“Kingitud elu” poolt toetatud Agu Uudelepp andis intervjuu telesaatele Radar. Vaata Agu intervjuud. 

Väike Annabel käis koos isaga “Aktuaalse Kaamera” otsestuudios. Vaata nende intervjuud siit. Annabeli vanemate intervjuu Delfile leiab siit.

Vahvaid heategijaid
Fondil on mitmed annetajad, keda tasub esile tõsta. Näiteks Aare Koppel korraldas sünnipäeva ja sel puhul panustasid tema sõbrad vähiravifondi.  

Kadri Kalamees, kes on Keila linna rahanduskomisjoni liige, otsustas annetada oma töötasu vähihaigete raviks.

Estonia klaverivabriku omanik ja riigifirma Omniva nõukogu liige Indrek Laul annetab poole oma nõukogu liikme töötasust vähihaigete toetuseks. Loe lähemalt.

Toivo Tänavsuu külastas veebruaris USAs elavate eestlaste EV100 juubeliüritusi Washingtonis ja New Yorgis. Korraldasime mõlemal üritiusel ka heategevusliku oksjoni, kus läksid kaubaks muuhulgas helilooja Arvo Pärdi autogrammidega CDd ja raamatud ning president Kersti Kaljulaiu pühendusega raamatud. Kokku panustasid väliseestlased fondi ligi 4700 USA dollarit.

Veebruaris kogusime annetusi Arvo Pärdi kontsertidel Nokia kontserdimajas, korvpallimängudel Raplas ja Tallinnas ning mitmetes kaubanduskeskustes. Menuka rokkansambli Toto kontserdil käinud publik lisas fondi 1250 eurot.

Köögimööblitootja Mööblimasin OÜ kutsus eelmise aasta lõpus oma kliente üles vähiravifondi toetama. Igalt detsembris tellitud köögilt eraldas firma vähihaigete toetuseks kolm protsenti. Aasta sai läbi ja köögid said ostetud. Kampaania käigus kogunes kokku ligi 1800 eurot.

Fondi sünnipäev
Veebruaris tähistame vähiravifondi “Kingitud elu” 4.sünnipäeva.

Fond asutati veebruaris 2014. Nelja aastaga oleme üheskoos kinkinud rohkem kui 250 inimesele lootuse ja võimaluse elada. Hädavajaliku abi on saanud aboluutselt kõik, kes fondi poole on pöördunud ja kuuluvad meie sihtgruppi.

Fondi on eestimaalased kokku panustanud üle 3,6 miljoni euro. Nii paljud inimesed on saanud väärtuslikku lootust või aastaid elulisa tänu kümnetele tuhandetele annetajatele. Loe lisa siit. Sünnipäevaõhtu fotod ja kokkuvõte asub siin.

Võtsime kokku vähiravifondi 2017.aasta: abi sai sada inimest, kedagi ei jäetud ukse taha. Lisa loe siit.

President tunnustas Toivo Tänavsuud
Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid tunnustas teenetemärkidega Eesti erdedamaid teenäitajaid. Vähiravifondi asutaja Toivo Tänavsuu pälvis Eesti Punase Risti IV klassi teenetmärgi kui vähihaigete abistaja.

See tunnustus tõi mitmeid meediakajastusi:
Toivo ja Hille aumärk: miljonite eurode eest kingitud eluaega.
ETV “Ringvaade” intervjueeris Toivot riikliku teenetemärgi pälvimise puhul.
Vähiravifond hakkas idanema ärimees Kristjan Rahu antud 100 000 eurost.
Toivo Tänavsuu TV3s vähiravifondist “Kingitud elu”: Eesti inimesed on tõeliselt erilised abistajad, kes vääriksid aumärki

Vähiravifondi nõukogu liikmed dr. Kadri Putnik, dr. Kristiina Ojamaa ja dr. Peeter Padrik vastasid Delfi lugejate küsimustele vähi kohta. Loe küsimusi ja vastuseid siit, siit ja siit.

Haigekassa juht Rain Laane tunnustas “Kingitud elu” tegevust.

Uued annetamise võimalused
Nüüd saab meie kodulehel annetada ka mobiiliarvega. See on imelihtne: sisestad annetuse summa ja oma mobiilinumbri.

Kuni viieeuroseid annetusi saavad Elisa ja Tele2 kliendid teha ühe hiireklikiga. Suuremaid annetusi, püsiannetusi ja/või Telia võrgust tehtavate annetuste puhul tuleb kinnitada heategu SMSiga.
Teenus toimib kõikides võrkudes. Annetus lisatakse järgmise kuu mobiiliarvele. Teenustasu on 5 protsenti.

Mikroannetuse tehnilise lahenduse tegi Eesti startup Zlick, kes pani uue annetamise võimaluse tööle koos loovagentuuriga Sviiter.

Circle K jaamades on aga lisaks sularahaannetustele võimalik nüüd annetada ka pangakaardiga, paludes teenindajal annetus ostuarvele lisada. Loe lisa siit.  

Soovid vähihaigeid toetada – kinkida elu?
Meie kodulehel on võimalik pangalinkide kaudu vormistada end mõne sekundiga püsiannetajaks. Uudiskirja saab tellida, kirjutades info@kingitudelu.ee

Reedel, 2.märtsil kogunesid vähiravifondi “Kingitud elu” vabatahtlikud ning suuremad toetajad restorani Umami tähistama fondi 4.sünnipäeva ja aasta jooksul kingitud elusid.

Külalistele esinesid instrumentaalduo Redel Ruudus, 2016.aasta näosaate võitja Kalle Sepp ning Konstantin Pätsi isiklik sõber Ivan Orav ehk Andrus Vaarik. Peolaua kattis Umami restoran. Tordid küpsetasid Mare Võting ja Kirsti Link.

Vähiravifondi asutaja Toivo Tänavsuu sõnul oli õhtu eesmärk tänada inimesi, kes on panustanud aasta jooksul aega ja energiat fondi töösse. “Meil on põhjust tähistada seda, et tänu teile ning tuhandetele vähiravifondi panustajate ei ole ükski fondi sihtgruppi kuuluv vähihaige jäänud hädavajaliku ravita,” ütles ta. Tänavsuul on hea meel ka selle üle, et fondil on tekkinud tugevad vabatahtlike rakukesed üle Eesti, näiteks Kuusalus, Pärnus ja Tartus.

Aasta aega fondi tegevjuhi ametis olnud Katrin Kuusemäe ütles, et see aeg on olnud täis rõõmu, õnnestumisi, nalja ning rutiinivaba töötegemist aga ka emotsionaalselt raskeid hetki. “See hetk, kui sa pead kustutama oma telefonist sulle juba nii tuttavaks saanud inimese numbri, saades aru, et ta ei helista sulle enam kunagi, on raske. Aga sa tead, et me oleme meeskonnaga endast andnud kõik.”

Vähiravifondi nõukogu esinaine Rita Rätsepp meenutas fondi algusaegu kui annetuste kogumine oli palju raskem. “Fond oli neli aastat tagasi täiesti tundmatu ja annetuste kogumisel tuli tihti ette olukordi, kus inimesed väljendasid skepsist ja isegi põlgust meie tegevuse suhtes. Kaheldi isegi, et kas teeme ikka ausat asja. Kuid me oleme järjekindlalt käinud oma teed – ausalt ja südamega ning tänaseks päevaks on fond enda vajalikkust väga selgelt tõestanud.  Kui nüüd nähakse meie vabatahtlikke annetuskastidega, tullakse täiesti teadlikult nende juurde.
Nii nagu neljaaastane laps on juba parajalt suur ja iseseisev – käib kindlalt, mõtleb iseseisvalt ja ütleb oma mõtted selgelt välja ja temaga tuleb arvestada, nii on ka fondiga. Meid kuulatakse, meiega arvestatakse, meisse usutakse – me oleme olemas.”

Oma tervituse andsid edasi mitmed fondi töötegijad, samuti “Kingitud elu” rendiautodega toetava Tammsaare Viking Motorsi müügijuht Kristjan Uuk ning heategevusliku Pardiralli 2018 korraldaja Ave Laas. Tänavu korraldab Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit traditsioonilise Pardiralli koos vähiravifondiga “Kingitud elu”.

Rahvasaadik Viktoria Ladõnskaja-Kubits tänas fondi peret selle eest, et tema ema sai tänu fondile kallihinnalist aega juurde. Oma tervituse edastasid Pariisist Skype’i vahendusel Agu ja Annika Uudelepp. Agu tunnistas, et ta ei oleks täna meie keskel kui fond ei oleks tema ravi mullu sügisel rahastanud. “Nagu näete on fondi mõju kandunud juba Eesti piiridest välja,” ütles ta.

Tänuõhtul osales 60 inimest ning selle läbiviimist toetasid Umami restoran, loovagentuur Age McCann, automüüja Viking Motors Tammsaare ning heli- ja videotehnika rendifirma FunTIME.

Vähiravifond “Kingitud elu” toetas 2017.aastal 100 abivajajat, panustades nende ravidesse kokku üle 1,4 miljoni euro.

Tänavu on fond kahe kuuga toetatud juba 40 inimese ravi.

“Sel aastal oleme sattunud suure surve alla, mistõttu kutsun kõiki eestimaalasi üles jõukohase püsiannetusega fondi panustama, et saaksime kõikidele abivajajatele kinkida lootuse, võimaluse saada parimat vähiravi, võimaluse elada või koguni terveneda,” ütleb Tänavsuu. Toetamise võimalused leiab aadressilt www.kingitudelu.ee/annetajale

Fotogalerii: Vallo Kruuser

Jaanuaris laekus vähiravifondi “Kingitud elu” annetustena
üle 204 000 euro. Fondi nõukogu kiitis heaks 22 inimese ravi toetamise, neist
10 saavad fondilt toetuse esmakordselt.  

Lisaks toetasime veel mitmeid inimesi, kelle raviotsused
tehti novembris-destembris. Kokku tasus fond raviarveid ligi 366 000 euro eest.

Toetus mitmele pereemale

Jätkame 39-aastase Paide pereema Kristi Natuse toetamist
võitluses ajukasvajaga.

Ravi on naisele hästi mõjunud – Kristi elab ja toimetab, on
rõõmuks oma perele.

Paide Kultuurikeskuses toimus rahvatantsurühma
“Loomisel” 5. sünnipäeva heategevuslik tantsuline etendus, kus kõigil
külalistel oli võimalus teha annetus Kristi heaks, kes on ka ise selles kollektiivis
tantsinud. Kokku koguti väärtuslikud 3405 eurot.

Vaata Kristi lugu siit

Loe Järva Teataja artiklit siit

Jaanuari keskel ulatasime abikäe noorele naisele Maily
Lubergile, kes võitleb ägedaloomulise lümfoidse leukeemiaga. Tema neljanädalane
ravikuur ravimiga Blincyto maksab 57 000 eurot.

See on tema viimane õlekõrs ja ta on esimene eestlane, kes
seda ravimit kasutab.

Loe Maily lugu siit

Alates novembrist toetame pianisti ja staažika
klaveriõpetaja, ema ja vanaema Anu Nahkuri võitlust raske haigusega. Anu poeg
kirjutab:

“Emal läheb hetkel nii hasti kui võimalik tema
olukorras ja tervis on stabiilne, kuid ravi jätkub. Usume et selles mängib
suurt rolli ülikallis bioloogiline ravim Keytruda, mis määrati emale arstide
poolt lisaks tavalisele keemiaravile. 
Meie pere sai esimese nelja ravi
finantseerimisega ise hakkama. Nelja ravikuuri tulemus näitas et haigus on
taandunud ja seda kindlasti tänu uuele ravimile. Arstid kinnitasid, et olukorra
tõeliseks stabiliseerimiseks tuleb raviga jätkata.

See osutus finantsiliselt raskeks. Sel hetkel andis meile
uue õlekorre “Kingitud Elu” fond. Sõnadega on raske väljendada meie tänu
osutatud abi eest.

Loodame, et ema tervis stabiliseerub täielikult ja ta
saab ennast tunda jälle täisväärtusliku inimesena. Kogu meie pere on olnud
emale toeks igal hetkel ja meile tähendab väga palju see, et ka “Kingitud
Elu” on koos meiega, andes lootust edasiseks.

Südamlik tänu kogu meie pere poolt! Meie uusaastasoov:
jätkugu teie fondil jõudu kinkida veel paljudele inimestele elupäevi.”

Kingitud lootus, kingitud elu

Jätkame ka 61-aastase Jaanuse toetamist võitluses
neeluvähiga. Mees kirjutab:

“2014 aasta märtsis diagnoositi mul neeluvähk, mis oli
juba neljandas staadiumis. Keemia- ja kiiritusravid kestsid väikeste vahedega
2017 aasta augustini. Kõrvaltoimed muutusid liiga tugevaks ja Haigekassa poolt
rahastatav ravi otsustati lõpetada.

Lootus ei kadunud. Abikäe ulatas vähiravifond “Kingitud elu” asudes rahastama minu ravi
ravimiga Keytrudaga. Esimene ravikuur on nüüd läbi ja uuringud näitasid, et
ravim toimib ja kõrvalmõjud peaaegu puudusid.

Aitäh vähiravifondile, et leiate võimaluse rahastada ka
minu järgmist, kohe algavat ravikuuri. Tähtsaks pean ka enda optimistlikku
meelt ja kindlasti pere toetust. Suur tänu annetajatele!”

Toetame 41-aastast üliharuldase põskkoopavähiga pereema.
Naine tunnistab:


“Olen saanud kolme erinevat keemiaravi, mis pole
mõjunud nii nagu vaja ja mis sümptomeid ei vähendanud. Kõige ebameeldivam ja
häirivam sümptom on parema näopiirkonna närvivalud. Samuti tugevalt suurenenud
lümfisõlmedepakett paremal pool kaelal. 
Raviarst pakkus välja koeproovide
geeniuuringu Ameerikas, et selgitada välja, mis oleks parim ravim. Uuringust
tuli kaks ravimisoovitust, mis võiksid minu seisundit parandada ja kontrolli
all hoida. Ravimi ühe kuu maksumus on üle 3000 euro ja haigekassa seda ei
kompenseeri. 
Meie perele käiks see summa üle jõu. Olen väga tänulik
vähiravifondile “Kingitud Elu” postiivse vastuse eest. Suur ja siiras tänu
kõigile toetajatele.”

Samuti toetame varsti 80. juubelit tähistava vanaisa Arvo
võitlust maovähiga. Tema tütar kirjutab:

”Isale tehti 2016. aasta juulis söömisvaevusetega seoses
söögitoru operatsioon ja operatsiooni käigus avastati kaugele arenenud vähk.
Seetõttu eemaldati operatsiooni käigus magu. 
Pärast rasket operatsiooni
võttis taastumine omajagu aega. Umbes pool aastat pärast operatsiooni võis
temas taas ära tunda inimese, kes ta enne opi oli: tasakaalukas toimetaja. Arsti
poolt määratud ravi mõjus positiivselt, jõudu tuli juurde, tegutsemistahe oli
tagasi. 
2017. aasta suvi möödus väga-väga positiivselt. Analüüsid näitasid
suunda paranemisele. 
Muutus toimus sügisel. Isa kurtis aegajalt valusid
alakõhus, kehakaal enam ei tõusnud vaid hakkas pigem langema ja ka analüüsid
läksid kehvemaks.
Umbes kuu aega tagasi teatas raviarst, et kõik haigekassa
toetatud ravimid on ära proovitud, nendega ravi jätkata pole tõhus.
 Meie maailm
varises sellega kokku, kõik läks ju justkui parimas suunas. Mis siis edasi?
 Isa
küsis, kas nüüd saadetakse koju surema?
 Ta on toimekas vanahärra, teotaheline
ja ettevõtlik. Kuidas nii, et mingi ravi enam pole? 
Kui inimeselt
võetakse lootus ja öeldakse, et midagi enam taha ei anna, siis ole sa nii
optimistlik kui tahes, eluvaim hakkab raugema. 
Raviarst soovitas ravimit,
mida haigekassa ei toeta, kuid mis võiks isale sobida. Oma raha eest seda
soetada poleks võimalik. Nii sai tehtud taotlus fondile “Kingitud
elu”. 
Kaks väga närvilist nädalt ootuses said positiivse lahenduse: fond
saatis positiivse otsuse. 
Oleme väga õnnelikud ja tänulikud. Meie jaoks
tähendab see, et isale on antud lisaaega paranemise teel. Võimalus ammutada
jõudu võitluses vähiga ja seljatada see.”

Aasta lõpus asusime toetama 67-aastase Jaani
eesnäärmevähiravi. Jaani abikaasa tunnistab:

“Ülisuured tänud “Kingitud elu” inimestele ja
annetajatele. Jaan on eesnäärmevähki põdenud kümme aastat. Ta on saanud mitmeid
kordi keemia- ja kiiritusravi. Suvel tekkis tugev põiepõletik. Haiglaravi
kestis kolm nädalat. Seal tekkis osaline tuhara- ja reielihaste halvatus, mille
tagajärjel saab liikuda vaid rulaatori abil. 
Ka valud niudeluus ägenesid
väga tugevaks, kuna seal on metastaasid. 
Vähiravifondi toel algas uus
ravi 18. jaanuaril. Uskumatu aga Jaani enesetunne paranes kohe
märgatavalt. 
Möödas on alles mõni päev, kuid Jaan suudab mitmel korral
päevas seista – 10-20 sekundit korraga – ja neli-viis sammugi astuda. See on
suur edasiminek!
 Ta võimleb iga päev võimlemiskummiga aga nüüd tellisime ka
trenažööri. Valud niudeluus on märgatavalt taandunud. Varsti saab loodetavasti
ka ülikangeid valuvaigisteid vähendada. 
Me kõik oleme tänulikud ja
õnnelikud. Suured tänud arstidele dr. Helis Pokkerile ja dr. Malle
Parisele. 
Oleme ka ise vähiravifondi annetanud ja teeme seda ka edaspidi.
Soovime teile palju edu, tervist ja muidugi raha!”

100 tänutahvlit ettevõtetele 

Jaanuaris postitasime ligi sada tänutahvlit firmadele, kes
toetasid 2017. aastal vähihaigeid vähemalt 1000 euroga. Tahvlil on kirjas, et
tänu toetusele saavad inimesed veeta kauem täisväärtuslikku aega oma lähedaste
seltsis. Iga uus päev on neile pidupäev.

Jaanuaris kogusime üle Eesti annetusi Vanemuise
kontserttuuril Memory 2018, korpallimängul Tartus ja Eesti Muusikaauhindade
galal Saku Suurhallis.

Eesti Energia nõustamiskeskuse töötajad annetasid
vähihaigete raviks 435 eurot.

Intervjuud ja artiklid

Toivo Tänavsuu käis 4 jaanuaril Tallinna TV saates Täna+
rääkimas vähiravifondi tööst.

Kuula intervjuud siit

Vähiravifondi tegevjuht Katrin Kuusemäe andis intervjuu
Raadio4le.

Kuula intervjuud siit

Delfi Naistekas tegi persooniloo vähiravifondi pikaajalisest
nõukogu liikmest dr. Kadri Putnikust.

Loe intervjuud siit

Riigilt 90 000 eurot tegevustoetusena

Riik eraldas nn katuserahadest vähiravifondile 90 000 eurot.
Tegemist on riigieelarvelise tegevustoetusega, mille vähiravifond pälvis
esmakordselt.

Loe lähemalt siit

Haigekassa juht Rain Laane andis Postimehele intervjuu, kus
muuhulgas juttu ka vähiravifondist ja vähihaigetest.

Loe intervjuud siit

Uued annetamise võimalused

Nüüd saab meie kodulehel www.kingitudelu.ee/annetajale
annetada ka mobiiliarvega. See on imelihtne: sisestad annetuse summa ja oma
mobiilinumbri.

Kuni viieeuroseid annetusi saavad Elisa ja Tele2 kliendid
teha ühe hiireklikiga. Suuremaid annetusi, püsiannetusi ja/või Telia võrgust
tehtavate annetuste puhul tuleb kinnitada heategu SMSiga.

Teenus toimib kõikides võrkudes. Annetus lisatakse sinu
järgmise kuu mobiiliarvele. Teenustasu on 5%.

Mikroannetuse tehnilise lahenduse tegi Eesti startup Zlick,
kes pani uue annetamise võimaluse tööle koos loovagentuuriga Sviiter.

Circle K jaamades on aga lisaks sularahaannetustele võimalik
nüüd annetada ka pangakaardiga, paludes teenindajal annetus ostuarvele lisada.

Loe lisa siit

Soovid vähihaigeid toetada – kinkida elu?

Annetada saab pangaülekandega:

Maksesaaja: SA Hille
Tänavsuu Vähiravifond Kingitud Elu

Swedbank: EE212200221059073061

SEB pank: EE211010220228917224
LHV pank: EE137700771001442514
Danske pank: EE133300332166860001
Nordea pank: EE591700017003638161

Meie kodulehel www.kingitudelu.ee/annetajale on võimalik pangalinkide
kaudu vormistada end mõne sekundiga püsiannetajaks.

Uudiskirja saab tellida, kirjutades info@kingitudelu.ee

Talverõõmu soovides,

Katrin Kuusemäe

Vähiravifondi “Kingitud elu” tegevjuht

Toivo Tänavsuu

Vähiravifondi “Kingitud elu” juhataja ja asutaja

2018. aasta alguses on vähiravifond “Kingitud elu” sattunud suure surve alla. Ainuüksi viimase kolme nädala jooksul jõudis fondi ligi paarikümmend abitaotlust – korraga rohkem kui kunagi varem. Ehkki fond sai kinkida elulootuse 18 inimesele, kutsume kõiki üles vähihaigete võitlust kas või pisemagi püsiannetusega toetama, et ükski vähihaige ei jääks tänavu hädavajaliku ravi ja lootuseta.

18 fondi nõukogu heakskiidu saanud abitaotluse hulgas on erinevate vähivormidega inimesed üle Eesti. Iga abisaaja ravimile kulub 2000-6000 eurot kuus.

Emakakaelavähiga võitlev 50-aastane tallinlanna Marju Maasik-Kütt saab jätkuvalt fondile toetuda võitluses emakakaelavähiga. “Kingitud elu” toetab ka 60-aastase Viljandis elava mehe neerukasvajaravi.

35-aastane pereema Maily Luberg saab fondi toel leukeemiaravi, millele kulub järgneval neljal kuul 57 000 eurot.

Kuus inimest – 67- ja 87-aastased mehed ning neli naist vanuses 58, 59, 60 ja 79 – saavad tänu fondile soolevähiravi erinevate ravimitega. Patsiendid elavad Tallinnas, Lääne-Virumaal ja Kohtla-Järvel. Neli inimest alustasid ravi nüüd, kahte toetab fond juba mõnda aega.

Viis inimest – kolm keskealist meest ja kaks naist – võivad fondile toetuda võitluses kopsuvähiga. Patsiendid on Tallinnast, Tartust ja Narvast. Nende hulgas Tartu pereisa Erik Saar, kelle ravi toetab “Kingitud elu” igakuiselt juba 2016. aasta kevadest. Samuti on juba kestnud mõnda aega edukalt 49-aastase naise, 63-aastase naise ja 67-aastase mehe kopsuvähiravi. Kõik nad on kingitud elud – saanud ravi toel täisväärtuslikku elulisa.  

Noorim patsient, kellele fond on viimastel nädalatel abikäe ulatanud, on 32-aastane naine Rae vallast, kellel on rinnas sarkoom.  

Jätkuvad ka 69-aastase maovähiga võitleva staažika klaveriõpetaja Anu Nahkuri ning maksavähiga võitleva 58-aastase Tallinna mehe ravi. Veel toetab fond 47-aastast pereisa esmakordselt võitluses Hodgkini lümfoomiga.

59-aastane soolevähiga hädas õpetaja Kohtla-Järvelt, kelle ravisse panustab fond kolme kuu jooksul 7800 eurot, kirjutab: “Oma raskest haigusest – käärsoolekasvajast – sain kahjuks teada liiga hilja. Ma lihtsalt ei tundnud sümptomeid ära ja kuna olin üsna vähe haige olnud, ei pööranud õigel ajal neile tähelepanu. 

2015. aasta suvi oli kehv – olin pidevalt tujust ära, väsinud, unisus vaevas ja teotahe oli kadunud. Augusti lõpus pöördusin perearsti juurde, ta tegi mõned analüüsid. Juba järgmisel päeval olin haiglas, mu hemoglobiin oli väga madal. Sain vereülekande ja loa 1. septembril koolis ära käia – olen klassijuhataja. Et siis haiglasse naasta. Uued põhjalikud uuringud näitasid, et mul on vähk. Hakkasin sõitma Tartu vahet. Esimesed raviprotseduurid, siis operatsioon ja jällegi ravi. Juustest oli kohutavalt kahju. Aga peaasi – siirded olid kadunud.  

2017. aasta oli üsna rahulik, tundsin end normaalselt. Kuni augustis läbivaatusel öeldi, et asi on pöördunud halvemuse poole. Siirded olid tagasi ja juba mitmetes organites. Jälle ravikuur, aga asi paistis hullemaks minema. 

Siis saingi dr Andrus Mägilt ettepaneku teha taotlus vähiravifondile. Vahepealne ooteaeg, kui mingit ravi polnud, oli väga masendav. Nüüd olen juba kolm korda tablette võtnud ja tunnen end normaalselt. Loomulikult on ikka vahel valud ja muud hädad. Aga mul on lootus! Ma tahan võidelda ja teen seda, sest nii palju on elus veel teha. Ma olen lesk, mul on kaks last ja kaks lapselast. Siin pole sõnu vajagi. Aga veel on mul noored, keda tahan viia eesti keele ja kirjanduse eksamile. Noortega on mul hea kontakt ja nad nii väga loodavad, et saavad minu käe all kooli lõpetada. Püüan neid mitte alt vedada – tänu teile. Olen enamuse ajast tööl käinud, välja arvatud ravipäevad. Ei kujutaks ette oma vaevadega kodus istuda, kool on minu tööteraapia. Suur tänu fondile ja annetajatele.”

Vähiravifond kutsub kõiki Eesti inimesi ja ettevõtteid panustama fondi jõukohase püsiannetusega, et kõik saaksid abi.

Fondi kodulehel www.kingitudelu.ee/annetajale saab annetuse vormistada pangalinkide kaudu loetud sekundite jooksul.

Täna toimus Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses vähiravifondi „Kingitud elu“ neljanda aastapäeva pressikonverents ning nõukogu koosolek. Pressiüritusel said lisaks fondi juhatusele ja nõukogule sõna ka Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane ja „Pardiralli 2018“ projektijuht Ave Laas. Kohal oli ka fondist toetust saav Marju Maasik-Kütt.  

„Vähiravifondi „Kingitud Elu” töö on väga tänuväärne. Fond on kui sild uute turule tulnud ravimite ning ravikindlustuse vahel, kuniks Haigekassa ei saa veel uusi ravimeid rahastada,“ rääkis Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane. „Haigekassa hüvitas 2017. aastal kokku vähiravi 106 miljonit euro eest. Iga täiendav panus, nagu seda on „Kingitud Elu“ fondi suur toetus annetajate poolt, on äärmiselt oluline. Tegeleme sellega et leida fondiga koostöös võimalused kuidas ühiselt saada meie inimeste aitamiseks ravimitootjatelt ravimitele mõistlik hind.“  

„Vähiravimite puudulik kättesaadavus on Eesti tervishoiu üks suuri probleeme, kuid mitte ainuke. Fundamentaalne probleem, millest tulenev on ka vähiravimite ebapiisav kättesaadavus, on tervishoiu rahastamise üldine madal tase,” sõnas vähiravifondi “Kingitud elu” nõukogu liige onkoloog dr. Peeter Padrik. 

“Eesti tervishoiukulud on 6,7 % SKP-st, OECD riikides keskmiselt 9%. Eesti tervishoius kulutatakse 1 inimese kohta poole vähem kui OECD riikides keskmiselt. Samas näitavad vähiravifondi tehtud annetused, et Eesti inimestel on valmidus panustada tervishoidu rohkem, kui nad näevad, kuhu ja milleks see raha läheb. Poliitikute, tervishoiuametnike ja ehk ka arstkonna ülesandeks oleks luua lisaks Haigekassale täiendavad süsteemid, mis võimaldaks tervishoidu tuua täiendavaid vahendeid katmata ravivajaduste hüvitamiseks,” lisas Padrik.  

„Vähiravifondi jaoks oli 2017. aasta heas mõttes puuga pähe saamise aasta. Eestimaalaste soov head teha rabas jalust,“ ütles vähiravifondi juhataja Toivo Tänavsuu. „Fondi tulud kasvasid hüppeliselt ning me saime kinkida lootuse ja elamise võimaluse sajale inimesele. Vähiravifondi panustas ligi 20 000 annetajat ja jätkuvalt said abi kõik vähihaiged, kes fondi poole pöördusid ja kuuluvad meie sihtgruppi. Mitte keegi ei jäänud viimase õlekõrreta. See näitab, et Eesti ühiskonnas on midagi väga hästi: me tahame ja suudame, nagu üks mees, aidata omasid raskes võitluses. Täna on süda tänu täis. „

2017 aasta arvudes:

·     100 toetust saanud inimest (+2,5x)

·     1,8 miljonit eurot tulusid (+1 mln)

·     Vähiravisse 1,4 miljonit eurot (+2x)

·     20 000 annetajat (+ need inimesed, kes annetuskasti sularahas panustasid)

·     3500+ püsiannetajat

·     Fondi tegevuskulud 3,4%

·     Riigilt 90 000 eurot tegevustoetust

Ajalugu

2014 – 250 000 eurot tulu, 11 abisaanut

2015 – 630 000 eurot tulu, 50 abisaanut

2016 – 805 000 eurot tulu, 45 abisaanut

2017 – 1,8 miljonit eurot tulu, 100 abisaanut 

Vähiravifond “Kingitud elu” kutsub kõiki Eesti eraisikuid ja ettevõtteid üles jõukohase püsiannetusega fondi panustama, et keegi ei jääks hädavajaliku ravita ka 2018. aastal. Veebilehel www.kingitudelu.ee/annetajale on võimalik püsiannetus vormistada loetud sekunditega nii pangalingi kaudu, kui ka telefoni teel.

Toivo Tänavsuu pälvis Eesti 100. sünnipäeva eel presidendilt Punase Risti IV klassi teenetemärgi oma tegevuse eest vähihaigete aitamisel. Ühtlasi sai täna vähiravifondi „Kingitud elu“ asutamisest 4 aastat. 

„See on väärikas ja ootamatu tunnustus fondi tööle,“ sõnas vähiravifondi „Kingitud elu“ juhataja Toivo Tänavsuu. „Aga kui ma saaksin tunnustusi jagada, korraldaksin suuremat sorti ordenisaju vähiravifondi annetajate hulgas. Eelmisel aastal toetas fondi üle 20 000 inimese ja ettevõtte. Tänu neile, oleme me olemas. Tänu neile on jätkuvalt kõik vähihaiged saanud abi, kes fondilt veel üht õlekõrt on palunud ja kuuluvad meie sihtgruppi – see on tänasel päeval kõige olulisem fakt.”

Eesti Punase Risti teenetemärgi on asutanud 1920. aastal Eesti Punase Risti Selts. Eesti Punase Risti teenetemärk antakse Eesti rahva huvides osutatud üldkasulike teenete eest ja elu päästmise eest. Eesti Punase Risti teenetemärgil on kuus klassi.

Vähiravifond „Kingitud elu“ tähistab täna oma 4. sünnipäeva.

Vähiravifond “Kingitud elu” kogus juba neljandat aastat annetusi Vanemuise kontserttuuril Memory. Seekord panustas publik fondi kokku ligi 4800 eurot.

Fondi vabatahtlikud tuuritasid jaanuaris koos Vanemuise orkestri ja säravate muusikaliartistidega üle Eesti, osaledes seitsmel kontserdil Tartus, Tallinnas, Jõhvis, Pärnus ja Paides. Vaheajal sai publik annetada sularahas või pangakaardiga vähihaigete toetuseks.  

“Täname Vanemuise teatrit lahke vastuvõtu, kõiki muusikuid ja artiste meeldiva õhkkonna loomise ning Memory tuuri konferansjeed Hannes Võrnot kõigekülgse toetuse eest,” ütles vähiravifondi “Kingitud elu” tegevjuht Katrin Kuusemäe. „Samuti täname meie vabatahtlikke ja igat väiksematki annetajat, kelle panus aitab meil kinkida vähihaigetele lootust ja elupäevi.“ 

Vähiravifond on tänavu jaanuaris ulatanud abikäe juba rohkem kui kümnele inimesele. Neist üks, pereema Maily Luberg võitleb verevähiga ning teist, pereema Kristi Natust toetab fond võitluses ajuvähiga. Jätkunud on 7-aastase Annabeli ning kümnete teiste fondi toel elavate inimeste ravide toetamine.   

Vähiravifond kutsub kõiki eestimaalasi üles toetama jõukohase püsiannetusega vähihaigete võitlust elu eest. Fond eesmärk on, et ka 2018. aastal ei jääks ükski abivajaja ilma viimase õlekõrreta, võimaluseta proovida parimat ravi, elada kauem või koguni terveks saada.

Onkoloog Kadri Putnik ei kanna kunagi musta värvi riideid. “Minu kõige mustemad riided on tumesinised teksapüksid,” naerab ta. 

Tema teab paremini kui paljud teised, et elu tuleb võtta kingitusena ja hea huumor ning rõõmsavärviline pluus aitavad tal tema emotsionaalselt ränkraskes töös naeratuse näol ja mõistuse kainena hoida. Sest ka arst on ainult inimene ja mõnikord võtab kogenud tohtrilgi pisara silma, kui patsiendile tuleb öelda, et nüüd on kõik ravivõtted läbi katsetatud ja enam ei ole tema päästmiseks midagi võimalik teha. Rääkisin dr Putnikuga tema tööst vähihaigetega, surmast ning emotsioonidest, mida nii haiged kui tohtrid läbi elavad. 

Mõte, mis surmaga igapäevaselt kokku puutuva arsti jutust võiks kõlama jääda on see, et me keegi ei tea, kui palju meile elupäevi antud on, mistõttu tuleks elu võtta suure kingitusena!

Kuidas sinust onkoloog sai?

Kui ma ülikooli lõpetasin, siis mul polnud aimugi, et ma tahaks onkoloogiks saada, sest siis oli see domineerivalt kirurgiline eriala, aga kirurgia mind ei köida. Aga eluteed on üllatavad. Ma ei läinud kohe residentuuri, kuid hinges tundsin kindlasti, et minust ei saa ravimifirma töötajat või muud tervishoiualast ametnikku. Olen arstide perest, ema ja õde on samuti arstid. Kui tulin onkoloogiasse, siis paljud tuttavad, k.a ema ütlesid, et kas sa oled kindel, et tahad sellist eriala, see on päris raske. Kui ma oma residentuurikoolituse käigus siia osakonda, kus ma praegu töötan, siis ma esimese paari päevaga tundsin, et ma olen kodus.

Millest see äratundmine tuli?

See on see, mida ma tõesti teha tahan. Mind köidab see, et mul pole ühtegi ühesugust päeva ja ma iial ei tea, mis mulle päev toob. Mõni päev on hästi raske. Aga need vähesed hetked, kus ma tunnen, et ma olen saanud kellegi elu muuta, see annab nii palju. Ja see eriala on huvitav ja pidevalt muutuv, eriti viimased 5 aastat. Teadsin juba residentuuris, et tahan melanoomiga tegeleda, vaatamata sellele, et tol ajal ei (10 aastat tagasi) oli melanoom vaid kirurgiline haigus. Minu esimene kogemus osakonnas metastaatilise melanoomihaigega oli selline, et ta suri ära kahe nädala jooksul pärast meie esmakohtumist. See oli väga dramaatiline nii minule kui tema perekonnale. Ja kui ma olin ülikoolis teisel-kolmandal aastal, siis minu eakaaslane, tuttav juuratudeng, kõrvaltvaatajale praktiliselt päevapealt lahkus melanoomi tõttu. Sellised kogemused puudutavad.

Millises seisus inimesed sinu juurde jõuavad?

Mina tegelen süsteemse raviga, nendega, kes saavad keemiaravi ja immuunravi. Mu juurde jõuab inimene siis, kui ta vajab keemiaravi, aga see ei tähenda alati seda, et vähk on kaugele arenenud või lõpp on käes. Vähiravis tuleb sageli kombineerida kõike kolme ravimeetodit — keemiaravi, kirurgia ja kiiritusravi. Keemiaravi tehakse kas enne operatsiooni või kiiritust, et saada kasvajamassi vähemaks, või pärast operatsiooni, suurendades tõenäosust, et haigus ei tule tagasi. Ja siis on tõepoolest ka sellised haiged, kelle ainus ravivõimalus on keemiaravi.

Kuidas sinu tavaline tööpäev välja näeb?

Mul käis täna vastvõtul umbes 20 haiget. Nendest osadel ma alustasin ravi ehk oli pikk ja pigem positiivne jutuajamine. Mul on paar-kolm haiget, kes oma haiguse tõttu päris korralikult valutavad ja ma pean leidma neile valuraviskeemi, see on päris raske. Mul on täna veel mõned haiged osakonnas, kes on rasked ja kellega pean tegelema. Ja siis mul on vaja homseks ette valmistada… ja siis on mõned haiged, kes on kodus, keda telefoni teel nõustan ja kes on oma haiguse viimases faasis. Sageli on jutuajamine pigem lähedastega, et mis nüüd edasi, kuidas ma veel aidata saan, mis on vahepeal juhtunud. Eile oli näiteks vähem haigeid, aga need olid emotsionaalses mõttes palju raskemad. Väga noored ja väga tõsised ning keerulised haiged.

Millised patsiendid kõige rohkem hinge lähevad?

Kui mul on 20-30 aastane haige, siis elan talle rohkem kaasa kui 80aastasele. See on mõnes mõttes ebaõiglane, aga kui on noor elamata elu hääbumas, siis pingutan selle nimel, et see inimene saaks parimat. Sageli on sellisel juhul lisaks ka perekond, kes vajab tuge ja nõustamist.

Emotsionaalselt on minu jaoks kõige raskem noorte emadega, kellel on väikesed lapsed. Näiteks. Arutasime ühe väga noore naisega, kellel on kaks väikest lasteaialast, tema järgmist vastuvõtuaega. Ütlesin talle ühe kuupäeva, ta jäi vait ja uurisin, kas see sobib talle. Ta hästi vaikselt küsis, kas saaks järgmisel päeval, sest tal on laste jõulupidu. Teades, et see on tema viimane jõulupidu koos lastega… hing tõmbab lihtsalt kinni sellisel hetkel. Ja muidugi ma leian talle uue aja.

Mis seisus need inimesed on, kes sinu vastuvõtule tulevad? Mida sa neile ütled?

Vähk ei tähenda tingimata surmaotsust ja seda tuleb paljudele selgitada. Vähk on krooniline haigus. Aga nad ei ole üldjuhul väga kurvameelsed, kuigi ilukirjandusest ja filmidest jääb vähihaigest hästi morbiidne mulje. Enamasti nad on minu patsiendid hästi elurõõmsad. Meil on ka hingehoidja ja psühholoog, kes aitavad. Mõni ei lase üldse ligi, mõnega saan väga hea kontakti. Aga pigem on nad positiivsed ja nendega tuleb ausalt rääkida. Vähist teada saamine on tavaliselt šokk, aga kui patsiendile öelda, et meil on halvad uudised, teil on vähk, AGA me alustame ravi, siis on tal lootust ja lootus käib kogu raviga kaasas.

Kui ta teab algusest peale ausalt, mis seis on, suudab ta seda paremini omaks võtta. Minu printsiip on küll, et patsiendile ei tohi valetada. Inimene peab olema täielikult informeeritud. Mõni ei tahagi teada, vot siis on raske. Eriliselt nadis olukorras on arst, kelle patsient ei luba lähedastele mingit informatsiooni oma haiguse kohta anda. Ja siis kui peaks olukord minema väga tõsiseks, siis kiputakse arsti kogu olukorras süüdistama, et kuidas siis nii äkki…tegelikult on inimene haigla vahet ravil käinud kuid või aastaid.

Päris raske on nendega, kes on juba lootuse kaotanud ja alla andnud. Mina näen, et siin oleks veel hästi palju teha, aga tema on alla andnud. Siis tulebki hästi palju suhelda ja selgitada. Aga seda ei ole meile ülikoolis õpetatud. Ja mõnikord pannakse arstile pahaks, et ta ei ole kõike selgitanud. Tegelikult on küll räägitud, aga inimene ei ole mõistnud. Tuleb alati küsida, kui palju sa mu jutust aru said. Esimesel visiidil ei pruugigi kõik meelde jääda. Ja püüan ikka rääkida eesti keeles, mitte keeruliste meditsiiniterminitega.

Ikka küsitakse, mis on mu staadium. Staadium ei pane seda prognoosi paika! Kaua mul elada on jäänud? Mul ei ole mingit võlukuuli kuskil kapis, mille järgi ma ütlen, kes ja millal hakkab ära surema. Ja mõnikord näeme ka meditsiinilisi imesid.

Kuidas nad selle info vastu võtavad, et tuleb alustada keemiaravi ja sellel võivad olla kõrvaltoimed? Ja ühel hetkel võib juhtuda, et ravimid enam ei aitagi…

Mina ütlen nii, et kui inimene on teadlik kõigest, mis on tulemas ja oskab arvestada ka kõrvaltoimetega, millest palju räägitakse, võtab ta need paremini vastu. Arsti jaoks üldse mitte oluline kõrvaltoime on juuste kadu. Kui keemiaravi lõpeb, siis juuksed kasvavad tagasi. Mul on ühe käe sõrmedel patsiente, kes on loobunud ravist selle tõttu, et nad ei suuda oma juukseid kaotada…. Aga parukad on tänapäeval ilusad ja selles tegelikult ei tohiks olla küsimus. Kusjuures kõik ravimid ei võta juukseid maha. Aga rääkimine on minu töö ja kui ma sellest mõnikord ka väsin, siis ma annan endale aru, et ma pean seda ikkagi tegema. Aga vastuvõtupäeva õhtul ma kodus väga palju rääkida enam ei taha.

Kui inimest ette valmistada ka selleks, et ühel hetkel haigus saab tast võitu ja ta on valmis sellega leppima, siis lõpp ei ole sugugi dramaatiline.

Mul oli üks patsient, kellega ravisime tema haigust umbes kolm aastat. Vahepeal võtsin ta keemaravilt maha, et ta saaks oma tütre pulmas tantsida. Ta ütles mulle kohe, et ta tahab teada, kui see aeg on käes. Oli näha, et haigus läheb edasi ja pidevalt uuris, mis nüüd juhtuma hakkab. Leppisime kokku, et ma ütlen talle, kui aeg on käes, siis ta saab oma perekonna samuti ette valmistada. Kui see hetk oli käes, kus ma nägin, et meil on vähe aega jäänud, siis ütlesin talle, et selle jutuajamise aeg on nüüd saabunud. Tema nuttis ja mina ka, kuigi ma tavaliselt patsientide ees pisaraid ei vala. Ja siis ta ütles väga ilusa lause: “Nii, ma nüüd kohe täitsa huviga ootan, mis nüüd edasi saama hakkab!” Inimeses oli tekkinud hingerahu. Kõik oli ette valmistatud, mees ja lapsed teadsid, lahkumine oli ilma vaevade ja kannatusteta. Ma nimetaks seda ilusaks surmaks, sest kõik olid valmis. Aga vahetevahel ei ole keegi valmis, ka arst mitte.

Kuidas sa selle emotsionaalse koormaga toime tuled? Kuivõrd on võimalik kogu see virvarr tööl läbi elada ja mitte koju kaasa võtta?

Mida ma üritan koju mitte kaasa võtta on tööemotsioonid ja töömured ja neid on vahetevahel väga palju. See on see osa minu tööst, mis on hästi raske ja võin kogu oma osakonna nimel öelda, et me ikka vahest põleme läbi ka. Elame haigetele väga kaasa, sest me oleme ka ikkagi inimesed. Meil on väga toetav ja ühtne meeskond, kellega me suhtleme, aitame üksteist, toetame ja meil ei ole omavahelist ükskõiksust. Päeva üks oluliseim osa on meie ühine lõunapaus, kus enamus ühise laua taga istume. Me ei ole siin kunagi oma raske tööga üksinda. Aga see kõik on tööajal. Tööväliselt on ikka igaühel oma elu, ei ole vaja ööd ja päevad pidevalt ninapidi koos olla. Teeme koos hästi palju nalja, oleme siin majas lausa kurikuulsad, sest me nii palju naerame, meil on väga sarnane huumorimeel. Ükskord meile liftis öeldi ka: “Mis te naerate siin, ise onkoloogid!” No mis me siis tegema peame — panema mustad riided selga ja käima mööda maja nagu viimsed võidjad ringi?! Nali ja rõõmsameelsus ongi see, kuidas me selle emotsionaalse koormaga toime tuleme. Aga tööjutt on tõsine, siis naljale kohta ei ole.

Millisel seisukohal oled alternatiivmeditsiini suhtes? Kindlasti pead palju ka sellega kokku puutuma, sest viimases hädas hakkavad inimesed ju katsetama pea kõike…

Alternatiivmeditsiini osas olen mina olnud suhteliselt tolerantne kuni selle hetkeni, kuni see hakkab segama minu ravi. Kui on mul olnud haige, kellele mul endal midagi enam pakkuda ei ole, haigus läheb oma teed ja ta küsib mu käest, kas ta seda teist kolmandat võiks proovida. Aga loomulikult, kui ta soovib. Mina arstina soovitada ei saa, aga ei saa ka keelata. Teine situatsioon on see, kui mul on laual ravimid, mida ma tahaks kasutada ja ta ütleb ei. Sest tema on lugenud siit ja sealt, et mingi loodusravi on parem, keemiaravi on mürk. Aga üsnagi paljud keemiaravimid on sünteesitud mingist taimsest algest!

Kas selliseid patsiente ka on, kes on keemiaravist täitsa loobunud, kas siis alternatiivravi nimel või mõnel muul põhjusel? Kuidas arstina sellesse suhtud?

Kui inimesed hakkavad loobuma ravist, siis mul ei jää muud üle kui see dokumenteerida. On olnud juhuseid, kus on hiljem tehtud väga teravaid süüdistusi arsti suunas, et ravi pole pakutudki. Patsiendile jääb viimane sõna, kas teha ravi või mitte, siin ei saa ka sugulased otsustada. Neid ei ole õnneks väga tihti, aga neid on ja järjest rohkem. Mõned lood on kohe sellised, kus jutt käib endal seest läbi, et mida inimene oma eluga nüüd peale hakkab.

Kolleegil oli patsient, kes teatas, et tema teada on vähk elustiilihaigus, mistõttu tema mõtleb nüüd ainult häid mõtteid ja sööb toortoitu, aga keemiaravi ta mingil juhul ei soovi, see on mürk. Sel hetkel oli see haigus potentsiaalselt terveks ravitav. Hiljem, kui selgus, et toortoidust ja headest mõtetest kasu polnud, pöördus ta tagasi ja loomulikult me aitame teda, aga ravi perspektiiv selleks hetkeks on muutunud. Me ei saa enam sedasama ravitulemust lubada, sest haigus on kasvanud edasi. Paar kuud ravi edasilükkamist võib vahel muuta palju.

Religioossetel põhjustel on loobutud ja mõni lihtsalt ütleb, et ma olen valmis lahkuma. Noorte inimeste puhul näeme rohkem keelitamisega vaeva, uurime põhjust, miks ta tahab loobuda. Sealt tuleb absurdseid põhjuseid — sõber, tuttav, keegi on saanud halva kogemuse ja ta kohe paneb selle paralleeli iseendaga. Vahest on väga kurb. Siis tunned, kuidas ressurssi on raisatud sellega, et algul tahad inimest terveks ravida ja pärast sa küll ravid, aga mitte enam sama eesmärgiga…

Ja siis on inimesed, kes annaksid kõik selleks, et endale elupäevi juurde saada. Nendega puutud kokku vähiravifondis Kingitud Elu. Milline on sinu roll seal?

Kingitud Elus olen nõukogu liige juba päris algusest peale. Minu töö on see, et kui taotlus tuleb, pean andma oma hinnangu, kas patsiendi taotlust toetada või mitte. Fondis on eelnevalt kriteeriumid läbi vaieldud ja paika pandud. Kui fondi poleks, siis nii mõnigi haige ei oleks saanud elupäevi juurde. Neil on seal edulugusid küll, näiteks Alar ja Anika, kes on terveks saanud, mõned veel. Juba see üks käputäis inimesi põhjendab ära, et seda fondi on väga vaja!

Uute ravimite hind on 6000-8000 eurot ravikuuri eest ja ravi tuleb teha iga kolme-nelja nädala tagant. Ühelgi tavalisel inimesel ei ole sellist raha välja käia ja riik ei jõua kõiki aidata. Ka vähiravifond ei saa kellelegi kalleid ravimeid kompenseerides garanteerida, et need kindlasti toimivad, aga inimesele antakse vähemalt võimalus kvaliteetseid elupäevi juurde saada. See, et mõnel inimesel ei ole nii hästi läinud kui Alaril ja Anikal, ei ole fondi süü, ravimi süü ega inimese süü, see on haiguse süü, et inimesed surevad! Ka David Bowie, kellel oli raha piisavalt, suri vähki, nii et alati ei olegi küsimus rahas.

Tõsi — ma ei pea päris õigeks, et me kallid ravimid jätame viimasesse reservi, sest siis ei pruugi nad enam piisavalt efektiivsed olla. Siis võib olla haiguse koormus selline, et tast ei pruugi enam nii suurt abi olla.

Ka haigekassa raha eest ravitud saavad ju tegelikult terveks.

Muidugi. Tuleb mõista, et need ravimid ja meetodid, mis patsiendil võimaldaks terveks saada, on tegelikult haigekassa poolt tagatud. Ma ei saaks öelda, et haigekassa midagi ei kompenseeri. Kompenseerib küll, vähihaigete ravile kuluvad suured summad. Lihtsalt uued ravimid on üüratult kallid, mitte ainult meie haigekassale, vaid ka teiste riikide meditsiinisüsteemidele.

Räägime sinu erialast ehk melanoomist ka. Praegu on külm ja vastik talv ning paljud käivad ennast välismaa sooja päikese all turgutamas. Kuidas sellesse suhtud?

Soojale maale võib muidugi minna, aga ennast tuleb seal kaitsta. Tundide kaupa rannas päevitamisel ja õues viibides päevitumisel on vahe. Esimest tuleks vältida, teine on muidugi lubatud ja vältimatu. KINDLASTI peab kaitsma lapsi. Melanoomi üks olulistest riskifaktoritest on lapseea päikesepõletus. Peanahk ning silmad peavad olema kaitstud. Vahel mõjub naistele hoopis see, kui öelda, et päevitamise ja solaariumis käimise tulemusena tekivad kiiremini ja sügavamad kortsud. See on justkui karmim variant kui nahavähk.

Skandinaavias on päevitamise ja melanoomi seos tõestatud. Kui saabus sealne majanduskasv ja hakati käima soojal maal jõulupuhkuste ajal, siis melanoomi esinemissagedus tõusis. Meil on ka nii. Kõige ohustatumad on need, kes on enamuse oma päevast siseruumis, siis saavad kaks nädalat puhkust ja võtavad siis soojal maal kogu raha eest “kogu päikese ära”. Et ikka naabrinaine ka näeks.

Kas eestlased on teadlikud melanoomi ohtude osas? Kas osatakse ennast jälgida ja õigel ajal arsti poole pöörduda?

On neid, kes on väga teadlikud ja siis on need, kes arvavad, et neid see asi ei puuduta ning jõuavad ikkagi viimasel minutil.

Nii nagu igal naisel võiks olla korra aastas plaanitud günekoloogil käik, peaks need mehd ja naised, kes kuuluvad riskirühma, käima nahaarstil. Kui kord aastas ei jõua, siis üle aasta kindlasti. Risk haigestuda melanoomi on neil, kellel on hele nahk mis kergesti põletub, kellel on palju sünnimärke ja tedretähne. Ka need, kelle lähisugulastel on melanoom või on varajases nooruses rohkelt solaariumi külastanud. Pane pool aastat ette aeg ära, siis ei ole seda küsimust, et mul on juba eile vaja saada arsti vastuvõtule.

Nahamuutused ei teki enamasti üleöö. Aga kui sa paned seda tähele ja siis sa arvad, et see on üleöö tekkinud, vot siis tundub iga oodatud päev juba liiga pikk. Mõned väga üksikud juhud kasvavad tõesti hästi kiiresti ja ootamatult. Kui sa käid regulaarselt kontrollis, siis leitaksegi kõik kahtlased asjad kiiresti üles. Perearstid saavad meie majas kindlasti kiiremini juba tõeliselt “kahtlast” moodustist spetsialistile suunata. Melanoomi ravi võtmesõna on endiselt varajane avastamine.

Et saada mehi arsti juurde… on vaja naisi, kes neid arsti juurde suunaks. Noormehi, kes oma melanoomi diagnoosi on saanud tüdruksõbra mahitusel on palju! Üks väga oluline piirkond on seljatagune, kuhu sa ei näe, seal tasuks silma peal hoida. Olen kunagi koolitanud kosmeetikuid, kes teevad ka seljale protseduure ja massaaže, et nad õpiksid kahtlaseid sünnimärke ära tundma. Kui mina olen käinud iluteenindusvaldkonnas, siis ainult korra on minult küsitud, kas teie sünnimärke on kontrollitud ka. Ülejäänutel ei ole see kohale jõudnud või pole kursis. Aga kasvõi see küsimus paneb inimest mõtlema!

Millised on sinu töö kõige suuremad võidud?

Mul on mõned haiged, kelle ma olen terveks ravinud! Kui näen inimest viie aasta pärast — see on nii hea tunne! Mul on paar haiget, kes on terveks ravitud ja nad on tulnud ennast näitama. Kui ma olen suutnud inimesele kasvõi teatud eluperioodiks anda täiesti kvaliteetse elu. Kui saan ta vaeva leevendada. Sel hetkel, kui inimene teab, et varsti on lõpp käes, tal kaovad ära need lollakad maised mured. Kolleeg rääkis, kuidas üks tema naispatsiendi abikaasa tuli pärast surma arsti tänama selle eest, et nad said juurde elu kõige ilusama aasta tänu sellele, et ei olnud enam maiseid muresid. Et kas kuskil umbrohi kasvab või must sokk vedeleb põrandal…

Mul on üks patsient, kes saadab mulle jõulude ajal SMS-i. Ta ei ole mulle kunagi on tervisemurede pärast helistanud, aga saadab jõulutervituse. See teeb südame soojaks, kui inimene siiralt tahab sulle head soovida.

See on ka töövõit, kui saan muuta seda, mida loodus on selle inimesega ette näinud. Kui saan vähile jala ette panna ja öelda, et mitte veel! See ongi see, mille pärast ma tööle tulen.

Elu tuleb võtta kingitusena, me keegi ei tea, kui palju meil kellelgi elupäevi on. Surm on elu lahutamatu osa ja sellega tuleb hakkama saada. Elu läheb edasi!

Viimaste nädalate jooksul oleme ulatanud abikäe kümnele inimesele, panustades nende ravidesse – eeldusel, et need on mõjusad – vähemalt 65 000 eurot.

Ühel abisaajal, 41-aastasel naisel, on põskkoopas pehmete kudede pahaloomuline kasvaja.

Naine tunnistab:
“2017. aasta alguses pöördusin perearsti poole, kuna kaelal oli juba pikemat aega suurenenud lümfisõlm. Tundsin ennast hästi ja suurenenud lümfisõlm mulle mingeid kaebusi ei põhjustanud. Arst suunas mind hematoloogi vastuvõtule.
Tehti väga põhjalikud vereproovid, mis olid kõik korras. Võeti biopsia lümfisõlmest ja seda uuriti pikalt Tartus ja Tallinnas. Ei saadud täpselt aru, kas tegu on kasvajaliku või põletikulise protsessiga ehk põletikulise pseudotuumoriga.
Võeti biopsia põskkoopast, mille alusel pandi esialgne diagnoos: parema maksillaarkoopa pahaloomuline kasvaja. Patoloogid soovitasid koeproovid saata veel edasisteks ja põhjalikumateks uuringuteks mõnda Ameerika vähiravikliinikusse, kuna kahtlustasid harva esinevat kasvajatüüpi. Ameerikast tulnud diagnoos oli parema põskkoopa pehmete kudede vähk – väga harva esinev kasvajatüüp.  
Olen saanud kolme erinevat keemiaravi, mis pole mõjunud nii nagu vaja ja mis sümptomeid ei vähendanud. Kõige ebameeldivam ja häirivam sümptom on parema näopiirkonna närvivalud. Samuti tugevalt suurenenud lümfisõlmedepakett paremal pool kaelal.
Raviarst pakkus välja koeproovide geeniuuringu Ameerikas, et selgitada välja, mis oleks parim ravim. Uuringust tuli kaks ravimisoovitust, mis võiksid minu seisundit parandada ja kontrolli all hoida. Ravimi ühe kuu maksumus on üle 3000 euro ja haigekassa seda ei kompenseeri.
Meie perele käiks see summa üle jõu. Olen väga tänulik vähiravifondile “Kingitud Elu” postiivse vastuse eest. Suur ja siiras tänu kõigile toetajatele.”

Lisaks noorele naisele saavad fondile loota veel ka viis eakat inimest: kaks üle 70-aastast meest ja kolm üle 70-aastast naist. Kahel neist on maovähk, ühel kõhunäärmevähk, ühel kopsuvähk ja ühel ajuvähk.

Ühtlasi jätkab fond 57-aastase professor Ruth Alase toetamist võitluses kopsuvähiga. Tema ravimile Keytruda kulub ligi 6000 eurot kuus. Alast toetab vähiravifond eelmise aasta suvest alates.

Riigikogu otsustas detsembris eraldada vähiravifondile „Kingitud elu” riigieelarvelise tegevustoetusena ehk nn „poliitilise katuserahana” 90 000 eurot. Avalikku raha saab fond kasutada esimest korda nelja tegevusaasta jooksul.  

Fondi tegevustoetus koosneb kahest osast. 5000 euro laekub vähiravifondi Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna (EKRE) ettepanekul. Ülejäänud 85 000 eurot pärineb vahenditest, mille jagamisest loobus Reformierakond ja mis jäid seetõttu niiöelda üle. Riigikogu rahanduskomisjoni toetusel otsustati 85 000 eurot kanda vähiravifondi. Toetuse maksab välja sotsiaalministeerium. 

„Täname poliitikud targa otsuse eest suunata esimest korda katuseraha katuste parandamise, ruumide remontimise, inventari soetamise ja muu säärase kõrval ka inimeste tervisesse ja elude pikendamisse. Kasutame tegevustoetust inimeste elutegevuse toetuseks,” ütles vähiravifondi „Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu. „Katuseraha on poliitikute võimalus suunata muidu nii jäigalt paika pandud riigieelarve jugasid endale meelepärastele projektidele. Suurem osa vähiravifondile osaks saavast toetusest on ilma erakondliku sildita. Järeldan sellest suure rõõmuga, et Eesti inimeste elud on parteide ühine lemmikprojekt.”    

Riigieelarveline toetus moodustab umbes viis protsenti vähiravifondi 2018. aasta toetuste eelarvest ning kulub haigekassa poolt nn mittekulutõhusaks tunnistatud Eesti vähipatsientide raviks. Toetuse eest saavad mitu inimest võimaluse proovida parimat vähiravi, võimaluse elada kauem või terveneda.

2017. aastal toetas vähiravifond „Kingitud elu” enam kui 100 inimese ravi ning panustas inimeste tervisesse kokku üle 1,6 miljoni euro.

Detsembris laekus vähiravifondi “Kingitud elu” annetustena 314 000 eurot, mis on fondi tulude absoluutne kuurekord ning tõestab Eesti inimeste suurt lahkust.
 
Fondi nõukogu kiitis heaks 20 inimese ravi toetamise, neist 12 saavad fondilt toetuse esmakordselt. Lisaks toetasime veel mitmeid inimesi, kelle raviotsused tehti oktoobris-novembris. Kokku tasus fond raviarveid ligi 161 000 euro ulatuses.

Kingitud elud, kingitud lootus

Mõnikord arvatakse, et vähiravifond saab parimal juhul vaid natuke pikendada abisaajate elupäevi. Kuid see ei ole tõsi – parimal juhul saavad inimesed fondi toel hoopis terveks.
Delfi TV jõululoos rääkis Põlvas elav ema ja vanaema Anika Mõrd oma raskest võitlusest ja suurest võidust.
Vaata videot siit
 
Detsembris pühade eel panustasime tosina abivajaja ravisse kokku üle 100 000 euro. Osa inimestest said toetuse esmakordselt, teiste edukas ravi kestab juba pikemat aega.
Loe abisaanutest siit
 
Ühe abisaaja, vanaisa Anatoli lugu, mille tegi Delfi, saab lugeda ja vaadata siit
 
Paljud lahkeid annetajaid: ettevõtteid ja noori
 
Erakordselt palju tegid Eesti inimesed detsembris heategusid. Vähiravifondi tabas suur annetuste ja heategevuslike algatuste tulv. Järgnevalt mõned näited:

• Tartu Mart Reiniku Kool korraldas jõulude eel annetuste kogumise vähihaigete toetuseks. Kokku müüdi 1135 fondi helkurit, korraldati heategevuslik kohvik ning jõululaat. Kokku panustas lahke koolipere fondi 3200 eurot.
• Kohila lasteaias Sipsik korraldati jõulude eel heategevuslik õhtu kohviku ja käsitöölaadaga. Fondi lisandus 1456 eurot.
• Jõulude eel võtsime vastu 5000-eurose annetuse If Kindlustuselt. Firma uuris oma töötajatelt, kellele nad sooviksid jõuluajal head teha ning vähiravifond kerkis soovitustest ülekaalukalt esile
• Firma Thermory toetas vähihaigeid 10 000-eurose annetusega. Ettevõte toodab Harjumaal termopuidust terrassi-, voodri- ja põrandalaudu ning saunamaterjali.
• Viasat toetas vähihaigete ravi 6000-eurose anntusega.
• Toivo Tänavsuu pidas Munitsipaalpolitseis tunniajase loengu vähiravifondi teemal ning mupo töötajad annetasid fondi ühiselt 424 eurot.
• Firma Tradehouse heategevusliku öömüügi tulemusel panustati vähihaigete toetuseks 1750 eurot.
• Pae tänaval asuva Lasnamäe Gümnaasiumi umbes 1300 õpilast panustasid kooli heategevuslikul jõululaadal vähihaigete toetuseks üle 2000 euro.
• Viimsi Huvikeskuses toimus heategevuslik jõulukontsert, kus esinesid laulja Ariadne ja Martti Hallik, Ita-Riina Muusikastuudio lauljad, Kaie Kõrbi Balletistuudio tantsijad, JJ-Street´i tantsijad, Piret Kõõra tantsulapsed, Iiri tantsurühma tantsijad ning Tallinna Tantsukooli lapsed. Kokku panustati vähihaigete heaks 1200 eurot.
• Autode turvavarustust tootvas ettevõttes Norma töötavad inimesed, kes loobusid vabatahtlikult oma jõulukingitustest ja palusid firmal kingiraha hoopis vähihaigete toetuseks annetada. Ja seda tegid nad juba teist aastat järjest. Nii annetaski ettevõte oma 827 töötaja nimel vähihaigetele 12 405 eurot.
• Eesti õdede liidu asepresident Gerli Liivet andis vähiravifondi „Kingitud elu“ juhatajale Toivo Tänavsuule üle 1500 euro suuruse annetuse meditsiiniõdedelt.
• Saue Gümnaasiumis korraldati aktsioon, mille käigus küpsetasid 2.-4. klasside õpilased nädala jooksul kodudes igasuguseid hõrgutisi ja müüsid neid siis koolis vahetundides. Heategevusliku ühisaktsiooniga kogunes vähihaigete toetuseks üle 2300 euro.
• Mitmendat aastat järjest otsustas Ekspress Meedia loobuda jõulukingitustest ja annetada selle asemel vähihaigete heaks, kinkides neile nii kallist ja väärtuslikku aega. Ekspress Meedia juhatuse liige Urmo Soonvald meile üle toetustšeki 5000 eurole.
• Saku Suurhalli suurejoonelise “Jõulugala” külastajad annetasid fondi kokku ligi 2100 eurot. Iga annetaja sai suurhalli poolt tänukingiks Disney filmimuusika CD.

 
TV 3 heategevusaade “Inglite aeg” aitas kahte “Kingitud elu” abisaajat

18. detsembril TV3 eetris olnud “Inglite Aeg” kogus annetusi viiele abivajajale, kellest kahe ravi – pereisa Erik ja vanaema Irene – toetab vähiravifond “Kingitud elu”. Vähihaigete toetuseks lisandub fondi 128 476 eurot, mis kindlustab Erikule ja Irenele hädavajaliku ravi jätkumise.
 
Loe saatest lähemalt siit
Vaata vanaema Irene lugu siit
Vaata pereisa Eriku lugu siit
 
Aasta kokkuvõtted, palju intervjuusid ja artikleid

Toivo Tänavsuu andis intervjuu Mihkel Kärmasele ETV saates “Aasta säravaimad tähed”.
Olgu see usutlus pühendatud kõikidele kingitud eludele ning inimestele, keda vähiravifondi missioon 2017.aastal puudutas või liigutas. Vaata intervjuud siit
 
TV3 tegi sisuka kokkuvõtte meie tegevusest 2017.aastal. Vaata videolõiku siit
 
Delfi sättis meie 2017.aasta tegevuse ajajoonele. Tulemuseks sai põneva ülevaade fondi tegevusest kuude lõikes. Vaata ajajoont siit
 
Delfis ilmus “Kingitud elu” tegevjuhi Katrin Kuusemäe persoonilugu. Loe siit 
 
Toivo Tänavsuu rääkis vähiravifondist ERRi saates “Huvitaja”. Kuula saadet siit
 
Vikerraadio “Reporteritunnis” rääkisid fondijuhid Katrin Kuusemäe ja Toivo Tänavsuu heategevusest ja ravide rahastamisest. Stuudios olid lisaks veel Lastehaigla Toetusfondi juht Inna Kramer ning “Jõulutunneli” saate produtsent Ene-Maris Tali. Kuula saadet siit
 
Miks on vähiravimid nii kallid?
 
Eesti Päevaleht tõstatas detsembris tõsise teema: ravimite hinnad. Kirjutasime oma kommentaaris, et vähiravifond võitleb iga päev selle nimel, et saada ravimitootjatelt maksimaalne soodustus ja kasutada annetusi võimalikult efektiivselt.
Loe Eesti Päevalehe artikleid siit ja siit
Vähiravifondi kommentaari ravimite hindadele leiad siit
 
Kaks tunnustust

 
Äripäeva Meditsiiniuudiste toimetus ja lugejad valisid vähiravifondi juhataja Toivo Tänavsuu aasta meditsiinimõjutajaks 2017. Minister Ossinovski jäi küsitluses neljandaks. Loe uudist siit
 
Liikumine Kodukant ja president Kersti Kaljulaid andsid Lihulas vähiravifondile üle tunnustuse vabatahtlike kaasamise eest. Loe lähemalt siit.
 
 Langes Eesti rekord vahvliküpsetamises 🙂
 
Jõulude eel küpsetasid vähiravifondi “Kingitud elu” vabatahtlikud Vahvlihaldjate abiga ligi 4000 vahvlit. Vahvlikarbid rändasid ettevõtete ja asutuste jõuluvanade kingikottidesse. Need ettevõtted ja asutused annetasid vähihaigete toetuseks kokku ligi 20 000 eurot. Loe lisa siit ja siit

Laiendasime annetamise võimalusi

Nüüd saab meie kodulehel annetada ka mobiiliarvega. See on imelihtne: sisestad annetuse summa ja oma mobiilinumbri.
Kuni viieeuroseid annetusi saavad Elisa ja Tele2 kliendid teha ühe hiireklikiga. Suuremaid annetusi ja/või Telia võrgust tehtavate annetuste puhul tuleb kinnitada heategu SMSiga.
Teenus toimib kõikides võrkudes. Annetus lisatakse sinu järgmise kuu mobiiliarvele. Teenustasu on 5%.
Mikroannetuse tehnilise lahenduse tegi Eesti startup Zlick, kes pani uue annetamise võimaluse tööle koos loovagentuuriga Sviiter.
 
Circle K jaamades on aga lisaks sularahaannetustele võimalik nüüd annetada ka pangakaardiga, paludes teenindajal annetus ostuarvele lisada. Loe lisa siit.
 
Veel saab soetada fondi helkureid

Tuletame meelde, et kuni jaanuari lõpuni on võimalik Selveritest, Prismadest, Rimi hüpermarketitest, Stockmannist ja Circle K jaamadest soetada vähiravifondi heategevuslikke helkureid, mis on topelt elupäästjad – oled pimedas nähtav ja hoiad oma elu ning kingid elupäevi ka vähihaigetele. Helkur maksab 1,99 eurot.
 
Soovid vähihaigeid toetada – kinkida elu?

Meie kodulehel on võimalik pangalinkide kaudu vormistada end mõne sekundiga püsiannetajaks. Nüüd saab annetada internetis ka mobiiliga – annetussumma lisandub mobiiliarvele.
Pangarekvisiidid leiab siit

Uudiskirja saab tellida, kirjutades info@kingitudelu.ee
 
Soovime kõikidele fondi toetajatele ja fännidele heateguderohket ning kaunist alanud aastat!

Vähiravifondi „Kingitud elu” vabatahtlikud kogusid aastavahetuse paiku annetusi Eesti Kontserdi kontsertidel Tallinnas Estonias, Tartus Vanemuises ning Jõhvi ja Pärnu kontserdimajades. Fondi lisandus kokku üle 3300 euro.

Annetusi koguti pühademuusikakontsertidel „Laulev lumi” ning Eesti Kontserdi ja Hennessy uusaastakontsertidel „Põhjamaa pulss”.

„Kohtasime väga palju lahkeid inimesi, kes andsid oma spontaanse panuse vähihaigete võitusesse elu eest,” ütles vähiravifondi „Kingitud elu” tegevjuht Katrin Kuusemäe. „Kes lõpetas aasta väikese heateoga, kes alustas väikese heateoga uut aastat. Kõik annetajad said veidike rõõmsamaks. Täname igat annetajat ning meie pikaajalist koostööpartnerit Eesti Kontserti avatud uste eest.“ 

Vähiravifond jätkab 2018. aastal tööd selle nimel, et iga Eesti vähihaige saaks võimaluse parimaks raviks. Aasta alguses kirjutasid muusik Toomas Vanem ja poeet Aapo Ilves laulu „Head uut aastat”, mille esitavad Anne Veski, Karl Madis, Luisa Värk, Kadi Toom, Uku Suviste, Henrik Normann ja ansambel Karavan. Üheskoos kutsutakse selle lauluga üles toetama 39-aastase kolme lapse ema Kristi võitlust ajuvähiga. Vähiravifond toetab naise ravi eelmise aasta algusest. Ravi on olnud tulemuslik ning peab jätkuma.  

Lauluvideot näidatakse aasta alguses Kanal2 eetris ning seda saab vaadata ka SIIT.  

Pereema Kristit saab toetada vähiravifondi annetustelefonidele helistades või pangaülekandega (selgitusse märkida “Kristi raviks”): www.kingitudelu.ee/annetajale  

Vähiravifondi laekus 2017. aastal rekordiline hulk annetusi ja muid tulusid – ligi 1,8 miljonit eurot. Tänu sellele sai fond toetada ka rekordilist hulka abivajajaid. Hädavajaliku ravi ja veel ühe õlekõrre sai üle 100 inimese – kolm korda rohkem kui aasta varem.

18. detsembril TV3 eetris olnud “Inglite Aeg” kogus annetusi viiele abivajajale, kellest kahe ravi – pereisa Erik ja vanaema Irene – toetab vähiravifond “Kingitud elu”. Vähihaigete toetuseks lisandub fondi 128 476 eurot, mis kindlustab Erikule ja Irenele hädavajaliku ravi jätkumise.  

Tartus elav pereisa Erik on viimastel aastatel kurja kopsuvähi küüsis. Tema ravi haigekassa ei toeta, kuid vähiravifond rahastab seda igakuiselt juba kaks aastat. Ravi jätkub ning toetus kindlustab, et Eriku tütardel Karmelil ja Marionil on jätkuvalt isa ning Margitil abikaasa.

Pärnu vanaema Irene vaevleb viimase staadiumi kopsuvähi küüsis. Tema ravi asus vähiravifond toetama sel sügisel. Naine unistab, et saaks näha oma lastelaste Andri ja Janelle suureks kasvamist ning veeta võimalikult palju täisväärtuslikke päevi oma ainsa tütre Helina kõrval.

“Täname kõiki annetajaid, TV3 meeskonda, kõiki saates osalenud muusikuid, igat panustajat. Üheskoos kinkisite abivajajatele nii hinnalise lootuse ja erilise jõulurahu, aja oma lähedastega ning võimaluse muretult keskenduda tervise hoidmisele ja parandamisele,” ütleb vähiravifondi “Kingitud elu” tegevjuht Katrin Kuusemäe. 

TV3 heategevussaade „Inglite aeg“ oli sel aastal eetris juba neljandat korda. Saates laulsid näosaate võitja Valter Soosalu, Karl-Erik Taukar, Tanja Mihhailova-Saar, Getter Jaani, Birgit Sarrap ja Ivo Linna. Saadet juhtis Keili Sükijäinen. Saate eesmärk on koguda annetusi ja toetada konkreetseid inimesi, kelle eluteele on saatus veeretanud raskusi, millest ainult oma jõududega on väga keeruline välja tulla. Tänavuse saatega aidati viit abivajajat.

“Inglite aeg” lõi sel aastal rekordi, kogudes viie abivajaja toetuseks kokku 321 190 eurot. Summa jaguneb võrdselt abivajajate vahel ning Eriku ja Irene toetussummad laekuvad vähiravifondi “Kingitud elu”.

Varem on “Inglite aeg” kogunud annetusi näiteks laste raviks. Silmapaistvam tervenemiselugu oli väikesel poisil Sandril, kes sündis kurdina, kuid tänu keerulisele operatsioonile hakkas kuulma. Hämmastavalt on paranenud väike Karmo, kes raske geneetilise haiguse tõttu veetis suurema osa ajast kipsis, kuid tänaseks päevaks kõnnib poiss omal jalal.

Vaata pereisa Eriku lugu siit. 
Vaata vanaema Irene lugu siit. 

Jõulude eel küpsetasid vähiravifondi “Kingitud elu” vabatahtlikud Vahvlihaldjate abiga ligi 4000 vahvlit. Vahvlikarbid rändasid ettevõtete ja asutuste jõuluvanade kingikottidesse. Need ettevõtted ja asutused annetasid vähihaigete toetuseks kokku ligi 20 000 eurot. 

Fond tegi varasügisel ettevõtetele ja asutustele üleskutse loobuda traditsiooniliste jõulukingituste tegemisest oma töötajatele, partneritele või klientidele ning selle asemel hoopis annetada vähihaigete toetuseks. Need firmad ja asutused, kes soovisid vähihaigeid toetada, kuid samas pista siiski midagi ka oma jõuluvana kingikotti, said fondilt tänutäheks vahvlikarpe.

Koostöös Vahvlihaldjatega toimusidki jõulude eel suured küpsetustalgud. Nende raames küpsetasid umbes paarkümmend fondi vabatahtlikku enam kui 10 vanakooli vahvlimasinaga 20 tunni jooksul ligi 4000 vahvlit. Kümne kaupa karpi pakitud vahvlid rändasid fondi toetanud ettevõtete, asutuste ja lisaks ka mõne eraisiku jõuluvanade kingikottidesse. Üle paarikümne firma, asutuse ja eraisiku annetasid fondi vahvlite vastu kokku ligi 20 000 eurot.

“Täname kõiki annetajaid, meie ennastsalgavaid ja öötundidelgi töötanud vahvliküpsetajaid, Vahvlihaldjaid kogu abi ja toetuse eest ning samuti Teret, kes annetas vahvlitaigna tarvis võid ja piima. Üheskoos kinkisime mitmele Eesti inimesele lootuse, võimaluse elada oma lähedaste keskel ning kogeda läheneva kevade hõngu,” ütles vähiravifondi “Kingitud elu” tegevjuht Katrin Kuusemäe.

Vahvlitalgud korraldas vähiravifond “Kingitud elu” teist aastat järjest.

Vaata tänavuste talgute fotosid ja värskeid emotsioone siit ja siit. 

Vähiravifond “Kingitud elu” panustab detsembris tosina abivajaja ravisse kokku üle 100 000 euro. Osa inimestest said toetuse esmakordselt, teiste edukas ravi kestab juba pikemat aega. Nad saavad rahulikult pühad koos lähedastega mööda saata, muretsemata oma ravi finantseerimise pärast. Nii jätkus detsembris 61-aastase naise ja 49-aastase naise kopsuvähiravi ravimiga Tagrisso, mida fond toetab juba mõnda aega.

68-aastane mees Tallinnast jätkab leukeemiaravi ning elab fondi igakuisel toel täisväärtuslikku elu juba alates 2015 .aastast.

“Kingitud elu” pani õla alla ka ka viiele soolevähiga võitleva inimese hädavajalikule ravile. Ravimid Vectibix või Lonsurf võimaldab fond 63-aastasele ja 67-aastasele tallinlannale, 70-aastasele prouale Raplast, 63-aastasele mehele Lääne-Virumaalt ning 76-aastasele mehele Viimsist. Ka naine Raplast elab fondi toel juba pikemat aega.  

Kahele mehele – 51-aastasele ja 67-aastasele – võimaldab vähiravifond aga kopsuvähiga võitlemiseks ravimi Keytruda.

43-aastasel naisel Lääne-Virumaalt on emakakaelavähk ning ta saab fondilt ravimi Avastin. 63-aastane tallinlanna aga alustab fondi toel kopsuvähiravi ravimiga Xalkori.

Kopsuvähiga võitlev 61-aastane Tallinna naine, keda fond toetab alates septembrist, kirjutab:

“Sain diagnoosi aasta tagasi. Alguses rahastas ravi haigekassa, see mõjus ja tervis läks paremaks. Pärast kaheksat kuud haigus süvenes. Kompuutertomograaf näitas, et mul on neljas staadium. Oktoobri alguses sain ravimi Tagrisso. Juba kolmandal päeval oli enesetunne nii hea, et ei osanud arstile midagi kurta. Ravim mõjub imeliselt. Nüüd kõnnin iga päev 3-4 kilomeetrit, käin vesivõimlemas. Elu on jälle elamist väärt!”

67-aastase ja juba suvest alates fondi toel soolevähiravi saava naise tütar lisab:

“Tahaksime kõiki tänada, kes on toetanud minu ema ravi. Viimane uuring näitas, et lümfisõlmed on veelgi vähenenud. Ravim on minu ema väga palju aidanud. Te ei kujuta ette, kuidas ta silmad säravad. See on meie pere jaoks imeline.”

Vähiravifond “Kingitud elu” on tänavu toetanud juba rohkem kui 100 inimest, mis ületab mulluse abisaanute arvu mitmekordselt. Fond on saanud aidata rohkem inimesi tänu sellele, et kasvanud on ka annetused. Sel aastal koguneb fondi kõvasti üle 1,5 miljoni euro.

Alates detsembrist võivad Circle K kliendid kõikides teenindusjaamades paluda teenindajal soovitud annetus (alates 1 eurost) ostukviitungile lisada. Jätkuvalt kogutakse jaamade kassades püsivalt vähihaigete toetuseks ka sularahaannetusi kogumiskastidesse. 

„Meil on väga hea meel, et meie kliendid on teenindusjaamas annetamise võimaluse väga hästi vastu võtnud. Ainuüksi novembris kogusime vähiravifondile sularahaannetustena kokku 2673 eurot,“ rääkis Circle K Eesti turundusjuht Diana Veigel. „Selle koostöö raames oleme saanud klientidelt tagasisidet, et nad sooviksid lisada oma annetuse ostuarvele ning tasuda pangakaardiga. Nüüd on meil rõõm ka sellist mugavat lahendust head teha soovitajatele pakkuda.“  

„Circle K Eesti on esimene ettevõte, kes võimaldab klientidel lisada annetuse ostuarvele – praktika, mis näiteks Ameerikas on üsna laialt levinud. Sellega avardame koos heategijate  võimalusi veelgi ning kindlustame lootuse ja elamise võimaluse kõikidele Eesti vähihaigetele,” ütles “Kingitud elu” tegevjuht Katrin Kuusemäe.  

Vähiravifondi statsionaarsed annetuskastid on kõigis 59 Circle K Eesti teenindusjaamas juba alates läinud suvest. Kliendid on nende kaudu vähihaigete toetuseks panustanud tuhandeid eurosid.

Äripäeva Meditsiiniuudiste lugejad valisid vähiravifondi “Kingitud elu” asutaja Toivo Tänavsuu Meditsiinimõjutajaks 2017. Toivo Tänavsuu kogus 363 vastaja käest 29% häältest.

„Ma ei tunne Toivo Tänavsuud küll isiklikult, kuid olen huviga jälginud tema tegevusi,“ ütles Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloog Indrek Oro. „Tema toimetamine on olnud küllalt hästi nähtav, mistõttu olen sageli imetlenud tema turundamise oskust ja tegevuse tulemuslikkust. Patsiente, keda Tänavsuu on suutnud oma fondiga aidata, tuleb järjest juurde nii nagu neidki, keda ta on enda sõnul suutnud ravida – pean silmas annetajaid. Onkoloogina ei saa ma tema ettevõtmiste tähendust kuidagi alahinnata.“
 
Perearst Karmen Joller sõnas, et Toivo Tänavsuu on üks neist inimestest, kes järgib vanade eestlaste soovitust: kus viga näed laita, seal tule ja aita – kui riigi käed jäävad lühikeseks, peab appi tulema kogukond. „Toivo Tänavsuu on kogukonna tasemel algatanud midagi, mis on muutnud paljude perede elu ja andnud lootust ning aega. Tuleb välja, et aeg on tõepoolest raha. Minu sügav lugupidamine mittemeedikule, kes on Eesti meditsiini täiesti omal moel edasi viinud,” lisas Karmen Joller.
 
„Toivo Tänavsuu algatus on olnud väga tänuväärne, sest ta on loonud võimaluse kokku saada neil inimestel, kellel on võimalused ja soov aidata ning need, kes vajavad meie kõigi ühist toetust,” rääkis haigekassa tervishoiu- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Katrin Romanenkov. „Toivo Tänavsuul on oluline roll annetuskultuuri arendamisel Eestis.“
 
„See on tunnustus tervele meeskonnale. Tegelikult on Kingitud Elu mõju väljaspool meditsiini suuremgi. Näiteks oleme püüdnud mõjutada ja ravida tervishoiu eest vastutavaid poliitikuid. Väga paljusid terveid inimesi oleme päris kindlasti mõjutanud: 2017. aastal kasvab fond annetuste mahult kaks korda suuremaks,“ rääkis vähiravifondi „Kingitud elu“ asutaja ja juhataja Toivo Tänavsuu.
 
„Minu arvates on tõelised meditsiinimõjutajad kõik inimesed, kes ei kavatse haigeks jääda ning teevad selleks midagi süsteemset: loobuvad suitsetamisest või alkoholist, hakkavad regulaarselt sportima või liikuma, pikendavad oma jalutuskäike ning teevad tervislikumaid valikuid oma toidulaua suhtes,“ lisas Tänavsuu.
 
Meditsiinimõjutajat valivad Meditsiiniuudiste lugejad, kellest suurem osa on meedikud. Tänavsuu kogus 363 vastaja käest 29% hääli. Teise koha pälvis Eesti Hambaarstide liidu juht Marek Vink ning kolmanda koha Kivimäe Perearstikeskuse perearst Karmen Joller. Meditsiinimõjutajat valitakse aastast 2009.

Novembris
laekus vähiravifondi “Kingitud elu” annetustena üle 120 000 euro. Fondi nõukogu
kiitis heaks 14 inimese ravi toetamise, neist 9 saavad fondilt toetuse
esmakordselt. Kokku tasus fond raviarveid ligi 120 000 euro ulatuses.

Agu Uudelepa raviks panustati
päevaga ligi 50 000 eurot

Nädalalahet Eesti Ekspress kirjutas tuntud poliitikavaatleja ja
rahvusringhäälingu nõukogu liikme Agu Uudelepa võitlusest raske haigusega.
Kutsusime Eesti inimesi üles Uudelepa ravi tarvis annetama.

Ööpäevaga oli mehe heaks
panustanud üle 1300 eraisiku ja firma, nende hulgas väga paljud prominendid.
Kokku oli selleks ajaks fondi lisandunud Uudelepa raviks ligi 50 000
eurot.

“Eestlased tõestasid taas, et üheskoos võib liigutada mägesid.
Agu heaks laekunud annetustest saab mees ravi jätkata ligi aasta, ilma et peaks
hetkegi muretsema selle hinna ja oma rahaliste võimaluste üle. Nüüd saab mees
keskenduda vaid tervisele ja oma perele,” ütles Kingitud elu juhataja Toivo Tänavsuu.  

Loe
lisa: SIIT

Vaata
videot: SIIT

Agu
Uudelepa tudengite ülekutse: SIIT

Toetame
33-aastast naist ja mitut teist vähihaiget

Novembris asus fond toetama 33-aastase Tallinnast pärit naise
emakakaelavähi ravi. Tema Avastini-ravi maksab järgnevatel kuudel ligi 9000
eurot.

Novembris asusime toetama ka 50-aastast tallinlannat, kes põeb samuti
emakakaelavähki ja vajab ravimit Avastin.

Naine kirjutab:

“Sain oma vähidiagnoosi 2016. aasta augustis, kui oli juba neljas
staadium. Olin küll aastaid olnud tubli arsti juures käija, kuid vähk oli
osanud ennast “nurga taha” peita. Järgnes kiiritusravi ja toetav
keemiaravi. See oli füüsiliselt karm aeg.
Raviarst oli optimistlik, et sellega asi
piirdubki. Kuid tänavu oktoobris selgus kurb tõsiasi, et metastaasid on
liikunud edasi teistesse organitesse ja tekkinud on uued vähikolded.
See uudis tõmbas tervel perel jalad alt, kuid
minu otsus mitte veel alla anda ega surra enne oma õiget aega ning armastava
pere toetus ja tugevad kallistused andsid mulle jõudu raviga jätkata. Selgus,
et mind saaks aidata ka ravim Avastin, kuid seda haigekassa kahjuks minu
diagnoosi puhul ei kompenseeri.

Viimases hädas otsustasime pöörduda vähiravifondi “Kingitud
Elu” poole. Kogu meie pere rõõmuks sain fondilt positiivse vastuse. See
tähendab, et ma näen oma poja põhikooli lõpetamist ja loodetavasti ka
gümnaasiumi lõpetamist. Saan õnnitleda oma tütart bakalaureuse ja sealt edasi
ka magistrikraadi puhul. Näen loodetavasti ka oma lapselapsi. Ja saan vananeda
koos oma armsa abikaasaga.
Ühesõnaga, saan veeta võimalikult palju aega oma
pere, sugulaste ja sõpradega – minu jaoks kallite ja armsate inimestega.
Ma tänan südamest kõiki toetajaid, sest tänu
teile on “Kingitud Elu” fondil võimalik toetada abivajajaid.”

46-aastasel naisel Pärnust aitab fond võidelda
kopsuvähiga. Tema ravimile Keytruda kulub järgnevatel kuudel üle 17 000 euro.

Kopsuvähiraviravimi Xalkori saab fondi toel ka
74-aastane naine, kelle heaks panustab fond üle 14 000 euro.

54-aastasel naisel ning 75-aastasel naisel on soolevähk – mõlemale
ulatas fond abikäe. 60-aastasel mehel on aga kilpnäärmevähk. Temagi ravisse
panustab “Kingitud elu” mitu tuhat eurot kuus, kusjuures mees elab fondi
igakuisel toel juba mitmendat aastat.
 
77-aastane leukeemiat põdev Tallinna mees saab
fondi toel ravimi Imbruvica, millele kulub järgnevatel kuudel üle 18 000 euro.
 
66-aastane Tartu mees põeb kilpnäärmevähki ning
talle ostab “Kingitud elu” ravimi Nexavar, maksumusega üle 1000 euro kuus.
 
Mees kirjutab:
“Tänan teid ja teie kaudu kõiki lahkeid
annetajaid minu seekordset ravikuuri toetamast. Olen seisnud selle raske
haigusega silmitsi ligi kümme aastat. Pärast ulatuslikku operatsiooni sain
mitmeid kordi joodiravi, mille mõju oli alguses paljulubav, kuid lõpuks siiski
soovitud tulemust ei andnud.
Kolm aastat tagasi oli vajadus uuesti
operatiivselt sekkuda. Pärast seda operatsiooni olukord mõnevõrra
stabiliseerus, kuid eelmisel aasta tehtud uuringu tulemusena selgus, et haigus
on uuesti aktiveerunud. Raviarst otsustas proovida uut rohtu, mille saamist
toetas osaliselt haigekassa. Kahekuulise kuuri lõppedes oli näha, et ravim
toimib väga hästi. Pärast aastast vahet tekkis vajadus uueks ravikuuriks, kuid
ilma fondipoolse abita oleks ravi jätkamine olnud väga keeruline.
Et mitte olla ainult abisaaja ning mõistes, et
vähiravifond võib paljudele haigetele olla viimaseks lootuseks, oleme perega
asunud ka ise fondi püsitoetajateks, andes niimoodi oma pisikese panuse mõne
abivajaja jaoks.”
 
58-aastane mees Lääne-Virumaa põeb melanoomi ja
vajab ravimit Keytruda maksumusega üle 6000 euro kuus. Mehe perekond on
käivitanud oma tutvuskonnas väikest viisi kampaania mehe ravi toetamiseks, paludes
teha sihtotstarbelise annetuse fondile. Perekond usub, et jaanuarist 2018
hakkab ravimit rahastama haigekassa ja kui see juhtub, siis soovitakse suunata
kampaaniaga kogutud annetused teiste patsientide raviks.

Mööblitootja
Tarmeko juubel tõi 5805 eurot

Hiljuti pidas Tartu tuntud puidutöötleja
ja mööblitootja Tarmeko Grupp oma 70.juubelit.
Juubilar palus pidulistel kingituste asemel teha
annetuse vähiravifondi. Külalisi
vooris lähedalt ja kaugelt ning ühiselt panustati abivajajate heaks 5805 eurot.

EKRE aga otsustas anda oma nn poliitilisest
katuserahast 5000 eurot vähihaigete toetuseks.

Tallinna Linnavolikogu aseesimees Mart Luik aga annetab
kolmandiku töötasust vähihaigete heaks.

Loe lisaks: SIIT

Heategevuslikelt kontsertidelt üle 4000 euro 

Novembri lõpus andsid Ott Lepland ja keelpillitrio La Phoenix Tallinnas
ja Raplas kaks heategevuslikku kontserti vähihaigete toetuseks. Kokku panustas
Rapla ja Tallinna kontsertide publik fondi 4050 eurot.

Ott ning La Phoenix ehk Johanna, Aike ja Sandra said fondilt kingituseks
Lõuna-Eesti käsitöömeistrite tehtud villased sokid – et nad saaksid hoida oma
instrumendid (hääle ja sõrmed) soojas!

Tallinna Lauluväljaku klaassaalis toimus aga Tallinna Poistekoori
heategevuskontsert, kus fondi panustati veel üle 1000 euro.

Suur meedia tähelepanu, palju intervjuusid

Jõulude eel püsis meedia huvi fondi vastu väga kõrgel. Näiteks käisid vähiravifondi
eestvedajad Katrin Kuusemäe ja Toivo Tänavsuu Raadio2 saates
“Agenda”, kus saatejuht Eeva Esse küsis Eesti inimeste headuse ja
fondi tööpõllu kohta.

Sai vist esmakordselt avalikult poetatud fakt, et oleme tänavu
juba kogunud annetustena kokku miljon eurot.

Kuula intervjuud (algab 24.minutist): SIIT  

Vähiravifondi kaasasutaja ja nõukogu liige Janek Mäggi
kirjutas Õhtulehes ilmunud arvamusloos, et “riik võib olla tubli rahva tellitud
ülesande täitmisel, kuid ta ei tohi segada neid, kes tahavad teha midagi head ühiskonna
jaoks. See viimane ei ole ainult valitsuse õigus.”

Loe lisaks: SIIT

Katrin Kuusemäe külastas ETV+i venekeelset hommikusaatet,
kus rääkis
võimalusest ettevõtetel teha jõulukingitused fondi abiga ja toetada vähihaigete
ravi.

Vaata intervjuud (algab
7.minutist): SIIT

ETV saade “Suud puhtaks” rääkis heategevuse
teemal. Vähiravifondi delegatsiooni kuulusid Katrin,
Toivo, Kätlin, Madis, Anna-Maria ja Raul.

Vaata saadet: SIIT

Tennisešõu
tõi 3000 eurot

Novembris toimus Saku suurhallis kauaoodatud tennisematš Kaia Kanepi ja
Anett Kontaveidi vahel. Mängu vaatamas käinud publik panustas vähiravifondi üle
1000 euro.

Lisaks müüsime Facebookis heategevuslikel
oksjonitel Kaia Kanepi reketi 1000 euroga ning Anett Kontaveiti reketi ja
mänguvormi samuti 1000 euroga.

Helkurid
müügil!

Tuletame meelde, et kuni jaanuari lõpuni on võimalik Selveritest,
Prismadest, Rimi hüpermarketitest, Stockmannist ja Circle K jaamadest soetada
vähiravifondi heategevuslikke helkureid, mis on topelt elupäästjad – oled
pimedas nähtav ja hoiad oma elu ning kingid elupäevi ka vähihaigetele. Helkur
maksab 1,99 eurot.

Circle K jaamades saab nüüd annetada vähihaigete
toetuseks nii sularahas kui ka pangakaardiga – viimasel juhul tuleb paluda
teenindajal lisada annetus ostukviitungile.

Soovid vähihaigeid toetada – kinkida elu?

Meie kodulehel on võimalik
pangalinkide kaudu vormistada end mõne sekundiga püsiannetajaks. Nüüd saab
annetada internetis ka mobiiliga – annetussumma lisandub mobiiliarvele.
 
Pangarekvisiidid leiab siit

Uudiskirja saab tellida, kirjutades info@kingitudelu.ee

Vähiravifondi “Kingitud elu” nõukogu on novembrikuus heaks kiitnud kümne inimese toetamise. Lootuse, hädavajaliku ravi ja elamise võimaluse sai teiste hulgas 33-aastane emakakaelavähiga naine Tallinnast. Tema Avastini-ravi maksab järgnevatel kuudel ligi 9000 eurot.
 
Ravimi Avastin võimaldab fond ka 50-aastasele tallinlannale, kes põeb samuti emakakaelavähki.
Naine kirjutab: “Sain oma vähidiagnoosi 2016. aasta augustis, kui oli juba neljas staadium. Olin küll aastaid olnud tubli arsti juures käija, kuid vähk oli osanud ennast “nurga taha” peita. Järgnes kiiritusravi ja toetav keemiaravi. See oli füüsiliselt karm aeg. 
Raviarst oli optimistlik, et sellega asi piirdubki. Kuid tänavu oktoobris selgus kurb tõsiasi, et metastaasid on liikunud edasi teistesse organitesse ja tekkinud on uued vähikolded.
See uudis tõmbas tervel perel jalad alt, kuid minu otsus mitte veel alla anda ega surra enne oma õiget aega ning armastava pere toetus ja tugevad kallistused andsid mulle jõudu raviga jätkata. Selgus, et mind saaks aidata ka ravim Avastin, kuid seda haigekassa kahjuks minu diagnoosi puhul ei kompenseeri. See summa ei ole väike, üle 2000 euro ravikorra kohta. Meie perel kahjuks sellist summat iga kolme nädala tagant maksta ei ole.
Viimases hädas otsustasime pöörduda vähiravifondi “Kingitud Elu” poole. Kogu meie pere rõõmuks sain fondilt positiivse vastuse. See tähendab, et ma näen oma poja põhikooli lõpetamist ja loodetavasti ka gümnaasiumi lõpetamist. Saan õnnitleda oma tütart bakalaureuse ja sealt edasi ka magistrikraadi puhul. Näen loodetavasti ka oma lapselapsi. Ja saan vananeda koos oma armsa abikaasaga.
Ühesõnaga, saan veeta võimalikult palju aega oma pere, sugulaste ja sõpradega – minu jaoks kallite ja armsate inimestega.
Ma tänan südamest kõiki toetajaid, sest tänu teile on “Kingitud Elu” fondil võimalik toetada abivajajaid.”

46-aastasel naisel Pärnust aitab fond võidelda kopsuvähiga. Tema ravimile Keytruda kulub järgnevatel kuudel üle 17 000 euro.

Kopsuvähiraviravimi Xalkori saab fondi toel ka 74-aastane naine, kelle heaks panustab fond üle 14 000 euro.
54-aastasel naisel ning 75-aastasel naisel on soolevähk – mõlemale ulatas fond abikäe. 60-aastasel mehel on aga kilpnäärmevähk. Temagi ravisse panustab “Kingitud elu” mitu tuhat eurot kuus, kusjuures mees elab fondi igakuisel toel juba mitmendat aastat.
 
77-aastane leukeemiat põdev Tallinna mees saab fondi toel ravimi Imbruvica, millele kulub järgnevatel kuudel üle 18 000 euro.
 
66-aastane Tartu mees põeb kilpnäärmevähki ning talle ostab “Kingitud elu” ravimi Nexavar, maksumusega üle 1000 euro kuus.
 
Mees kirjutab:
“Tänan teid ja teie kaudu kõiki lahkeid annetajaid minu seekordset ravikuuri toetamast. Olen seisnud selle raske haigusega silmitsi ligi kümme aastat. Pärast ulatuslikku operatsiooni sain mitmeid kordi joodiravi, mille mõju oli alguses paljulubav, kuid lõpuks siiski soovitud tulemust ei andnud.
Kolm aastat tagasi oli vajadus uuesti operatiivselt sekkuda. Pärast seda operatsiooni olukord mõnevõrra stabiliseerus, kuid eelmisel aasta tehtud uuringu tulemusena selgus, et haigus on uuesti aktiveerunud. Raviarst otsustas proovida uut rohtu, mille saamist toetas osaliselt haigekassa. Kahekuulise kuuri lõppedes oli näha, et ravim toimib väga hästi. Pärast aastast vahet tekkis vajadus uueks ravikuuriks, kuid ilma fondipoolse abita oleks ravi jätkamine olnud väga keeruline.
Et mitte olla ainult abisaaja ning mõistes, et vähiravifond võib paljudele haigetele olla viimaseks lootuseks, oleme perega asunud ka ise fondi püsitoetajateks, andes niimoodi oma pisikese panuse mõne abivajaja jaoks.”
 
58-aastane mees Lääne-Virumaa põeb melanoomi ja vajab ravimit Keytruda maksumusega üle 6000 euro kuus. Mehe perekond on käivitanud oma tutvuskonnas väikest viisi kampaania mehe ravi toetamiseks, paludes teha sihtotstarbelise annetuse fondile. Perekond usub, et jaanuarist 2018 hakkab ravimit rahastama haigekassa ja kui see juhtub, siis soovitakse suunata kampaaniaga kogutud annetused teiste patsientide raviks.
 
Vähiravifond “Kingitud elu” on 2017. aastal kogunud annetuste ja patsientide omaosalustena ligi 1,3 miljonit eurot ning toetanud ligi 100 Eesti vähihaige ravi. Ainuüksi raviarveid on tänavu tasutud peaaegu miljoni euro ulatuses.

Oktoobris osales vähiravifondi juhataja Toivo Tänavsuu Tallinnas toimunud ümarlaual, kus erinevate huvigruppide esindajad arutasid selle üle, milline on olukord Eesti vähiravis ning kuidas saaks ravimite kättesaadavust parandada. 

Kohtumisel tutvustati onkoloogilise
ravi võimaluste analüüsi raportit, millele järgnenud ümarlauadiskussioonis
vaadati onkoloogilise ravi arengu tulevikku. Ühises diskussioonis tõdeti
vajadust vähistrateegia järele ja reaalelu andmete olulisust lisaks kliiniliste
uuringute andmetele.. Samuti rõhutati hinnakokkulepete olulisust ning enamate ressursside vajadust uute vähiravimite
kättesaadavuse tagamiseks.  

Rootsi Terviseökonoomika instituudis (IHS)
valminud analüüsis „Comparator
Report on Patient Access to Cancer Medicines in Europe Revisited – Estonian
outlook“ võrreldakse olukorda 28s EL riigis, Norras ja Šveitsis. Aruanne toetub
varasemale võrdlusuuringule, mis viidi läbi 2005. aastal ning annab põhjaliku ülevaate vähktõve arengutest Euroopas
viimase kahekümne aasta jooksul.

Aruandest selgub, et vähktõvega inimeste arv kasvab
Euroopas jätkuvalt, olles aastatel 1995 – 2015 tõusnud 30% võrra. Kuigi vananeva elanikkonna tõttu haigestunute arv tõuseb ning kulutused
vähiravimitele kasvavad, on kogukulud vähiravile püsinud samal tasemel (6% kogu
tervishoiukuludest), seda suuresti tänu ambulatoorsele ravivõimalusele ning ravile, mida
võimaldavad uued kasutusele võetud ravimid.

Raportis tõdetakse, et vähiravimite kättesaadavus on riigiti
väga erinev. Suuremad erinevused torkavad silma rikkamate ning vaesemate
riikide vahel, kuid erinevusi võib märgata ka sarnase ostujõuga riikide võrdluses. Eri
osapoolte koostöös üritatakse leida lahendusi, kuidas kõige otstarbekamalt
tasakaalustada uute ravimite rahastamine ravimitootjate ning rahastajate vahel. 

Olukord Eestis: head tulemused piiratud ressurssidega

Prof Peter Lindgren tõi raportit tutvustades
välja, et nii nagu Euroopas üldiselt, on ka Eestis vähijuhtude arv aastatel
1995 – 2012 kasvanud.

Vähijuhtude arv 100 000 elaniku kohta on
aastatel 1995-2014 tõusnud 348lt 546ni. Lindgren tõi siinkohal välja kasvu erinevad põhjused: elanikkond
vananeb, diagnoositakse rohkem haigusjuhte, samas arenevad ka teiste
valdkondade (näiteks südamehaigused) ravivõimalused, mis tingib inimese
jõudmise
suuremasse vähiriski
vanusesse.

Levinuimad vähitüübid olid eesnäärmevähk (29%
juhtudest) meestel ning rinnavähk (21% juhtudest) naistel.
Vähisuremus oli kõrgeim kopsuvähi (meestel) ja rinnavähi (naistel) puhul.

Suremus on vahemikus 1995 – 2016 kasvanud 26% ning
suremuse määr on Eestis kõrgem kui Euroopas keskmiselt. Naiste suremuse näitajad on sarnasemad EL
keskmisega, kuid meeste suremus on võrreldes EL keskmisega kõrgem.

Viie aasta suhteline elulemus (aastatel 1994 –
2007) on tõusnud, kuid jääb siiski EL keskmisele alla. Vähktõvest tingitud majanduslik koormus on Eestis aastatel 2010 – 2014 kasvanud enneaegse suremuse tõttu.

Raportist selgub, et Eesti kulutused vähiravile
jäävad alla Euroopa keskmise (60 eurot versus 169 eurot). Samas on ka Eesti
kogukulutused tervishoiule Euroopa keskmisest madalamad (nii SKP kui per capita).
Vähiravisse tehtud investeeringute tase on madal, uute ravimite kasutuselevõtt aeglane ning
kasutus madalam kui teistes võrdlusriikides.

Kättesaadavuse parandamiseks pakutakse välja
erinevaid võimalusi, näiteks: riski- ja kulujagamise skeemide laiendamine (managed entry agreements – MEA), mille arv on küll
kasvanud, kuid erinevate
lahenduste edasine areng vajab eelkõige tehnoloogilisi lahendusi; mitmetes riikides on
kasutusel spetsiaalsed fondid innovaatiliste või harvikhaiguste jaoks.  

Vähiravi on prioriteet

Eesti Haigekassa ravimite ja meditsiiniseadmete
talituse juht Erki Laidmäe nentis, et kuigi Eesti tervishoiusüsteemis on
vähe raha, kasutame seda efektiivselt. Hinnang tegevusele sõltub vaatenurgast – kas klaas on pooltühi või pooltäis. „Haiguskoormuse puhul YLD (Years Lost due to Disability) ei kasva vastavalt vähijuhtude arvule – see tähendab, et teeme
midagi õigesti.
Uute ravimite kasutuselevõtt on alguses aeglane, kuid võtab kiiresti järele,“ tõi Laidmäe näiteks.

Laidmäe hinnangul on võrreldes teiste valdkondadega vähiravi Eestis
prioriteet. Selle ilmestamiseks tõi ta välja, et haigekassa
investeeris eelmisel aastal vähi valdkonda 83 miljonit
eurot (sh kemoteraapia, kirurgia, ravimid) ning lisaks 15 miljonit jaemüügi ravimitele.

„Avalikkuses toimuvat diskussiooni kuulates tundub
mõnikord, et arengud on aeglased, kuid tegelikkuses
lisatakse hüvitatavate ravimite nimekirja igal aastal uusi
vähiravimeid. Näiteks tänavu
lisati rinnavähi, melanoomi, kroonilise lümfoidse
leukeemia (CLL) ning munasarjavähi ravimeid. Järgmise aasta kohta pole veel teada, kuid augustist
2017 on üleval 30 uut taotlust ning suure tõenäosusega lisatakse
nimekirja 5-6 uut ravimit,“ kommenteeris Laidmäe.

Laidmäe tutvustas, et aastast 2018 ootavad süsteemi
ees muutused – haigekassa saab suurema rolli ravimite hinnastamise ning
hüvitamise protsessis. Samuti pööratakse suuremat tähelepanu statsionaarselt ning ambulatoorselt
kasutatavate ravimite hüvitamise protsesside
ühtlustamisele: kõik taotlused vaatab üle ravimikomisjon, kes teeb ettepanekud haigekassa
juhile; haigekassa juhatus teeb omalt poolt ettepaneku uute ravimite piirhindade
määramiseks või hinnakokkulepete tegemiseks töö- ja terviseministrile.

Laidmäe sõnul ollakse mitmetes riikides probleemi ees, et
hinnamudel pole jätkusuutlik. Samuti tuleb
juurde üha rohkem kalleid ravimeid ning nende kohta on vähem andmeid,
samas on ebaeetiline patsientide lootusi liialt tõsta. Positiivsena tõi Laidmäe välja, et
riski- kulujagamise skeemid  toimivad
praktikas, kuid nende rakendamisel ollakse veel tagasihoidlikud. „Nii on tõesti võimalus uusi ravimeid
turule tuua ning loodud on võimalus paindlikuks koostööks ravimitootjatega. Ka patsientide
tervisealane kirjaoskus on paranenud,“ tõdes Laidmäe.  

Vähi puhul tuleb vaadata tervikpilti

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse rõhutas, et vähisuremuse
ja -elulemuse puhul tuleb vaadata tervikpilti – nii ennetust, varast
avastamist, ravi kättesaadavust, ravi koordineerimist ning farmaatsiatööstuse rolli selle kõige juures. Võrreldavad tulemused
saab vaid kõiki neid aspekte arvesse võttes.

„Raport on näide, kuidas samu numbreid võib visualiseerida
erinevalt – võime rääkida sellest, et olukord on tõsine või hoopis paranenud.
Kui vaadata suremuse üldnumbreid
, siis vähist tingitud suremus on kasvanud ning jääb
mulje, et olukord on halvemaks läinud. Kui vaadata aga vanusele kohandatud
suremust, siis on selge, et Eesti on saavutanud märkimisväärseid tulemusi,
eriti piiratud ressursse silmas pidades. Kuidas oleme sellised tulemused
saavutanud ja üldine tulemus on halb? Seetõttu, et mehed, kes varem
surid nooremas eas õnnetuste tõttu või südamehaigustesse,
elavad nüüd piisavalt kaua, et arenevad välja vähkkasvajad. Riskifaktorid on
endiselt samad, näiteks alkohol,“ selgitas Jesse.

Jesse rõhutas, et ravi
tulemust mõjutab varane ravi kättesaadavus, mitte vaid vähi puhul. „Peame silmas
pidama, et alates aastast 2010 on Eesti tervishoiusüsteem pidanud elama
piirangute all, kui palju tohime kulutada. Eelarvetasakaal on olnud olulisem“.

„On ilmne, et tervisekulutusi vaadates, kulutatakse
Eestis ravimitele vähem per
capita kõikides
diagnoosigruppides, mitte vaid vähi puhul. Viimase kümne
aasta jooksul on onkoloogias (tervishoiuteenused ja ravimid) kulude kasv olnud
võrreldes teiste valdkondadega kõrgem. Seega ei saa öelda, et me pole vähiravi
prioriteediks seadnud, oleme küll,“ kinnitas Jesse ning lisas, et uute ravimite
kättesaadavuse puhul on hind, efektiivsus ning lisaväärtus need küsimused,
mille ees on ka teised riigid, mitte vaid Eesti. Ka need riigid, kes on meist jõukamad.  

Onkoloogile on vähiravimid patsiendi aitamiseks
sageli põhiline instrument

Eesti Onkoteraapia Ühingu juhatuse liige dr
Peeter Padrik nentis, et tema jaoks on vähiravimid patsientide aitamiseks põhiline instrument. „On selge, et meil on kasutada
palju vähem ressursse kui Euroopas keskmiselt,“ kommenteeris dr Padrik raportit.

Eesti olukorda kirjeldades tõi Padrik välja, et Eestis on
ravimite hüvitamisel ning soodusravimi nimekirja saamise taotlemisel kasutusel
duaalne süsteem – haiglas kasutatavad ravimid kuuluvad enamasti
tervishoiuteenuste nimekirja ning taotluse uute ravimite lisamiseks teevad
enamasti erialaseltsid; retseptiravimite puhul teevad taotluse müügiloa
hoidjad.

Eesti Onkoteraapia Ühingu juhatuse liikmena tõi ta näiteid ühingu
tööst: ühingu põhimõtete järgi tehakse taotlus kõikidele vähiravimitele, mis on EL-is registreeritud
ning millel on näidustus ja nähakse kliinilist vajadust. Ühing pole seni
selgelt defineerinud kliinilist kasu, kuid see küsimus on üleval ka teistes
riikides. Nii on tänavu alustatud diskussioone ja hindamisi, vastavalt Euroopa Onkoteraapia Ühingu seatud
instrumendi skaalale (ESMO-MCBS), kuid siiski pole väga selgeid reegleid,
kuidas valida ravim, millele soodustust taotleda. Seni on peamised tegurid
ravimi hüvitamise otsust tehes olnud kliiniline tõendus, kuluefektiivsus, mõju eelarvele ning konkreetse vähipaikme üldine olukord
(juhud, suremus, teised ravivõimalused).

Padriku sõnul kujunevad haigekassa ning ravimitootjate
vahelistel läbirääkimistel üha enam välja erinevad riskijagamismudelid (managed
entry agreements). Samuti on läbiviidud tervisetehnoloogiate hindamisi,
näiteks järgmiste haiguste puhul: melanoom, kolorektaalvähk, HER2 positiivne
rinnavähk, mitteväikerakk-kopsuvähk, HPV vaktsiinid, müeloom. Kuid endiselt on
selgelt üleval katmata vajadus ravimite järele, kinnitas Padrik.

Võimalused katta vajadust ravimite järele

Üks lahendusvõimalus on vähiravifond Kingitud Elu, mis kogub
annetusi patsientidele, kelle ravi pole piisavalt kuluefektiivne. Fondi asutaja
Toivo Tänavsuu sõnul on 3,5 aastaga kogutud annetusi enam kui 2,6 miljonit eurot ning
rahastatud 165 patsiendi (vanuses 5-83) ravi.

Dr Padriku sõnul tekib siinkohal diskussioon: ühest küljest on
tegu rahvatervise küsimusega,
meil valitseb solidaarsus, kuid teatud maani: „Rahvatervise
seisukohast peame rääkima sellest, kuidas ressursse efektiivselt kasutada, kuid
teisalt on iga patsiendi jaoks vähk väga isiklik probleem. On olukordi, kus
ravim ei pruugi olla kulutõhus kõikide patsientide jaoks,
kuid võib
väga efektiivne olla individuaalsele patsiendile. Peame tõdema, et randomiseeritud
uuringud on olnud kuldne standard, kuid siseneme personaliseeritud meditsiini
ajastusse ning uuringutel on oma piirangud“.

„Küsimus on, kuidas saaksime paremini? Vaadates
tulevikku, vajame rohkem ressursse. Arstidena vajame rohkem diskussioone ja
selgitamist patsiendile – iga patsient on oluline ning igaühele on keeruline
selgitada kuluefektiivsust. Ravimifirmadelt ootame efektiivsemaid ravimeid
väiksema hinnaga. Haigekassalt võimalusi ravimifirmadele, kuidas olla efektiivsem,
erinevate riskijagamismudelitega. Kuidagi peame hakkama mõtlema ka uutele mudelitele,
et hinnata individuaalse ravi kuluefektiivsust ning vastavalt selle
hüvitamist,“ lisas dr Padrik.

Kuidas hüvitada uusi ravimeid?

Eesti Hematoloogiaühingu juht dr Ain Kaare
kinnitas, et ka tema põhiinstrument on ravim – kui seda pole, ei saa patsienti ravida. Dr
Kaare näitas oma ettekandes listi ravimitest, mis on turule tulnud viimase
kümne aasta jooksul ning tõi välja, kui paljusid neist on võimalik Eestis kasutada: „Aastatel 2007-2010 välja tulnud ravimid on enamasti hüvitatud, kuid näiteks uute ravimite
puhul, mis turule tulnud viimase kolme aasta jooksul, pole olukord kiita –
hüvitatakse vaid ibrutiniibi, mis on kättesaadav väga väikesele osale patsientidest“.

„Enamik uutest ravimitest hematoloogias on
harvikhaiguste ravimid. Nende puhul on olukord teistsugune, mõnikord ei viida läbi
randomiseeritud 3. faasi uuringuid. Müeloomi või CLL patsiendid elavad haigusega kauem, haigus muutub krooniliseks ning
puuduvad elulemuse andmed, ravimitele soodustust taotledes aga
progressioonivaba elulemuse andmeid ei aktsepteerita. Samuti ei aktsepteerita
kaudseid võrdlusi, kuid otsest võrdlust uute ravimite ning nende vahel, mida täna
kasutame, sageli pole,“ kirjeldas Kaare tänast olukorda.

„Leian, et otsustuse tegemise periood on liiga pikk
(haiglaravimite kohta tehakse otsus vaid korra aastas) – kui täna teeme
taotluse, võime uut ravimit kasutama hakata aastal 2019. Kuid valdkonnas, kus
toimuvad kiired arengud, on see liiga hilja,“ lisas ta. Näitena tõi ta bortesomiibi,
mida saab kõikidel müeloomipatsientidel
kasutama hakata alates järgmisest aastast, kuid ravim tuli turule enam kui
kümme aastat tagasi. Täna räägitakse juba uuematest ravimitest, aga neid ei saa
me kasutada.

Hematoloogia vaatepunktist pole kogupilt väga
optimistlik, nentis dr Kaare.

Diskussioon: toimunud on edasiminek, kuid
haigusjuhtude arv kasvab jätkuvalt

Diskussiooni avas moderaator Michael Thomas
A.T. Kearney’s Global Pharmaceutical and Health Pracice’ist, kes nentis, et
aastatega on toimunud edasiminek, kuid haigusjuhtude arv kasvab jätkuvalt ning
seega on vajadus teemaga tegeleda endiselt olemas. „Eesti on uue ajajärgu
lävel, kus mõeldakse üldisemalt
selle üle, kuidas tervishoidu rahastada, et see oleks pikaajaliselt
jätkusuutlik. Meil on kollektiivne vastutus kasutada ressursse
vastutustundlikult ning saavutada parim võimalik tulemus. Kliinilisest perspektiivist kuulsime
mitmeid aspekte, fookus on lisaväärtusel. Diskussiooni üks teema on see, kuidas
jõuame personaliseeritud hüvitamise
mudeliteni,“ võttis ta kokku.

Thomas tõi välja, et Eesti on mitmete väljakutsete ees – terviklik
lähenemine (tervisekäitumisest kuni ravimiteni), mida saame siin paremini teha;
mida tähendab ravimite väärtus, kuidas hinnata ravimite väärtust, peame silmas
erinevaid asju. Tulekul on palju lubavaid tooteid, kuidas neid hinnastada? Mida
saame paremini ja teisiti teha, et onkoloogia valdkonnas oleks tulemused suures
plaanis paremad?

Kadri Mägi-Lehtsi  Ravimitootjate Liidust tõdes, et vähi puhul ei sõltu tulemus ainult ravimitest. „Üks põhjus, miks tulemused
on paranenud, on see, et meil oli kõikehõlmav vähistrateegia. Täna see puudub,“ tõi Mägi-Lehtsi välja. „Teine
teema on väärtus – arvan, et siinkohal mõtleme erinevaid asju, kui teemast räägivad maksjad,
heategevusorganisatsioonid või ravimitootjad. Peaksime detailsemalt arutlema detailide üle – kuidas hindame väärtust,
mis on ravimite väärtus, kuidas teeme tervishoiutehnoloogiate hindamisi?“
pakkus Mägi-Lehtsi välja.

Dr Padrik tõstatas küsimuse, et tegelikult ei ole teada, kas
Eesti edusammud on tingitud vähistrateegiast või mitte, mis on tulemuste taga: „Võib olla on tegu üldisema
arenguga tervishoius, võib olla peaksime ise aktiivsemad olema ning tegutsema riigi poolt ette
antud strateegiateta – paljud tegevused ei nõua strateegiat. Ressursid on
muidugi olulised, strateegia aitab ehk nende saamisel, kuid ravimite hüvitamise
süsteem on sama nii strateegiaga kui ilma“.

Maris Jesse selgitas, et aastatel 2007-2015 oli
olemas vähistrateegia – tegu oli ülevaatliku strateegiaga, mis hõlmas ennetust, varast
avastamist, kliiniliste arengute rahastamist. „Saime strateegiast õppetunni tulevikuks, et
eesmärgid ning nende jälgimine peavad
paigas olema, siis saab erinevad tegevused, ka erinevate osapoolte tegevused,
koondada nende eesmärkide täitmiseks. Õppetund oli ka see,
et ennetuse osas saime hästi hakkama. Kliinilise töö arendamises me nii edukad
ei olnud. Peamine takistus oli, et tööd peaks juhtima klinitsistid, kuid nad on
liiga hõivatud,
tulevikus peab neile aega jätma. Oli ka läbikukkumine – palliatiivravi kaks kontseptsiooni, kuna tegu oli erinevate
koolkondadega, kes ei jõudnud kokkuleppele,“ rääkis ta.

Eesti Vähiliidu nõukogu esimees onkoloog dr Vahur Valvere
kinnitas oma usku vähistrateegiasse – vähistrateegia või vähiplaan on igal arenenud
riigil olemas. „Tegu on
tegevuste kompleksiga – kui tegelda kõikide aspektidega, siis
saame vähendada suremust ning muutub üldine elulemus,“ ütles dr Valvere.

Personaalmeditsiin ning personaalsed
hüvitusskeemid

Kadri Mägi-Lehtsi tutvustas, et ravimifirmad saavad
patsientidele väärtust pakkuda näiteks läbi riskijuhtimise plaanide, kuid rõhutas, et tootjate
jaoks on siin oluline konfidentsiaalsus. Samuti tekib Mägi-Lehtsi sõnul küsimus, kui
madalale saab hinna viia – oleme uhked EL, OECD ja NATO liikmed, kuid soovime
ravimeid saada India hinnaga.

Tulevikuplaanis näevad diskussioonis osalejad
küsimusi seoses personaliseeritud meditsiiniga – tekib küsimus, kuidas ravimeid
hinnata ning kuidas saada reaalseid andmeid?

Erki Laidmäe sõnul käib selleteemaline
diskussioon kogu Euroopas ning individuaalsemal hüvitusskeemil on nii
pooldajaid kui vastaseid. Laidmäe tõi välja, et liialt personaliseeritud süsteem pole jätkusuutlik.
„Raviotsuste tegemisel on oluline, kuidas reageerib keskmine patsient, seega on
kliinilised uuringud vältimatud.
Ravimitest rääkides tuuakse välja, kui hästi ravim töötab,
mitu aastat juurde annab, kuid lisanduvad aastad ei ole vaid ravimi toime. Kasutusel
on küll riski- ja kulujagamise skeemid ja riskijuhtimise plaanid, kuid need
pole võluvitsad,“
võttis
Laidmäe kokku.

Diskussioonis toodi välja, et üha enam räägitakse
kliiniliste uuringute kõrval ka reaalelu andmete (RWD)
kasutusele võtmisest. „Meeldib see
meile või
mitte, kuid vajame uusi lähenemisi nende patsientide toetamiseks, kelle jaoks
pole kulutõhusat ravi. Võrdne ligipääs on kõige lihtsam variant, kui ravi on kuluefektiivne ja hüvitatud. Kui
sellist võimalust ei ole, peame leidma uusi lahendusi,“ rääkis dr Padrik.

Tõstatati ka küsimus, kas vähiravimeid peaks hindama
samamoodi nagu teisi ravimeid? Dr Kaare pakkus välja, et erinevatele haigustele
võiks
kehtida erinevad hüvitamise tasemed. „Haruldaste haiguste puhul võiks lävi olla kõrgem. Ka sama diagnoosiga haigustel võib olla esimene ravivalik ei ole haruldane, kuid
kolmas ja neljas ravivalik juba on ja seal vajame juba erinevat
hüvitamisskeemi. Peame selgelt määratlema, mis on haruldane haigus, mis
kliinilise olukorra esinemissagedus, et kulutõhususe mõttes hüvitamine
selge oleks,“ pakkus ta.

Toivo Tänavsuu kinnitas, et pooldab personaalseid hüvitusskeeme,
sest vähiravifondi praktikast saab tuua näiteid, kuidas ravi, mis kulutõhususe kategooria
alla ei mahu, on toiminud. „Räägime uuest era- ja avaliku sektori koostöö mudelist (private public partnership), mis on väga
lubav. Ravim ei pruugi olla efektiivne grupi jaoks, kuid võib olla efektiivne
individuaalse patsiendi jaoks. Haigekassa saab oma reeglid seada ning neil on
olemas võimekus ravi tulemust mõõta,“ arvas Tänavsuu.

Maris Jesse oponeeris, et sellist mudelit ei saa
rakendada – kui ravi alustamist toetab
erafond, siis pole haigekassal võimalust osaleda hinnaläbirääkimistel. Jesse nõustus, et on vajadus
personaliseeritud skeemide ülevaatamiseks, kuid antud juhul poleks tegu
haigekassa ning ravimitootjate vahelise hinnakokkuleppega. „Vähiravifond
esindab kindlat patsientide gruppi, kuid haigekassa peab esindama kõikide patsientide
vaadet – sama toimemehhanism peaks kehtima vastavalt kõikidele ravimitele, mitte
vaid vähiravimitele,“ selgitas Jesse.

Dr Padrik nõustus, et süsteem pole lihtne, kuid uutele
lahendustele tasub juba mõtlema hakata: „Personaliseeritud meditsiin on tulekul ja mõne aasta pärast on
pilt teine. Patsientide grupid on nii väikesed, et randomiseeritud uuringuid ei
saa teha, seega meetod kulutõhususe hindamiseks enam ei toimi. Samas peame otsima ka
mitteefektiivsemad võtted
ning nende osa vähendama – see on sama protsessi teine
pool,“ arvas dr Padrik.

Diskussiooni kokkuvõttes tõdeti:

·      
Kui tahame paremaid tulemusi ning
innovatiivseid ravimeid kiiremini kättesaadavaks muuta, vajame rohkem
ressursse,

·      
vajame uut vähistrateegiat,

·      
peame mõtlema riski- ja kulujagamise mudelite arengule,

·      
kõikides riikides on üleval küsimus, kuidas
hinnata ravimite väärtust, kas vaadata haiguste profiili ning kas ravimite
hüvitamiseks sisse seada erinevad tasandid,

·      
randomiseeritud kliinilisi
uuringuid peavad täiendama
reaalsed patsientide raviandmed,

·      
võiksime õppida teiste riikide
kogemusest, kus on olemas täiendavad fondid uute ravimite rahastamiseks.

Raport:

Comparator report on patient access to cancer
medicines in Europe revisited.

Jönsson, Bengt; Hofmarcher, Thomas LU ;
Lindgren, Peter and Wilking, Nils (2016)

http://lup.lub.lu.se/record/d8ee8fd1-f778-4525-a180-301faa9ac666
 

Raporti tutvustus ning sellele järgnev
diskussioon toimus 19. oktoobril kell 10-13 Radisson Blu Sky Hotellis (Rävala
pst 3).

Ümarlauda korraldas European Federation of
Pharmaceutical Industries and Associations (EFPIA) koostöös Swedish institute
for Health Economics`iga (IHE) teadlastega ja Eesti Ravimitootjate Liiduga.

Eeloleval pühapäeval, 26. novembril toimub Tallinnas ja Raplas kokku kolm heategevuslikku kontserti ning üks missa, kus kogutakse annetusi vähiravifondi “Kingitud elu”. Kõik üritused on vaba sissepääsuga ja piletiteta.  

Kell 14 on Rapla kirikus ning kell 19 Tallinnas Oleviste kirikus kontserdid “Valgus südames”, kus musitseerivad Ott Lepland ning keelpillitrio La Phoenix. Kontserdid on tasuta ja ilma piletiteta, kuid tänutäheks saab teha annetuse vähiravifondi nii sularahas, pangakaardiga kui ka telefonikõnega.
 
“Valgus südames” kontsertidel kuuleb mitmekülgset muusikat. Ott Lepland esitab muuhulgas armastatud hitte “Võitmatu”, “Oma Saar” ning “Kuula”. La Phoenix mängib keelpillidel klassikat, teiste hulgas tulevad ettekandele Karl Jenkinsi “Palladio”, Antonio Vivaldi “Storm”, Carl Orffi “Carmina Burana”, moodsamast repertuaarist aga ka näiteks Coldplay “Viva la Vida”. Kontsertidele  paneb punkti Tõnis Mägi “Palve”.
 
Pühapäeval kell 17 toimub Tallinna Lauluväljaku klaassaalis Tallinna Poistekoori heategevuskontsert vähihaigete laste toetuseks. Lisaks Tallinna Poistekoorile esinevad ettevalmistuskoorid Primo ja Secundo. Koore juhatavad Angelika Kadarik, Triin Lääne ja Lydia Rahula. Kontsertmeistrid on Tomi Rahula ja Õnne-Ann Roosvee. Ka see kontsert on tasuta, kuid kohapeal saab teha annetusi vähiravifondi sularahas, pangakaardiga või telefonikõnega.
 
Tallinnas Jaani kirikus on pühapäeval kell 17 Tooma missa, kus teenib muusikaga Oleviste Ülistuskoor ning kõnelevad Ruth Alas,  Kristi Nõmm ja Toivo Tänavsuu. Ka missal kogutavad annetused lähevad vähiravifondi “Kingitud elu”.

Järgmise nädala neljapäeval, 30. novembril lisandub veel üks muusikaline üritus, kus kogutakse annetusi vähihaigete toetuseks. Kell 19 Tallinna Nordea kontserdimajas toimuval kontsertetendusel “Üksteist hoides” esinevad Mamma Mia Laulustuudio lapsed koos Karl-Erik Taukari, Ott Leplandi, Nele-Liis Vaiksoo, Birgiti, Rene Soomi ja Evelin Samuel-Randverega, samuti pianist Johan Randvere ja Urmas Lattikase ansambel. Esitlusele tulevad laulustuudio parimad laulud läbi hooaegade ning kaunimad ballaadid erinevate artistide repertuaaridest.

Mamma Mia Laulustuudio laste hulgas laulab ka Annabel Sepp – 7-aastane tüdruk, kelle raviks “Kingitud elu” fondi kaudu annetasid Eesti inimesed oktoobris rekordilise summa. Kontserdipiletid on saadaval Piletilevis, kust ostes saab teha soovi korral kohe 10- või 20-eurose annetuse. Samuti on võimalik panustada fondi kontserdil kohapeal sularahas või pangakaardiga.
 
Vähiravifond “Kingitud elu” on 2017. aastal toetanud ligi saja inimese ravi ning annetustena kokku kogunud ligi miljon eurot.

Oktoobris
laekus vähiravifondi “Kingitud elu” annetustena rekordiliselt 332 000 eurot,
millest lõviosa 7-aastase Annabeli raviks. Fondi nõukogu kiitis heaks 18 inimese
ravi toetamise – ka abisaanute hulk on rekordiline, neist 14 saavad fondilt
toetuse esmakordselt. Kokku tasus fond raviarveid 264 000 euro ulatuses.  

Kingitud lootus ja võimalus

Oktoobris ulatasime abikäe 7-aastasele Annabelile, kelle
neuroblastoomi ravisse panustame  koostöös Eesti Vähihaigete Laste Vanemate
Liiduga üle 170 000 euro.

Avalik üleskutse toetada tüdruku ravi põhjustas Eesti ühiskonnas
tõelise heatahtlikkuse plahvatuse, sest ööpäevaga lisandus fondi üle 200 000
euro. Nii jätkub tänu Annabelile nüüd raha veel vähemalt ühe neuroblastoomi
ravi vajava lapse tarvis.

·    
Annabeli lugu “Pealtnägijas”
vaata SIIT

·     Annabeli
ema Marianne Lõhmuse tunnistust
loe SIIT

·     Annabeli isa Allar Sepp ja vähiravifondi juhataja Toivo Tänavsuu rääkisid annetuse
laviini järgsetest emotsioonidest “Ringvaates” 

Rita ja Ruthi ravid
jätkusid

Lisaks jätkasime oktoobris 55-aastase Rita Eluri kopsuvähiravi rahastamist.
Juba varakevadest fondi toel käiv ravi toimib. Selle maksumus on ligi 5000
eurot kuus.

Rita kirjutab:  
“Haigusest sain teada 2015.aaasta
novembris, millest kukkusin kokku. Tänu keemiaravile, millele järgnes kiiritus,
sai keha vähist puhtaks aga edasi tekkisid kolded pähe. Uuringud näitasid, et
haigus on tagasi. Lamades haiglas algas ravi “Kingitud elu” poolt
kompenseeritud ravimiga. Tänu fondile võin täna öelda, et see ravim on peatanud
vähi leviku.

Fondi töö on
hindamatau. Tegemist on elu ja surma küsimusega, kuid tänu fondile saan elada. Minu perekond, sugulased, sõbrad
elavad kaasa fondi tegemistele ja hindavad väga kõrgelt selle tööd.”

Samuti jätkasime 57-aastane Ruth Alase ravi toetamist. Tema ravile
kulub järgneval kahel kuul üle 6500 euro.

Ruth kirjutab:
“Viimastel kuudel olen saanud olla julgustuseks
paljudele, et selline diagnoos ei tähenda veel elu lõppu. Olen saanud käia
klassikokkutulekul ja pidanud loengu Kaunase Tehnikaülikoolis.
Olen saanud juhtimisalaseid teadmisi edasi anda nii ajakirja kui raadio
vahendusel. Olen ette valmistanud loenguid ja koolitusi eesmärgiga aidata kaasa
meie organisatsioonide juhtimise arendamisele selles suunas, et inimesed ei
põleks läbi, vaid naudiksid seda, mida nad teevad. Olen väga tänulik, kui saan
seda tegevust jätkata.”

Ruthi intervjuud TV3 uudistele vaata SIIT

Väike Amelia saab
vanaisaga olla!

Oktoobrist toetame ka soolevähiga võitlevat vanaisa Anatolit.
Tema ravimile Lonsurf kulub järgnevatel kuudel ligi 5000 eurot. 2014.aastal
avastati tal kaugelearenenud jämesoolekasvaja.

Anatoli tütar Anzela kirjutab:
“Haiguse ajal on tulnud ka rõõmusõnumeid.
Nimelt sündis 2016.aasta veebruaris Anatoli ainuke lapselaps Amelia Linda, keda
me kõik ootasime pea 14 aastat. Amelia käib vanaisa rõõmuks väga sageli tal
külas ja soovib seda teha veel kaua. Iga nende koos veedetud aeg toob ka
Anatolile naeratuse näole. Loodame südamest,
et uus ravim aitab ja pikendab Anatoli eluiga.”

Ravimit Lonsurf saavad fondi toel ka veel kaks Tallinnas elavat
naist – 59-aastane ja 60-aastane. Mõlemal juhul panustame ligi 5000 eurot.

80-aastane vanaisa Haapsalust saab fondi toel ravimi Xofigo,
mille ostuks panustame järgnevatel kuudel ligi 12 000 eurot.  
Teine sama eakas mees, sedapuhku Raplamaalt, võib fondile toetuda
kopsuvähiravimi Everolimus ostul. Selleks panustame üle 6000 euro.

67-aastane naine Pärnust alustab fondi toel hulgimüeloomi ravi
maksumusega ligi 50 000 eurot kvartalis, kuid katab ise oma ravikuludest 50%.

69-aastane Tallinna proua saab annetajate toel maovähiravi
maksumusega ligi 9000 eurot.

Ühtlasi jätkub 50aastase Tartu pereisa Erik Saare kopsuvähiravi,
millele kulub iga kuu ligi 5000 eurot.

Viiene Tauris
paraneb!

Aasta alguses rahastas vähiravifond “Kingitud elu” koos Eesti
Vähihaigete Laste Vanemate Liiduga viieaastase Taurise neuroblastoomi ravi
kokku ligi 100 000 euroga. Viimased uudised Tallinna Lastehaiglast kinnitavad:
ravi oli edukas ning poiss paraneb!

Taurise vanemad kirjutavad:

“Suured,
suured tänud. Ja seda muidugi ka Taurise poolt, kes on hetkel väga tubli laps.
Tauris tunneb rõõmu lasteaiast, oma sõpradest ja toredatest õpetajatest.
Meie viimasest ravist on möödas kolm kuud ja muidugi on need kuud olnud ootuste
kuud, et kuidas siis ikka seis on. Septembris tehti pikkisilmi oodatud uuring,
mis ütles, et seis on ilus. Nüüd on vaja seda säilitada ja loota ikka parimat.”

Head tegevad helkurid, saed,
sünnipäevad … 

Alates oktoobrist on
võimalik Selveritest, Prismadest, Rimi hüpermarketitest, Stockmannist ja Circle
K jaamadest soetada vähiravifondi heategevuslikke helkureid, mis on topelt
elupäästjad – oled pimedas nähtav ja hoiad oma elu ning kingid elupäevi ka
vähihaigetele. Helkur maksab 1,99 eurot. 

Husqvarna Eesti toetas ühe fondi toel tulevikus abi saava lapse
ravi, annetades selleks terve toatäie mängusaage – kokku 200 tk! Jõulukingituseks hästi sobivad saed anname
teatud tingimustel ära annetuste vastu.

Kampaaniast lähemalt SIIN

Alates tänavu juulist on Circle K kliendid panustanud jaamades
olevate annetuskastide kaudu vähihaige heaks ligi 5000 eurot.

Loe
lähemalt SIIT 

Tartu üks staažikamaid ehitusfirmasid Tartu Ehitus ja
ventilatsioonitööde firma Tevent tähistasid 13. oktoobril Tartu Lennuakadeemias
oma juubeleid. Kingitusi ja lilli
juubilarid ei oodanud ning palusid selle asemel külalistel teha annetuse
vähiravifondi “Kingitud elu”. Kokku annetasid pidulised vähihaigete toetuseks
üle 7900 euro. 

MTÜ Rõõmukool beebikooli 13
peret Jõhvist korjasid neli kuud vähihaigete toetuseks pudeleid. Selle eest
saadud 360 eurot annetati vähiravifondile Ida-Virumaalt pärit vähihaigete
aitamiseks.

Heategevuslikud korvpallimatšid ja kogumised kaubanduskeskustes

Oktoobris osalesime korvpallimatšidel Raplas ja
Tartus. Avis Utilitase ja Tartu Ülikooli mängul Raplas panustas publik
annetustena ja heategevusliku oksjoni läbi vähihaigete toetuseks üle 600 euro ja
Tartu publik Tartu Ülikool ning Kalev Cramo mängul 700 eurot.

Meie vabatahtlikud kogusid aga Stockmannis,
Ülemiste keskuses ja Tartus Lõunakeskuses annetustena kokku ligi 3000 eurot.

Heategevuslikud oksjonid

Oktoobris viisime läbi kaks toredat oksjonit, millest saadud
raha läks vähihaigete toetuseks.

Jaanika Saaremaalt
annetas meile oma õe mälestuseks isetehtud lapiteki, mille panime oksjonile alghinnaga
99 eurot.  Tekk leidis omale uue
omaniku 1470 euroga.

Lapiteki sünnilugu loe SIIT

Enampakkumise käigus leidis uue omaniku ka uhke robotmuruniiduk,
mille annetas meile oksjoniks Husqvarna Eesti. Robotniiduk alghinnaga 99 eurot müüdi oksjonil maha 3307
euroga.

Valimisõhtu
kogumisrallil panustasid poliitikud  

Kingitud elu külastas valimispäeva õhtul Tallinnas
kaheksa partei ja valimisliidu pidusid ning poliitikud annetasid vähihaigete
toetuseks kokku ligi 3000€.

Loe lähemalt SIIT

Toivo Tänavsuu: Eesti
inimene on võrratu!  

Fondi
juhataja Toivo Tänavsuu andis TV3 uudistele intervjuu, milles tõdes et
“Kingitud elu” on saanud kolme aasta jooksul nii palju annetusi, et toetada
kõiki fondi sihtgruppi kuuluvaid abivajajaid. Neid on olnud kokku 170.

Toivo
intervjuud vaata SIIT

 
Ettevõtja, “osta” oma jõulukingitused ja jõulukaardid tänavu vähiravifondilt

Vähiravifond “Kingitud elu” soovitab ettevõtetel eesolevatel jõuludel loobuda
tarbetute ja igavate jõulukingituste kinkimisest oma klientidele, partneritele
või töötajatele ning selle asemel toetada annetusega vähihaigeid. Sel aastal
saavad kõik ettevõtted soetada vähiravifondilt ka heategevuslikke jõulukaarte
ning vahvlikarpe.

Täiendav
info SIIN

 
Soovid vähihaigeid toetada – kinkida elu?

Meie kodulehel on
võimalik pangalinkide kaudu vormistada end mõne sekundiga püsiannetajaks
 
Pangarekvisiidid leiab SIIT

Uudiskirja saab tellida, kirjutades info@kingitudelu.ee

Eile, 25. oktoobri keskpäeval tegi vähiravifond „Kingitud elu” avaliku üleskutse toetada 7-aastase Annabeli ülikallist vähiravi. Täna hommikuks oli üleskutse toonud fondi annetustena üle 200 000 euro. Annabeli raviraha on koos.
 
„Oleme justkui puuga pähe saanud. Õiged sõnad puuduvad. Eesti inimesed jooksid fondi headusega täiesti kummuli,” ütles vähiravifondi “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu. „Üleskutset toetada Annabeli võitlust elu eest jagati Facebookis üle 3600 korra ja see jõudis veerand miljoni inimeseni. Annetajaid on tuhandeid. Meid tabas annetuste laviin.“
 
Annabeli peagi algav neuroblastoomi ravi maksab praegustel andmetel 172 000 eurot. Vähiravifondi „Kingitud elu” eesmärk oli sellest kokku koguda pool ehk 86 000 eurot. Teise poole ehk ülejäänud 86 000 eurot panustab Pardirallit korraldav Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit.
 
„Nüüd on meil aga vähem kui ööpäevaga ületatud kogumise eesmärk. Saame kuulutada ülieduka kogumiskampaania Annabeli toetuseks lõppenuks ning vähe sellest, tegelikult on meil koos ka juba raviraha järgmise väikese patsiendi jaoks, kes vajab sama ravi. Täname kõiki panustajaid selle pretsedenditu ja rekordilise heateo eest,” sõnas Toivo Tänavsuu.
 
Annabeli pere loo rääkis 25. oktoobri „Pealtnägija”:
http://www.err.ee/638406/pealtnagija-ametnikud-solgutavad-vahihaiget-last
 
Annabeli ema Marianne tunnistust loe siit: http://kingitudelu.ee/uudised/vahiravifond-toetab-7-aastase-annabeli-voitlust-elu-eest-ning-kutsub-koiki-vaikese-vapra-printsessi
 
Annabel on teine laps, kes saab vähiravifondi „Kingitud elu” ja Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu ühisel rahastusel efektiivse neuroblastoomi ravi, millega on 70-protsendilie tõenäosus haigus seljatada. Tänavu sai sama ravikuuri 5-aastane Tauris, kelle ravi on tänaseks läbi ning haigus taandumas.
 
Vähiravifond „Kingitud elu” on tänavu toetanud rohkem kui 75 inimest ning panustanud nende ravidesse kokku ligi 800 000 eurot.

Üks väike vapper printsess – tulevane laulja ja leiutaja – peab saama terveks! 25.oktoobri keskpäeval kutsusime kõiki Eesti  inimesi ja ettevõtteid üles panustama 7-aastase Annabeli võitlusse raske haigusega. Järgmiseks hommikuks oli raviraha koos nii Annabeli kui ka järgmise väikese abivajaja tarvis.

Tänavu Lagedi kooli 1.klassi läinud Annabelil avastati 2016. aasta novembris üks vihaseim lasteea pahaloomuline haigus – närvisüsteemiga seotud kasvaja neuroblastoom.
Pahalase avastamise hetkeks oli see endale võtnud poole tüdruku rindkerest, painutanud kõveraks selgroo ning surunud kokku ühe kopsu. Haiglasse tõtati kui pealtnäha täiesti tervel lapsel tekkis ühel tavalisel õhtupoolikul ootamatult õhupuudus.

Arstid diagnoosisid kolmanda staadiumi kõrge riskiga vähi. Viimased 10 kuud on väike vaprake veetnud peamiselt haiglas, eemal kodust, väikesest õest, sõpradest ning tavapärasest argipäevast. Kõigepealt sai ta Tallinna Lastehaiglas kuus kuuri keemiaravi, seejärel käis kasvaja eemaldamiseks rindkere operatsioonil. Pärast seda tehti talle Tartu Ülikooli Kliinikumis kõrgdoosi keemiaravi koos luuüdi siirdamisega ning siis läbis ta Tallinnas veel neljanädalase kiiritusravikuuri.

Nüüd on Annabeli viimaseks õlekõrreks efektiivne uus ravim dinutuximaab beta, mille ravi hind on rekordiline – 172 000 eurot. Ehkki ravimiga on pahalase seljatamise tõenäosus lausa 70 protsenti, keeldus haigekassa seda kompenseerimast.

Oleme otsustanud katta tüdruku ravikulud ja teeme seda koos iga-aastast heategevuslikku Pardirallit korraldava Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liiduga (EVLVL).  

Annabeli ema Marianne kirjutab:

“Diagnoosi järel oli esimene mõte, et see ei ole võimalik. Meie laps ei saa surra. Miks-küsimus jääb meid igaveseks saatma, isegi kui see meid täna enam igapäevaselt ei paina. Vanematena varisesime kokku. Murdepunkt saabus umbes paari nädala pärast, kui Annabel mulle õlale patsustas ja ütles: “Emme, ära muretse, kõik saab korda“.

Sel hetkel jõudis kohale teadmine, kelle võitlus see on ning kes kellele toeks peab olema. Loomulikult olid meie pere ja lähedased sõbrad meile koguaeg toeks, kuid paratamatult mõjuvad inimesed, kes sama teekonda käinud, sel hetkel kuidagi usutavamalt. Vähidiagnoosiga lapsevanemate omavaheline tugisüsteem on olnud suureks abiks. Minu kõige suuremaks tugipunktiks oli inglist Alberti ema Liis-Katrin. Ta on andnud mulle uskumatu jõu ja rahu. 

Esimese nädala jooksul pärast diagnoosi ütlesin oma sõbrannadele, et kui Annabel meie juurest lahkub, siis meie ülesanne on temale jäänud aeg teha võimalikult ilusaks. See oli ainus kord, kui ma midagi sellist mõtlesin, veel vähem välja ütlesin. Aga kokku oleme me varisenud selle aja jooksul ikka korduvalt ja ilmselt tuleb neid hetki veel. Ma ei saa öelda, et ma pole tahtnud peret lennukile tõsta ja Austraaliasse põgeneda, tehes nägu, et seda kõike pole olemas.

Võitlustahet on meil jätkunud. Kui see on sinu laps, siis sa ei kahtle hetkekski. Lähed tema nimel läbi tule ja vee.  
Kõige rohkem oleme imestanud Annabeli enda üle. Kohati tundub, et tema keha ei allu tavapärasele loogikale. Tema vereanalüüsid võivad hüppeliselt muutuda. Näiteks jõuludele eelneval päeval oli ta väga kehvas seisus ning sai vereülekandeid. Lootus jõule kodus veeta puudus. Kuid jõululaupäeva hommikul olid üleöö tema verenäitajad ja enesetunne muutunud. Ta tahtis jõuluks koju!

Sama lugu oli operatsiooniga – see oli üks raskemaid ja otsustavamaid sel teekonnal. Kasvaja, mis välja opereeriti, oli väga keerulises kohas – rindkeres, nii paljude oluliste organite ümber. Piltidelt oli näha, et nad on kõik teineteise vastas, kuid kui palju pahalane end teiste organite külge on kinnitanud, me ei teadnud.

Annabeli operatsioonile saates teadsime, et kõige tõenäolisemalt on kirurg 45 minuti pärast tagasi ning tunnistab, et kahjuks ei olnud midagi võimalik eemaldada. Kirurg tuli aga nelja tunni pärast ja teatas, et sai üle 95 protsendi kätte! Annabeli kasvaja oli kapsli sees, eraldi muudest organitest ja see oli vast suurim ime, kuna tegu oli osaga, mis keemiaravile ei allunud. See kirurg jääb igaveseks meie lemmikinimeste nimekirja.

Erakordselt hästi läks meil ka see, et tulime luuüdi siirdamiselt välja 28 päevaga ja ilma sisemiste verejooksudeta. Tavapäraselt ollakse seal ikka poolteist kuud ja rohkemgi. Selles mõttes on Annabel ikka ebareaalne laps!

Annabel läks sel aastal esimesse klassi. Ootasime seda nii väga. See oli omamoodi verstapost: kui ta saab esimesel septembril kooli, oleme me sellest jamast läbi tulnud. Annabelile meeldib väga laulda ja tantsida. Ta on laulmisega juba päris pisikesest peale tegelenud. Otseloomulikult tahab ta saada lauljaks!

Tema uus lemmik on aga robootika, millest ta on meeletult vaimustuses. Koolis on neil robootikaring ning nüüd räägib Annabel kodus, et soovib hakata leiutajaks. Kui käisime hiljuti talle sünnipäevakingitust ostmas, valis ta kõigi nukkude ja vidinate hulgast omale drooni – minu meelest on see väga äge!

Annabel on hea tajuga ja tähelepanelik. Ta näeb ja tunnetab inimeste emotsioone ja mõistab maailma juba üsna teraselt. Ta kohati üllatab väga, kui räägib meile oma tunnetest või juhtumistest koolis. Näiteks viimane kord kui ta Märt Avandit televiisoris nägi, küsis ta: “Emme, kuidas ta saab nii õnnelik olla?” Annabel teab Albertist (Avandi poeg, kellel oli samuti neuroblastoom ning kes suri 2012.aastal, kui tänaseid ravivõimalusi veel ei olnud), me oleme temast rääkinud, et selgitada Annabelile tema haiguse tõsidust. Vahepeal ei saanud ta enam aru, miks talle haiget tehakse või kas selle kõige taga on mingi suurem eesmärk.”

Annabel on tänavu juba teine väike abivajaja, keda vähiravifond “Kingitud elu” koos EVLVLiga toetab dinutuximaab beta ravi saamisel. Tänaseks on lõppenud 5-aastase Taurise ravi ning viimased uudised Tallinna Lastehaiglast kinnitavad: poisi haigus taandub! 

Alates juulist on üle Eesti kõikide Circle K jaamade kassalettidel vähiravifondi „Kingitud elu” annetuskastid, kuhu kliendid võivad poetada oma vahetusraha või lihtsalt annetuse. Esimese kolme kuuga kogunes kastidesse kokku ligi 5000 eurot, mis kantakse sel nädalal fondile üle.  
 
„Vähiravifondi „Kingitud elu” tegevus on läinud nii meie klientide kui ka töötajate südamesse,“ ütles Circle K Eesti turundusjuht Diana Veigel. „Mis selle juures kõige olulisem – see annab meile võimaluse klientidega üheskoos head teha ning koguda paljudest üksikutest väikestest panustest kokku arvestatav toetus. Klientide jaoks on tegemist väga mugava ja lihtsa võimalusega anda oma panus vähiga võitlevate inimeste toetuseks, kuna annetuskastid asuvad kõikides Circle K täisteenindusjaamades üle Eesti ja muidugi Balti jaama mugavuspoes.“
 
„Kuid lisaks klientidele panustavad heategevusse ka meie töötajad – ei ole harvad juhused, kus teenindajad panevad annetuskasti klientidelt saadud jootraha,“ lisas Diana Veigel. „Aitäh kõikidele, kes on andnud oma panuse ja loodan, et suudame üheskoos ka tulevikus koos fondiga anda kellelegi väga vajaliku võimaluse ja lootuse.“
 
„Oleme tänulikud kõikidele inimestele, kes fondi annetuskastid Circle K jaamadest on üles leidnud ning sinna panustanud,“ sõnas vähiravifondi juhataja Toivo Tänavsuu. „Kastid annavad võimaluse teha kollektiivselt head justkui möödaminnes. Nii võime täna kinnitada, et ainuüksi kolme kuuga on Circle K kliendid ja töötajad kinkinud ühele või kahele Eesti vähihaigetele lootuse, võimaluse elada täisväärtuslikku elu või koguni terveks saada.”
 
Fondi annetuskastid jäävad edaspidigi Circle K jaamadesse. Firma koostöö „Kingitud elu” fondiga on aga veelgi laiem: Circle K jaamades müüakse vähiravifondi heategevuslikke helkureid ning Circle K katab üle Eesti annetusi koguvate fondi vabatahtlike kütusekulud.  

Jõulud lähenevad pöörase hooga! Vähiravifond “Kingitud elu” soovitab ettevõtetel eesolevatel jõuludel loobuda tarbetute ja igavate jõulukingituste kinkimisest oma klientidele, partneritele või töötajatele ning selle asemel toetada annetusega vähihaigeid, kinkides neile kallist aega oma lähedaste keskel. 

Sel aastal saavad kõik ettevõtted soetada vähiravifondilt ka heategevuslikke jõulukaarte ning vahvlikarpe.

Annetus vähiravifondi tähendab Eesti vähihaigetele lootust ja võimalust elada kauem täisväärtuslikult oma lähedaste keskel või koguni terveks saada.

“Üks võimalus ettevõtetele on loobuda tarbetu korporatiivse nänni kinkimisest ning teha selle asemel annetus vähihaigetele,” ütles vähiravifondi “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu. “Kui ettevõte soovib toetada vähihaigeid, kuid samas pidada meeles ka oma partnereid või kliente, siis paneme koostöös Vahvlihaldjatega tööle päkapikutöökoja ja küpsetame selle ettevõtte jõuluvana kingikotti maitsvaid vanakooli vahvleid. Samuti on võimalik fondilt kingiks soetada heategevuslikke helkureid.”

“Esimest korda saavad kõik ettevõtted soetada oma jõulukaardid vähiravifondilt. Hoolitseme ka kaartidele trükitavate tekstide eest. Fondi vabatahtlikke saab kutsuda firma jõulupeole, kus ühiselt saab kokku panna annetuse vähihaigete toetuseks ning mina võin tulla tutvustama fondi tööd,” lisas Toivo Tänavsuu.

Oma töötajate jõululaua soovitab vähiravifond “Kingitud elu” ettevõtetel broneerida Saku Suurhallis 14., 15. ja 16. detsembril toimuvale suurejoonelisele ja rikkaliku meelelahutusprogrammiga “Jõulugalale”, kus on samuti võimalik kohapeal fondile annetus teha. Vaata täpsemalt www.joulugala.ee.

Niisiis kokkuvõttes pakume ettevõtjatele, töökollektiividele ja eraisikutele järgmist:

– Ostke meilt jõulukaardid (olemas nii paber- kui ka e-kaardina; kaardi sisse trükib fond tellija soovitud sõnumi)
– Ostke meilt kingitusteks fondi logo kujuga pehmed helkurid; 
– Tehke meile annetus ja meie anname teie firma jõuluvana kingikotti “Vahvlihaldjate” vahvlikarpe (10 vahvlit ühes karbis) – need saate kinkida oma koostööpartneritele või klientidele;
– Tulge oma töökaaslastega appi kaubanduskeskustes vabatahtlikena avalikult annetusi koguma. 

Lisaks pakume ettevõtetele võimaluse:

– Panna kollektiivi ühine annetus kokku ja anda see fondi esindajale vahetult üle oma firma jõulupeol.
– Kutsuda fondi juhataja Toivo Tänavsuu koos vabatahtlikega firma jõulupeole fondist rääkima ja annetusi koguma
– Broneerida firma kollektiiviga laud Saku suurhalli “Jõulugalal” ning panna ühine annetus kokku seal.

Eelmisel aastal loobus jõulunänni kinkimisest ehitusfirma Rand & Tuulberg. Selle asemel tehti annetus vähiravifondi. Fondi päkapikud küpsetasid firma jõuluvana kingikotti vahvleid.

“Tagasiside oli igati positiivne ja meie koostööpratneritele see mõte väga meeldis,” rääkis Rand&Tuulbergi büroojuht Mariliis Kulamaa. “Läbi selle kingituse said inimesed tunda ennast eriliselt andes omapoolse panuse abivajajatele, kes seda väga vajavad ning samas tehes ka enda hingele pai.”

Vähiravifond “Kingitud elu” on 2017.aastal toetanud enam kui 75 Eesti inimest ning panustanud nende ravidesse kokku ligi 750 000 eurot.

Pakkumist oma firma heategevuslikuks “jõululahenduseks” saab küsida kirjutades info@kingitudelu.ee või helistades 559 22 221 (Katrin Kuusemäe) või 52 76 004 (Toivo Tänavsuu).

Rekvisiidid annetuse tegemiseks leiab SIIT.

Valimispäeva õhtul külastasid vähiravifondi “Kingitud elu” vabatahtlikud Tallinnas kaheksa partei ja valimisliidu pidusid ning poliitikud annetasid vähihaigete toetuseks kokku ligi 3000€. 

“Väisasime fondi tublide vabatahtlikega Keskerakonna, Reformierakonna, Sotside, Roheliste, EKRE, IRLi, Savisaare nimekirja & Tegusa Tallinna ning Vaba Tallinna Kodaniku pidusid,” rääkis vähiravifondi juhataja Toivo Tänavsuu. “Haarasime igal pool mikri, pildusime tervitusi ja kuulutasime kõik poliitikud päeva võitjateks – sest võitja pole mitte niivõrd see, kes pääseb võimule, vaid see, kes toetab abi vajavat ligimest.” 

“Kutsusime kõikjal vanu erakonnakalu ning noori poliitikuhakatisi üles soojendama oma südamed ja kinkima vähihaigetele annetusega lootust ning elupäevi,” ütles Tänavsuu. “Nõnda robinhoodlikul moel korjasime igal pool raha kokku. Olgu liberaalid, tsentristid, tolerastid, rahvuslased või kes tahes – vähihaiged said kõikjal täieliku mandaadi ning toetuse. Valitses fantastiline ühtsus ja üksmeel!” 

Vähiravifond “Kingitud elu” on 2017.aastal toetanud enam kui 75 Eesti inimest ning panustanud nende ravidesse kokku ligi 750 000 eurot.

Fotogalerii fotode autorid: Tairo Lutter, Liis Treimann ja Mihkel Maripuu (kõik Postimees) ning Hendrik Osula, Tiit Blaat, Karli Saul, Andres Putting (kõik Delfi/EPL).

Vähiravifond
on viimase kümne päeva jooksul toetanud kümne uue abitaotleja ravi. See on
omamoodi rekord: kunagi varem pole nii palju inimesi fondilt nii lühikese aja
jooksul toetust taotlenud ega saanud. Eeldusel, et ravid toimivad, panustatakse
neisse järgnevatel kuudel kokku üle 70 000 euro.

Kolm naist vanustes 48, 61 ja 76 said fondi
annetajate toel ravimi Tagrisso, võitlemaks kartsinoomi ja kopsuvähiga. Kõigi
kolme naise, kaks Tallinnast ja üks Lõuna-Eestist, ravile kulub lähematel
kuudel üle 6000 euro ning nad ise panustavad oma ravidesse 100-1300
eurot. 

58-aastasel mehel on krooniline müeloidne
leukeemia, mis diagnoositi juba 1999. aastal. Tema ravimit Iclusig finantseerib
fond ligi 12 000 euro ulatuses, millele mees lisab omalt poolt ligi 8000
eurot.  

Mees kirjutab:

“Tänan fondi ja annatajaid toetuse
eest. See otsus tähendab mulle palju. On väga meeldiv tunne, et sa ei ole üksi,
vaid on ka teisi, kes toetavad sinu vähivastast võitlust. Lisaks muidugi tõsine
leevendus pangakontol. Olen haige olnud väga pikka aega, novembris saab
diagnoosist 18 aastat. Mind on kogu aeg ravitud kallihinnaliste ravimitega,
mille haigekassa on kõik kinni maksnud. Need ravimid muudavad haiguse
krooniliseks haiguseks, kuid kahjuks ei ravi seda välja. Olen suutnud kõik need
aastad ka tööl käia, kuna haigus ei ole põhjustanud erilisi vaevusi, tööl olen
ka praegu. 

Paraku on haigus progresseerunud. Tekkinud on uued
mutatsioonid, mille tõttu on olnud vajadus siirduda uutele ravimitele. Ravimite
kõrvalmõjude tõttu amputeeriti eelmine aasta kaks varvast, see aasta kogunes
pleuraõõnde palju vedelikku, mille tõttu tuli ka haiglas olla. Sel kevadel sai
selgeks, et aitab ainult luuüdi siirdamine ja tekkinud mutatsiooni pidurdab
ainult vajalik uus ravim. Äsja sain teada, et on leitud mulle sobiv
doonor. Kui riskantne luuüdi siirdamine õnnestub, on lootus terveks
saada.” 

Kahele mehele, 60-aastasele Muhumaalt ning
66-aastasele Tallinnast, aitab fond hankida ravimi Keytruda. Ühel neist on
pirnsopise kasvaja, teisel kartsinoom. Ühe ravisse panustab “Kingitud elu” ligi
17 000 eurot, teise ravisse ligi 10 000 eurot.

Tallinnas elaval 66-aastasel proual aitab
fond juba alates suvest soetada soolevähiravimit Lonsurf, panustades selleks
järgnevatel kuudel üle 4000 euro.
Naine kirjutab:  

“Minu perele on see väga suur raha. Me
ei saanud hakkama kuidagi ilma abita. Jah-otsus – see tähendab elu, lootust
paranemisele. Ma ei tea kõiki teie nimesid, aga olen kindel, et te olete
INIMESED suurte tähtedega. Ma ei saa sõnadega väljendada oma tundeid. Te tegite
väga suure heateo. Sain kaks kuud ravi ja analüüsid näitasid paranemist.
Siiralt ja südamest tahan teid tänada. Maailmas on veel imesid!“

55-aastase Rita Eluri kopsuvähiravi toetab fond ligi 5000
euroga kuus juba alates varakevadest. Ravi toimib ning jätkub fondi toel.

“Fondi töö on hindamatu,” ütleb Rita Eluri. “Tegemist on elu ja surma
küsimusega, kuid tänu fondile saan elada. Haigus on kontrolli all tänu
vähiravifondile, võin rõõmu tunda perekonnaga ühistest tegemistest ja muidugi
oma armsa lapselapsega koos viibida. Tänan väga “Kingitud Elu”
annetajaid, fondi ja tema vabatahtlikke.”

57-aastane Ruth Alas on EBSi professor ning võitleb kartsinoomiga. Teda
toetab “Kingitud elu” alates läinud suvest ning ravile kulub järgneval kahel
kuul üle 6500 euro.

“Tänan fondi võimaluse eest ravi jätkata. Nüüd on haiguse arengus
stabiilsus saavutatud. Viimase kahe kuu jooksul olen saanud olla julgustuseks
paljudele, et selline diagnoos ei tähenda veel elu lõppu ega viita väsinud
inimesele,” räägib Ruth Alas. “Kui tuua näiteks ainult mõned tegevused, siis
olen saanud käia klassikokkutulekul ja pidanud loengu Kaunase
Tehnikaülikoolis. Olen saanud juhtimisalaseid teadmisi edasi anda nii
ajakirja kui raadio vahendusel. Olen ette valmistanud loenguid ja koolitusi
eesmärgiga aidata kaasa meie organisatsioonide juhtimise arendamisele selles
suunas, et inimesed ei põleks läbi, vaid naudiksid seda, mida nad teevad. Olen
väga tänulik, kui saan seda tegevust jätkata.”

Vähiravifondi
“Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu
kutsub kõiki Eesti eraisikuid ja ettevõtteid panustama selleks, et inimesed
saaksid elada.

“Fond on jätkuvalt
väga tugeva surve all, kuid õnneks leidub ka lahkeid annetajaid ning tänu neile
oleme suutnud igale abivajajale ka tänavu pakkuda mingigi lahenduse ja
lootuse,” ütleb Toivo Tänavsuu. “Kutsun
kõiki eestimaalasi üles jõukohase püsiannetusega fondi toetama – olgu selleks
kasvõi 1 euro kuus. Sest kui iga eestimaalane panustaks fondi ühe euro aastas,
täituks meie toetuste eelarve ja jääks ülegi.”

Püsiannetuse saab
sõlmida fondi kodulehel pangalinkide
kaudu või oma internetipangas:  

Maksesaaja: SA Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud elu

Swedbank: EE212200221059073061

SEB: EE211010220228917224

LHV: EE137700771001442514

Danske: EE133300332166860001

Nordea: EE591700017003638161

Oleme viimase nädala jooksul ulatanud abikäe viiele inimesele, kes võitlevad igapäevaselt raske haigusega.

49-aastasel Tartu pereemal on soolevähk. Tema kolmekuuline ravi maksab üle 7000 euro, millest veerand panustab naine ise ja ülejäänu katab fond.

Veel jätkame 62-aastase Tallinnast pärit vanaema Malle toetamist – tema ravi toimib! Naise soolevähi kahe kuu ravi maksab üle 10 000 euro.

71 aastane ema ja vanaema Läänemaalt võitleb soolevähiga ja tema kahe kuu ravi maksab ligi 4000 eurot.
Tema poeg kirjutab:
“Enne rasket haigust oli ema oma kolmele lapselapsele mustervanaema. Koos lastega sai läbi lehitsetud hulgaliselt raamatuid ja mängitud paljud mängud, vanaema täitis kõik laste soovid. Laste suureks rõõmuks veetis vanaema meie juures kõik koolivaheajad ning vahel ka isegi nädalavahetused. Enne haigust oli pool päeva kestev bussisõit tema jaoks küll väsitav, kuid ta teadis, kui väga lapsed teda ootavad ning võttis reisi siiski ette, alustades varahommikul Haapsalust ning lõpetades pärastlõunal Võrus. Kahjuks kohtume nüüd vaid paaril korral aastas.
Siiralt loodame, et fondi poolt antud toetus toob ime ning vanaema vabaneb haigusest, mis teda nii kohutavalt on räsinud.”

Neljas nädala jooksul abisaanu on 79-aastane proua Tallinnast, kelle soolevähiravi toetame 4000 euroga.
Lisaks jätkub juba kolmandat aastat fondi panus 68-aastase Tallinnast pärit härra võitlusesse leukeemiaga. Tema kolme kuu ravile kulub 12 000 eurot.
Mees kirjutab:
“Pean jätkuvalt konstateerima – mina olengi kingitud elu! Muret aga valmistab see, mis edasi saab, kuna pean ravimit jätkuvalt manustama. Aga ravim ei ole haigekassa soodusravimite nimekirjas ja seetõttu on selle hind tavainimesele meeletult kõrge. Minu eluspüsimise ja elujõulisuse lootus rajaneb ainult vähiravifondile Kingitud elu.
Oma kroonilise haiguse tegelikku olemust olen hoidnud saladusena, et mitte põhjustada emotsioone oma lähedaste ja tuttavate ringis.
Olen südamest tänulik fondi annetajatele ja usk headesse inimestesse on kirjeldamatu!”

Toeta nende ja teiste “mittekulutõhusate” Eesti vähihaigete ravi, tule fondi püsiannetajaks kasvõi 1 euroga kuus SIIN

Oleme viimase nädala jooksul saanud toetada nelja inimese võitlust raske haigusega. Nende inimeste jaoks tuleb sügis märksa värvilisem ja lootusrikkam kui muidu.

43-aastasel Tallinna pereisal on kopsuvähk. Tema kolmekuuline ravi maksab üle 17 000 euro, millest veerand panustab mees ise ja ülejäänu katab fond.

Veel toetame 70-aastast pensionäri võitluses maovähiga. Tema kolme kuu ravisse suuname ligi 9000 eurot.
51-aastasel mehel on ninaneeluvähk. Tema kolme kuu ravi maksab üle 18 000 euro, millest kolmandiku katab mees ise.

Neljas abisaanu on 62-aastane proua Pärnust, kelle neeruvähiravi toetame ligi 14 000 euroga. Naine sai esimest korda meilt abi juba juulis.
Tema elu muutus eelmise aasta kevadel, mil ta viidi rohke ninaverejooksuga Pärnu haiglasse ja sealt kiirabiga Tallinnasse. Pärast põhjalikke uuringuid diagnoositi tal neljanda astme neeruvähk mitmete siiretega.
“Mul polnud neerudega varem mingeid probleeme. Uudis oli kohutav. Ma lihtsalt ei suutnud seda uskuda. Algas ravi – ninaoperatsioon, kiiritus, neeru eemaldamine, kapslid ja tabletid. Kõige selle järel tundsin ma ennast hästi kuni käesoleva aasta maini, mil mu raviarst teatas, et siirded on taandumas aga on tekkinud uus kolle. Kahjuks edasise ravi eest polnud haigekassa enam nõus tasuma.
Sel hetkel tundsin, et mind ja minu pere on jäetud üksi selle kohutava murega. Langesin mitmeks päevaks musta auku. Tänu pere ja sõprade toetusele suutsin asjale taas selge pilguga vaadata. Dr Peeter Padrik andis mulle uue lootuse ja “Kingitud Elu” fondi abi hoiab seda lootust elavana,” kirjutas naine juulis.
Kuid nüüd, septembris, lisab ta:
“Teie abi on hindamatu. Esimese kuue ravikuuriga on mu tervis ja enesetunne märgatavalt paranenud. Tunnen jälle elust rõõmu oma pere, laste, lastelaste ja sõprade keskel. Siiras tänu vähiravifondi “Kingitud Elu” tegijatele, vabatahtlikele ja kõikidele südamlikele annetajatele.
Seda kirja pannes on mul pisarad silmis, mitte kurbusest vaid õnnest. Aitäh, et te olemas olete!”

Toeta nende ja teiste “mittekulutõhusate” Eesti vähihaigete ravi, tule fondi püsiannetajaks kasvõi 1 euroga kuus – püsiannetajatega saad liituda SIIN

Täna tutvustas Kantar Emor SOS Lasteküla tellitud uuringut, mille kohaselt on vähiravifond „Kingitud Elu” Eesti kõige mainekamate ja tuntumate heategevusfondide hulgas. Uuringu kohaselt peavad eestimaalased haiguste ravi kättesaadavust Eesti kõige olulisemaks ühiskondlikuks probleemiks.

Kui Emor palus enam kui tuhandel küsitletul spontaanselt nimetada heategevusorganisatsioone, mida nad teavad, siis kõige rohkem nimetati just vähiravifondi „Kingitud elu”, järgnesid SOS Lasteküla ja Toidupank. Hästi teadsid inimesed ka erinevate haiglate juures tegutsevaid lastefonde.

Vähiravifondi maine hindasid vastanud kõige kõrgemaks, järgnesid SOS Lasteküla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond.

„Vähiravifond on uuringusse hõlmatud organisatsioonidest noorim, võib öelda, et alles kolme ja poole aastane beebi. Seetõttu on suur usaldus meile suureks julgustuseks ja oleme selle eest väga tänulikud,” ütles vähiravifondi juhataja Toivo Tänavsuu. „Kuid ühtlasi tähendab see ka suurt vastutust nii annetajate kui ka abisaajate ees. Võitlus vähiga läheb Eesti inimestele korda ning me teeme kõik endast sõltuva, et jätkuvalt ükski vähihaige ei jääks viimase õlekõrreta.”

„Üle poole Eesti inimestest tegelevad heategevusega,” ütles Kantar Emori käitumisteaduste juhtekspert Heidi Reinson. „Annetuste kogumine on avalik tegevus ja inimesed tunnustavad neid, kelle tegevusest neil väga hea ülevaade on. Heategevus peab olema läbipaistev, arusaadav ning lahendama kõigile olulisi probleeme: näiteks haiguste ravimine või leevendamine ning vanemliku hooleta jäänud laste toetamine.“

Ehkki uuringu järgi hinnatakse vähiravifondi tegevuspõldu – ravi kättesaadavust – Eesti kõige olulisemaks ühiskondlikuks probleemiks, ei ole see valdkond, kuhu inimesed on nõus ise kõige rohkem panustama. Heidi Reinsoni hinnangul viitab see sellele, et paljude inimeste arvates peaks eluliselt tähtsa ravi kättesaadavuse tagama keegi teine, näiteks haigekassa.

12% uuringus vastanutest on enda kinnitusel mõne heategevusorganisatsiooni püsiannetajad ning 51% vastasid, et on annetanud ühekordselt. 

Uuringu tarbeks küsitleti veidi üle 1000 inimese vanuses 21-60.

Leib Resto ja Aed (Uus tn 31) ning Umami (Kadaka tee 141) on suure südamega restoranid, sest nende omanikud Kristjan Peäske ning Janno Lepik (pildil) otsustasid annetada vähihaigete toetuseks alates septembrist iga kuu 250 eurot.

“Meie jaoks on väga oluline ühiskonnale tagasi anda osa oma edust. Vähiravifondi tegevus annab abivajajatele midagi tõeliselt suurt, see on elu. Elu kõnetab meid kõiki, elu tuleb hoida!” ütleb Peäske fondi Facebooki postituses. 

Aprillist septembrini korraldas spordiklubi Meie Liigume kokku 8 eripalgelist spordivõistlust, mille iga osaleja kohta annetas Tartus tegutsev Medita kliinik 1 euro vähiravifondile „Kingitud Elu“. Kokku koguti annetusi üle 700 euro. 

Spordiklubi Meie Liigume eestvedaja Siim Ausmehe sõnul on igati positiivne, et Eestis võib kirjutada sportimise ja heategevuse vahele võrdusmärgi ehk sportides tehakse eelkõige head endale, kuid mõeldakse ka abivajajatele. „Loodame südamest, et Meie Liigume ja Medita Kliiniku tagasihoidlik panus aitab kaasa vähiravifondi eesmärkide saavutamisele ning annab võimaluse terveneda või elada vähihaigetel täisväärtuslikku elu,“ lisas Siim Ausmees.
 
„Üritustesari Meie Liigume on üdini positiivne algatus, mis propageerib nii ühistegevust kui ka tervislikke eluviise ning Medita kliiniku panus vähihaigete ravisse muudab selle veelgi üllamaks,“ rääkis vähiravifondi „Kingitud elu“ tegevjuht Katrin Kuusemäe. „Täname südamest Medita kliinikut ja Meie Liigume korraldustiimi selle suurepärase algatuse eest ja kutsume ka teisi ettevõtteid üles sarnasele koostööle.“
 
Spordiklubi Meie Liigume eestvedamisel toimus tänavu esimest korda neljaetapiline Eesti Ekstreemjooksu karikasari, Pühajärve Swim&Run Weekend ning Meie Liigume Medita avaveeujumissari.
 
Medita kliinik on Tartu linnas tegutsev tervishoiuasutus, mis pakub eriarstiabiteenuseid endokrinoloogia, günekoloogia, uroloogia ja androloogia, üldkirurgia, veresoontekirurgia, dermatoloogia ja reumatoloogia erialadel. Kliinik pakub ambulatoorset ja päevaravi teenust. Medita kliinikul on kehtiv ravirahastamise leping Eesti Haigekassaga.

Järgneb vähiravifondi “Kingitud elu” asutaja Toivo Tänavsuu arvamusartikkel, mille avaldas uudisteportaal Delfi 6.septembril 2017. 

Meil on vähiravifondis “Kingitud elu” mure, mis ei tundu ainult meie mure. Jagatud mure on pool muret, seetõttu jagaksin seda sinuga, hea tervishoiu eest vastutav minister Jevgeni Ossinovski.

Oleme saanud sel nädalal korraga viis abitaotlust inimestelt, kellel on vähk ja kes vajavad ravi. Meil jääb nende inimeste aitamiseks hetkel puudu 70 000 eurot.

Kõik viis on tervisekindlustatud, elujõulised ja osa isegi tööl käivad inimesed. 

Alla 40-aastasel naisel on ajukasvaja. Tal on kolm alaealist last.

Kahest vanaisast ühel on soolevähk, teisel leukeemia.

Kuuekümnesel mehel on kilpnäärmekasvaja ning ühel vanemal proual veel soolevähk.

Kõigile neile sai mingil hetkel arsti juures selgeks, et neil on põhimõtteliselt kaks valikut: maksta või ära surra.

Tõenäoliselt serveeris arst asja umbes nii: vaadake, seis on nüüd selline, et haigekassa võimalused teie ravimiseks said läbi. Saaksime ravi jätkata, kuid selleks peate ise leidma mitu tuhat eurot iga kuu.

Nii nad siis pöördusid vähiravifondi poole.

“Probleem” nende inimestega on selles, et neil on läinud hästi. Nad kõik esitasid meile abipalve juba tükk aega tagasi ja seni on ravi toiminud. Elud on pikenenud märgatavalt. Näiteks ajukasvajaga pereema aitame juba aasta algusest. Mõnda teist inimest aga juba alates 2015. aasta kevadest. Haigused püsivad kontrolli all ning elud on väärt elamist.

Soolevähiga proua kirjutab: “Ma ei ole küll enam noor inimene aga elutahe ja rõõm on sees. Minu perele ja mulle on see suurim kingitus.”

Leukeemiaga mees tunnistab, et valmistus siit ilmast lahkuma juba kaks aastat tagasi. Tervis oli vilets ja arsti jutt kallist ravimist, mis tuleb ise hinge hinnaga välja osta ka just optimismi ei sisendanud. Kuid fondi abil sai ta oma ravi alustada. Elutahe, enesetunne ja füüsiline võimekus paranesid ning juba paar aastat on ta olnud päris vunts vanaisa.

Soolevähiga mees tahtis samuti alla anda kui kuulis, et peab ravi eest välja käima üle 6000 euro ja seda iga kuu. Kuigi mõtles: palju oleks veel teha. Lapsed ja lapselapsed vajasid vanaisa, sära nende silmis ei kustunud ja papa oli sunnitud tugev olema.

Nüüd on sellest möödas juba peaaegu aasta ja papa on ikka tugev.

Kilpnäärmevähiga mees käib tööl, nokitseb aias, kohtub sõpradega ja kui vaja, siis ei tee mitte midagi ehk on lihtsalt niisama. Nüüd on temagi juba mitmekordne vanaisa.

Mul on raske. Tunnen fondi asutajana suurt vastutust, et saaks kõikide nende inimeste ravi jätkata. Mida ma neile ütlen?

Haigekassa ütleb neile, et nad pole piisavalt kulutõhusad. Kulutõhusus on väga oluline. Olen nõus, et riik ei peaks rahastama ükskõik mis hinnaga kõiki ravisid.

Ent need inimesed on siiski sada protsenti kulutõhusad nii riigile kui ka oma lähedastele, sest nad elavad. Või kui pikalt peaks elama, et olla piisavalt kulutõhus – kas kaks aastat on piisav?

Minister Ossinovski, 13. mail vastasid Riigikogus arupärimisele (APЗ32), mis puudutas vähiravi kättesaadavuse probleemi ning vähiravifondi “Kingitud elu” tegevust.

Sinu vastustest jäi kõlama, et probleemi lahendamiseks pole muid võimalusi kui suunata ebamäärases tulevikus natuke rohkem raha tervishoidu – ja ehk siis muutuvad ka mõned vähiravimid paremini kättesaadavamaks. Võibolla. Loodetavasti.

Me ei jäänud selle vastusega rahule. Kolme ja poole aasta jooksul on vähiravifond “Kingitud elu” aidanud ligi 200 inimest, kusjuures abi on saanud peaaegu kõik, kes fondi poole on pöördunud ning kes on vastanud fondi kriteeriumitele (tõenduspõhine ja näidustatud ravi, arsti suunamine, ravimi kättesaamatus haigekassa finantseerimisel). Me pole saanud sentigi poliitilist katuseraha, riik on meid aidanud täpselt nulli euroga. Aga meil on olnud nii palju lahkeid annetajaid. Kui nemad on pidanud meie tööd vabatahtlikult piisavalt kulutõhusaks, siis miks ei võiks see olla kulutõhus riigi jaoks, kes kasutab maksuraha?

Seejuures on fond rahastanud ka eriti kalleid ravisid, kus ühele patsiendile kulub rohkem kui 100 000 eurot aastas – ühe sellise ravi sai sel aastal 5-aastane täiesti kulutõhus poiss Tauris.

Iga Eesti maksumaksja ootab õigustatult, et riiklik tervisekindlustus korvab talle hädavajaliku ravi, mis parandab tema elukvaliteeti, annab juurde lisa eluaastaid või koguni teeb terveks.

Kõik seni vähiravifondi “Kingitud elu” poole pöördunud inimesed on riigi poolt justkui maha kantud. Kuid kümned neist on elanud või elavad tänu vähiravifondi toetusele aasta või aastaid ning mitmel juhul on abisaanud tunnistatud terveks, vähist puhtaks.

Näiteks Mustvee mees Alar, kelle ravisse panustasime kaks aastat tagasi üle saja tuhande euro, elab täisväärtuslikku elu: käib tööl, armastab naist, hoolitseb pere eest.

68aastase narvalanna Svetlana melanoomiravi rahastasime alates 2015.aasta suvest kuni 2016.aasta lõpuni iga kuu umbes 6000 euroga. Hiljuti käis Svetlana arsti juures uuringutel kenas suvekleidis, särades nagu prillikivi. Sel aastal ei ole tal enam ravimit tarvis läinud.

Mullu toetasime umbes pool aastat keskealise põlvalanna Anika rinnavähiravi. Sügisel tunnistati ema ja vanaema terveks.

2016.aasta kevadel pöördus fondi poole 50-aastane Tartu pereisa Erik, kellel on kaks toredat tütart. Tervislikku ja sportlikku elu elanud mehel diagnoositi ootamatult kopsuvähk. Mees sai fondi kaudu ravimi, mis maksab neli Eesti keskmist kuupalka (ühe kuu ravimi hind). Fond on meest toetanud tuhandete eurodega iga kuu, nüüd juba poolteist aastat. Erik käib tööl ja panustab ise oma ravisse 500-800 eurot kuus. Tema pere tasub riigikassasse maksudena ilmselt teist sama palju või rohkemgi.

Eriku tütar on andekas iluvõimleja, juunioride klassi talent. See on üsna kulukas võistlussport. Eriku abikaasa Margit leiab, et lapsed ja nende tulevik ei peaks kannatama seetõttu, et issil on riigi arvates liiga kallis haigus. Ja riik ei usu, et Erik elab veel kaua.

Miks ei võeta arvesse seda, et Erik tunneb end praegu tervemana kui kunagi varem? Et ta on vähiga elanud juba pea kaks aastat, pole kordagi isegi töövõimetuslehel olnud ning tema peres kasvavad väiksed lapsed, kes soovivad trennides käia, normaalset elu elada. Margit ei mõista, miks peab Eriku pere kulutama selle osa säästudest või palgast ravimitele, mille muidu saaksid panustada oma laste tulevikku?

Ma ei oska neile vastata. Kas sina oskad?

Kopsuvähiga Erik jookseb iga päev 5-7 kilomeetrit ja sõidab mitu korda nädalas rattaga kuni 70 kilomeetrit – kas selline elu tundub elamiseks piisavalt kulutõhus?

Kusagil sotside valimisvankri juures ütlesid, et iga Eesti inimene on oluline. Et me peame panustama eelkõige inimestesse, mitte betooni ja majanduskasvu. See on väga tore mõte. Nii teemegi!

Kogu probleemile on tegelikult olemas lahendus.

Juhul, kui fond kedagi toetab ja tõestab ära, et ravi toimib – sellel on positiivne mõju ning see annab inimesele täisväärtuslikku elulisa -, peaks ravi rahastamise fondilt üle võtma Haigekassa. Sest siis ei saa enam ebapiisava kulutõhususe argumendi taha pugeda. See argument hajub kui udu.

Ei ole ju õige, et sotsiaalministeerium ning Haigekassa suhtuvad asja nii: vähiravifond “Kingitud elu” ju aitab hädasolijaid. Tublid! Pange edasi! Järelikult riiklikust vaatevinklist probleemi pole.

PS Arvutasin: annetuskastidega kuluks fondi vabatahtlikel kaubanduskeskuses 70 000 euro kokku kogumiseks 12 päeva. Seda utoopilisel eeldusel, et Eesti inimesed ostlevad 24 tundi ööpäevas sama intensiivselt kui tipptunnil. Praegu aga pole meil ajaliselt isegi seda 12 päeva.

Hea minister, palun anna nõu, mida teha?

Toeta viie abivajaja ravi

Maksesaaja: SA Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud Elu

Swedbank: EE212200221059073061
SEB pank: EE211010220228917224
LHV pank: EE137700771001442514
Danske pank: EE133300332166860001
Nordea pank: EE591700017003638161

Järgnevalt augustikuu kokkuvõte vähiravifondi
“Kingitud elu” tegemistest.

Käesoleval aastal on fondist abi saanud rekordarv
inimesi: 72 eestimaalasele oleme andnud lootuse, võimaluse elada kauem või
isegi terveks saada. Augustis panustasime inimeste ravidesse kokku üle 65 000
euro. Esmakordse toetuse andsime kuu jooksul kaheksale inimesele, lisaks
jätkusid paljud ravid, mis on kestnud juba pikemat aega.
Fondi lisandus annetuste ja patsientide
omaosalustena augustis kokku ligi 57 000 eurot.

Viimane suvekuu möödus suuremate ja väiksemate suveürituste tähe all – kogusime
vaprate vabatahtlikega annetusi erinevates linnades üle Eesti: Weekend Festivalil
Pärnus, Arvamusfestival Paides, Viru Folgil Käsmus, Hauka laadal Antslas,
Motofestivalil Kiviõlis, We Love The 90’s festivalil Tallinnas, Eesti
Kaubandus-Tööstuskoja ärihooaja avamisel Tartus, Tallinnas lauluväljakul aset
leidnud taasiseseisvuspäeva kontserdil “Eesti muld ja Eesti Ruja” ning Jüri
Ratase jalgrattavõistlusel Pirita velodroomil.

Eriliselt meeldejääv oli töö Weekend Festivalil,
kus pidutses tuhandeid Eesti noori. “„Harjutasime
Eesti noori mõttega, et isetu andmine võib olla päris kihvt ehk noortepäraselt
öeldes cool. Lõpuks oli meeldiv tõdeda, et ei ole see meie noorsugu veel midagi nii
hukas kui räägitakse: viis korda astuvad annetuskastist mööda, kuid kuuendal
ikkagi annetavad. Harjutamine teeb meistriks!” võttis fondi juhataja Toivo
Tänavsuu meeleolu kokku.

 “Kingitud elu” liitus
annetuste kogumise hea tavaga

Pärast 3,5 aastat tegutsemist liitusime Eesti
mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidu (EMSL) koostatud annetuste
kogumise hea tavaga. Samm on formaalne, järgime neid põhimõtteid fondi
loomisest alates. Teisiti ei kujutaks me oma tegevust ettegi.

Mida täpselt annetuste kogumise hea tava endast
kujutab loe SIIT

Vähiravifondi vabatahtlikud
käisid külas Jüri Ratasel

22.augustil külastasid fondi vabatahtlikud
Stenbocki maja ning kohtusid peaminister Jüri Ratasega. Varem mitmel korral ise
fondi särgi selga tõmmanud ja annetusi kogumas käinud valitsusjuht tutvustas
riigi juhtimist ning toetas fondi pakutud ideed, kuidas vähiravi kättesaadavuse
probleemi võiks riiklikult lahendada.

Loe lisa ja vaata fotogaleriid meeledejäävast
üritusest SIIT

Veel viimaseid nädalaid jätkub elukinkija SMS kampaania

Veel viimased kaks nädalat kestab SMS kampaania, mille raames saavad kõik
soovijad toetada vähihaigeid ja võimaluse saada tänutäheks elukinkija portree.
Osalemiseks tuleb saata viieeurone SMS sõnum sisuga
KINGITUS numbrile 13018. Portreed valmivad kahest annetajast, kelle loosime
kõikide sõnumisaatjate hulgast välja septembri lõpuks.
Ühe portree valmistab kunstnik Aapo Pukk ja teise kunstnik Aivar Juhanson.
Sõnumeid ootame 17. septembrini 2017. Sõnumite hulk ühe saatja kohta pole
piiratud.

Kingutud elud

Tänu meie lahketele annetajatele saime augustis jätkata juhtimisteadlase ja
EBSi professori Ruth Alase toetamist tema võitluses kopsuvähiga. Panustame Ruthi
ravisse kahe kuuga üle 6000 euro.

Ruth kirjutab:
“Armsad eluandjad! Pole vist midagi, mille eest
saaks rohkem tänulik olla kui täiendavate elupäevade eest. Aitäh Teile!
Olen nüüd tänu Teile kaks kuud bioloogilist ravi saanud ja see on oluliselt
minu elukvaliteeti parandanud. Keemiaravi kõrvalmõjud on nüüd kadunud ja sellel
ravil kõrvalmõjusid praktiliselt ei ole. Mul on rohkem energiat ja ma väsin
vähem. See võimaldab rohkem liikuda ja värskes õhus viibida.
Vahepeal kogesin suhtumise muutumist ajasse. Sünnipäev kujunes eriliseks
teetähiseks. Eriti tore oli, et sain selle päeva veeta Vähiliidu suvelaagris
koos inimestega, kellega meid seob ühine diagnoos.
Suur tänu fondi loojatele ja töötajatele ja kõigile, kes minu elu pikendamisele
oma annetustega kaasa on aidanud.”

Asusime
augustis toetama 47-aastase tallinlase Igor Stepanovi ravi. Selle kolme kuu
maksumus ületab 16 000 eurot.
Mehe võitlus
lümfoomiga algas 2015. aastal. Igori viimane õlekõrs on ravim Pixantrone, mida
haigekassa ei rahasta.

Juba poolteist aastat toetab vähiravifond 50-aastast Tartu pereisa Erik Saart
võitluses kopsuvähiga. Oleme mehe ravisse panustanud iga kuu umbes 5000 eurot
ning mees elab täisväärtusliku elu – käib tööl, teeb sporti ja on parim isa oma
kahele tütrele ja armsatav abikaasa oma naisele.

Eriku abikaasa Margit
kirjutab:

Täname
küsimast, meil läheb hästi!” – just täpselt nii vastamegi, kui keegi küsib,
kuidas meil läheb. Oleme elus, käime tööl, koolis, trennides, sünnipäevadel,
vahest ka mõnel kontserdil.
Erik tunneb end hästi. Jookseb peaaegu igal hommikul 7-10
kilomeetrit, sõidab jalgrattaga – enamasti 50-70 kilomeetrit. Ta käib tööl, on
lastele suurepärane isa, minule maailma parim abikaasa. Meil läheb hästi. Mis
saab tulevikus või kauaks meile elu antud on, seda me ei tea. Elame hetkes.
Soovime tänada kõiki väga häid inimesi meie ümber, kes on
olnud abiks ja toeks. Pere, sõbrad, meie mõlema kolleegid, võimlemisklubi
Janika (Janika, Nevel, Evelin), koralliklubi pere, Valentina, dr Padrik. Väga
suur tänu läheb “Kingitud Elu” fondile, kes on võimaldanud elu lisaks Erikule
veel väga paljudele mitte kulutõhusatele vähihaigetele. Aitäh teile, head
annetajad! Ilma teieta ei saaks me üldse täna öelda, et meil läheb hästi.

Loe Margiti täispikka tunnistust SIIT

Mis ootab fondi ees
septembris?

Vähiravifondi esimene sügiskuu
tõotab tulla tegus ja sportlik – ees on põnevad heategevuslikud
jalgpallilahingud Tartus ja Pärnus, Buduaari Turg Tallinnas ja veel palju huvitavat.

Kõikidest sündmustest
saab lähemalt lugeda “Kingitud elu” täiesti uue kuue saanud ja peagi
kolmekeelseks saavalt kodulehelt
kingitudelu.ee ning
Facebooki lehelt.

Veel tuletame meelde, et
alates suvest on kõikides Circle K jaamades vähiravifondi statsionaarsed
annetuskastid, kuhu saab poetada kassast tagasi saadud peenraha – tehes seeläbi
head justkui mööda minnes.

Soovid vähihaigeid toetada –
kinkida elu?

Meie kodulehel on võimalik pangalinkide kaudu
vormistada end mõne sekundiga püsiannetajaks
 
Pangarekvisiidid leiab SIIT

Uudiskirja saab tellida, kirjutades info@kingitudelu.ee

Rokkbändi Scooter kontsert, We Love the 90’s, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ärihooaja avamine Tartus ja Jüri Ratase XIII jalgrattavõistlus Pirital – nendel eelmise nädalal sündmustel lisandus vähiravifondi annetuskastidesse ligi 2600 eurot.

Vähiravifond tänab kõiki panustajaid, toetajaid ning fondi vabatahtlikke: üheskoos kinkisime kellelegi võimaluse elada. 

Teisipäeval 22.augustil külastasime koos oma tublide vabatahtlikega Stenbocki maja ning kohtusime peaminister Jüri Ratasega. Valitsusjuht tutvustas riigi juhtimist ning toetas fondi pakutud ideed, kuidas vähiravi kättesaadavuse probleemi võiks riiklikult lahendada.

Kohtumise võttis Toivo kokku nii: “Saime targemaks, kuidas riigijuhtimine käib. Meile tundus, et peaminister, kes samuti fondil aidanud annetusi koguda, on täitsa meie paadis. Leidsime üheskoos kaalumist väärt olevat idee, kus fondi toel hästi toimivad ravid – puudutab kümneid inimesi – võtaks riik enda rahastada. Sest nende puhul ei saa öelda: pole kulutõhus. On, 100%!”

Pärast 3,5 aastat tegutsemist liitust vähiravifond “Kingitud elu” Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidu (EMSL) koostatud annetuste kogumise hea tavaga, mis peaks eristama terad sõkaldest ehk ausad ja läbipaistvad heategevusorganisatsioonid mitte nii ausatest ja läbipaistvatest. Tegu on formaalse sammuga: “Kingitud elu” järgib neid põhimõtteid esimesest päevast alates. Kuidagi teisiti ei kujutaks me oma tegevust ettegi.

Annetuste kogumise hea tava näeb muuhulgas ette järgmisi põhimõtteid, mida vähiravifondi asutaja Toivo Tänavsuu “Kingitud elu” töö kontekstis allolevalt kommenteerib:

Info annetuse koguja kohta on kergesti leitav. See tähendab, et annetuse koguja kodulehel on avaldatud organisatsiooni eesmärgid, aastaaruanded ja ülevaated annetuste senisest kasutamisest, põhikiri, juhtorgani ja töötajate nimed ning organisatsiooni kontaktandmed. Annetajaid teavitatakse ka annetamisega kaasnevatest maksudest ja soodustustest.

Toivo: “Kogu info on meie kodulehelt leitav ning uueneb pidevalt. Näiteks fondi 2016.aasta majandusaasta aruande koos audiitori hinnanguga leiab siit. Palju uudiseid fondi tegevuse kohta avaldame ka meie Facebooki lehel.”

Annetuste kogumisel öeldakse selgelt, milleks annetust kasutatakse ja milliseid tulemusi annetuse kasutamisega saavutada soovitakse. Kui annetusi kogutakse abivajajale edasi andmiseks, on annetuse tegijal õigus eelnevalt teada, kui suur osa annetusest jääb annetuse kogumise ja vahendamisega kaasnevate kulude katteks.

Toivo: “Fondi annetusi kasutame inimeste hädavajaliku ravi eest tasumiseks. Ravi eesmärk on elu pikendamine või haiguse seljatamine. 2016.aastal kulus 7 protsenti kõikidest annetustest fondi ülalpidamiseks, ülejäänud 93 protsenti suunasime otse abivajate heaks ehk raviarvete tasumiseks. Fondi nõukogu selge suunise järgi ei tohi fondi ülalpidamiseks kuluda ühelgi aastal üle 8 protsendi annetustest.

Fondi fookus on väga konkreetne: toetame ainult tõenduspõhist, näidustatud ja haigekassa poolt mitterahastatud ravi, milleks on olemas patsiendi soov ehk taotlus, selge suunamine patsiendi raviarstilt ning vähiravifondi nõukogu toetus.”

Annetuse tegemiseks ei avaldata survet. Annetuse koguja austab annetaja õigust ise otsustada, kas ja kui palju ta annetab, ning kas ta soovib, et tema nimi annetajana avalikustatakse või mitte.

Toivo: “Fondi vabatahtlikud koguvad küll aktiivselt annetusi üle Eesti erinevatel üritustel, kuid me ei tegele aktiivse müügiga ega avalda mingil moel survet: kõigil on vabadus annetada või siis meist rahulikult mööda jalutada.”

Kogudes annetusi kellegi teise toetamiseks, austatakse abivajaja õigust privaatsusele. Infot tema kohta ei avaldata ilma abivajaja nõusolekuta. Erilist tähelepanu tuleb pöörata laste õiguste kaitsmisele.

Toivo: “Vähiravifond korraldab küll aeg ajalt personaalseid kampaaniaid mõne konkreetse abivajaja toetuseks, kuid teeme seda rangelt abivajaja enda nõusolekul ja teadmisel. Fondi toetus ei sõltu sellest, kas abivajaja on nõus oma haigusest avalikult rääkima või mitte. Küll aga aitab personaalne kampaania meil paremini annetusi koguda juhul, kui fondis napib vabu vahendeid. “

Annetustena kogutud raha kasutatakse heaperemehelikult, sihipäraselt ja otstarbekalt. Kui juba kogutud annetust ei ole võimalik kasutada, siis annetuse koguja teavitab sellest annetajat ja pakub võimalust annetuse tagastamiseks või lepitakse kokku annetuse edaspidises kasutamises.

Toivo: “Meie tubli raamatupidaja Mari peab täpset arvestust kui palju ühele või teisele abivajajale laekub sihtotstarbelisi annetusi ning kasutame neid annetusi ainult selleks, milleks oleme neid lubanud kasutada. Üldjuhul pole annetused seotud ühe või teise konkreetse abivajajaga.”

Annetuse koguja täidab annetajale antud lubadused nii annetuse kasutamise kui ka sellest info andmise osas. Annetuse kasutamisest ning sellega saavutatud tulemustest antakse aru annetuse koguja kodulehel ja võimalusel otse annetajale.

Toivo: “Avaldame fondi Facebooki lehel järjepidevalt tagasisidet inimestelt, kellele oleme annetajate toel saanud kinkida uue lootuse, elupäevi või koguni täieliku tervise.”

Loe täpsemalt annetuse kogumise hea tava kohta siit
Nimekirja tavaga liitunud organisatsioonidest leiad siit 

Eesti taasiseseisvumise aastapäeva õhtul Tallinna Lauluväljakul toimunud kontserdil „Eesti muld ja Eesti Ruja” annetas publik vähiravifondi „Kingitud elu” annetuskasti ligi 3000 eurot. Samal nädalavahetusel lisandus vähihaigete toetuseks veel Vanamõisa käsitöölaadalt ja Kiviõli motofestivalilt kokku üle 600 euro.

„Lauluväljakul oli pühapäeva õhtul suurepärane publik, erilises peenhäälestatud meeleolus – nii pandi meie annetuskast õhtuks sisuliselt annetusi täis, kogunes kuus kilogrammi sularaha,“ ütles vähiravifondi „Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu. „Kes panustas oma piskust, kes küllusest, aga annetasid väga paljud, alates pensionäridest lõpetades linnapeakandidaatidega. Täname teid kõiki. Üheskoos ajasite filigraanselt Eesti asja – kinkisite kellelegi kaasmaalastest uue lootuse ja võimaluse elada.“
 
Fondi suvi ei ole veel läbi – juba sel nädalal koguvad vabatahtlikud annetusi Tallinna lauluväljakul Scooteri konterdil ja We Love the 90ś festivalil.
 
Tänavu on „Kingitud elu” toetanud rekordiliselt paljusid abivajajaid – 70 inimest. Fond on ravidesse panustanud kokku 790 000 eurot.

Vähiravifond “Kingitud elu” käivitas kampaania “Pintsliga pikendatud elu”, mille raames valmistavad kaks tuntud kunstnikku, Aapo Pukk ja Aivar Juhanson kahest fondi toetajast portreed.

Portree saavad tänutäheks kaks annetajat, kes saadavad vähihaigete toetuseks 5-eurose SMS-sõnumi numbrile 13018 hiljemalt 17.septembriks 2017. See päev on ühtlasi vähiravifondi ühe asutaja Hille Tänavsuu sünniaastapäev.

Portreepiltide saajad loosib fond kõigi sõnumisaatjate vahel välja septembri lõpuks. Sõnumite arv ühe saatja kohta pole piiratud.

„Iial ei või teada, millal ise abi vajad. Aitan siis, kui seda on kerge teha,” ütles portreekunstnik Aapo Pukk. „Kunstiga tegelemine on üks elusa ainega tegelemine. Kunst on mind ennast elus hoidnud selle sõna kõige laiemas ja otsesemas mõttes. Soovin, et minu kunst võiks kellegi elu pikendada.”

„Annetamine tervendab inimest seespidiselt ning teeb ta ilusaks. Ilusat inimest on kunstnikul hea portreteerida,” rääkis vähiravifondi „Kingitud elu” tegevjuht Katrin Kuusemäe. „Meil on suur rõõm, et fondi missioonile panevad kaks loovinimest sellisel moel oma õla alla ning kutsume kõiki üles SMS-sõnumeid saatma ja fondi toetama – siin on võimalus saada tänutäheks väärtuslik portreepilt.”

Vähiravifond “Kingitud elu” kogus lõppenud nädalavahetusel annetusi Paides Arvamusfestivalil, Hauka laada suurejoonelisel kontserdil ning Käsmus Viru Folgil.

Järgnevalt juulikuu kokkuvõte vähiravifondi “Kingitud elu” tegemistest. Abivajadus on jätkuvalt suur. Käesoleval aastal oleme esimese 7 kuuga elamise võimaluse või viimase õlekõrre võimaldanud 60 inimesele.

Juulis panustasime inimeste ravidesse kokku üle 100 000 euro. Vähiravifondi lisandus annetuste ja patsientide omaosalustena kokku ligi 60 000 eurot. 

Kuu möödus mitemetel suveüritustel annetusi kogudes: Õllesummer, Tallinna Merepäevad, Võsu Jazz, Ultima Thule kontsert Pärnus ja Viljandi Folk.
 
“Kingitud elu” tegevjuht Katrin Kuusemäe käis ühel juulikuu varahommikul külas Vikerraadios Margit Kilumetsa juhitavas saates vikerhommik rääkimas eestlastest ja heategevusest.
Margiti ja Katrini vestlust saab järelkuulata SIIT
 

Suurepärane koostöö Circle K Eestiga

Alates juuli algusest on kõigis Circle K teenindusjaamades üle Eesti võimalik teha annetusi vähiravifondile “Kingitud Elu”, kinkides sellega abivajajatele elu ja lootust.
Lähemalt loe meie koostöö kohta SIIT
 
Kaks annetajat saavad elukinkija portreed Aapo Pukilt ja Aivar Juhansonilt

Juuli keskpaigast alustasime SMS kampaaniaga, millega saavad kõik soovijad toetada vähihaigeid 5 euroga. Saates SMS sõnumi sisuga KINGITUS numbrile 13018, osaleb iga saatja elukinkija portree loosimises mille valmistavad neist tuntud kunstnikud Aapo Pukk ja Aivar Juhanson.  Sõnumeid ootame 17. septembrini 2017, sõnumite hulk ühe saatja kohta pole piiratud ning portreed valmivad kahest annetajast, kelle loosime kõikide sõnumisaatjate hulgast välja septembri lõpuks.

Kingutud lootus ja piiritu tänu abisaanutelt

Alates juulist asusime toetama Tallinnast pärit 67-aastase isa ja vanaisa võitlust soolevähiga. Vähidiagnoosi sai mees 2013 aastal. Mehe 2 kuu ravi maksumuseks ravimiga Vectibix on üle 12 000 euro.

Tänulik abisaaja kirjutab:
See, mida Teie fond teeb, on imetlusväärne. Juba mõte neile toredatele ja abivalmitele inimestele teeb südame soojaks ning süvendab usku. Ka siis, kui kõik ei lähe nii nagu sooviksime, tahaks kallistada kõiki teie imearmsaid inimesi ja neid kõiki südamlikke annetajaid! Veelkord, siiras ja piiritu tänu teile, olete andnud mulle, mu lastele ja lastelastele lootuse ja võimaluse koos olla! Suurima tänu ja armastusega soovin “Kingitud elule” ja kõigile annetajatele ilusat suve!”

Alates selle aasta aprillist oleme toetanud vanaema Malle Zamorini soolevähiravi. Hirmsa diagnoosi sai naine 2015 aastal. Kuna meie poolt toetatav ravi osutus tulemuslikuks ja naine on saanud tagasi elulootuse, pöördus Malle juulis taas meie poole jätkutaotlusega, kus palus  fondil toetada tema soolvähiravi, mille eest tuleb kahe kuu jooksul välja käia üle 8600 euro.
 
Malle kirjutab:
“Pöördusin viimases lootuses vähiravifondi poole, sest see oli mulle tõesti viimane õlekõrs ja tänu “Kingitud elu” positiivsele vastusele ja suurele toetusele, oli mul võimalik saada uut ravi. See ravi osutus 2 kuu jooksul positiivseks ja andis väga häid tulemusi. Nüüd aga oleks tarvis veel teha ka teine ravikuur ja selleks ilma fondi abita mul võimalused puuduvad, sest elan üksi ja töövõimetuspension seda ei võimalda.
Ma ei taha siiani alla vanduda sellele haigusele ja tänan südamest mulle osutatud abi eest. Tänan kõiki annetajaid ja vähiravifondi teie tänuväärses töös. Samas loodan, et siiski saan abi ka teiseks ravikuuriks.
Tänu ja lugupidamisega Malle Zamorin”
 
Juuli algusest asusime toetama Tallinnast pärit 51-aastase pereisa võitlust hulgimüeloomiga! Vähk avastati mehel 2012 aastal. Pereisa ravi makumuseks ravimiga Kyprolis on ligi 20 000 eurot.

Mehe elukaaslane kirjutab:
“Äsja sai minu elukaaslasel täis 5 aastat müeloomidiagnoosist. Kui selgus, et haigekassa rahastatavad ravivõimalused olid otsas, oli arsti nõuanne pöörduda Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud Elu poole, mida ka tegime.
Olukord oli päris nukker – isiklikud säästud ei andnud kuidagi mõistlikku omaosalusmäära välja, aga ravi saamisega venitada ka enam ei saanud. Samuti on praegu fondil korraga palju abitaotlusi. Pidime hakkama saama endi jaoks väga raske ülesandega – paluma abi sugulastelt ja sõpradelt. See, mis juhtus võttis põlved nõrgaks ja silma märjaks. Sõbrad võtsid appihüüet väga tõsiselt ja levitasid seda edasi ning palusid inimestel ka otse vähiravifondi toetada. Kahe ööpäevaga oli meil koos summa, mis koos enda säästudega oli fondi jaoks piisav, et teha ravi rahastamise kohta positiivne otsus.
Kõige ilusam pilt minu jaoks oli näha kuidas lootuse tärkamine paneb ligimese särama ja täidab uue jõu ning positiivse energiaga. Enda jaoks abi paluda on keeruline. Aitäh, kes te võtsite selles aidata.  
Aitäh, Kingitud Elu! Aitäh armsad pereliikmed, sugulased, sõbrad, tuttavad ja päris võõrad inimesed, kes te reageerisite nii kiiresti ja heldelt! “
 
Vähiravifond jätkas juulis Lõuna-Eestist pärit 73. aastase ema ja vanaema võitlust kopsuvähiga. Tema ravisse ravimiga XALKORI oleme panustanud nüüdseks kokku ligi 30 000 eurot!

Naine kirjutab:
“Head Kingitud elu eestvedajad!
Kõigepealt tahan Teid tänada selle eest olete leidnud võimaluse minu võitlust vähiga toetada. Kopsuvähi diagnoosi sain 2016. aasta märtsis, vaatamata sellele, et olen terve elu tervislikke eluviise järginud ja pole kunagi suitsetanud. Tänu Teie toele olen saanud enale lubada ravimit Xalkori, mis on andnud häid tulemusi ja mis sobib mulle väga hästi (ei anna kõrvalmõjusid). Vähifondi tugi on olnud eriliselt oluline ka majanduslikus mõttes. Päris kindlasti ei oleks ma saanud seda ilma Teie toeta lubada. Kuigi mu kaks last on mulle ka toeks olnud, ei saaks ka nemad seda kulu katta. Pensionist ei ole samuti võimalik midagi eriti kõrvale panna. Teie toetus on andud mulle lootust ja rõõmu edasiseks eluks ja olen veelkord Teile südamest tänulik.
Tahan tänada ka kõiki annetajaid, kes fondi on kasupüüdmatult toetanud ja paljudele inimestele elupäevi juurde andnud.”
 
Soovid vähihaigeid toetada – kinkida elu?
Pangarekvisiidid leiab SIIT

Soovid saada meilt uudiskirja?
Kirjuta info@kingitudelu.ee

Eelmisel nädalal Pärnus toimunud Weekend Festivalil kogunes vähiravifondi „Kingitud elu” annetuskastidesse ligi 3200 eurot. Sama palju annetusi sai fond selle festivali publikult ka eelmisel aastal. Vähiravifondi vabatahtlikud kogusid Weekendi alal annetusi kõigil kolmel festivaliõhtul.

„Muusika tümpsus, testosteroon möllas, ribid särisesid ning märjuke voolas, aga vähiravifond andis kõikidele võimaluse teha ühe spontaanse heateo,“ ütles vähiravifondi „Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu. „Harjutasime Eesti noori mõttega, et isetu andmine võib olla päris kihvt ehk noortepäraselt öeldescool. Lõpuks oli meeldiv tõdeda, et ei ole see meie noorsugu veel midagi nii hukas kui räägitakse: viis korda astuvad annetuskastist mööda, kuid kuuendal ikkagi annetavad. Harjutamine teeb meistriks!”

„Lisaks rahalistele annetustele saime veel ühe põsemusi ning kuus kallistust,“ sõnas Toivo Tänavsuu. „Võibolla jäi tänu meie kasti kukutatud eurodele mõni õlleke või suitsupakk ostmata, mis on ju ka väga positiivne. Täname kõiki annetajaid ning Weekend Festivali korraldajaid.”

Sel nädalal on fondi vabatahtlikud Paides toimuval Arvamusfestivalil ning Käsmus toimuval Viru Folgil.

Lahked annetajad on võimaldanud vähiravifondil sel aastal kinkida lootuse ja viimase õlekõrre juba 60 inimesele, panustades nende hädavajalikku ravisse kokku 781 000  eurot. Kuna abivajajaid on olnud erakordselt palju ning fondil reservid praktiliselt puuduvad, kutsub „Kingitud elu” jätkuvalt kõiki üles vähihaigete võitlust toetama.

Alates sellest nädalast on kõigis Circle K teenindusjaamades üle Eesti võimalik teha annetusi vähiravifondile “Kingitud Elu”. Annetuste kogumise eesmärgiks on toetada vähihaigeid, kelle ravi Eesti Haigekassa ei rahasta.

Varemgi vähiravifondiga kampaaniapõhiselt koostööd teinud Circle K andis fondile esmakordselt võimaluse tagada oma teenindusjaamade näol üle-eestiline püsiv annetuskastide võrgustik. Sellega on võimalik igal Eesti inimesel teha endale jõukohane annetus sobival ajal ja sobivas kohas. Vähiravifondile on seni kogutud annetusi vabatahtlike abiga suurüritustel ja oksjonitel, fondil on palju püsiannetajaid ning koostööpartneritega on korraldatud edukaid kampaaniaid.
 
Circle K Eesti turundusjuht Diana Veigel usub, et suured heateod saavad alguse väikestest. “Kui iga meid külastav klient annetaks aastas ühe euro, mis on sisuliselt 8 senti kuus, saaks fond sellega väga paljude rasket haigust põdevate inimeste elu pikendada ja selle kvaliteeti parandada,” selgitas Diana Veigel, miks “Kingitud Elu” fondiga käed löödi. “Panustame nii ettevõttena kui ka anname oma klientidele mugava võimaluse heategevusse panustada, nii saame üheskoos tuua nii mõnelegi perele lootuse tagasi.”
 
“Kingitud Elu” tegevjuhi Katrin Kuusemäe sõnul on oldud korduvalt tunnistajaks, et imelised asjad sünnivad siis, kui lahked Eesti inimesed midagi üheskoos ette võtavad. “Selliselt on lootusetus olukorras vähihaigeid saanud lühikese ajaga kokku suure summa hädavajalikku raviraha,” rääkis Katrin Kuusemäe. “Circle K jaamadesse paigutatud annetuskastidega astume sammu edasi: kõikides Circle K klientidest võivad saada märkamatult püsiannetajad, võimendades üheskoos imesid veelgi ning paljud Eesti vähihaiged saavad lootuse, võimaluse elada või terveks saada. Vähiravifond on tänulik Circle K Eestile kui oma pikaajalisele koostööpartnerile.”
 
Vähiravifond „Kingitud elu” toetas 2016. aastal 40 inimese ravi kokku rohkem kui 750 000 euroga. Mitmed neist elavad tänu fondi toele juba aastaid, on ka täielikult vähist tervenenud abisaanuid. Tänavu on fond 6 kuuga õla alla pannud rohkem kui 50 inimese ravile, kellest noorim on 5-aastane, panustades ravidesse üle 500 000 euro. 
 
Circle K Eesti AS on üks eesti suurimaid mootorikütuste jaemüüjaid ning omab ja opereerib 56 täisteenindus- ja 19 automaatjaama ning üht mugavuspoodi. Ettevõttes töötab ligi 700 inimest, neist enamus teenindusjaamades.

Vähiravifond toetas 2017.aasta juunis 18 abivajajat, kellest 12 toetasime sel kuul esimest korda. Kuu möödus mitemetel suveüritustel annetusi kogudes: Star FM suvetuur, Rammsteini kontsert Tallinna lauluväljakul, Terminaatori kontsert Pärnus, Retrobest festival, XII noorte laulu- ja tantsupidu jne.

Juunis panustasime inimeste ravidesse kokku ligi 161 000 eurot. Vähiravifondi lisandus annetuste ja patsientide omaosalustena kokku ligi 140 000 eurot. Omaosalustena tasusid abisaanud kokku ligi 28 000 eurot.

Abivajadus on jätkuvalt suur. 2017. aastal oleme esimese poole aastaga toetanud juba rohkem inimesi kui terve eelmise aasta jooksul kokku – oleme elamise võimaluse või viimase õlekõrre võimaldanud üle 50 inimesele. 

Aitasime ületada kuristiku võitluses munasarjavähiga

Üks töövõit taas: alates 1. juulist kanti haigekassa soodusravimite nimekirja munasarjavähiravim Lynparza (olapariib), mille vähiravifond “Kingitud elu” on teinud sel kevadel viimase õlekõrrena kättesaadavaks neljale naisele.

Nii oleme aidanud ravi mittefinantseerimise kuristiku ületada 58aastasel Kohtla-Järve pereemal, kellel on kaks last. Samuti kolmel tallinlannal vanuses 44, 48 ja 59. 

Kokku toetasime nelja daami ravi ligi 35 000 euroga, millest osa ei lähe toetusena enam tarvis ja jääb fondist välja maksmata, sest alates järgmisest nädalast rahastab naiste ravi riik!

Kingitud elu musternäide!

Fondil on mimeid patsiente, kes on meiega olnud sisuliselt fondi asutamisest alates ja kes on tänu fondile ja suuremeelsetele annetajatele elanud aastaid täisväärtusliku elu oma lähedaste keskel. 

Möödub kaks aastat päevast, kui vähiravifondi poole pöördus 68aastane Tallinnas elav pereisa R., kes vajas viimast õlekõrt võitluses leukeemiaga. Alates 2015.aasta juulist oleme meest toetanud juba kaheksal korral kokku ligi 100 000 euroga ning mees ELAB! R. on hea näide sellest, milleks vähiravifond “Kingitud elu” elu kutsuti: tervishoiusüsteemi poolt totaalselt maha kantud mees elab fondi toel mitte mõne kuu ja vegeteerides, vaid juba mitu aastat ja sajaga!

Tema ravim on kallim kui riigikogulase kuupalk, kuid mees panustab selle ostmisesse ka ise pensionist ligi 200 eurot kuus.
Oleme märkamatult tilk tilga haaval kokku kogunud ämbritäie raha, ükski “tilgutaja” pole jäänud vaesemaks, kuid üks mees on saanud kingiks elu. Fond on aidanud Imbruvica ostul rohkem kui kümmet inimest.

Mees kirjutab:
“Tänu Kingitud elu fondi toetusele on minu elutahe ning moraalne ja füüsiline võimekus taastunud. Arst näeb võimalust haigust kontrolli all hoida. Samas annan endale aru: ei ole vaja hõisata enne õhtut.
Tunnistan, et minul alguses puudus usk ravimi toimesse, kuid lootus sureb alati viimasena.
Nüüd pean konstanteerima: mina olengi KINGITUD ELU. Olen südamest tänulik fondi annetajatele – õigeid sõnu on raske leida. Usk headesse inimestesse ei ole kadunud.”

Samuti oleme pikemat aega toetanud 57-aastase Ljudmilla Ladõnskaja melanoomiravi.
Oleme Ljudmilla ravisse panustanud üle 40 000 euro ning ta elab täisväärtuslikku elu, olles rõõmuks oma tütrele ja lapselapsele. Naisele hädavajalikku ravimit Keytruda haigekassa kinni ei maksa, ehkki sama ravim on teise melanoomihaigete rühma jaoks riiklikult kompenseeritud – vastuolu, mida kajastas tänavu veebruaris ka ETV “Pealtnägija”.

Ljudmilla tütar Viktoria tunnistab:
“Kõik algas väikest sünnimärgist mis hakkas järsku välja nägema kuidagi teistmoodi ning veritses. See juhtus umbes viis aastat tagasi kui mu emale esimest korda öeldi, et tal on melanoom. Talle tehti koheselt operatsioon ning seejärel teine operatsioon ja pärast seda süstis ta ennast veel pool aastat.
Ema on 57 aastat noor. Sügisest saadik kasutame teist ravimit, mille maksmise osas aitavad meid head annetajad. Ravim toimib. Selles olukorras unistame, et ema oleks võimalikult kaua koos oma praegu veel ainukese lapselapsega, kellega nad on tõeliselt suured sõbrad. Tahaks, et ema näeks ja tunneks rõõmu sellest, et peresse lisanduvad uued liikmed. Ja muidugi unistame, et saame haigusest võitu. Fondile ja kõikidele inimestele, kes fondi kaudu meid aitavad oleme südamest tänulikud. See ei ole lihtsalt materiaalne toetus, vaid võitlus üheskoos teaduse ja imede nimel. Me unistame, et uue põlvkonna ravimid toimivad ja selle haiguse kael saab murtud.”

Alates juunist asus Vähiravifond toetama juhtimisteadlast ja EBSi professorit Ruth Alast (56, pildil) võitluses kopsuvähiga. Panustame tema ravisse ravimiga Tagrisso esialgu üle 6000 euro.

Ruth kirjutab:  
“Aasta tagasi juunis sain teada, et mul on kopsuvähk adenokartsinoom, mis on neljandas staadiumis. Alustati keemiaraviga. Septembris näitas kompuuter (tomograaf) kasvaja olulist vähenemist. Paraku tänavu aprillis kompuuter nii häid uudiseid enam ei toonud: kolle oli suurenenud ja järgnenud biopsia näitas resistentsuse teket antud ravimi suhtes.
Õnneks on olemas järgmine ravim Tagrisso, mis on mõeldud neile, kellel see residentsus on tekkinud. Ravim on mõeldud kasvaja edasise kasvamise vältimiseks ja võib kasvajale vähenavalt mõjuda. Paraku on see ravim väga kallis ja õnnetuseks ei kuulu ta haigekassa poolt rahastatavate ravimite nimekirja.  

Siinkohal võiks see lugu ilmselt lõppema hakata, kui ei oleks olemas vähiravifondi ’Kingitud elu. See fond tuleb appi seal, kus ametlikud süsteemid enam aidata ei saa. Seetõttu on tegemist tõesti kingitud elupäevadega, mis on võimalikud ainult tänu fondi organiseerijatele, töötajatele ja annetajatele. Püüan neid päevi targalt kasutada, püüdes mitte anda maad negatiivsele ja toetada neid, kes on samas olukorras.  

Minu pere liikmetele on minu nii tõsine haigestumine suur šokk, olen neile palju kannatusi põhjustanud. Ilmselt on armsa inimese kannatusi kõrvalt vaadata isegi hullem kui neid ise taluda. Neile on fondilt saadud abi suureks kergenduseks, naudime koos iga võidetud päeva. Me ei ole lootust kaotanud, on ju imeparanemisi ikka esinenud.” 

Juunis asusime toetama ka Ida-Virumaalt pärit 48. aastast pereema Kairet, kes võitleb maovähiga. Ravimi eest tuleb kahe kuu jooksul välja käia üle 4500 euro.

Kaire kirjutab:
“2015. aasta sügisel sain teada, et mul on maovähk. Ehmatus ja ahastus oli suur. Miks? Tegemist on neljanda staadiumi vähiga. Sama aasta novembris tehti operatsioon, mille käigus eemaldati magu, põrn ja sapipõis. Seni on ravi eest maksnud haigekassa, kuid nüüd oli vaja ravimit, mida haigekassa ei kompenseeri. Mul on kodus kaks imearmast väikest tütart. Iga päev soovida nad, et ema saaks terveks. Palvetame ka õhtuti Jumala poole, et ta mind tervendaks, usun ka tema tervendavasse väesse.

Tean, et paljud on vähiravifondist toetust ja abi saanud. Olen väga tänulik nendele inimestele, kes abivajajaid märkavad ja nende heaks teevad.”

Eesti inimestel on suur süda

Juunis rõõmustasime 25-aastast Taavi Pohla (pildil) uudisega, et saame toetada tema lümfoomiravi. Ravimatu haigus on noore mehe elu defineerinud juba kümme aastat. “Kingitud elu” panustab Taavi toetuseks kolme kuu jooksul ligi 16 000 eurot, millele mees ise lisab 3000 eurot. Edu korral ootab Taavit ees tüvirakkude siirdamine, doonor on juba olemas.

Kuna fond on meeletu surve all, oli Taavi nõus avalikult oma lugu rääkima ja juhtus see, et Eesti inimesed annetasid pisut vähem kui kahe ööpäevaga Taavi Pohla toetuseks sihtotstarbeliste annetustena üle 15 200 euro. Seejuures annetajaid on kokku üle 550. Laekunud summad katavad Taavi kolme kuu ravi maksumuse ning iga mehe heaks alates nüüdsest lisanduva euro paneme tallele tema võimalikuks edasiseks raviks.

Taavi kirjutab:
“Ravim Opdivo (mille soetamisel vähiravifond mind aitab) on minu viimane õlekõrs. Ma ise poleks olnud võimeline selle eest tasuma. Fondi toetus andis võimaluse, mida mul ei olnud ja taastas lootuse, mis oli kadunud.  Ka lähedastele on suureks kergenduseks ja rõõmuks, et tänu fondile on taas äratatud lootus edasi elamiseks ja võitluseks tervenemise nimel.”

Loe Taavi lugu SIIT

Rekordannetus laulupeolistelt

Selle aasta laulupidu jääme me kaua meenutama: vähiravifondi vabatahtlikud tegid lauluväljakul 9 tundi ennastsalgavat tööd ja laulupeolised annetasid selle ajaga vähihaigete toetuseks 25 kilogrammi sularaha ehk ehk ligi 10 400 eurot, mis purustas kõik meie peokogumiste päevarekordid.

Soovid vähihaigeid toetada – kinkida elu? 
Pangarekvisiidid leiab SIIT 

Soovid saada meilt uudiskirja? Kirjuta Info@kingitudelu.ee

Möödunud nädalavahetusel tegid vähiravifondi „Kingitud elu“ vabatahtlikud laulupeol 9 tundi tööd ning peolised annetasid selle ajaga vähihaigete toetuseks 25 kilogrammi sularaha ehk ligi 10 400 eurot, mis purustab kõik fondi peokogumiste päevarekordid.

„Nii palju siiraid, rõõmsaid ja lahkeid inimesi kui eile laulupeol – mudilastest memmede ja taatideni – ei ole meie silmad veel kunagi näinud,“ ütles vähiravifondi „Kingitud elu“ juhataja Katrin Kuusemäe. „Ja nii palju häid toetavaid sõnu pole ka meile kunagi osaks saanud. Suur tänu kõikidele annetajatele, vabatahtlikele, peokorraldajatele. Üheskoos kinkisime mitmele inimesele ei rohkemat ega vähemat kui võimaluse elada.“

Juulis koguvad vähiravifondi vabatahtlikud raha suurematel üritustel üle Eesti. Juba sel nädalal võib kogumiskaste silmata Õllesummeril, mis toimub 5.-8. juulil.

Vähiravifond on sel aastal toetanud üle 50 inimese ravi. Esimese poole aastaga on fond kogunud ligi pool miljonit eurot ja kogu see raha on juba panustatud ka inimeste ravisse. Fond on jätkuvalt suure surve all, sest abitaotlejaid on palju – rohkem kui eelmise aasta jooksul kokku.

Järgnevalt väga toimeka maikuu kokkuvõte vähiravifondi “Kingitud elu” tegemistest. Toetasime mais 11 abivajajat, kellest kolme toetasime sel kuul esimest korda. Kuu möödus mitemete oluliste sündmuste tuules: üleriigilised heategevustalgud, heategevuslik kleidioksjon, “Kingitud elu” osalemine paljudel spordivõistlusel jne.

11 abisaanust kolme toetasime sel kuul esimest korda. Kuu möödus mitemete oluliste sündmuste tuules: üleriigilised heategevustalgud, heategevuslik kleidioksjon, “Kingitud elu” osalemine paljudel spordivõistlusel jne.

Mais panustasime inimeste ravidesse kokku ligi 50 000 eurot. Vähiravifondi lisandus annetuste ja patsientide omaosalustena kokku üle 68 000 euro. Omaosalustena tasusid abisaanud kokku ligi 11 000 eurot.

Abivajadus on jätkuvalt suur. 2017. aastal oleme esimese viie kuuga toetanud sama paljusid inimesi kui terve eelmise aasta jooksul kokku – oleme elamise võimaluse või viimase õlekõrre võimaldanud ligi 40 inimesele.

Fondi toetajad teevad vahel fantastilisi üllatusi: näiteks 11.mail käisid turu-uuringufirma Nielseni töötajad Stockmannis annetusi kogumas – lihtsalt et teha koos oma meeskonnaga midagi head. Kolme tunniga lisandus vähihaigete toetuseks ligi 600 eurot. Inspireeriv ja suuremeelne tegu!

13. mail korraldasid Märt Käärma sõbrad ja spordikaaslased tema mälestuseks diskgolfi võistluse. Keilas toimunud ürituse tulu annetati “Kingitud elu” fondi. 37-aastane sportlik ja varem täies elujõus pereisa Märt pöördus fondi poole abipalvega selle aasta alguses. Otsustasime toetada tema melanoomiravi. Kahjuks halvenes Märdi tervis ootamatult ning planeeritud ravi alustada ei jõutudki. Märt lahkus meie hulgast veebruaris.

Aitasime rinnavähihaigetel kuristiku ületada

Üks tore uudis: aasta alguses kolis rinnavähiravim Perjeta haigekassa soodusravimite nimekirja.
Vähiravifond “Kingitud elu” on kolme ja poole aasta jooksul aidanud paari-kolme naist selle ravimi ostmisel. Üks neist, põlvalanna Anika, sai läinud sügisel rõõmu tunda täielikust tervenemisest!

See tähendab, et oleme aidanud seda ravimit vajavatel patsientidel edukalt ületada sügava lootusetuse ja ravimi kättesaamatuse kuristiku.

Kahjuks ei kompenseeri haigekassa ravikindlustatutele teist olulist metastaatilise rinnavähi ravimit Kadcyla. Selle ravimi puhul, mida samuti oleme aidanud osta mitmele Eesti naisele, on “Kingitud elu” jätkuvalt viimaseks õlekõrreks.

Piiritu tänu abisaanutelt

Sel aastal oleme tänu lahketele annetajatele jätkuvalt saanud toetada kõiki abivajajaid, kes on haigekassa ukse taha jäänud, meile taotluse teinud ning kelle ravi on näidustatud.

Samas on fondi rahakott kevadel oluliselt suurema surve all kui aasta alguses, mistõttu palusime mais taas kõiki Eesti inimesi ja ettevõtjaid: tehke püsiannetus või ühekordne annetus, et saaksime kinkida kõikidele vähihaigetele lootuse ja võimaluse elada. Sest iga euro vähiravifondis pikendab kellegi elupäevi.  

Mais kinkisime viimase õlekõrre mitmele inimesele. Näiteks mai alguses asusime toetama 58-aastast tallinlannat, kes võitleb munasarja pahaloomulise kasvajaga. Tema ravile ravimiga Lynparza kulub iga kuu üle 5000 euro.

Naine kirjutab:
“Kui oled saanud vähidiagnoosi, siis tundub elu nagu ameerika mägedel. Kord peadpööritava kiirusega allapoole nii, et südame alt võtab külmaks. Mõne aja pärast taas ülesmäge ja hing jääb rõõmust kinni.

2016. aasta sügisel sain teada, et mind juba eelnevalt aastaid tagasi tagabanud haigus, mis sai toona seljatatud, on tagasi aga nüüd juba väga agressivsena. Päeval, mil toimus viimane keemiaravi ütles raviarst, et ma teeksin taotluse vähiravifondile “Kingitud elu.” Tundus uskumatu, et võiks tekkida võimalus uut ravimit proovida. Saatsin taotluse ning mõne aja pärast tuli fondilt positiivne otsus.

Ma ei tea, kes on need annetajad, tänu kellele on minul ja mu lähedastel võimalik tunda rõõmu. Aga suur tänu kõikidele annetajatele j aka fondile, kes annetused abivajajateni toimetab. Haigusele pole vaja mõelda – see ei aita. Tuleb elada päev korraga ning võtta iga päeva kui kingitust. Heade inimeste abiga on see võimalik.”

„Kingitud elu” annetustalgutel kogunes 32 500 eurot

1.-7. maini korraldasime üleriigilised annetuste kogumise talgud, mille raames panustasid tuhanded eestimaalased vähihaigete toetuseks kokku ligi 32 500 eurot. Sellest üle poole kogunes fondi laupäeval 6. mail, mil üle Eesti kogus annetusi üle saja vabatahtliku, nende hulgas riigikogu liikmed ja ministrid.

Panime tuntud daamide kleidid heategevuslikule oksjonile 

Anu Ansip, Tiina Paet, Mai Palling, Liina Randjärv, Astrid Nõlvak, Viktoria Ladõnskaja ja Riina Solman annetasid vähiravifondile „Kingitud elu” oma hinnalised disainerkleidid. Ilumessi “Ilu Sõnum 2017” raames panime kleidid heategevuslikule oksjonile, mille tulu suunasime vähihaigete raviks.

Loe lisa:http://kingitudelu.ee/uudised/vahiravifond-paneb-tuntud-daamide-kleidid-heategevuslikule-oksjonile 

Vaata lisaks: http://catwalk.delfi.ee/uudised/artiklid/video-tuntud-naised-annetasid-presidendi-vastuvotul-kantud-disainerkleidid-heategevuslikule-oksjonile-tee-ka-oma-pakkumine?id=78195728

Korvpallipublik panustas vähihaigete toetuseks ligi 8500 eurot

Mais lõppes Alexela Eesti korvpalli meistriliiga hooaeg ning finaalis krooniti Eesti korvpallimeistriks BC Kalev/Cramo. „Kingitud elu” kogus hooaja jooksul korvpallimängudel spontaansete annetustena ning heategevuslike oksjonite kaudu kokku ligi 8500 eurot.

Ott Leplandi kontserdil pandi vähiravifondi annetuskast peaaegu täis!

19.mail esitas Ott Lepland koos Kadri Voorandi ja teiste artistidega Nordea kontserdimajas Frank Sinatra hitte. Elamus oli nii lummav, et kontserdipublik pani enne kojuminekule sättimist vähiravifondi annetuskasti peaaegu täis: vaid poole tunniga lisandus abivajajate toetuseks üle 1800 euro.

Suur heategevuslik “jalgpallikambakas” Pärnus 

Laupäeval, 13.mail toimus fantastiline jalgpalliõhtu Pärnus: kodumeeskond Vaprus mängis Viljandi rivaali Tulevikuga (resultaat 2:0) ja kõik kinkisid vähihaigetele elupäevi:

• 812 pealtvaataja nimel annetas Vapruse sponsor Coolbet vähihaigete toetuseks 2436 eurot (3€/in)
• Jalgpallifännid poetasid kohapeal annetuskasti veel üle 400 euro. 
• Vaheajal müüsime heategevuslikul oksjonil ligi 600 euroga Ragnar Klavani FC Liverpooli särgi ja palli ning Vapruse meeste autogrammidega palli. 
• Vapruse pallurid lõid kaks väravat: nendelt annetas Coolbet vähihaigete heaks veel 300 eurot.
• Isegi külalisvõistkond ehk Viljandi mehed tegi head: panustasid 150eurose annetusega.

Minister Jevgeni Ossinovski selgitas, miks vähihaiged haigekassa ukse taha jäävad 

8.mai oli “Kingitud elu” jaoks erakordselt oluline ja huvitav päev. Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski vastas rahvasaadik Viktoria Ladõnskaja arupärimisele tervishoiu rahastamise ning vähiravimite kompenseerimise teemal. Toompeal räägiti mitu tundi vähiravifondist “Kingitud elu” ja meie tööst.

Millest minister rääkis?

Lõpuks võttis rahvasaadik Monika Haukanõmm asja kokku öeldes, et riik on pannud ühele kaalukausile inimese, tema ainukese võimaluse oma elu kergendada ja pikendada ning teisele kaalukausile majanduslikult külma kalkulatsiooni ja kulutõhususe. Tundub, et raha ja efektiivsus prevaleerivad inimelu üle. Mis on muidugi kurb aga kas ka paratamatu?

Igatahes kiidame me Viktoria Ladõnskajat ja teisi rahvasaadikuid fondi hääle Toompeal kuuldavaks tegemise eest. Minister Ossinovskit vastuste eest ka. Kinnitame, et meie püss põõsasse ei lenda. Ei ole see riik päris lootusetu.

Praegu aga jätkub “ei saa – pole võimalik” poliitika ning fondil tuleb jätkata haigekassa vihmavarju alla mitte mahtuvate inimeste toetamist – neile eluliselt oluliste lahenduste pakkumist. Nördimus säilib.
Poliitikud saavad samuti jätkata rahvalt raha “kerjamist” (seegi sõna kõlas eile Riigikogus) vähirvaifondi talgutel ning sisulised muutused jäävad ootele.  

Soovid vähihaigeid toetada – kinkida elu?
Pangarekvisiidid leiad SIIT

Soovid saada meilt uudiskirja?  
Kirjuta info@kingitudelu.ee

Vähiravifond „Kingitud elu” kogus sel nädalal lõppenud Alexela korvpalli meistriliiga hooajal korvpallimängudel spontaansete annetustena ning heategevuslike oksjonite kaudu kokku ligi 8500 eurot.

Fondi vabatahtlikud külastasid sügisest kuni kevadeni rohkem kui 15 korvpallimängu Tallinnas, Tartus, Raplas, Rakveres ja Pärnus. Kõikjal korraldas fond mängude vaheajal heategevuslikud oksjonid, kus müüdi meistriliiga klubide, mängijate ning Sportlandi ja Fifaa poolt annetatud korvpallinänni: särke, mänguvorme ja palle.

„Mitte ainult võrkpall pole võrratu, vaid ka korvpall!“ ütles vähiravifondi „Kingitud elu” tegevjuht Katrin Kuusemäe. „Korvpallipere ühine panus abivajajate toetuseks näitab, mida on koos võimalik saavutada, kui igaüks annab endale jõukohase panuse ning isetust hoolivusest saab elustiil. 8500 euroga saame kinkida lootuse ning võimaluse elada või terveneda mitmele inimesele.”

Vähiravifond tänab igat annetajat, hea sõnaga toetajat, igat pakkujat fondi oksjonitel, Sportlandi ja Fifaad nänni eest, klubisid (AVIS Utilitas Rapla, Kalev Cramo, Tartu Ülikool, Pärnu Sadam, Rakvere Tarvas jt), kõiki fänninänniga panustanud korvpallureid, korvpalliliitu – tervet kossupere.

Oleme korvpalliliiduga kokku leppinud, et koostöö jätkub ka hooajal 2017/2018. 

1.-7. maini korraldas vähiravifond „Kingitud elu” üleriigilised annetuste kogumise talgud, mille raames panustasid tuhanded eestimaalased vähihaigete toetuseks kokku ligi 32 500 eurot. Sellest üle poole kogunes fondi laupäeval 6. mail, mil üle Eesti kogus annetusi üle saja vabatahtliku, nende hulgas riigikogu liikmed ja ministrid.

„Meil on suur rõõm sellest ühistööst. Eestimaalased annetasid, vabatahtlikud aitasid annetused kokku koguda, kaupmehed avasid oma poed meie vabatahtlikele,“ ütles vähiravifondi „Kingitud elu“ tegevjuht Katrin Kuusemäe. „Igaüks panustas omal moel, kõik said rõõmsaks ning töö tulemusel saavad mitu vähihaiget uue lootuse, võimaluse elada või terveks saada. Suur aitäh kõikidele talgulistele ja toetajatele.“

Vähiravifond korraldas annetustalgud kolmandat aastat järjest, kutsudes nädala jooksul toetama vähihaigeid pangaülekandega, annetustelefonile helistades või sularahaannetusega ligi 50 kaupluses või ostukeskuses üle Eesti. Sularahaannetustena lisandus fondi 6. mail ligi 17 300 eurot.

Talgud on vähiravifondi iga-aastane kevadine traditsioon juhtimaks tähelepanu sellele, mida võivad inimesed üheskoos korda saata.

Talgutel osales seekord üle saja vabatahtliku, nende hulgas peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Sven Sester, sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ning Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet. Samuti rahvasaadikud Reformierakonnast, Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast, Keskerakonnast, IRList, EKREst ja Vabaerakonnast ning Tallinna linnavalitsuse esindajad.

Vähiravifond panustas 2016. aastal 40 inimese ravisse kokku üle 700 000 euro. Sel aastal on abitaotluste arv märgatavalt kasvanud.

Järgnevalt heitliku ilmaga aprillikuu kokkuvõte vähiravifondi “Kingitud elu” tegemistest. Vähiravifond toetas aprillis 19 abivajajat, kellest kaheksat toetasime sel kuul esimest korda.

Kuu möödus suuresti ettevalmituse tähe all, et maikuus võiksid toimuda mitmed olulised sündmused: üleriigilised heategevustalgud, heategevuslik kleidioksjon, “Kingitud elu” osalemine paljudel spordivõistlusel jne.

Aprillis panustasime inimeste ravidesse kokku üle 96 000 euro. Vähiravifondi lisandus annetuste ja patsientide omaosalustena kokku ligi 70 000 eurot.

Aasta esimeste kuudega näeme selget abitaotluste arvu kasvu. 2017.aastal on fond toetanud juba ligi 30 inimest aga terve eelmisel aasta jooksul oli abisaanuid kokku 40!

Spontaanseid annetusi kogusime aprillis korvpallimängudel üle Eesti ning Hortese ja Hansaplanti kevadiselt rahvarohketes aiakaubamajades.

Fondi toetajad teevad vahel fantastilisi üllatusi: näiteks korraldas üks vahva sõpruskond 1. aprillil Tartus bowlinguturniiri ja otsustas teha ka koos head, annetades meie kogumiskasti kokku ligi 300 eurot. Suuremeelne ja inspireeriv tegu!

Tänu vähihaigetelt

Sel aastal oleme tänu lahketele annetajatele jätkuvalt saanud toetada kõiki abivajajaid, kes on haigekassa ukse taha jäänud, meile taotluse teinud ning kelle ravi on näidustatud. Samas on fondi rahakott kevadel oluliselt suurema surve all kui aasta alguses, mistõttu palume jätkuvalt kõiki Eesti inimesi ja ettevõtjaid: tehke püsiannetus või ühekordne annetus, et saaksime kinkida kõikidele vähihaigetele lootuse ja võimaluse elada. Iga euro vähiravifondis pikendab kellegi elupäevi!

Kuu jooksul abi saanud vähihaigete hulgas on mitu keskealist inimest, kuid noorim, keda fond praegu toetab, on 5-aastane poiss Tauris.

Aprillis lõime kokku, et alates detsembri keskpaigast on fondi kogunenud Taurise heaks sihtotstarbeliste annetustena ligi 40 000 eurot. Kokku panustas Taurise heaks ligi tuhat annetajat, nende hulgas nii eraisikud kui ka ettevõtted. Suur tänu! Loe lisa siit.

Aga aprilli alguses asusime toetama ka näiteks 47-aastast Tallinnast pärit naisterahvast, kes võitleb igapäevaselt munasarja pahaloomulise kasvajaga. Tema ravile ravimiga Lynparza kulub iga kuu üle 5000 euro.

Naine kirjutab: “Vähk avastati mul 2014. aasta veebruaris ning mõni kuu hiljem hakkasin saama keemiaravi – kokku kuus korda, iga kolme nädala tagant. Sellest oli abi ning vähk taandus. Sellele järgnes “ilusat elu” natuke üle kahe aasta. 2016. aasta novembris kompuuteruuringul selgus, et vähk on hakanud samas kohas jälle tagasi tekkima.

Sain jälle neli korda keemiaravi, mis ka sel korral vähi taandas. Iga keemiaravi tähendab minu jaoks nädal aega tavaelust eemal olemist, kuna enesetunne on äärmiselt kehv. Sellistel hetkedel on vahel väga raske sundida ennast edasi võitlema.

Vähiravifondi Kingitud Elu toetus on minu jaoks ainus võimalus saada hädavajalikku ravimit, mis aitab suure tõenäosusega muuta mu haiguse kulgu ning võimaldab elada loodetavasti veel pikalt täisväärtuslikku elu – käia tööl, veeta aega koos lähedastega, tunda rõõmu igast uuest päevast. See annab mulle juurde nii palju lootust! Sõnades pole võimalik väljendada seda tänu, mida tunnen Teie fondi ja kõigi fondile annetajate ees.”

12 800 heategevuslikku helkurit

Aprillis alustasime koostööd toidu koju tellimise ettevõttega Mychef. Firma panustab kuue kuu jooksul igalt tellimuselt 10 senti fondi. Julgustame ka teisi ettevõtteid heategevuses osalema.  Loe lisa siit.

Samuti tegime kokkuvõtte meie sügistalvisest koostööst Circle K Eesti, Stockmanni ja Selveriga. Selle koostöö raames müüsime poole aasta jooksul ligi 12 800 heategevuslikku helkurit ning 45 000 šokolaadibatooni. Fondi lisandus selle koostööga raames üle 25 000 euro. Loe lisa siit.

Aprillis kirjutas ajakirjanik Oksana Avdejeva fondist põhjaliku loo venekeelsesse ajalehte MK-Estonia.  Seda saab lugeda siit.

Etteruttavalt 

Juba kirjutasime, et võtame maikuus palju asju ette. Kõigest lähemalt järgmises uudiskirjas.

Kuid tasub teadam, et neil päevil (10.-20.maini) toimub vähiravifondi “Kingitud elu” heategevuslik kleidioksjon. Tuntud Eesti daamid eesotsas Tiina Paeti, Anu Ansipi, Viktoria Ladõnskaja ja Laine Randjärvega on annetanud fondile oma hinnalised disainerkleidid, millele saab teha internetis ostupakkumisi. Vaata pakkumisi siit.

Tule uudista oksjonikleite lähemalt 10.-12.maini Eesti Näituste messikeskuses toimuval üritusel Ilu Sõnum 2017, kus meil on oma boks (D-hall, koht M-007).

Soovid vähihaigeid toetada – kinkida elu? 
Pangarekvisiidid leiad SIIT

Kus ja millal keegi 6. mail annetusi kogub:

Toidu koju tellimise ettevõte kaubamärgiga Mychef.ee alustas sellest nädalast koostööd vähiravifondiga „Kingitud elu“ ning panustab kuue kuu jooksul igalt tellimuselt 10 senti fondi. Fondi tegevjuht Katrin Kuusmäe julgustab ka teisi ettevõtteid heategevuses osalema.

„Koostöömõte tekkis paljuski tänu sellele, et nii heategevus, ühiskonda panustamine kui ka fondi tegevus on meile väga südamelähedane,“ räägib MyChefi tegevjuht Tanel Ader.

„Kui tänu meie koostööle vähiravifondiga saab abi kas või üks toetust vajav vähipatsient, siis on kogu projekt juba õnnestunud.“

Vähiravifondi on aastate jooksul panustanud paljud ettevõtted. Kuid fond on avatud ka ettevõtjate koostööpakkumistele, et Eestis ei peaks üksi vähihaige vajaliku ravita jääma. Sarnast koostööd oleme varem teinud näiteks Taxify, I.L.U poodide keti ning Sanare Hambakliinikuga.

“Meile väga meeldivad koostööprojektid, mille abil saame ravida ka Eesti ühiskonda ja inspireerida teisigi ettevõtteid meie ühiskonda ning inimestesse panustama,“ ütleb fondi tegevjuht Katrin Kuusemäe. „Tänu sellistele projektidele koguneb tilk-tilga haaval meie ämber täis ja me saame aidata kõiki meie poole pöörduvaid vähihaigeid, kinkides neile lootust ja elupäevi.”

Vähiravifond „Kingitud elu” toetas 2016. aastal 40 inimese rasket võitlust elamise nimel kokku rohkem kui 750 000 euroga. Mitmed neist elavad tänu fondi toele juba aastaid, on ka täielikult vähist tervenenud abisaanuid. Tänavu on fond ainuüksi kolme kuuga õla alla pannud rohkem kui 20 inimese ravile, kellest noorim on 5-aastane. Hetkel toetab fond kokku 36 inimese ravi.

2017. aasta alguses on vähiravifondi „Kingitud elu” tabanud taas rekordiline abitaotluste tulv: ainuüksi esimese kahe kuu ning kümne päevaga on fond panustanud 20 uue abivajaja ravisse kokku üle 180 000 euro. Sarnane arv taotlusi laekus fondile mullu poole aasta jooksul. 

Kuna raha hulk fondis on piiratud kutsub „Kingitud elu” kõiki eestimaalasi üles vähihaigeid jõukohase püsiannetusega toetama, et kinkida absoluutselt kõikidele Eesti vähihaigetele šanss proovida parimat ravi, hindamatu lootus ja viimane õlekõrs ning võimalus elada täisväärtuslikku elu või paremal juhul koguni terveneda. 

„Kutsume kõiki Eesti inimesi üles võitlusse omade elude nimel. Kui iga eestimaalane panustaks vähiravifondi kasvõi ühe euro aastas, ajaks meie toetuste eelarve üle ääre ning saaksime garanteerida viimase õlekõrre kõikidele abivajajatele,” ütles vähiravifondi “Kingitud elu” tegevjuht Katrin Kuusemäe. „Praegu on fondi rahaline seis taas kriitiliseks muutumas.”

Tänavu fondist abi saanud 20 inimese hulgas on neid, kes võitlevad melanoomi, lümfoomi, soolevähi, kilpnäärmevähi, leukeemia või teiste raske haiguse vormidega. Noorimad tänavu riikliku tervishoiusüsteemi vihmavarju alt välja jäänud ning fondi tuge vajanud inimesed on 4-, 37- ja 39-aastane. 

Näiteks 53-aastast ema ja vanaema toetab „Kingitud elu” võitluses kopsuvähiga. Ta vajab ravimit Keytruda maksumusega 3000 eurot kuus.  

Naine hakkas möödunud suvel kaalust alla võtma. Perearst seda alguses seletada ei osanud, sest kopsuröntgen jäi tegemata. Sügisel tekkisid hingamisraskused ning naine viidi haiglasse. Seal pandi lõpuks šokeeriv diagnoos: raskeima ehk neljanda staadiumi kopsuvähk metastaasidega neerupealsetes ja ajus. 

Alguses tehti naisele keemia- ja kiiritusravi, kuid mingist hetkest see enam ei aidanud. Tartu Ülikooli Kliinikum saatis kasvaja koeproovi Belgiasse, kus tehti laboris kindlaks, et naise viimaseks õlekõrreks on immuunravim Keytruda, mida haigekassa ei rahasta.
Pere hankis kiirelt oma säästudest esimese ravikuuri. Edasise ravi rahastamiseks oleks tulnud müüa kinnisvara ja auto, kuid appi tuli fond. 

„Saime kiiresti positiivse vastuse ja oleme selle eest kõikidele annetajatele väga-väga tänulikud,” ütleb naise poeg. „Loodame väga, et ravi parandab ema prognoosi ning annab juurde palju aega normaalse enesetundega eluks, et olla rõõmuks lastele, kellest üks on alaealine, lapselapsele ning kõikidele lähedastele.”

73-aastasel proual aitab „Kingitud elu” rahastada hästi toimivat kopsuvähiravi, mille eest tuleb iga kuu välja käia 4800 eurot. 

Naine tunnistab: „Mu haigus diagnoositi kümme kuud tagasi. Kui hakkasin ravi saama, vähenesid vähikolded. Hiljutisel uuringul oli tulemus veelgi parem. Mul on kaks last ja neli lapselast, kes väga muretsevad ja kaasa elavad. Mina ja mu pere täname südamest vähiravifondi võimaluse eest elada. Fondi tegevus annab lootust paljudele vähki põdevatele inimestele.”

68-aastane mees saab fondilt abi võitluses lümfoomiga. Ravimi eest tuleb iga kuu välja käia ligi 5000 eurot. 

„Haigus tuvastati mul eelmise aasta juunis. Ühel päeval järsku lõunasöök ei tahtnud ära seedida, süüa ei saanud, iiveldus jne. Pöördusin haiglasse, kus diagnoositi agressiivne lümfoom kõhuõõnes, läbimõõduga 8 sentimeetrit. Kontrast oli kohutav – seni olin sportlik, heas füüsilises vormis aktiivne inimene. Nädal hiljem voodihaige invaliid.”
Haigekassa toel raviti meest kaheksa kuud, siis võimalused ammendusid. Lümfoomi kasv küll peatati, kuid see ei taandunud. Mehe viimane lootus on ravim Pixantrone. 

Mida tähendab mehele fondi toetus? „See on juba kustuma hakanud lootuste ja elujõu taastumine. Mul on ääretu tänutunne inimeste suhtes, kes vaatamata meie ümber vohavale enesekesksele elufilosoofiale on võimelised ka teiste peale mõtlema, kaasa tundma ja ka midagi konkreetselt tegema. Tunnen, et ma pole oma murega üksi, lähen kellelegi korda ja kõik see on erakordne. Aitäh.”

Tänavu jaanuaris käivitus vähiravifondi „Kingitud elu” ning Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu ühisel rahastusel 4-aastase poisi neuroblastoomi ravi Tallinna Lastehaiglas. 

Ühtlasi jätkab „Kingitud elu” 57-aastase ema ja vanaema Ljudmilla Ladõnskaja melanoomiravi rahastamist ning fondile saavad jätkuvalt loota ka leukeemiaga võitlev mees (66) ning kilpnäärmevähiga mees (60) – viimaseid kahte toetab fond igakuiselt mitme tuhande euroga juba enam kui poolteist aastat. 

Üks neist, hiljuti 60. sünnipäeva tähistanud mees tunnistas, et haigus on kontrolli all ning võimaldab elada, tööl ning sõpradega kalal käia. „Selline ongi normaalse elu mudel: elad, käid tööl, kohtud sõpradega, lastega ja tegeled oma asjadega. Kõige selle hea eest olen väga tänulik „Kingitud Elu” fondile, kes toetab minu kalli ravimi ostmist, mis sõna otseses mõttes kingib mulle elu.”

Kadriorus sügisel ameti maha pannud ning sel nädalal oma 63. sünnipäeva tähistav Toomas Hendrik Ilves annetas osa oma kikilipsudest vähihaigete toetuseks. Vähiravifond “Kingitud elu” viib alates tänasest Facebookis läbi kolmepäevase rahvusvahelise heategevusliku oksjoni, mille võitjad selguvad 31. detsembri keskpäevaks.

“Olgu selle Ärmaga kuidas on – meile meeldivad inimesed, kes tahavad teha head. Nii oleme tänulikud president Ilvesele, et ta oma legendaarsest lipsukapist mõned ikoonilised riideesemed vähihaigete toetuseks oli nõus annetama. Nüüd, kus tal enam peeneid vastuvõtte nii palju pole, vajab ta ka vähem lipse.

Oksjon annab aga kellelegi ainulaadse võimaluse toetada vähihaigeid ja samas kanda presidendi lipsu juba näiteks aastavahetuse peol,” ütleb vähiravifondi “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu.

Lipsude annetamise idee algatas fond. Ilves tuli ideega kaasa.

Rahvusvaheliselt läheb oksjonile kolm käsitööna valminud siidilipsu. Pakkumisi saab teha oksjoni Facebooki-keskkonnas või e-posti teel info@kingitudelu.ee. Oksjonid lõpevad 31. detsembri keskpäeval.

Kogu lipsude müügist laekuv tulu läheb, nagu ikka, vähihaigete toetuseks.

“Meil on hetkel laual kolm taotlust: 57aastane ema ja vanaema võitleb melanoomiga, 66aastasel mehel on eesnäärmevähk metastaasidega kõikides luudes ning 60aastane Tiivi Pappel peab jätkama iga kuu mitu tuhat eurot neelavat käärsoolevähiravi, sest see on olnud edukas,” rääkis “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu.

“Me soovime kõikidele nendele inimestele kinkida lootuse, veel ühe õlekõrre, rahulikud jõulud ning täisväärtusliku elu – aga meil ei ole selleks hetkel piisavalt raha. Ja see paneb südame valutama. Seetõttu kutsume kõiki Eesti eraisikuid ja ettevõtjaid appi.”

Septembri lõpus alates tänaseni on “Kingitud elu” toetanud 13 Eesti inimese ravi keskmise maksumusega ligi 5000 eurot kuus patsiendi kohta.

Fondi abil jätkus näiteks tallinnlanna Tiina Pelti tulemuslik rinnavähiravi, millesse fond on tänavu panustanud kokku üle 65 000 euro.

Tiina: “”Kingitud elu” on minu jaoks üks võimalus, mille abiga sain uue moodsa ravimi kasutajaks. Vahel mõtlen, et kuidas see fond loodi just siis, kui mul seda nii vaja oli. Hästitalutava ravimi mõjul on haigus sedavõrd taandunud, et ma vahel suisa unustan, et haige olen. Olen nagu terve! Käin tööl, üritustel, reisidel, toimetan kodus – ma ei jäta elamata. Saan vaadata lapselaste sirgumist. Me noorim laps ju teismeline alles – koolilõpetamised kõik tulemas, tahan kõike seda näha!”

Samuti jätkab fondi toel ravi Tartu pereisa Erik Saar (kelle kopsuvähiravim mõjus mehele nii hästi, et ta osales kevadel rattarallil), 59aastane kilpnäärmevähiga võitlev mees Lääne-Virumaalt (keda fond on toetanud igakuiselt ligi 4800 euroga juba üle aasta) ning 56aastane naine ja 66aastane mees, kes mõlemad vajavad igakuiselt ligi 6000 eurot maksvat leukeemiaravimit.

Ühtlasi alustas fond sel sügisel mitme uue patsiendi ravi toetamist. Näiteks 51aastane mees alustas fondi toel lümfoomiravi, mis maksab ligi 5000 eurot kuus. Mees katab ise oma ravikuludest poole ehk ligi 10 000 eurot.

Neli inimest – 60- ja 70aastane mees ning 53- ja 65aastane naine – said fondi toel hädavajalikud soolevähiravimid (hinnaga 2500-3000 eurot kuus). Seejuures tuli neil endal ravi finantseerida kuni poole ulatuses, kuna fondil nappis vabu vahendeid.

“Kingitud elu” kutsub ettevõtjaid üles loobuma jõulukingituste tegemisest oma töötajatele, partneritele ning klientidele ning annetama selle asemel vähihaigete heaks. Firmadel, kes lisaks vähihaigete toetamisele sooviksid siiski ka midagi kinkida näiteks oma klientidele või partneritele, aitab vähiravifond koostöös Vahvlihaldjatega hoolitseda jõuluvana kingikoti sisu eest.

2016.aastal on vähiravifond “Kingitud elu” panustanud ligi poolesaja inimese ravisse kokku üle 700 000 euro.

Vähihaigeid on võimalik ühekordse maksega või püsimaksega toetada “Kingitud elu” kodulehe avalehel asuva mugava pangalingi kaudu: www.kingitudelu.ee

Avatud on annetuskontod:

Maksesaaja: SA Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud Elu
Swedbank: EE212200221059073061
SEB pank: EE211010220228917224
LHV pank: EE137700771001442514
Danske pank: EE133300332166860001
Nordea pank: EE591700017003638161

„Otsime särtsakat inimest, kes aitaks edasi viia fondi missiooni kinkida lootust ja täisväärtuslikke elupäevi kõikidele Eesti vähihaigetele. Tabame naelapea pihta kui suudame leida usina, paindliku, tööka, kohusetundliku ja korrektse inimese, „ütles fondi asutaja ja juhataja Toivo Tänavsuu.

„Tegemist on kindlasti Eesti ühe vingeima töökohaga, kus põimuvad võimalused ja vastutus. Meie tegevjuhi töö on palju suurem kui tema karjäär. Temast oleneb, et kelleltki ei rebita käest elamise viimast õlekõrt.“

Vähiravifond „Kingitud elu” loodi 2014. aasta veebruaris Toivo Tänavsuu, Hille Tänavsuu ja Janek Mäggi poolt.

Sama aasta kevadel asus fondi tegevjuhina tööle Kersti Ringmets, kes aga siirdus sama aasta lõpus väga pikale emapuhkusele. Alates 2014. aasta lõpust täidab fondi tegevjuhi kohuseid Toivo Tänavsuu.

Pärast uue palgalise tegevjuhi ametisse nimetamist jääb Tänavsuu fondi mittepalgaliseks juhatuse liikmeks.

Vähiravifondis „Kingitud elu” ongi algusest peale vaid üks palgaline ametikoht – tegevjuht. Fondi nõukogu seatud lae kohaselt ei tohi fond tegevuskuludeks kasutada rohkem kui 8 protsenti kõikidest annetustest ning selle lae alla jäi „Kingitud elu” tegevus nii 2014. kui ka 2015. aastal.

Tegevjuhiks kandideerijatelt oodatakse, et nad saadaksid oma CV hiljemalt 27. novembriks aadressile info@kingitudelu.ee.

Vähiravifond „Kingitud elu” on kahe ja poole aastase tegevusega toetanud rohkem kui sadat vähihaiget ning kogunud annetustena ligi 1,5 miljonit eurot.

Juba enam kui aasta toetab “Kingitud elu” 66-aastast Lasnamäel elavat Borisi, kes võitleb leukeemiaga. Mees talub ravi hästi, tema elukvaliteet on paranenud ning luuüdi lümfoidne infiltratsioon vähenenud.

Fond on aidanud mehel soetada ravimi Imbruvica, mille paki eest peab apteegis välja käima ligi 6000 eurot. Iga kuu, kuni elu lõpuni.

6000 eurot on suur summa. Võrdluseks võib tuua, et meie vabatahtlikel kulus terve aasta, et koguda korvpallimängudel annetustena kokku 8000 eurot. Äsjasel Tallinn International Horse Show’l kogusime annetusi kolm päeva. Tulemus: 1400 eurot.

Augustis kogusime kolm päeva annetusi Pärnu rannas Weekend festivalil – kokku tuli 3200 eurot.

“Seejuures ütlevad kliinilised uuringud, et kui Imbruvica kasutamine mingil põhjusel katkeb (näiteks rahapuudusel), siis halveneb patsientide tervislik seisund järsult ning enamik neist sureb mõne kuu jooksul,” tõdeb “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu.

Fondi Facebooki lehel on lühike venekeelne tänukiri Borisi abikaasalt, kes tänab südamest, et fond on kinkinud tema mehele – abikaasale, isale ja vanaisale – vähemalt ühe lisa eluaasta.

Lisaks Borisile on fond ainuüksi sel aastal sama ravimi soetanud veel viiele inimesele.

Üks neist, Raivo, alustas oma ravi Imbruvicaga juba mullu suvel. Seega on tema ravi eest “Kingitud elu” maksnud 6000 eurot kuus juba ligi poolteist aastat.

“Tean, et tänuavaldamine ei ole kaalukas kuid kahjuks ei ole minul muid võimalusi. Olen fondi loojatele, annetajatele ja tegevmeeskonnale südamest tänulik,” kirjutab Raivo, kes ise panustab oma ravisse iga kuu ligi 200 eurot.

Tänavsuu kirjeldab, et Imbruvica on üldjoontes tõhus ravim ning inimesed vajavad seda. Kuid hetkel Haigekassa seda ei kompenseeri.

“Teame, et Haigekassa läbirääkimised ravimifirmaga Janssen on lõpusirgel ja me kõik ootame ravimi lülitumist soodusravimite nimekirja. Paraku on see lõpusirge kole pikk. Algselt räägiti, et äkki käib kauaoodatud klõps 1.jaanuaril 2016. Siis, et äkki suvel 2016. Võibolla siiski sügisel 2016? Või 1.jaanuar 2017? Veskid jahvatavad, komisjonid istuvad koos. Aga mida peaksid sellest arvama Boris või Raivo?”

Tänavsuu kutsub kõiki inimesi üles jõukohase püsiannetusega vähihaigetele elupäevi kinkima. Ta kutsub ka sel aastal Eesti ettevõtteid üles loobuma tarbetute jõulukingituste tegemisest oma klientidele või koostööpartneritele ning selle asemele toetama annetusega vähihaigeid.

“Vaid üheskoos saame kinkida lootuse, elu ja parimal juhul isegi täieliku tervenemise absoluutselt kõikidele Eesti vähihaigetele,” ütleb Tänavsuu.

Vähiravifond “Kingitud elu” on sel aastal toetanud ligi poolesaja inimese vähiravi ning kogunud annetustega ligi 600 000 eurot.

Fond jätkab 67aastase leukeemiaga võitleva mehe toetamist, kelle ligi 6000 eurot kuus maksvat ravi toetatakse juba aasta aega. Vähk on tänu ravimile taandunud ning püsib kontrolli all. Kuid selleks on oluline, et ravi ei katkeks. Mees pole oma haigusest isegi pereliikmetele rääkinud ja kuna ta elab täisväärtuslikku elu, pole pere osanud probleeme isegi kahtlustada.

Samuti saab fondi toega edaspidigi arvestada 67aastane narvalanna Svetlana Klaos, kelle ligi 6000 eurot kuus maksvat melanoomiravi toetab „Kingitud elu” samuti juba aasta aega. Arstid usuvad, et Svetlana võib vähist täielikult terveneda.

Svetlana tütar Anna kirjutab: „Eelmisel aastal kirjutasin esimese taotluse „Kingitud elu” fondile palvega toetada minu ema Svetlana ravikulude katmist. Me saime positiivse vastuse ja tänu sellele saime ka ühe aasta tema elule juurde. Te ei kujuta ette, mida see tähendab minule, isale ja minu lastele. Emal on praegu täiesti tavaline elu, nagu ka teistel tervetel inimestel. Mõnikord ema isegi unustab, et tal on melanoom. Ravi toimib ja me kõik tahaksime, et ema elaks võimalikult kaua. Seda tunnet, et saad emale ütelda: „Tere ema, kuidas sul läheb?”, ei saa millegagi võrrelda. Meil oli väga hirmus lugeda meedias artikleid, et fondil on probleeme rahadega, sest me pidime just kirjutama uue taotluse ravikulude tasumiseks. Kuid tänu headele Eesti inimestele ja nende annetustele läksid meie hirmud üle ja vähiravifond tuli uuesti meile appi.

Ühe ravimiampulli hind on 6500€ ja neid on vaja manustada iga kolme nädala tagant. Aga me oleme täiesti tavaline pere, kellel ei ole võimalust maksta nii suuri summasid. Samas ravim toimib ja kasvaja vähenes rohkem kui kaks korda. Väga kahju, et haigekassa ei pea vajalikuks hüvitada antud ravimi kulusid.”

Veel sai fond aidata käivitada 60-aastase Tiivi ravi, mis maksab ligi 2500 eurot kuus. Soolevähiga võitlevast naisest kirjutas 31. augustil Õhtuleht. Tema tarvis laekus fondi sihtotstarbeliste annetustena mitu tuhat eurot.

„Oleme tänulikud meie doonoritele, kes tõttasid fondile rahahädas appi ning aitasid meil suuremad raskused ületada. Fondi rahalised võimalused on jätkuvalt piiratud, kuid oleme saanud jätkata vähemalt nende inimeste toetamist, kelle ravi on olnud mõjus juba mõnda aega ning suutnud koguda annetusi konkreetsetele abivajajatele nimeliselt. Jätkuvalt on teretulnud iga väiksemgi toetus, sest vaid üheskoos saame kindlustada lootuse, õlekõrre, elupäevad või koguni tervenemise kõikidele,” ütleb vähiravifondi „Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu.

Fondi kodulehel on võimalik lihtsa vaevaga hakata fondi püsiannetajaks. Hiljuti kutsus fond koostöös Vahvlihaldjatega ettevõtjaid üles loobuma tarbetu jõulunänni ostmisest oma partneritele, klientidele või töötajatele ning selle asemel kinkima annetusega vähihaigetele elupäevi. Sel pühapäeval osaleb fond Kultuurikatlas toimuval raamatulaadal “Raamat Rahvale”, kus on fondi raamatuletilt võimalik sümboolse hinnaga osta kasutatud ja uut kirjandust. Kogu tulu läheb vähihaigete raviks.

Sel nädalal sõlmis fond koostööleppe Mustamäel tegutseva Sanare Hambakliinikuga, kes annetab iga keraamilise hambaproteesi müügist vähihaigetele 5 eurot.

Vähiravifond “Kingitud elu” kutsub kõiki Eesti inimesi üles oma niisama tolmu koguv kirjandus laadale tooma. Raamatuid kogutakse üritusele eelneval kolmel päeval – 22. ja 23. septembril (kell 17-20) ning 24. septembril (kell 11-16) Tallinna Kultuurikatlas (siseneda restoraniga “Korsten, Armastus & Hea Toit” samast sissepääsust).

Samas kutsume ka kõiki Eesti kirjastusi annetama “Kingitud elu” raamatuletile vähihaigete toetuseks uusi ja väärtuslikumaid raamatuid, sh niiöelda bestseller’eid.

“Raamatu ostmisega meie letist või väärtusliku kirjanduse meile annetamisega kingid pühapäeval vähihaigele lootuse ja elupäevi,” ütles vähiravifondi “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu.

Raamatulaadale saab ära anda kõik oma kasutuskõlblikud raamatud. Need sorteeritakse, jaotatakse kategooriatesse ning pannakse laadale välja. Iga laadaline võib pühapäeval laadalt koju viia nii palju kirjandust kui soovib või jaksab kanda.

Üritusele annavad lisaväärtuse töötoad ning esinejad (Doris Kareva, Indrek Hargla, Jim Ashilevi, Kerttu Rakke, Siim Kallas jpt). Raamatulaadal üle jäänud raamatud sorteeritakse teistkordselt ning viiakse kas vanapaberi kokkuostu või annetatakse heategevuseks.
Raamatulaata korraldav MTÜ Raamat Rahvale soovib koguda pühapäevaks kokku 20 000 raamatut.

Ürituse programm:

Esinemisnurga kava
11.00 Ürituse avamine (sõna päevajuhil Vladimir Svetil)
11.30-11.50 Esimene esineja – Siim Kallas
12.00-12.20 Teine esineja – Doris Kareva
12.30-12.50 Kolmas esineja – Eestimaine eraraamatukogu platvorm Bookworld.me
13.00-13.20 Neljas esineja – Indrek Hargla
13.30-13.50 Viies esineja – Olesja Rotar
14.00-14.20 Kuues esineja – Jim Ashilevi
14.30 Ürituse lõpetamine

Väike saal
12.00 – 13.00 Inga Raitari jututuba “Reisid maailma iidsete legendide jälil”
13.30 – 14.00 Kerttu Rakke
Töötoad väikese saali rõdul
Näomaalija lastele kell 11.00-15.00
Töötoad Tallinna Keskraamatukogu poolt 11.30-14.30

Lisainfot leiab laada Facebooki lehelt.

Vähiravifond “Kingitud elu” ning Vahvlihaldjad kutsuvad Eesti ettevõtteid üles sel aastal loobuma ebavajalike jõulukingituste tegemisest oma klientidele, partneritele või töötajatele ning selle hoopis annetusega vähihaigetele elupäevi kinkima.

Vähiravifond kogub annetusi vähihaigete toetuseks, võimaldades neile hädavajaliku ravi ning kinkides sellega lootuse, veel ühe õlekõrre, võimaluse elada oma lähedaste keskel või isegi terveneda. Imemaitsvaid krõbedaid ja täidisega vahvleid valmistavad Vahvlihaldjad küpsetavad tänutäheks kingituse igale vähihaigeid toetanud ettevõttele.

Kui mõni ettevõte soovib annetada vähihaigetele, kuid samas pidada jõulukingiga meeles ka oma võtmekliente, panevad Vahvlihaldjad koos vähiravifondi vabatahtlikega tööle spontaanse ettevõtte vajadustest lähtuva päkapikutöökoja, et selle ettevõtte jõuluvanal oleks kingikotis kõik vajalik.

“Parim kingitus on hindamatu väärtusega aeg, mille raske haigusega võitlev inimene saab veeta oma lähedaste keskel. Meil on suur rõõm pühenduda sel aastal koos armastatud Vahvlihaldjatega missioonile kinkida see aeg, lootus ning võimalus kõikidele Eesti vähihaigetele,” ütles vähiravifondi “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu. “Kutsume teist aastat Eesti ettevõtteid – kuid miks mitte ka eraisikuid, töökollektiive, sõpruskondi jt – üles tarbetu jõulunänni ostmise asemel elu kinkima. Koos Vahvlihaldjate ning vähiravifondi ligi 150 vabatahtlikuga oleme valmis vähihaigeid toetavaid ettevõtjaid projektipõhiselt aitama vajalike jõulukinkide valmistamisel ja pakendamisel.”

Vahvlihaldjate pakendatud vahvlid Vahvlihaldjad on aasta alguses kiirelt tuule tiibadesse saanud pisiettevõte, mis tänaseks on paljudele tuttav magusa vahvlilõhna ja lapsepõlvest tuttava maitseelamuse poolest.

Vahvlihaldjaid on heategevuslike müükidega fondile annetusi kogunud juba möödunud suvest.

“Pöördusin “Kingitud elu” fondi poole kevadel pereliikme haigusest tulenevalt ning fondi poolt meie perele kingitud lootus on hindamatu väärtusega. Vahvlite küpsetamisega fondi toetamine on vähim, mida tänutäheks teha saame,” lisas Vahvlihaldjate asutaja Liisel Vellend.

Eelmisel aastal tegi vähiravifond sarnase üleskutse ning sellega tuli kaasa ligi poolsada tuntud Eesti ettevõtet. Teiste hulgas Utilitas, Eften Capital, NG Investeeringud, Favor, Ekspress Meedia, Mootor Grupp, Estravel, Interstudio, G4S Eesti, Age McCann, Elisa Eesti, DHL Estonia, Nefab Packaging ja paljud teised. Mainitud ettevõtetest mitmed loobusid jõulukinkide tegemisest oma partneritele, töötajatele või klientidele. Selle asemel tegid firmad kollektiivse annetuse vähiravifondi ja kutsusid oma äripartnereid sama praktikat järgima.

Vahvlihaldjate imemaitsvad vahvlid Paar ettevõtet, kes fondi annetusega toetasid, soovisid ühtlasi ka oma kliente väikese kingitusega meeles pidada. Selleks puhuks toetasid pagaritööstused Marmiton ja Reval Kondiiter fondi oma maitsvate piparkookidega, mille rahalise annetuse teinud firmad said omakorda klientidele kinkida. Ühel õhtul glasuurisid ja pakkisid vähiravifondi ja G4Si päkapikud enam kui tuhat pakki piparkooke G4Si võtmeklientidele. Igalt pakilt annetas turvafirma vähihaigetele ligi viis eurot.

Kokku tõi üleskutse eelmise aasta lõpus fondi ettevõtjate annetustena ligi 100 000 eurot. Annetatud summa eest sai vähiravifond “Kingitud elu” finantseerida mitme inimese hädavajalikku ravi.

“Kõige üllama ja sügavama tähendusega jõulupakkumise saab iga Eesti firma sel aastal vähiravifondilt ning Vahvlihaldjatelt,” ütles Toivo Tänavsuu.

Tänavu on vähiravifond “Kingitud elu” toetanud juba ligi 40 inimese ravi summas üle 550 000 euro.

Vahvlihaldjatest: www.facebook.com/vahvlihaldjad

Reedel ja laupäeval lauluväljakul toimunud We Love the 90’s muusikafestivali publik annetas vähihaigetele kokku 2350 eurot. Laupäeval lisandus Tammsaare pargis peetud kristlikul vähihaigete mälestuskontserdil annetustena 475 eurot ning lennusadamas Kaubandus-Tööstuskoja ärihooaja avamisel veel ligi 1100 eurot.

Pühapäeval toimus Pirita velodroomil Jüri Ratase rattavõistlus, mille osalejad panustasid vähihaigetele veel lisaks 230 eurot.

„Oleme väga tänulikud iga annetuse eest ning iga toetava sõna eest. Lisaks rahalistele annetustele saime veel sületäie positiivseid emotsioone: meid kallistati, meile kingiti kommi ja kohvi, annetuskasti kukkus üks loteriipilet ning mõned kupüürid välisvaluutat. Täname ka kõigi nelja ürituse korraldajaid lahke vastuvõtu eest,” ütles vähiravifondi juhataja Toivo Tänavsuu.

Eelmisel nädalal teatas vähiravifond „Kingitud elu” et peatab ajutiselt uute toetust väljastamise seoses rahanappusega. Fondi üleskutsele tulla appi ja annetada reageeris sadu inimesi – nii lisandus mõne päevaga fondi pangaülekannetega üle 15 000 euro.
„Turgutame fondi rahalisi vahendeid veel ning loodetavasti mõne nädala pärast saame juba aidata uusi abivajajaid,” ütles Toivo Tänavsuu.

Tänavu on fondi laekunud annetustena kokku üle 450 000 euro, kuid fondi nõukogu on heaks kiitnud 36 inimese toetamise, kellest kümnekonna inimese ravi rahastatakse juba pikemat aega. Sellel aastal on vähiravifond Eesti inimeste ravide alla panustanud või broneerinud kokku juba üle 550 000 euro.

Kui tänavune annetust hulk lööb fondi jaoks tõenäoliselt aasta lõpuks uue rekordi, siis ravide alla pandud summa ületab juba augusti lõpuks terve eelmise aasta näitajat – 2015.aastal toetas „Kingitud elu” 50 inimese vähiravi kogusummas 470 000 eurot.

„Meil on läinud hästi. Oleme järjest purustanud numbrilisi rekordeid. Annetused kasvavad. Meie vabatahtlikud teevad ennastsalgavat tööd, käies spontaanseid annetusi kogumas suuremal hulgal rahvaüritustel kui ühelgi varasemal aastal,“ ütles „Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu nädal tagasi avaliku teate vahendusel.

„Kuid nüüd oleme sunnitud käed üles tõstma: esimest korda fondi senise kahe ja poole aastase tegevuse jooksul oleme sunnitud abivajajatele ära ütlema. Nad kõik väärivad elu ja viimast õlekõrt, nende kõigi jaoks on olemas ravim ja lootus. Kuid fond on viimasel ajal saanud nii palju abitaotlusi, et meil on lõppenud vabad vahendid.“

„Verekeskustes langevad sageli mõne veregrupi varud kriitilise piirini. Siis kutsutakse doonoreid üles tulema verd loovutama. Nüüd on oleme vähiravifondiga samas olukorras: kutsume kõiki eestimaalasi vähihaigete heaks annetama. Igaüks endale jõukohase panusega kellelegi elu kinkima. Et ühelgi abivajajal ei katkeks lootus. Et igal inimesel oleks võimalus elada oma lähedaste keskel ning isegi terveneda,” lisas Toivo Tänavsuu.

Neljast inimesest kaks, keda fond hetkel aidata ei saa – 65-aastane mees ja 76-aastane naine – vajavad kilpnäärmevähiga võitlemiseks ravimit, mis maksab ligi 5500 eurot kuus. Mõlemad patsiendid on nõus oma ravisse panustama mitu tuhat eurot, kuid sellest ei piisa.

Naine ütles fondile, et saab oma eluga praegu hakkama, kuid mõtleb tulevikus eutanaasiale, kuna ei soovi kellelegi tüliks jääda.

Ülejäänud kaks esialgu ei-vastuse saanud inimest – 66-aastane naine ja 72-aastane mees – võitlevad soolekasvajaga ning vajavad ravimit, mis maksab ligi 2400 eurot kuus. Naise raviks vajaliku raha üritavad nüüd kambapeale kokku saada kolleegid tema töökohast.

Lisaks oli fondi laual uus taotlus 67-aastaselt mehelt, kellele fond on juba aasta aega võimaldanud leukeemiaravimi maksumusega ligi 6000 eurot kuus. Teda saime toetada siiski veel tulevikus laekuvate vahendite arvelt.

Veel ainuüksi juulis ja augusti alguses otsustas vähiravifondi „Kingitud elu” nõukogu rahastada mitme patsiendi ravi kokku ligi 100 000 euroga.

Fond jätkas 66-aastase leukeemiahaige mehe ning 59-aastase kilpnäärmevähiga mehe ravide toetamist. Jätkuvalt saab fondi toele loota ka 49-aastane rinnavähiga naine. Samuti käivitas fond 63-aastase naise soolevähiravi, 42-aastase mehe lümfoomiravi ning 52-aastase naise maovähiravi.

Kuid nüüd on toetamise võimalused mõneks ajaks ammendunud.

Tänavu on fondi laekunud annetustena kokku ligi 440 000 eurot, kuid fondi nõukogu on heaks kiitnud 36 inimese toetamise, kellest kümnekonna inimese ravi rahastatakse juba pikemat aega. Tänavu on vähiravifond Eesti inimeste ravide alla panustanud või broneerinud kokku juba ligi 550 000 eurot.

Kui tänavune annetust hulk lööb fondi jaoks tõenäoliselt aasta lõpuks uue rekordi, siis ravide alla pandud summa ületab juba augusti lõpuks terve eelmise aasta näitajat – 2015.aastal toetas „Kingitud elu” 50 inimese vähiravi kogusummas 470 000 eurot.

Pärast eelmisel nädalal tehtud üleskutset fondi annetustega aidata oleme saanud suure hulga uusi annetusi sadadelt inimestelt. Mõne aja pärast – loodetavasti juba septembri keskpaigus – saame jätkata ravide finantseerimist.