Alates detsembri keskpaigast on fondi kogunenud Taurise heaks sihtotstarbeliste annetustena ligi 40 000 eurot. Kokku on Taurise heaks tänase seisuga panustanud ligi tuhat annetajat, nende hulgas nii eraisikud kui ka ettevõtted.
Pool Taurise ravikuludest katab Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit (EVLVL).
Hiljuti tegi Taurise heaks 5000-eurose annetuse ka Kalli Preema, kelle pojal Timol on raskekujuline immuunpuudulikkus. Kalli sai oma poja raviks vajaliku raha kokku tänu TV3 saatele “Inglite aeg” ning otsusas osa saadud rahast annetada edasi Taurise tarvis.
Taurise ema ja isa kirjutavad: “Tahame tänada kõiki häid inimesi toetuse eest, sest ilma teie toetuseta poleks seda ravi, mida Tauris praegu väga vajab. Ravi on raske aga võideldes sellise raske haigusega ei saa loota, et see on kerge. Tauris on väike, tubli ja väga vapper poiss, kes tahab saada terveks ja unistab, et saaks minna varsti lasteaeda sõpradega mängima. Jäänud on veel kolm rasket kuuri aga tervenemise nimel on kõik raskused ületatavad.”
“Vähiravifond ühineb Taurise ja tema vanemate tänuga. Suur rõõm on näha nii-nii paljusid lahkeid kaasmaalasi toetamas üht väikest meest tema suures võitluses, ” ütleb vähiravifondi “Kingitud elu” tegevjuht Katrin Kuusemäe.
Poisi ravi algas tänavu jaanuaris Tallinna Lastehaiglas. Kokku viiest ravikuurist rohuga dinutuximab beta, mida haigekassa ei kompenseeri, on ta tänaseks läbinud kaks kuuri ning kolmas tehakse tuleval nädalal.
Ravimitootja kirjutab, et ravimi sagedasemad kõrvaltoimed – valu, allergia, nägemishäired, kõrvalekalded vereanalüüsides, hingamishäired jm – avalduvad suurema tõenäosusega ravi alguses ja ajapikku pigem taanduvad. Ka Taurisele pole see kõik olnud kerge: esimese kuuri järel tekkis vasaku silma nägemishäire – pupilli hüpotoonia – kuid see on paranemas. Teine ravikuur kulges juba suuremate probleemideta.
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, tuleb vähiravifondil lähitulevikus Taurise ravikulude katteks veel välja käia umbes 10 000 eurot.
Neuroblastoom on laste närvisüsteemiga seotud kasvaja. Eestis diagnoositakse seda 1-2 juhtumit aastas. Keskmiselt ühe juhtumi puhul kahe aasta jooksul on haigus kõrge riskiga – nii ka paraku selle väikese mehe puhul.