Ajalugu

Ajakirjanik Hille Tänavsuu, kellel on diagnoositud neeru- ja kopsuvähk, on saanud aastaid ravi Tervisekassa kulul, kuid enam see ei toimi. Hille tervis on väga kehva. Üks uus ravim võiks veel pidurdada raske haiguse kulgu ja anda elulisa, kuid seda Tervisekassa veel ei kompenseeri. 5400 eurot kuus maksva ravimi aitavad Hillele osta lahked Eesti inimesed. Naine saab elada veel ühe aasta täisväärtuslikku elu.

Hille Tänavsuu, Toivo Tänavsuu ja Janek Mäggi otsustavad luua fondi, mis toetakse vähihaigeid, kelle ravi ei rahasta Tervisekassa. Asutajad panevad fondi seemnerahaks 200 eurot.
Hille sureb mõni kuu pärast fondi asutamist oma 73.eluaastal.

Fond saab kiiresti tuule tiibadesse. Esimesel aastal koguneb annetustena üle 200 000 euro ning teisel aastal juba üle 600 000 euro.

Fondist saab abi Mustvee pereisa Alar Tupp, kelle melanoomiravi maksab rekordilised 160 000 eurot. Alar elab siiamaani siiamaani täisväärtuslikku elu, olles nüüd mitmekordne vanaisa.

Alguse saavad mitu fondi traditsiooni: üleriiklikud heategevustalgud, spontaansete annetuste kogumine valimisõhtul parteide valimispidudel, fondi tänuõhtud vabatahtlikele jne.

Fond kogub 7-aastase Annabel Sepa neuroblastoomi raviks ühe ööpäevaga üle 200 000 euro. Vähiravifondi ja Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu ühisrahastusel saab Annabel kalli ravi ning sellega vähist vabaks.

Fondi tegevjuhina asub tööle Katrin Kuusemäe.

Vähiravifondil on juba üle saja abisaaja ning fondi laekub aasta jooksul mitu miljonit eurot.

Vähiravifondi asutaja Toivo Tänavsuu pälvib riikliku tunnustusena Punase Risti IV klassi teenetemärgi.

Vähiravifondi missioon on täies hoos. Suureks on paisunud ka fondi vabatahtlike töö: annetusi kogutakse sadadel erinevatel kultuuri- ja spordiüritustel üle Eesti ning kaubanduskeskustes. Näiteks laulu- ja tantsupeol annetatakse fondi toetuseks 40 kilogrammi sularaha ehk 25 800 eurot.

Fondi aastased tulud ületavad esmakordselt 3 miljoni euro piiri. Abi saab üle 200 inimese aastas.

ETV “Jõulutunneli” saade kogub annetusi vähihaigete toetuseks nii 2020. kui ka 2021.aastal. Kokku lisandub fondi kahe saatega üle 1,1 miljoni euro.

Vähiravifondile laekub aasta jooksul pankade kaudu rekordiline arv annetusi – 154 000.

Kevadel asume toetama koorijuhi ja pereema Janne Fridolini silma melanoomi ravi, maksumusega üle 40 000 euro kuus. See on fondi ajaloo kalleim ravi. Tänaseks on Janne abi saanud juba ligi kolm aastat ning elab täisväärtuslikku elu.

Fondi tegevjuhina asub tööle Margit Saar, kellel on isiklik kokkupuude vähiravifondiga – Kingitud Elu toetas Margiti abikaasa Erik Saare kopsuvähiravi, kinkides mehele rohkem kui 4 lisa eluaastat.

Nii annetused kui ka abivajadus püstitavad uusi rekordeid. Fondi lisandub üle 4 miljoni euro, kuid ravisid rahastame vähemalt 1 miljoni võrra suuremas mahus. Nii paljudel fondi abisaajatel läheb väga hästi, ravid muudkui kestavad, mis paneb fondi rahakoti suure löögi alla…