“Mul on hea meel, et saame heita päästerõnga järjekordsele nn süsteemi mitte sobitunud patsiendile, suure pere isale, kes on jäänud maha riikliku ravipoliitika päästepaadilt. Fond võimaldab talle ravimi, mida Haigekassa just tema diagnoosi puhul ei rahasta. Suur tänu kõigile fondi annetajatele, tänu kellele saame Lõuna-Eesti härrale lisa elupäevi lähedaste seltsis kinkida. Ja soovime talle head tervist,” ütles fondi nõukogu esimees Toivo Tänavsuu.
Patsient alustas ravi omadest vahenditest, nüüd toetab fond Sutenti ostmist järgmiseks kaheks ravikuuriks. Pärast seda saab patsient teha fondile uue taotluse, mille rahuldamine sõltub senise ravi tulemuslikkusest ja fondi kogunenud rahast.
„Kuuldes Haigekassa toe lõppemisest tabas mind ja mu pere segadus. Mis edasi? Kui pikaks ajaks saame oma jõududega kallist ravimit osta? Õnneks tutvustas raviarst mulle võimalust paluda tuge vähiravifondist. Positiivne nõukogu otsus oli suureks kergenduseks, sest Sutent on minu viimane võimalus elule. Mul tõesti on, mille nimel elada,“ ütles anonüümsust palunud patsient.
Sutent (toimeaine sunitiniib) on küll lisatud Haigekassa soodusravimite loetellu, kuid seda kompenseeritakse sajaprotsendiliselt vaid neljanda staadiumi heledarakulise neeru kartsinoomi korral. Kõnealusel patsiendil on aga teistsugune diagnoos ning temale pakub riik vaid võimalust taotleda ravimi kompenseerimist erandkorras. Paraku on maksimaalne võimalik kompensatsioon vaid 1200 eurot aastas ning selle saamine ei ole sugugi kindel. Sutenti ühe kuu doosi hind apteegis küündib aga üle 4600 euro, millest valdavalt eestlase rahakott üle ei käi. Seega pole ka Haigekassa erikompensatsioonist suurt tolku.
Fond paneb eestimaalaste südamele, et iga euro võib kellegi elu pikendada. Haigekassa kaudu hädavajaliku abita jäänud nn “mittekulutõhusate” vähihaigete heaks saab annetada fondi kodulehel www.kingitudelu.ee asuvate pangalinkide ning annetusnumbrite kaudu.
“Tänan festivali korraldajaid aga eelkõige igat folgilist, kes meie fondi annetuskastidesse midagi poetasid. Teie abiga saame taas mõnele vähihaigele elupäevi kinkida.
Sain Käsmu nn peamagistraalil kolme päeva jooksul fondi tutvustades ja annetusi kogudes folgilistelt terve müriaadi erinevaid emotsioone: oli eelarvamusi ja hirme heategevuse suhtes, kuid palju ka lahkeid inimesi, naeratusi, innustust ja isegi neid kes tulid ja kallistasid spontaanselt. Tänan iga euro ja hea sõna eest,” ütles vähiravifondi „Kingitud Elu” nõukogu esimees Toivo Tänavsuu.
Järgmine suveüritus, kus vähiravifond annetusi kogub on juba tuleval reedel ning laupäeval toimuv Arvamusfestival Paides. Seal on võimalus fondi kohta täpsemalt uurida ning läbi annetamise vähihaigeid kallite ravimite ostmisel toetada.
„Kuue kuuga oleme täistuuridel masinavärgi käima saanud, jõudnud nii annetajate, abivajajate kui ka onkoloogide teadvusesse ja südamesse. Tänan kõiki, kes sellesse on oma panuse andnud ning kinnitan: meie töö ja missioon aidata vähihaigeid nende raskes võitluses ning vormida riiklikku ravipoliitikat inimnäolisemaks jätkub,“ ütles Hille Tänavsuu Vähiravifond „Kingitud Elu” nõukogu esimees Toivo Tänavsuu.
„Lisaks vähihaigete aitamisele soovime “ravida” ka Eesti ühiskonda – avada eestimaalaste südameid,“ rääkis fondi tegevjuht Kersti Ringmets. „On olnud puhas rõõm tänavustel suveüritustel annetajatega silmast silma kohtuda, meie fondi tutvustada ning paljude hirme ja eelarvamusi heategevuse suhtes leevendada. Mõistame, et erinevaid võimalusi toetada on Eestis palju. Meie taotleme suurt läbipaistvust ja näoga rahva poole olemist. Sel põhjusel osaleme ka erinevatel vabaõhuüritustel üle Eesti. Järgmine üritus, kus annetusi kogume on 15. ja 16. augustil Paides toimuv Arvamusfestival,“ lisas Kersti Ringmets.
Vähiravifondi „Kingitud Elu“ laekus esimese kuue kuuga annetustena sadadelt eraisikutelt ja ettevõtetelt kokku ligi 140 000 eurot. Fond on seni väljamakseid teinud enam kui 29 000 euro ulatuses, millest valdav osa ravimiostudeks abivajajatele.
Fondi vabatahtlikud Käsmu kontsertidel annetusi kogumas.
Fondi ülalpidamiseks kulus esimesel poolaastal veidi üle 4100 euro, mis moodustab kõikidest annetustest vaid umbes kolm protsenti. Ehkki see number ajas muutub, võib vähiravifondi “Kingitud Elu” praegu pidada Eesti üheks kõige ökonoomsemaks heategevuskanaliks, kus tervelt 97 protsenti annetustest jõuab otse abivajajateni.
Fondi ainus palgaline on osalise töökoormusega tegevjuht Kersti Ringmets, kes tegeleb kõigega alates heategevuskampaaniate korraldamisest lõpetades abivajajate nõustamisega. Fondi on suvel abistanud mitmed vabatahtlikud.
Fondi nõukogu liige, dr Peeter Padrik ütles: „Vaadates mujal arenenud riikides vähiravis toimuvat, on näha patsiente esindavate ühiskondlike organisatsioonide aktiivne kaasalöömine vähiravi protsessides lisaks ametlikele tervishoiustruktuuridele. On heameel tõdeda Eesti ühiskonna küpsust, et ka meil on sellised arengud olemas. Vähiravifondi „Kingitud Elu“ tekkimine ja tööle hakkamine on konkreetne näide sellisest tugevast ühiskondlikust initsiatiivist koos Eesti inimeste toetusega fondi eesmärkidele ja tegevusele. Praegused haigekassapoolselt rahastatavad uuemad vähiravid on ressursside piiratuse tõttu tugevalt surutud „kulutõhususe“ piirangutesse ja aeglasesse masinavärki, kuhu paraku sageli ei sobitu individuaalsed patsiendid oma reaalsete surmavate haigustega. Aga just neile on „Kingitud Elu“ mõeldud.“
Fondi vabatahtlikud Käsmu kontsertidel annetusi kogumas.
„Eriti rõõmustab meid asjaolu, et poole aastaga on vähiravifondil tekkinud mitukümmend püsiannetajat, kelle jaoks on heategevus kui elustiil – kes panustab oma piskust, kes küllusest,“ sõnas Toivo Tänavsuu. „Mõni toetab iga kuu kasvõi ühe euroga. Teine rõõmustab jõukohase annetusega fondi oma kooli lõpueksami tulemuse üle. On hulk väikesi annetusi koos heade soovidega. On sõbralikke kallistusi ja käepigistusi suveüritustel, kus oleme käinud annetuskastidega. Kõik teie, sooja südamega inimesed, hoiate fondi mootorit igapäevaselt töös ja õlitatuna. Soovime, et teid oleks aina rohkem, sest vaid teie abiga suudame kinkida vähihaigetele elu.”
Vähiravifond „Kingitud Elu“ on poole aasta jooksul toetanud kuute vähihaiget kokku enam kui 25 000 euroga ning uued abivajajad koputavad juba uksele. Toetatud patsiendid on vanuses 19-76 eluaastat. See näitab, et vähk ei ole ainult eakate haigus ning haigekassa ei suuda ravi mitte finantseerides arvestada, et noortest inimestest on täisväärtuslikku elu elades ühiskonnale kasu.
Fondi abil on patsiendid endale seni saanud järgmised uue põlvkonna vähiravimid: Zytiga (Abirateron), Stivarga (Regorafenib), Avastin (Bevacizumab), Votrient (Pazopanib) ja Sutent (Sunitiniib).
Fondil on avatud annetustelefonid ja pangaarved (lisainfo: www.kingitudelu.ee/toeta). Hetkel taotleme riigilt tulumaksusoodustust juriidilisest isikust annetajatele.
Lisaks annetajatele toetavad vähiravifondi ka tugevad koostööpartnerid, aidates vajalike teenustega alates raamatupidamisest ja õigusabist lõpetades reklaamiga. Fondi suuremad koostööpartnerid on Ernst&Young, Advokaadibüroo Aivar Pilv, Edicy, Delfi, JCDecaux, Age McCann ja Fifaa.
Vaata lisaks Toivo Tänavsuu intervjuud ETV Ringvaates või Vikerraadio saates Uudis+ (intervjuu algus 17:52).
“Meil on rõõm jätkata pereisa mõjusa ravi toetamist, kinkides patsiendile fondi annetajate abiga täisväärtuslikke elupäevi. Kõnealune patsient on ehe näide sellest, kuidas haigekassa jaoks matemaatiliselt mitte piisavalt kulutõhus ja mitte finantseeritud ravi võib konkreetse inimese ja tema pere jaoks olla lausa eluliselt vajalik ja isegi elumuutev,“ ütles vähiravifondi “Kingitud Elu” nõukogu esimees Toivo Tänavsuu.
„Sest millise hinnasildi saaksime kleepida nendele lisa elupäevadele oma abikaasa ja väikeste laste seltsis? Normaalses olukorras oleks antud juhul loogiline, et haigekassa võtab hästi toimiva ravi finantseerimise tervisekindlustusega maksumaksja eest üle. Kahjuks need asjad nii ei käi ja see tõestab meie fondi olulisust.”
Tänavu mais andis fondi nõukogu välja esimese toetuse kolmeks kuuks samale patsiendile lootuses, et järgmiste ravikuuride eest tasub juba Haigekassa. Praegusel hetkel ei kuulu aga Zytiga ikka soodusravimite nimekirja, vaatamata ravimi positiivsele toimele. Zytiga ühe kuu ravimidoos võib maksta üle 3600 euro ja patsient võib seda vajada kuni aastaks.
Zytiga lisamist haigekassa soodusravimite nimekirja arutas sotsiaalministeeriumi ravimikomisjon aprillis ning lubab asja uuesti vaagida komisjoni istungil 11.augustil. Vähiravifond loodab sealt Zytiga vajajate jaoks häid uudiseid, sest fondi eesmärk ei ole haigekassa ülesandeid täita.
Patsient ise ütleb, et ta on tänulik, sest “Eestis on inimesi ja ettevõtteid, kes on nõus toetama inimest, kellest nad ei tea mitte midagi muud, kui et ta põeb rasket haigust ja et fond „Kingitud Elu“ on tema ainuke lootus.“
Praegu on ravi patsiendi sõnul hästi toiminud, kuid tuleviku suhtes on mitmeid küsimusi ja hirme: “Kas ravim mõjub endiselt? Kas riik hakkab haigeid aitama? Kas vähiravifond saab vajadusel ikka veel kord aidata?“
Fond saab seda teha ainult oma annetajate abiga. Seetõttu paneme eestimaalaste südamele, et iga euro võib kellegi elu pikendada. Haigekassa kaudu hädavajaliku abita jäänud nn “mittekulutõhusate” vähihaigete heaks saab annetada fondi kodulehel www.kingitudelu.ee asuvate pangalinkide ning annetusnumbrite kaudu.
„Vähk niidab tänapäeval nii vanu kui ka noori. 76-aastane inimene võib tunduda eakas, kuid ta võib olla sisimas noor, eriti kui tal on veel palju anda nii oma perele kui ka ühiskonnale. Vähiravifondile on iga pikendatud elu oluline. Mul on hea meel, et fond saab järjekordse abivajaja elu natukegi kergemaks teha,“ ütles fondi nõukogu esimees Toivo Tänavsuu.
„Tänan fondi, 76-aastase härra ja kõigi teiste meie kaudu abi saanud inimeste nimel kõiki annetajaid. Tänu teile saame inimesi emotsionaalselt raskes võitluses aidata ning neile kallid ravimid kättesaavadaks teha. Iga euro meie fondis pikendab kellegi elu,” lisas Tänavsuu.
Stivarga (toimeaine regorafenib) ei ole Haigekassa soodusravimite nimekirjas, mistõttu peab patsient ravimi maksumuse ise täiel määral hüvitama. Ravimi hind apteegis on aga 4590,54 eurot, mis on enamikele inimestele igakuise väljaminekuna kättesaamatu.
Fond toetab Stivarga ostmist esialgu kaheks ravikuuriks, andes toetuse välja kahes osas, kui esimese kuu lõppedes patsiendi tervislik seisund paraneb. Pärast seda saab patsient teha fondile uue taotluse, mille rahuldamine sõltub senise ravi tulemuslikkusest ja fondi kogunenud rahast.
Patsiendi sõnul on ta abi eest väga tänulik, sest selliseis summasid ta omast taskust kinni maksta poleks suutnud. „Elu on ilus ja elada tahaks veel. Loodetavasti selle ravimi ja fondi abiga saan seda teha,“ ütles patsient fondi tänades.
Fond paneb eestimaalaste südamele, et iga euro võib kellegi elu pikendada. Haigekassa kaudu hädavajaliku abita jäänud nn “mittekulutõhusate” vähihaigete heaks saab annetada fondi kodulehel www.kingitudelu.ee asuvate pangalinkide ning annetusnumbrite kaudu.
„Oleme tänulikud laulupeo ja Õllesummeri korraldajatele, et nad meile uksed avasid. Samuti kõikidele inimestele, kes meie annetuskastidesse panustasid või meie annetusnumbritele helistasid – teie abiga kingime kellelegi taas elu,” ütles vähiravifondi „Kingitud elu” nõukogu esimees Toivo Tänavsuu.
„Mõni poetas kasti ühe sendi, mõni 50 eurot. Mõni tühjendas kasti kogu oma mündivaru. Oli neid, kes mõistsid hästi, mida tähendab perekonna võitlus ühe oma liikme raske haigusega. Kuid oli ka neid, kes leidsid, et fond teeb riigi tegemata tööd, et me tülitame inimesi ilma asjata või et igaüks peaks iseenda eest hoolt kandma. Sellele mõeldes olen rõõmus, et saime kahel suurüritusel mitte ainult abivajajatele raha koguda, vaid ka eestimaalaste südameid avada – “ravida” meie ühiskonda.”
Juhtumisi Õllesummeri ajal andis fond välja ka järjekordse toetuse. Fondi abil saab vajaliku ravimi 58-aastane vanaema, kelle jaoks on see nii-öelda viimane õlekõrs. Ravimi Stivarga ühe kuu doos maksab apteegis ligi 4600 eurot ja see summa tulnuks patsiendil täielikult oma taskust kanda, sest Haigekassa ravimit ei finantseeri. Fond aga toetab ravimi ostmist esialgu kaheks kuuks.
Vähiravifond “Kingitud elu” tänab Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutust ja Õllesummeri korraldajat Meediaekspressi, kes lubasid fondil ürituste ajal annetusi koguda ja fondi tegevust tutvustada. Samuti ligi kümmet vabatahtlikku, kes aitasid üritustel fondi teavitustööd teha, ning firmasid Eesti Ajalehed ja Delfi, kelle tiiva all fond üritustel osales.
Nelja kuu jooksul on fond juba toetanud nelja inimese vähiravi, aidates nende täisväärtuslikku elu pikendada. Fond jätkab aktiivset tööd, pannes annetajate südamele, et iga euro võib kellelegi kinkida lisa elupäevi.
“Vähiravifondi nimel tänan igat inimest, kes fondi annetuskastidesse panustas – kes oma piskust, kes küllusest. Teie abiga, head folgilised, saame taas mõnele vähihaigele kinkida täisväärtuslikke lisa elupäevi oma lähedaste seltsis,“ ütles vähiravifondi „Kingitud Elu” nõukogu esimees Toivo Tänavsuu.
„Ühtlasi teen sügava kummarduse kõigi fondi annetusnumbritele helistajate ning fondi Viljandis aidanud vabatahtlike ees. Käepigistus ka Viljandi linnavalitsusele, kes võimaldas meil linnas oma tegevust tutvustada ja vähihaigetele toetust koguda. Leidsime Viljandist palju avatud südameid. Oli ka skeptikuid ja küünikuid tänu kellele jätkub meie missioon “ravida” mitte ainult patsiente, vaid ka Eesti ühiskonda. Pool suve on veel ees – võite kindlad olla, et leiate meie fondi vabatahtlikud veel nii mõneltki suviselt ürituselt,” lisas Tänavsuu.
Fond otsustas vahetult enne Viljandi pärimusmuusikafestivali anda välja järjekordse toetuse ravimi Zytiga (Abirateron) ostmiseks. Selle otsusega toetab fond väikeste laste isa, kes võitleb eesnäärme pahaloomulise kasvajaga ja kelle edasist ravi haigekassa ei toeta. Fond aitab pereisa juba teistkordselt. Esimesel korral toetati ravimi ostmist kolmeks kuuks ja nüüd veel kord järgnevaks kolmeks kuuks. Tänu ravimile suudab patsient tööl käia, oma peret toita ning riigile makse maksta.
Nelja kuu jooksul on fond juba toetanud mitme inimese vähiravi, aidates nende täisväärtuslikku elu pikendada. Fond jätkab aktiivset tööd, pannes annetajate südamele, et iga euro võib kellelegi kinkida lisa elupäevi.
„Mul on hea meel iga inimese ja tema pere üle, keda me toetada saame. Sel korral abi saav inimene on lühikese aja jooksul teine vanaema, keda fond toetab võitluses vähiga. Ent kaugele arenenud vähk ei ole ainult eakamate inimeste mure – äsja toetasime ka näiteks 19-aastast tudengit,“ ütles fondi nõukogu esimees Toivo Tänavsuu. „Jätkame aktiivset tööd kogumaks võimalikult palju raha, millega abivajajatele täisväärtuslikke lisaelupäevi kinkida. Samas jätkame hoogsalt ka Eesti ühiskonna ehk annetajate “ravimist” – et me märkaks enda ümber inimesi, kes on reljeefse valiku ees: maksa või sure,” lisas Tänavsuu, tänades kõiki seniseid annetajaid.
“Kingitud Elu” kogub annetusi ja tutvustab fondi tegevust sel nädalal ka Õllesummeril.
Stivarga (toimeaine regorafenib) ei ole Haigekassa soodusravimite nimekirjas, mistõttu peab patsient ravimi maksumuse ise täiel määral hüvitama. Ravimi hind apteegis on aga ligi 4600 eurot (kuus), jäädes enamikele vajajatele kättesaamatuks.
Fond toetab Stivarga ostmist esialgu kaheks ravikuuriks. Pärast seda saab patsient teha fondile uue taotluse, mille rahuldamine sõltub senise ravi tulemuslikkusest ja fondi kogunenud rahast.
„Nõukogu otsus oli positiivne üllatus, sest kartsin, et naist, kes on lapsed suureks kasvatanud ja pole enam esimeses nooruses, ei toetata,“ ütles toetuse saanud kolmekordne vanaema. Ta lisas: “Riigil on küllalt raha, et investeerida utoopilisi summasid riigikaitsesse ja kosmoseuuringutesse, kuid inimene, kes tegelikult selle kõik oma maksudega kinni maksab jäetakse hätta.“
„Me püüdleme selle poole, et anda vähihaigusega võitlejatele võimalikult palju täisväärtuslikke elupäevi juurde,“ ütles Hille Tänavsuu Vähiravifond „Kingitud Elu” nõukogu esimees Toivo Tänavsuu. „Oleme fondi lühikese eluea jooksul leidnud mitmeid lahkeid toetajaid. Edukad Eesti ettevõtjad mõistavad vähiravifondi vajalikkust ja toetavad meid eesmärkide saavutamisel, nii ka A. Le Coq ja Baltman OÜ läbi oma Montoni kaupluste.“
Heategevusliku projekti raames saavad Montoni kliendid anda omapoolse panuse vähiravi toetuseks ostes 1. juunist kuni 31. juulini Montoni poest Aura Fruit Maté maitsevee. Maitseveed on 0,5 liitristes pudelites ning nende hind on Montoni poodides 2 eurot, millele lisandub pudeli pant 0,04 senti.
Nahavähist on saanud valgete inimeste seas kogu maailmas võimas, kuid vähetuntud epideemia. Eestis avastatakse aastas hinnanguliselt 130 melanoomi esmajuhtu. Melanoom on pahaloomuline kasvaja, mis tekib naha pigmendirakkudest. Enamus nahamelanoomi juhtumeid on seotud ülemäärase päikesekiirguse toimega. Seetõttu on melanoomi puhul äärmiselt oluline end tugeva päikesekiirguse eest kaitsta. Selleks tuleb hoiduda pikaajalisest viibimisest lõõmava päikese käes, vältida solaariumeid, kasutada UV-kiirguse vastu päikesekreemi ning kanda riideid, mis kaitsevad UV-kiirguse eest.
„Mõistes, mida tähendab perekonna ühe liikme võitlus vähiga, on mul hea meel, et fond saab järjekordse abivajaja elu natukegi kergemaks teha,“ ütles Hille Tänavsuu Vähiravifond „Kingitud Elu“ nõukogu esimees Toivo Tänavsuu. „Käesolev juhtum tõestab taas, et fond on tänases Eestis hädavajalik. Eriliseks teeb patsiendi tema noorus – samuti Haigekassa jäikus mitte toetada isegi nii noore ja ühiskonnale veel palju kasu tuua võiva inimese ravi.“
„Teeme iga päev tööd, et avada inimeste südameid ja koguda maksimaalselt annetusi, et võimalikult paljusid vähihaigeid nende emotsionaalselt raskes võitluses aidata,“ rääkis Toivo Tänavsuu, tänades kõiki seniseid annetajaid.
Votrient (toimeaine pasopanib) on küll Haigekassa soodusravimite nimekirjas, kuid seda finantseeritakse vaid teatud spetsiifilistel tingimustel. Kahjuks tudengineiu kasvaja nendele tingimustele ei vasta. Sotsiaalministeeriumi ravimikomisjon arutas tänavu kevadel võimalust lisada loetellu täiendavaid tingimusi, kuid lõpuks seda siiski ei toetanud.
Fond toetab Votrienti ostmist esialgu kaheks ravikuuriks. Pärast seda saab patsient teha fondile uue taotluse, mille rahuldamine sõltub senise ravi tulemuslikkusest ja fondi kogunenud rahast.
Fond paneb eestimaalaste südamele, et iga euro võib kellegi elu pikendada. Haigekassa kaudu hädavajaliku abita jäänud nn “mittekulutõhusate” vähihaigete heaks saab annetada fondi kodulehel www.kingitudelu.ee asuvate pangalinkide ning annetusnumbrite kaudu.
„Mõistes, mida tähendab perekonna ühe liikme võitlus vähiga, on mul hea meel, et fond saab järjekordse abivajaja elu natuke kergemaks teha. Käesolev juhtum tõestab taas, et fond on tänases Eestis hädavajalik. Teeme iga päev tööd, et avada inimeste südameid ja koguda maksimaalselt annetusi, et võimalikult paljusid vähihaigeid nende emotsionaalselt raskes võitluses aidata,“ ütles fondi nõukogu esimees Toivo Tänavsuu.
Anonüümsust palunud toetuse saaja rääkis: “Kui arsti juures tuli esimest korda jutuks see kallis ravim, siis vähiravifondis veel taotlusi vastu ei võetud ja olin tõsise probleemi ees, sest haigekassa otsust selle ravimi osas ei tulnud, ega tulnud. Siis nägin ajakirjandusest, et fond andis välja esimese toetuse ning otsustasin ka ise abi taotleda. Muid võimalusi mul lihtsalt selleks hetkeks enam ei olnud.
Pean fondi tegevust väga oluliseks ja soovin fondile veel rohkem toetajaid. Vähiravi on viimasel ajal oluliselt arenenud, kuid minu hinnangul on vähihaiguse puhul suurimaks probleemiks selle hiline avastamine.“
Zytiga (Abirateroni) lisamist haigekassa soodusravimite nimekirja arutas sotsiaalministeeriumi ravimikomisjon aprillis. Praegu see sinna aga veel ei kuulu, mistõttu tuleb vähihaigel endal leida ravimi ostmiseks tuhandeid eurosid. Ühe kuu jagu Zytiga ravi võib maksta üle 3600 euro ja patsiendil võib seda vaja minna terve aasta.
Abirateroni kasutatakse eesnäärmevähi ravimiseks. Fond toetab ravimi ostmist esialgu kolmeks kuuks. Pärast kolme kuu möödumist saab patsient teha fondile uue taotluse, mille rahuldamine sõltub senise ravi tulemuslikkusest ja annetuste hulgast fondis.
Fond paneb eestimaalaste südamele, et iga euro võib kellegi elu pikendada. Haigekassa kaudu hädavajaliku abita jäänud nn “mittekulutõhusate” vähihaigete heaks saab annetada fondi kodulehel www.kingitudelu.ee asuvate pangalinkide ning annetusnumbrite kaudu.
„Me püüdleme selle poole, et anda vähihaigusega võitlejatele võimalikult palju täisväärtuslikke elupäevi juurde,“ ütles Hille Tänavsuu Vähiravifond „Kingitud Elu” nõukogu esimees Toivo Tänavsuu. „Oleme fondi lühikese eluea jooksul leidnud mitmeid lahkeid toetajaid. Edukad Eesti ettevõtjad mõistavad vähiravifondi vajalikkust ja toetavad meid eesmärkide saavutamisel, nii ka I.L.U. kauplustekett.“
Heategevusliku projekti raames saavad I.L.U. kliendid anda omapoolse panuse vähiravi toetuseks, sest I.L.U. annetab iga paberkoti müügist kindla summa vähiravifondile.
„Koostöö raames tahame inimestele veel enne suure suve algust tuletada meelde päevitamise varjukülgesid. Soovime lapsevanematele südamele panna, et nad end ja oma lapsi liigse päikesekiirguse eest kaitseksid. Päevituskreemide kasutamise propageerimine on vähim mida saame teha ennetamaks päikesekiirgusest tingitud melanoomi tekkimist“ ütles I.L.U. kauplusteketi tegevjuht Lea Endrikson.
„Alustasime koostööd fondiga „Kingitud elu“, sest vastutundliku ettevõttena soovime tähelepanu juhtida melanoomi laiale levikule ja sellele, et kasutades päikesekaitsefaktoriga kreeme on võimalik lihtsal moel oma nahka kaitsta.“
Nahavähist on saanud valgete inimeste seas kogu maailmas võimas, kuid vähetuntud epideemia. Eestis avastatakse aastas hinnanguliselt 130 melanoomi esmajuhtu. Melanoom on pahaloomuline kasvaja, mis tekib naha pigmendirakkudest. Enamus nahamelanoomi juhtumeid on seotud ülemäärase päikesekiirguse toimega. Seetõttu on melanoomi puhul äärmiselt oluline end tugeva päikesekiirguse eest kaitsta. Selleks tuleb hoiduda pikaajalisest viibimisest lõõmava päikese käes, vältida solaariumeid, kasutada UV-kiirguse vastu päikesekreemi ning kanda riideid, mis kaitsevad UV-kiirguse eest.
„Rõõm, et fond on nüüdseks käivitunud niiöelda täistsüklis. Lisaks annetuste kogumisele anname toetusi ka välja. Patsiendid on meid üles leidnud ning fond on neile tõesti vajalik,“ ütles fondi nõukogu esimees Toivo Tänavsuu.
Avastini näol on tegemist ravimiga, mille lisamist Haigekassa soodusravimite nimekirja on Eesti Onkoloogide Selts ja Eesti Onkoteraapia Ühing taotlenud. Praegu see sinna aga veel ei kuulu, mistõttu tuleb vähihaigel endal leida ravimi ostmiseks tuhandeid eurosid. Sageli käib selline väljaminek üle jõu ning patsiendil on loota vaid oma lähedastele – või nüüd ka vähiravifondile „Kingitud Elu“, mille eesmärk ongi toetada Haigekassa arvates “mitte kulutõhusaid” patsiente.
Avastini kasutatakse mitmete vähipaikmete ravis, näiteks käärsoole-, pärasoole-, kopsu- või rinnavähi ravimiseks. Seda antakse tavaliselt ühe osana vähiravimite kombinatsioonist.
Fondi nõukogule andis esimese taotluse ülevaatamine võimaluse kehtestatud kriteeriumite sobivust konkreetses olukorras kontrollida. Otsustusprotsess oli kiire ja üksmeelne ning esimene toetus, summas üle 4600 euro, makstakse välja juba lähiajal.
Taotluse esitaja vajab kokku 22 ravikuuri, millest suurem osa on veel ees. Fondi nõukogu otsusega toetatakse esimeses järgus viite ravikuuri, millega saab patsiendil adjuvantravi[1] läbi. Patsiendil säilib raviarsti positiivse hinnangu olemasolul võimalus fondist ka edasiste ravikuuride jaoks toetust taotleda.
[1] Adjuvantravi- ravi, mida teostatakse lisaks esmasele ravimeetodile, et suurendada esmase ravi efektiivsust. Adjuvantravi kasvaja korral on enamasti kirurgiline ravi, millele järgneb keemiaravi või kiiritusravi, et vähendada kasvaja taastekke riski.
Rõõm on teatada, et alates tänasest on võimalik vähiravifondilt “Kingitud Elu” “mittekulutõhusa” vähiravi toetuseks abi taotleda.
Enne taotluse esitamist soovitame tutvuda kriteeriumitega, mille alusel fond toetusi väljastab. Muuhulgas on oluline, et taotlusvormi täidavad nii patsient, kui ka tema raviarst. Viimane võtab vastutuse, pakkudes välja vajamineva ravi(mi), mis on Haigekassa toetuseta.
Kuna me sõltume annetustest, siis ei pruugi fond suuta kõiki abivajajaid toetada. Samuti võib juhtuda, et suudame küll inimest aidata vajalik ravim kätte saada, kuid mitte pikaajaliselt. Teeme endast parima, et fondist saaksid abi võimalikult paljud vähihaiged.
Fond ei väljasta toetusena raha, vaid tasub patsiendi eest ravi(mi)arve.
Et fondist saaksid abi võimalikult paljud, palume taotluse esitajatelt maksimaalset omafinantseeringut. Ühtlasi kogume hoogsalt annetusi – iga euro võib pikendada kellegi elu!
Kõik taotlused vaatab fondi nõukogu eraldi läbi. Nõukogu otsusest teavitatakse patsienti esimesel võimalusel.
Kogu info toetuse taotlemise kohta ja taotlusvormid leiad siit.
Hille sündis 17.septembril 1941. Ta lõpetas Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal ning figureeris Eesti meediamaastikul ligi pool sajandit, olles armastatud kolleegiks ja mentoriks mitmele põlvele ajakirjanikele.
Hille on töötanud ajalehes Säde, samuti Õhtulehes kirjandusliku kaastöötajana, osakonnajuhatajana, toimetaja asetäitjana ja erikorrespondendina. Aastatel 1997-2005 oli ta Pärnu Postimehe reporter, seejärel Postimehes reporter-toimetaja. Ta on Eesti ajakirjanike liidu auliige.
Viimased ligi kaheksa aastat võitles Hille vähihaigusega. Ta oli tänulik paljudele toetajatele, kelle abiga õnnestus hankida kallis vähiravim, mida Haigekassa ei pidanud piisavalt kulutõhusaks. Ravim andis Hillele lisa eluaasta.
Missioonist aidata teisigi sarnases olukorras vähihaigeid ja nende perekondi vajalike ravimite hankimisel asutaski Hille koos poja Toivo ja Janek Mäggiga tänavu veebruaris vähiravifondi “Kingitud Elu”.
Hille astus vapralt üles fondi avapressikonverentsil 10.veebruaril, kuid suundus järgmisel päeval Tartusse järjekordsele raviseansile. Märtsi algusest oli ta Tallinna Diakooniahaiglas, kus kustus lõpuks vaikselt – rahus ja valudeta.
Paljud on küsinud, kas siis 5400-eurone vähiravim, mida Hille kokku ligi üheksa karpi sõi, lõpuks siiski ei aidanud? Aitas küll, isegi väga hästi, kuid ravimil oli selgelt defineeritud efektiivne toimeaeg umbes kaheksa kuud. Vähk on kaval haigus – kui tal üks tee blokeeritakse, siis leiab ta aja jooksul uusi teid edasi arenemiseks. Hille tervis hakkas kiiresti halvenema enam vähem täpselt kaheksa kuu möödudes ehk pärast aastavahetust. Seni oli haigus kindlalt kontrolli all.
Ehkki kopsuvähiravimi Xalkori infolehel oli juttu ka kasvaja taandumise võimalikkusest (ning analüüsid pärast esimese karbi manustamist seda näitasidki), ei andnud ravimitootja täieliku paranemise lootust. Võitsime lihtsalt Hillele eluaega juurde.
Haigekassa ütles Xalkori rahastamisest keeldumisel põhjenduseks muuhulgas, et ravimi senised kliinilised uuringud ei tõesta patsiendi eluea pikenemist. Hille tõestas selle siiski ära mustvalgelt. Tänu ravimile nägi ta ära oma viienda lapselapse, kahjuks jäi nägemata kuues.
Hille Tänavsuu ärasaatmine toimub laupäeval 12.aprillil kell 12 Oleviste kirikus. Ta maetakse Hageri kalmistule.
Seni kaitseministeeriumis ministri referendi ja siseaudiitorina töötanud Kersti Ringmetsa üheks põhiülesandeks saab fondi annetuskampaaniate korraldamine, et toetada vähiravi, mida haigekassa ei rahasta. Eestis on sadu patsiente, kes vajavad tuhandeid eurosid kuus maksvaid moodsaid ravimeid, kuid kes haigekassast abi ei saa. Esimesed toetused soovib fond välja anda juba aprillis.
Kersti on aktiivne, energiline ja hea südamega inimene, kellel on palju kogemusi, mis aitavad seesugust kiiresti arenevat fondi oskuslikult juhtida. Kasuks tuleb ka Kersti isiklik perekondlik kogemus võitluses vähiga. Tahame edaspidi niiöelda kõik rauad tulle panna, eesmärgiga aidata vajalike ravimite kättesaamisel nii paljusid vähihaigeid ja nende peresid kui võimalik. Et anda vähihaigusega võitlejatele võimalikult palju täisväärtuslikke elupäevi juurde.
“Kingitud Elu“ alustas veebruaris 2014 nullist, kuid on tänaseks suutnud koguda arvestatava hulga annetusi, kokku üle 100 000 euro ning fondil on mitmeid olulisi koostööpartnereid.
Nüüd on aeg hakata Kersti eestvedamisel annetuskampaaniaid korraldama ja haigeid päriselt ka aitama. Eesti tervishoid peaks olema näoga inimese poole suunatud – patsiendid vajavad uusi ravimeid nagu õhku. Meie eesmärk on aidata vajalike ravimite kättesaamisel nii paljusid vähihaigeid ja nende peresid kui võimalik.
Kersti ütleb oma uue ameti kohta nii: „Heategevusvaldkond on Eestis arenev ja pakub seetõttu mulle tõsist väljakutset. Eesti inimesed tahavad annetada ja neid, kes on raskes olukorras, aidata. Kuid neile on vaja selleks luua lihtne ja mugav võimalus, mis ongi vähiravifondi peamine ülesanne – viia abivajajad ja abiandjad omavahel kokku. Lisaks konkreetsetele inimestele suunatud konkreetsele abile näen ma fondi ülesannetena ka heategevuse propageerimist ja vähialast teavitustööd Eesti ühiskonnas. Heategevus ja annetamine õilistavad inimesi, muudavad meid kõiki täna natukene paremaks kui olime eile.”
Kersti on õppinud Tallinna Tehnikaülikoolis, Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis. Täiendanud end Austrias Euroopa Liidu õiguse ja majanduse valdkonnas. Alates 2006. aastast on ta tegutsenud kaitseministeeriumis ministri referendi ja siseaudiitorina.
“Tänulikud oleme iga annetuse eest – olgu see 5- või 1000-eurone. Eestis on inimesi, kes tahavad täpselt sihitud heategevusse panustada. See tõestab veelkord, et oleme õigel teel ning annab fondile vaid hoogu juurde. Suurem töö on meil mõistagi alles ees,” ütles vähiravifondi asutaja Toivo Tänavsuu.
Fondi esimesel nõukogu koosolekul valiti nõukogu esimeheks Toivo Tänavsuu ning aseesimeheks Maris Jesse. Nõukogu tutvus fondi tegevjuhi kandidaadiga, arutati edasist tööplaani ning asuti ette valmistama toetuste taotlemise kriteeriume ja vorme.
Vähiravifond jätkab aktiivselt ka annetuste kogumist, et viia ellu missiooni: toetada nende vähihaigete ravi, kes jäävad Haigekassa ukse taha. Patsiente, kelle ravi justkui peaks riik rahastama, kuid ei tee seda. Arveldusarved on avatud nii Swedbankis kui ka SEB Pangas.
Fondi asutasid Ekspressi ajakirjanik Toivo Tänavsuu ja tema ema Hille Tänavsuu, kes võitleb juba kaheksa aastat vähiga ning sai 5400eurose ravimi abil vähemalt aasta lisaelu.
Tänaseks on ametlikult registreeritud esimene Eesti eraalgatuslik heategevusfond, mis hakkab annetustest kogunevate võimaluste piires hüvitama nende patsientide ravi, kelle ravikulusid Eesti Haigekassa ei kompenseeri.
10.veebruaril toimunud pressikonverentsil, kus tutvustati lähemalt uue vähiravifondi tegemisi ja eesmärke, sõnas sotsiaalminister Taavi Rõivas, et „Kingitud elu” on tänuväärne algatus ning võimaldab maksurahale lisaks tuua tervishoidu ka eraisikute annetusi. „Loodan siiralt, et loodav fond saab tuule tiibadesse ja pälvib annetajate usalduse,” märkis Taavi Rõivas.
„Heategevus on arenenud ühiskonna iseenesestmõistetav osa – me toetume lisaks ühiselt kokku lepitule ka üksteisele. Alati on keegi, keda saame, tahame ja keda on vaja aidata,“ lausus Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross.
„Tervishoiuteenustest rääkides tuleb siinkohal silmas pidada Eesti solidaarset ravikindlustussüsteemi. See tähendab, et kõigile võrdselt kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste pakkumiseks peab süsteem toimima väga kindlate põhimõtete järgi. Lähtuda tuleb meditsiinilise tõenduspõhisuse, kuluefektiivsuse ning kõigile võrdse kättesaadavuse printsiipidest. Haigekassa alustab uue ravimeetodi või ravimi rahastamist siis, kui sellest on saanud standard, st tõenduspõhisus ja eelised on pikaajalistes uuringutes selgelt kinnitust leidnud.“
„Samas teame hästi, et eksperimentaalse uue meetodi või ravimi saamine standardiks nõuab aega. Siinkohal võimaldavad taolised fondid kindlasti pakkuda riiklikule solidaarsele ravikindlustusele lisaks täiendavaid võimalusi. Hille Tänavsuu fond on sellise initsiatiivi heaks näiteks,” lisas Tanel Ross.
„Minu ema Hille Tänavsuu elab praegu vaid tänu sellele, et sai üheksa kuud tagasi manustama hakata hirmkallist, 5400eurose kuukuluga vähiravimit,” rääkis Vähifond Kingitud Elu asutaja Toivo Tänavsuu. „Ravimi rahastamist ei pidanud Haigekassa kulutõhusaks, kuid õnneks leidus hea südamega toetajaid, ema sai lisa elupäevi ning nägi järjekordse lapselapse sündi. Loodud fond on selle imelise loo loomulik jätk. Ema jätkab vapralt oma võitlust, kuid sarnast võitlust peavad Eestis veel kümned ja sajad inimesed. Tahame koondada soojad südamed kinkimaks vähihaigusega võitlejatele hindamatut – elu pikendust.”
„Minu erialaks vähiravis on medikamentoosne onkoloogia. Minu peamisteks töövahenditeks vähktõvega patsientide aitamisel on erinevad ravimid. Et neid aga kasutada, peavad nad olema olemas ja patsientidele kättesaadavad,“ sõnas Vähifondi “Kingitud Elu” nõukogu liige, Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia direktor dr. Peeter Padrik. „Teadusanalüüside ja ka konkreetsete haigusjuhtude põhjal on näha selge progress medikamentoosses onkoloogias, paljud ravimid aitavad inimesi vähktõvest paraneda, paljud ravimid haigust vähemalt kontrolli all hoida.”
„Olen oma arstikarjääri jooksul koos kolleegidega pidanud korraldama ja tegema palju taotlusi Haigekassale, et uued ravimid muutuksid Eesti patsientidele kättesaadavaks,” märkis Peeter Padrik. „Paljusid neid taotlusi on saatnud edu ja uued ravimid on aidanud sadasid meie patsiente. Mitmeid taotlusi pole aga ka rahuldatud. Uued ravimid on paraku järjest kallimad, nendest tulenevad kasud sageli ka piiratud või mõjuvad nad positiivselt vaid väikesele hulgale patsientidele ja ravide rahastajad ei leia piisavalt põhjendust nende ravide rahastamiseks. Ometi on olemas patsiendid, kes oma väga tõsiste haigustega neid ravimeid vajavad ja kellele on nendega võimalik pikendada nende elu. Loodav fond on tema asutajate ja kõikide toetajate poolt väga tänuväärt initsiatiiv võimalike mittekättesaadavate ravide võimaldamiseks naid vajavatele vähihaigetele ja ma ei näinud mingit põhjust ega võimalust selles mitte kaasa lüüa.“
SA Hille Tänavsuu Vähiravifond „Kingitud elu“ (www.kingitudelu.ee) on asutatud 05. veebruaril 2014 Hille ja Toivo Tänavsuu ning Janek Mäggi poolt. Fond hakkab hüvitama nende patsientide raviarveid, kelle ravimeid Eesti Haigekassa ei kompenseeri. Loodud fondi nõukogusse kuuluvad onkoloogid dr Peeter Padrik, dr Hele Everaus, dr Kristiina Ojamaa, dr Kadri Putnik, samuti Tervise Arengu Instituudi direktor Maris Jesse, näitleja Märt Avandi ning Eesti Ekspressi ajakirjanik Toivo Tänavsuu.
Vaata ka:
Fondi sünnilugu „Pealtnägijas“ 18.12.2013
“Uus vähiravifond pakub täiendust ravikindlustusele” (ERR, 10.02.2014)
“Professor Everaus: Eestis on vajadus ka teiste haiguste ravifondide järele” (ERR, 10.02.2014)
“Erafond hakkab toetama vähihaigete ravi” (TV3, 10.02.2014)
“Vähihaige ravim võib maksta kuni 5400 eurot kuus – ellu kutsuti uus vähiravifond” (Delfi, 10.02.2014)
“Tegevust alustas Hille Tänavsuu vähiravifond Kingitud Elu” (Postimees, 10.02.2014)
В Эстонии открывается фонд, который будет с помощью пожертвований оплачивать лечение рака (Delfi Rus, 10.02.2014)
Meil on suur rõõm teatada, et Eestis on registreeritud esimene eraalgatuslik heategevusfond, mis hakkab toetama nende patsientide ravi, kelle ravimist ei peeta hetkel riigi seisukohalt kulutõhusaks.
Ootame Teid SA Hille Tänavsuu Vähiravifond „Kingitud elu“ eesmärke ja tegevust tutvustavale pressikonverentsile, mis toimub 10. veebruaril kell 12.00 Haigekassa Keskosakonna I korruse suures saalis (Lembitu tn 10).
Konverentsil võtavad sõna sotsiaalminister Taavi Rõivas, Haigekassa juht Tanel Ross, fondi idee ellukutsuja Eesti Ekspressi ajakirjanik Toivo Tänavsuu, Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloog dr Kristiina Ojamaa ning Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloog dr Kadri Putnik.
Loodud fondi nõukogusse kuuluvad onkoloogid dr Peeter Padrik, dr Hele Everaus, dr Kristiina Ojamaa, dr Kadri Putnik, samuti Tervise Arengu Instituudi direktor Maris Jesse, näitleja Märt Avandi ja Toivo Tänavsuu.
Fondi sünnilugu „Pealtnägijas“ 18.12.2013:
