Arvamusfestivali, Viru folgi ja Vanamõisa laada külastajad toetasid vähihaigeid ligi 5000 euroga

Viru folgi publik panustas ligi 1400 eurot, Arvamusfestivali külastajad üle 2300 euro ning Vanamõisa laadalised veel ligi 1200 euroga.

„Täname igat lahket annetajat, kes otsustas endale jõukohase panusega aidata abivajajaid võitluses vähiga ning kinkida neile elupäevi oma lähedaste keskel. Kohtasime oma annetuskastide juures väga paljusid toredaid inimesi, nii noori kui ka vanu,” ütles „Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu. „Ühtlasi saadame sooja käepigistuse kõigi kolme ürituse korraldajatele vähiravifondile avatud uste eest.”

Sel nädalal on fondi vabatahtlikud taas ametis. Vähihaigeid on võimalik toetada nii Tallinna lauluväljakul reedest laupäevani kestval muusikafestivalil „We Love The 90’s”, laupäeval Tallinnas Tammsaare pargis toimuval kristlikul kontsertüritusel kui ka laupäeval Lennusadamas aset leidval Eesti Kaubandus-Tööstuskoja traditsioonilisel ärihooaja avamisel.

Suvel käivitas vähiravifond „Kingitud elu” oma kodulehel annetuste mootori, mille kaudu saab igaüks lihtsa vaeva ja jõukohase panusega vähihaigete püsitoetajaks hakata.

Kuna jõulud pole enam mägede taga ning paljud firmad on asunud aastalõpuplaane koostama, kutsub „Kingitud elu” selgi aastal kõiki ettevõtjaid üles loobuma tarbetu kinginänni ostmisest oma töötajatele, partneritele või klientidele ning selle asemel tegema kingituse, mille väärtus pole mõõdetav – kinkima mõnele vähihaigele annetusega elupäevi.

„Meil kõigil on kodus korduvalt läbi loetud ja tarbetult tolmu koguvaid raamatuid. Samas võib igaüks neist olla kellegi teise jaoks vajalik ja huvitav. Raamatulaada eesmärk on toetada raamatute korduvkasutamist ning tõsta inimeste lugemust. Üritusel astuvad üles ka mitmed esinejad, kes pakuvad huvitavat ning kirjanduslikku elamust täiskasvanutele ja lastele,“ sõnas MTÜ Raamat Rahvale projektijuht Alina Tubli. „Ühtlasi kogume annetusi vähiravifondile „Kingitud Elu“, mis toetab haigeid, kelle ravi haigekassa ei rahasta.“

„Raamatulaada õnnestumiseks palume toetust läbi Hooandja portaali. Kõik raamatusõbrad saavad oma panuse anda internetilehel http://www.hooandja.ee/projekt/tasuta-raamatute-laat-raamat-rahvale. Saadud toetust kasutame ruumide rendi, transpordi ja teiste korralduskulude katmiseks,“ selgitas projektijuht Alina Tubli.

Oma vanu raamatuid saab Tallinna Kultuurikatlasse ära tuua 22.-23. septembril kell 17.00-20.00 ja 24. septembril kell 11.00-16.00. Raamatulaada vabatahtlike meeskond sorteerib kogutud kirjandusteosed kategooriatesse ning paneb need 25. septembril kell 11.00-15.00 toimuval laadal välja. Raamatulaadal üle jäänud raamatud sorteeritakse teistkordselt ning annetatakse heategevuseks või viiakse taaskasutusse.

Raamatulaada täpsem info ja programm on saadaval Facebooki lehel: https://www.facebook.com/events/1025007164215364/

Fondi toetus arvestatavalt elupäevi kinkinud paljudele – näiteks 59aastasele mehele Lääne-Virumaalt, kes võitleb juba aastaid kilpnäärmevähiga. Fond on mehele taganud ravimi Caprelsa juba aasta aega.
Samuti jätkus juulis fondi panus 49aastase tallinlanna rinnakasvaja ravisse. Peagi juubelit tähistav naine pöördus fondi poole abi saamiseks aasta alguses. Tema ravim Kadcyla on seni maksma läinud üle 45 000 euro, millest lõviosa on panustanud fond. Naine naudib täiel rinnal värske vanaema staatust ning tema uuring haiglas näitab kasvajakollete vähenemist.
„Miljon eurot on suur raha, kuid haigekassa eelarvega võrreldes köömes. Meie oleme selle rahaga suutnud garanteerida viimase õlekõrre, lootuse, hädavajaliku ravi, parimal juhul mitu lisa eluaastat või isegi täieliku tervenemise võimaluse peaaegu kõigile, kes on abipalvega meie poole pöördunud,” ütles vähiravifondi „Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu.
Ka kahe ja poole aasta jooksul kogutud annetuste hulk tõusis juulis üle miljoni euro. Annetajate hulgas annavad tooni püsitoetajad, kes panustavad iga kuu endale jõukohase summaga. Juulis avas fond oma kodulehel mugava annetuskeskkonna, mille kaudu on oma internetipangas võimalik mõne sekundiga sooritada ühekordne annetus või sõlmida püsiannetus.
Juulis kogusid vähiravifondi vabatahtlikud festivalil Retrobest, Õllesummeril, Tallinna Merepäevadel ning Viljandi folgil spontaansete annetustena kokku üle 6300 euro. Sel nädalal jätkub inimestele annetusega elu kinkimise võimaluste pakkumine Pärnus Weekendi festivalil ning järgmisel nädalal Paides Arvamusfestivalil.
„Ühel festivalil annetusi kogudes kuulsin juhuslikult enda selja taga kedagi ütlemas, et vähihaigete toetamine on nende piinade pikendamine. Keegi teine tegi märkuse, et tema farmaatsiale raha ei anna, usaldades vaid alternatiivravi. Vahel tuletatakse meile ka meelde, et maksumaksjate vähiravi peaks kinni maksma haigekassa. Kinnitan, et meil oleks suurim heameel, kui „Kingitud elu” fondi poleks vaja: kui kõikidele haigetele oleks parim ravi alati kättesaadav. Fond pole loodud farmaatsiatööstusele kasumi teenimiseks, me ei võitle ühegi ravivõimaluse vastu. Me ei tee haigekassa tegemata tööd, vaid laiendame inimeste arusaamu hoolimisest. Me pole isegi arstide jaoks. Oleme üks võimalik õlekõrs patsiendile. Töötame selleks, et ükski abivajaja sellest õlekõrrest ilma ei jääks,” ütles Toivo Tänavsuu.
Kuna peagi saab vähiravifondist toetust 100. abivajaja, koostab fond sügisel oma tegevuse mõjude põhjalikuma analüüsi.

Kokku panustas fond 2016.aasta esimeses pooles haigekassa toeta jäänud inimeste ravisse ligi 450 000 eurot – seda on peaaegu sama palju kui terve 2015.aasta jooksul kokku. Esimesel poolaastal kogus fond eraannetustena kokku üle 360 000 euro.

“Meil on suur rõõm ja tänutunne iga kingitud elu, iga annetaja, iga fondi vabatahtliku abilise ning koostööpartneri üle, sest vaid üheskoos saame kinkida kõikidele Eesti vähihaigetele lootuse ja võimaluse elada täisväärtuslikult oma lähedaste keskel,” ütles vähiravifondi “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu.

Vähiravifondi on aidanud haigetel saada õigeaegselt hädavajaliku ravi. Kuid fondi missioon on olnud “ravida” ka niiöelda terveid ehk propageerida annetamist ja heategevust kui elustiili. Fondi töö on seni suuresti baseerunud püsiannetajatele: kes panustab 1 euro, kes 100 eurot kuus – nii, nagu parasjagu jõukohane.

Kuid nüüd on fondi kodulehel kingitudelu.ee avatud annetusmootor, mille kaudu saab igaüks püsiannetajaks hakata mõne hiirekliki ja väga väikese vaevaga.
“Avasime fondi kodulehel unikaalse annetuskeskkonna – kunagi varem pole vähihaigete igakuiseks püsitoetajaks hakkamine olnud lihtsam kui nüüd. Kutsun kogu Eesti ühiskonda üles kinkima endale jõukohase igakuise panusega kaasmaalastele elu ja lootuse. Sest iga euro fondis pikendab kellegi elu. Tilkadest saab meri. Kui iga eestlane annetaks ühe euro, oleks miljon koos,” ütleb Tänavsuu.

Kümnele juulis registreerunud uuele püsiannetajale (kes tellivad annetusmootori kaudu ka uudiskirja, ehk jätavad oma e-posti aadressi) valmistab Tänavsuu isiklikult tänutäheks küpsisetordi ja toob Eesti piires ka kohale.

„Täname igat pidulist, kes meie kastide juures peatus ning oma panuse kellegi elu heaks andis. Annetajaid oli sadu ning oleme tänulikud iga euro eest, mis peomöllu keskel vähihaigetele lisandus. Samuti ütleme aitäh festivali korraldajatele avatud väravate eest,” ütles vähiravifondi „Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu.

Sel nädalal jätkas fond annetuste kogumist reedel ja laupäeval Paides toimuval Arvamusfestivalil ning reedel, laupäeval ja pühapäeval Käsmus aset leidval Viru Folgil.
Fond on tänavu saanud rekordilise hulga abitaotlusi haigekassa toetuseta jäänud vähihaigetelt, kelle hulgas on nii nooremaid kui ka vanemaid inimesi. Tänavu on fondist abi saanud kokku juba ligi 40 inimest, paljude ravi kestab juba pikemat aega.

Sel suvel käivitas „Kingitud elu” oma kodulehel www.kingitudelu.ee annetuste mootori, mille kaudu saab igaüks lihtsa vaeva ja jõukohase panusega vähihaigete püsitoetajaks hakata.
„Vastutus ja võimalus kinkida paljudele inimestele täisväärtuslikke elupäevi oma lähedaste keskel innustab meid jätkama pöördumisi Eesti rahva poole abipalvega: kinkigem koos kõigile meie inimestel see viimane õlekõrs ja võimalus kauem elada või isegi terveneda. Kui iga Eesti inimene panustaks vähihaigete heaks ühe euro aastas, ulatuks meie abikäsi absoluutselt kõigini ja jääks ülegi,” ütles Tänavsuu.

Sügis on ukse ees ja jõulud pole enam mägede taga. Paljud ettevõtted asuvad varakult enda aastalõpu turunduslikke kingiplaane tegema. Vähiravifond „Kingitud elu” kutsub selgi aastal kõiki ettevõtjaid üles loobuma tarbetu nänni ostmisest oma töötajatele, partneritele või klientidele ning selle asemel tegema kingituse, mille väärtus pole mõõdetav – kinkima mõnele vähihaigele annetusega elupäevi.

15. juulist linastub kinos Artis draama “Truman”. Kino kassas on Vähiravifondi “Kingitud Elu” annetuskast, kuhu saab enne või pärast filmi vaatamist iga kinokülastaja oma annetuse jätta.

Fond toetab kogutud annetustest vähihaigeid, kelle ravi Haigekassa rahastuse alla ei mahu. Vähiravifond on tegutsemisaja jooksul ligi sadat patsienti toetanud.

“Truman” on draama, mis flirdib komöödiaga, kurb pilguheit raskele teemale, mis võib panna ühtaegu naerma ja nutma, tugev, kuid samas õrn lugu sõprusest ja vennalikkusest ning sellest, mida me oleme valmis sõpruse nimel tegema.

“Truman” on kriitikutelt palju kiitust pälvinud ja valiti Hispaanias eelmise aasta parimaks filmiks.

Vähiravifond ja kino Artis on ka enne sarnast koostööd teinud. Kevadel oli kinol ARTIS ja fondil koostöö filmi MA MA raames. Nüüd on väärtfilihuvilistel jällegi võimalus meelelahutus heategevusega ühendada. Mille muuga vihmaseid suvepäevi täita?!

Need, kes aga kinno ei jõua saavad nüüd mõne sekundiga fondi püsiannetajaks hakata. Selleks vaata www.kingitudelu.ee!

“Täname igat annetajat, fondi aidanud vabatahtlikke ning festivali korraldajaid – üheskoos kingime kellelegi lootuse ja täisväärtuslikud elupäevad oma lähedaste keskel,” ütles “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu.

Juba sel nädalal jätkub fondi kogumisaktsioon Tallinnas lauluväljakul toimuval Õllesummeril. Vähihaigeid on võimalik toetada ka 15.-17.juulini toimuvatel Tallinna Merepäevadel ning kuu lõpus aset leidval folkmuusikafestivalil Viljandi Folk.

Juuli alguses käivitasime oma kodulehe avalehel tehnilise lahenduse, mille abil on võimalik vaid mõne hiirekliki ja loetud sekunditega hakata fondi püsitoetajaks.

“Kutsun kõiki eestimaalasi üles iga kuu endale jõukohase panusega – olgu see siis 1 euro või 100 eurot – vähihaigeid toetama. Vaid üheskoos saame tagada lootuse, viimase õlekõrre ja elamise võimaluse kõikidele abivajajatele, kelle tarvis haigekassal raha ei jätku,” ütles Tänavsuu.

Aruandes seisab, et 2015. aasta oli fondi jaoks väga edukas. Tegevusmaht kasvas 2-3 korda ning vähiravifondist “Kingitud elu” sai Eesti suurim heategevusfond.

Kui 2014. aastal toetas fond 11 eestimaalast, siis 2015. aastal oli abisaanuid juba 50. Jätkuvalt said abi kõik vähihaiged, kes fondi poole pöördusid ja kuuluvad fondi sihtgruppi – nn mittekulutõhusate vähihaigete hulka, kelle ravi ei toeta haigekassa.
2015. aastal teenis vähiravifond “Kingitud elu” tulu kokku ligikaudu 760 000 eurot. Tulusid ei saa käsitleda sajaprotsendiliselt annetustena, sest nende hulka on arvestatud ka näiteks patsientide omaosalused. Annetuste hulk oli 2015.aastal kokku ligi 640 000 eurot.

50 abisaanut olid vanuses 36-83. Mitmed neist on jätkanud ravi pikemaajaliselt ning fond toetab neid jätkuvalt.
Otseselt toetuse saajate ravi finantseerimisega seotud kulud olid aasta jooksul kokku ligikaudu 595 000 eurot.
Fond tegi patsientidele aasta jooksul kättesaadavaks kokku ligi kümme erinevat vähiravimit (teiste hulgas Keytruda, Vectibix, Stivarga, Imbruvica, Avastin, Imnovid, Caprelsa, Yervoy, Sutent jt), mida ei rahasta haigekassa. Enamikelt ravimitootjatelt on fondil õnnestunud saada hinnasoodustus ravimite ametlikest hindadest – soodustuse kogumaht ulatus 2015. aastal üle 100 000 euro.

Vähiravifondil “Kingitud elu” on üks palgaline töötaja – tegevjuht (või juhataja), kellele annab suuniseid fondi nõukogu. Fondi nõukokku kuulub seitse liiget: onkoloogid dr Peeter Padrik, dr Hele Everaus, dr Kadri Putnik ja dr Kristiina Ojamaa, ning samuti Janek Mäggi, Maris Jesse ja Rita Rätsepp. Fondi nõukogu kompetentsus onkoloogia valdkonnas on Eesti parimaid.
Fondi juhib alates novembrist 2014 Toivo Tänavsuu (enne seda fondi nõukogu liige), kes võttis selle ameti üle lapsehoolduspuhkusele siirdunud Kersti Ringmetsalt. Toetuse taotluste kriteeriumitele vastavust hindab ja nende üle otsustab fondi nõukogu.

Fond toetab tõenduspõhist, müügiloaga ning konkreetsele patsiendile näidustatud onkoloogilist ravi, mida ei toeta haigekassa, kuid mille kohta on patsiendil selge suunis oma raviarstilt. Samas ei vastandu me otseselt ka vähi alternatiivravsetele ravivõimalustele.
Majandamiskulusid üritab fond hoida minimaalsel tasemel. Palgalisi töötajaid on jätkuvalt üks, kontorit fondil pole, paljud vajalikud teenused hangime koostööpartnerite abiga. Fondi püsivateks koostööpartneriteks on loovagentuur Age McCann, Aivar Pilve advokaadibüroo, Fifaa, Eften Capital, Viking Motors, Voog ja Ernst & Young.

Fondi nõukogu suunise kohaselt peavad fondi tegevuskulud (sh palgakulud, trükikulud, reklaamikulud, kontorikulud jms) mahtuma 8 protsendi piiresse (8 protsendi kõikidest annetustest) ja fond on sellest suunisest kinni hoidnud nii 2014. kui ka 2015. aastal. See tähendab, et 92 protsenti annetustest kulub otseselt patsientide raviarvete tasumiseks.
Fond on alates 2015. aasta algusest tulumaksusoodustusega sihtasutuste ja MTÜde nimekirjas.
Fond kogub annetusi nii pangaülekande teel, sularahas, pangakaardiga kui ka PayPali kaudu. Kõige suurem hulk annetusi laekus 2015. aastal jaanuaris, mais, augustis ja detsembris.

VALIK FONDI ETTEVÕTMISI 2015. AASTAL:

– Tutvustasime fondi missiooni ja võimalusi onkoloogidele kolmes Eesti suurhaiglas: Ida-Tallinna Keskhaiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja Tartu Ülikooli Kliinikumis.

– Tarmo Leinatamme mälestuskontsertidelt (Memory 2015) kogusime üle 5000 euro.

– Valimispäeval 1. märtsil kogusime parteipidudel ja valimisjaoskondades annetustena 3500 eurot.

– Kevadel viisime läbi erikampaania Mustvees elava Alar Tupi melanoomiravi toetuseks. Ravi maksis üle 100 000 euro ning Alar elab tänu sellele täisväärtuslikku elu.

– Kogusime annetusi paljudes suuremates kaubanduskeskustes, teiste hulgas Viru keskuses, Rocca al Mare keskuses, Kristiine keskuses, Ülemiste keskuses ja Stockmannis.
– Viisime tänavatel läbi annetama kutsuva kampaania, kus osales muusik Lea Lion Dali.

– Liitusime Heateo Sihtasutuse keskkonnaga Armastanaidata.ee.

– Korraldasime üleriigilised heategevustalgud, kus kogusime annetusi üheaegselt ligi sajas Eestimaa punktis. Talgutelt laekus nädalaga üle 44 000 euro annetusi.

– Mitmed inimesed palusid oma sõpradel ja tuttavatel juubelikingi raha fondi annetada.
– Kogusime annetusi paljudel suvefestivalidel, teiste hulgas Viru Folgil, Viljandi Folgil, Õllesummeril, Tallinna Merepäevadel, Weekend Festivalil, Arvamusfestivalil jm.
– Osalesime Alexela Eesti korvpalli meistriliiga mängudel, kogudes annetusi ja viies läbi heategevuslikke oksjone.
– Kutsusime jõulude ajal ettevõtjaid ja eraisikuid loobuma tarbetutest jõulukinkidest ning annetama selle asemel vähihaigete heaks. Detsembris 2015 laekus fondi 120 000 eurot.
– Müüsime kaubandusvõrgus ligi 10 000 heategevuslikku helkurit.

2016. AASTA

2016. aastal on vähiravifondi “Kingitud elu” eesmärk jätkata oma senist missiooni, kindlustades hädavajaliku ja õigeaegse moodsa ravi ning elamise ja tervenemise võimaluse kõikidele Eesti vähihaigetele, kelle jaoks haigekassa vahendeid ei jätku.
Annetusi aitab koguda üle saja vabatahtliku.
2016. aasta esimeses pooles on abitaotluste arv veelgi kasvanud, pannes fondile järjest suurema vastutuse, kuid samas andes ka suurema võimaluse kinkida lootust ja elupäevi suuremale hulgale Eesti inimestele.
Fond kutsub kõiki eestimaalasi üles hakkama fondi püsiannetajateks, panustades vähihaigete heaks iga kuu endale jõukohase summaga. Vaid üheskoos saame kinkida elupäevi absoluutselt kõikidele abivajajatele.

Fondi 2015. aasta aruande koos audiitori otsusega leiad SIIT.

Kui seni vajasime iga taotluse puhul täidetud taotlusvormi mõlemalt, nii patsiendilt, kui ka tema raviarstilt (lisaks saatis raviarst ka epikriisi/haigusloo ning ravimi hinnakalkulatsiooni), siis nüüd teeb taotluse ainult patsient.

Kuid patsiendi taotlusega peab nüüdsest olema kaasas raviarsti poolt allkirjastatud suunamiskiri (lisaks epikriisile/haigusloole ja hinnakalkulatsioonile).

Raviarsti suunamiskiri (võib olla ka haigusloo osa ehk täiendav lõik haigusloost) peab sisaldama konkreetseid vastuseid järgnevatele küsimustele:
   

• millist ravimit, millises koguses ja kui pikaks ajaks patsient vajab ning kui palju see maksab?
• milline on patsiendi tervislik seisund ja võime ravikuuriga alustada?
• milline on patsiendile määratud ravikuuri soovitud mõju Patsiendi tervisele ja elukvaliteedile

   
Muudatustega soovime luua olukorra, kus patsiendid teevad edaspidi fondi poole pöördudes oluliselt informeerituma otsuse. Et nad teaksid, millist ravi arst neile soovitab, kui palju see maksab ja mida see ravi neile reaalselt võib anda.

Edaspidi otsustab patsient arstilt saadud suunamiskirja põhjal, kas hakkab fondilt abi taotlema või mitte. 

Kuidas abi taotleda? Loe täpsemalt SIIT.

„Täname igat annetajat, fondi vabatahtlikke ja kontsertide korraldajaid. Üheskoos kinkisime mitmele inimesele lootust ja täisväärtuslikke elupäevi,” ütles vähiravifondi juhataja Toivo Tänavsuu.

Annetusi kasutab „Kingitud elu” selleks, et toetada nn mittekulutõhusaid vähihaigeid, kelle raviks ei jätku haigekassa vahendeid. Kahe aasta jooksul on fondilt abi saanud kokku üle 90 eestimaalase vanuses 20-83. Fondi ülalpidamiseks kulub vaid kaheksa protsenti annetustest.

Seni on fond saanud toetada kõiki, kes abitaotlusega fondi poole on pöördunud ning kuuluvad fondi sihtgruppi. Kuid käesoleval aastal on fond seoses rekordilise taotluste arvu tõttu väga suure surve all.
Tänavu on fondilt abi saanud juba üle 30 inimese, kelle ravisse on fond panustanud üle 400 000 euro.

Näiteks juunis jätkas „Kingitud elu” 67-aastase Tallinna mehe leukeemiaravi toetamist, panustades selle jätkumisse ligi 12 000 eurot. Fond on saanud mehele hädavajaliku ravi garanteerida juba terve aasta.

Rakveres elavale 62aastasele naisele võimaldab fond aga soolevähiravimi Vectibix, panustades selleks 7400 eurot. „Olen vähiga võidelnud alates 2014. aasta jaanuarist, mil uuringute diagnoositi soolevähk. See oli mulle täielik šokk, sest kuni selle ajani olin arstidega kokku puutunud vaid kahte poega sünnitades ja paari sporditraumana juhtunud luumurru tõttu. Olen kogu elu pidanud oluliseks tervislikke eluviise, liikumist ja omakasvatatud puhast eestimaist toitu, aga haigus ei hoolinud sellest,” räägib naine.
Naisele tehti haiglas mitmesugust ravi, kuid viimaks haigekassa võimalused ammendusid.

„„Kingitud elu” toetusena teoks saav ravi aitab mul loodetavasti veel võimalikult kaua täita rolli elus, mida olen kõige tähtsamaks pidanud: abikaasa, ema ja vanaemana pühenduda oma perekonnale. Eraldi võetuna on need ehk kõik ju väikesed asjad: jõulude, sünnipäevade või koolilõppude ühised tähistamised, kaasa elamine pojapoegade pallimängudele ja kontsertidele, ühised toimetamised maakodus ja aias, igapäevaste rõõmude ja murede jagamine. Aga just sellised lähedastega koos veedetud ajad ongi elus meie pere jaoks kõige olulisemad,” lisab naine.

Raplas elavat 42-aastast väikelapse ema Vilve Kukke, kelle haigusloost kirjutas 15. juuni Eesti Ekspress („Väikese Karlose suur mure: kas emme ei saagi enam terveks?”) toetab vähriavifond „Kingitud elu” esialgu ligi 9000 euroga melanoomiravimi Opdivo kättesaamisel.

„Kutsun kõiki eestimaalasi fondi kaudu vähihaigeid toetama jõukohase püsiannetusega – olgu selleks 1 euro või 100 eurot kuus. Iga euro vähiravifondis „Kingitud elu” pikendab kellegi elupäevi. Vaid üheskoos saame kinkida veel ühe õlekõrre kõikidele, kes seda vajavad,” ütles Tänavsuu.

Oksjonitele panustasid vähihaigete heaks korvpallinänni peaaegu kõik liigas mänginud klubid ning palluritest Gregor Arbet, Sten-Timmu Sokk, Rain Veidemann, Siim-Sander Vene, Indrek Kajupank jt. Suure hulga oksjonikaupa andis heategevuseks Fifaa, veidi panustas ka Sportland.

„Suur tänu igale annetajale, oksjonitel osalejatele, Fifaale ja Sportlandile, kõikidele klubidele, nänniga panustanud palluritele, Eesti korvpalliliidule ning fondi vabatahtlikele. Teie kõigi toetus oli tuntav ja soe. Üheskoos kinkisime mitmele inimesele täisväärtuslikke elupäevi,” ütles vähiravifondi „Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu.

Eesti korvpalliliidu ja vähiravifondi „Kingitud elu” koostöö jätkub ka sügisel, mil stardib Eesti korvpalli meistriliiga uus hooaeg.

14. mail sai vähiravifond „Kingitud elu” annetada ühtaegu ligi 50 kaubandussõlmes üle Eesti: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares, Viljandis, Jõgeval jm.

Ligi 70 vabatahtlikku, teiste hulgas ministrid Kristen Michal ja Marina Kaljurand ning rahvasaadikud Viktoria Ladõnskaja, Jaak Madison, Jüri Ratas, Martin Kukk, Kalle Palling, Siret Kotka, Martin Repinski, Kalle Laanet ja Andres Ammas kogusid ühe päevaga annetustena üle 80 kilogrammi sularaha.

Lisaks käisid fondi kogumiskastid veel Lennart Meri konverentsil, suurõppusel Kevadtorm ning muuseumiööl Tallinna Tehnikaülikoolis jm.

„Suur tänu kõikidele annetajatele, vabatahtlikele abilistele ja pöidlahoidjatele. Teie abiga kindlustame jätkuvalt, et keegi ei jää haigekassa toe kadumisel ilma hädavajalikust ravist, sellega seotud lootusest ning võimalusest elada täisväärtuslikku elu oma lähedaste keskel,” ütles „Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu.

49-aastasel Tartu pereisal Erik Saarel aitas „Kingitud elu” märtsis käima lükata metastaatilise kopsuvähi ravi. 4800 eurot kuus maksvat ravimit ei rahasta haigekassa.
Ravi toimib hästi, kasvaja on vähenenud ning enamik metastaasikoldeid kadunud. Mees teeb 30 000 sammu päevas ja osales läinud nädalavahetusel koguni Tartu 56-kilomeetrisel rattamaratonil.

„Kõik on hästi ja enesetunne on jätkuvalt hea. Raviarsti soovitust sõita oma sõitu ja kulgeda rahulikult „tädikestega” kusagil tagapool suutsin täita ainult kuni Nõoni. Peale seda enam ei kannatanud teistele selg ees vastu sõita ning ühinesin ülejäänud liiklusega. Seekord siis 595. koht, mis „maitseb” teadaolevatel põhjustel oluliselt paremini kui minu eelmiste sõitude paremad tulemused,” ütles Erik.

Sel aastal on fondilt abi saanud juba üle 30 eestimaalase.

Mais toetas „Kingitud elu” 55-aastast naist, aidates tal kätte saada leukeemiaravimi Imbruvica, mille hind kolmeks kuuks küündib ligi 12 000 euroni. Naine panustas ise oma ravisse 3000 eurot.

65-aastasel mehel ja 70-aastasel naisel aitas fond alustada soolevähiravi preparaadiga Stivarga, mille ühe kuu maksumus küündib 2600 euroni ning mis pole samuti haigekassa soodusravimite nimekirjas. Naine katab ise oma ravi maksumusest umbes kolmandiku, mees lausa poole.

Eelmainitud 70-aastase naine peab Põlvamaal pensionipõlve. Tal on kolm last ja kuus lapselast ning vähk diagnoositi tal juba 2000.aastal. Tänu arstide pingutusele ning patsiendi enda positiivsele suhtumisele saadi haigus kümneks aastaks kontrolli alla. See võimaldas elada täisväärtuslikult ning töötada täiskoormusel pensionini. Ent siis tuvastati haiguse metastaasid ning tänaseks on keemiaravi võimalused naise jaoks ammendunud.

Naise tütar kirjeldab: „Pärast seda tekkis raske olukord, kui ema raviarst pidi teatama, et haigekassa poolt rahastavaid ravimeid enam ei leidu. Vajalik ravim on olemas aga selle soetamiseks tuleb leida endal vahendid või jääda lihtsalt ilma asjakohase ravita.
Selline olukord on äärmiselt kurb, seda enam kui inimesel on nii tugev tahe haigusega võidelda. Ilma vähiravifondi toeta oleksid olnud valikud väga rasked. Elu on elamist väärt.”

Lisaks garanteerib fond esialgu kolmeks kuuks ravimi Sutent neeruvähiga võitlevale 59-aastasele mehele, kes töötab automehhaanikuna ning on tegelenud professionaalsel tasemel spordiga. „Kingitud elu” toetab meest, kellel on kaks last ja üks lapselaps ligi 6500 euroga.

Mehel diagnoositi vähk aasta tagasi ning see on organismis edasi arenenud.
Mehe pereliige ütleb: „Seistes silmitsi sellise kurbusega, küsib igaüks: miks just minu peres see juhtus? Väga raske on kõrvalt vaadata, kuidas lähedane inimene kannatab, ilma et saaksid kuidagi teda aidata. Praegu on olemas ravim, mis on aitaks haigel selle haigusega hakkama saada. Elada täisväärtuslikku elu, käia tööl, veeta õnnelikult aega perega ja nautida, kuidas pojapoeg kasvab. Kuid kahjuks see ravim on kallis ja meie pere ei suudaks selle eest maksta.”

Ühtlasi jätkab vähiravifond Põlvas elava kuue lapse vanaema Anika Mõrdi toetamist, kelle rinnavähiravi toetuseks on „Kingitud elu” saanud viimastel kuudel suure hulga lisaannetusi.

Viimasena võimaldas fond maikuus 54aastasele naisele kopsuvähiravimi Xalkori, mis maksab 4800 eurot kuus.

Vähiravifond „Kingitud elu” jätkab aktiivselt annetuste kogumist ka suvistel rahvaüritustel, kutsudes kõiki eestimaalasi üles hakkama fondi püsitoetajateks: igaüks talle jõukohase summaga – olgu 1 euro või 100 eurot kuus.

Fondi tegevuskulud on jätkuvalt alla 8 protsendi kõikidest annetustest.

Vahvlihaldjad on kahe noore neiu Liisel Vellendi ja Kadi Kruusi algatatud ettevõte, mis pakub nostalgilisi nõukogudeaegsete masinatega küpsetatud vahvleid. Lühikese ajaga on ettevõte leidnud rahva seas sooja vastuvõtu, tüdrukud on müünud tuhandeid vahvleid päevas. Vahvlihaldjad on laatadel ja messidel juba müügikogemuse kätte saanud, kuid nüüd alustatakse heategevuslike müükidega.

Vahvlihaldjad panevad oma telgi püsti mitmel lähiaja üritusel. Esimene neist on SEB Maijooks, kust Vahvlihaldjad ootavad vahvlitele suurt menu ja fondile palju tulu.

Vahvlihaldjate üks eestvedajatest Liisel Vellend ütleb: ”Raskused võivad tabada ükskõik milliseid inimesi ning ükskõik millisel ajahetkel. Mitte keegi ei ole valmis lähikondlase raskeks haiguseks.” Vellend lisab, et praegusel hetkel puudutab vähk teda väga lähedalt, seega oli vaja leida lahendus, kuidas olukorraga toime tulla – see on ka põhjus, miks müüke korraldama hakatakse.

Vahvlihaldjate eduloost ja tegemistest ilmus hiljuti artikkel Eesti Päevalehes.

Rohkem informatsiooni leiab ka Vahvlihaldjate Facebooki lehelt.

Kogunenud annetustest toetab fond nende inimeste vähiravi, kelle jaoks ei jätku haigekassa vahendeid.

“Aianduskeskustes kogeb kevadeti erilist suminat ning positiivset energiat. Kutsusime inimesi üles kinkima ka vähihaigetele võimaluse saada sellest energiast osa – kinkida neile annetusega kaunima kevade – ning rõõm on tõdeda, et keskuste külastajad tulid selle üleskutsega kaasa,” ütleb “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu.

Tänavu on “Kingitud elu” toetanud juba 30 abivajajat, panustades nende ravisse üle 350 000 euro.

Kokku on fond kahe aasta jooksul kogunud annetustena ligi miljon eurot ning toetanud ligi saja inimest vähiravi, kinkides neile lootuse ja võimaluse elada täisväärtuslikku elu oma lähedaste keskel.

Fond kutsub kõiki eestimaalasi – sealhulgas eraisikuid, ettevõtteid, firmade ja asutuste töökollektiive ning muid organisatsioone – sel nädalal endale jõukohase panusega vähihaigete ravi toetama. Toetada saab sularahas, pangaülekandega, telefonikõnega ning PayPali (sh krediitkaardiga). Lisainfo SIIN.

Talgud päädivad laupäeval 14.mail, mil sadakond fondi vabatahtlikku – teiste hulgas valitsuse liikmeid ja riigikogulasi – koguvad annetusi umbes poolesajas kaubandussõlmes üle Eesti. Kaubanduskeskuste nimekiri avaldatakse fondi kodulehel lähipäevil.

Laupäeval aitavad annetusi koguda majandusminister Kristen Michal ja välisminister Marina Kaljurand. Rahvasaadikutest panustavad aega ja energiat Viktoria Ladõnskaja, Jaak Madison, Jüri Ratas, Martin Kukk, Kalle Palling, Siret Kotka, Martin Repinski, Kalle Laanet ja Andres Ammas.

Talgud käivad tegelikult juba hoosalt. Oma annetuse on kokku pannud Põhja-Tallinnas asuva Mudila lasteaia 5-6aastased lapsed ning USA Chicago ja Kesk-Florida eestlased. Vähihaigete heaks on kogutakse annetusi kaitseväe peastaabis ning üks fondi annetuskastidest sõitis isegi kaitseväe suurõppusele Kevadtorm.

Välisminister Marina Kaljurand korraldab vähihaigete heaks korjanduse sel nädalavahetusel aset leidval rahvusvahelisel Lennart Meri konverentsil.

“Oleme tänu lahketele annetajatele saanud kahe tegevusaasta jooksul aidata ligi sadat Eesti inimest. Absoluutselt kõiki on õnnestunud aidata, kes fondi poole on pöördunud ning kuuluvad meie sihtgruppi. Tahame seda imelist seeriat jätkata. Vaid üheskoos, igaüks endale jõukohase panusega – olgu selleks 1, 5, 10 või 100 eurot – saame kindlustada hädavajaliku ravi, lootuse ja võimaluse elada kõikidele kaasmaalastele ka 2016.aastal,” ütles “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu.

Vähiravifondi “Kingitud elu” heategevustalgud toimuvad teist aastat järjest. Eelmisel aastal laekus fondi talgunädala jooksul ligi 50 000 eurot.

Fond toetab vähihaigeid, kelle raviks ei jätku haigekassa vahendeid. Ainuüksi sel aastal on fondilt abi saanud rohkem ligi 30 inimest, kelle vähiravisse on fond panustanud üle 300 000 euro.

Talgutega seoses on jätkuvalt teretulnud vabatahtlike abi. Firmadesse ja töökollektiividesse saab fond sel nädalal saata annetuskaste korjanduse kokkupanemiseks. Info ja registreerumine: info@kingitudelu.ee.

Selle aasta esimese kolme ja poole kuu numbrid on rekordilised, sest näiteks terve eelmise aasta jooksul toetas „Kingitud elu” 50 inimest, kelle ravisse panustas kokku 470 000 eurot.

„Fondi poole pöördub järjest rohkem inimesi, mis seab meile suure vastutuse aga ka võimaluse kinkida võimalikult paljudele Eesti inimestele lootust ja elu. Vaatamata sellele, et fond on surve all, oleme tänini suutnud aidata absoluutselt kõiki, kes on fondi poole pöördunud ja kuuluvad fondi sihtgruppi – selle eest suur tänu meie annetajatele,” ütles vähiravifondi juhataja Toivo Tänavsuu.

Tänavu toetust saanud 25 inimesest noorim on 43-aastane, vanim 79-aastane. Fondi poole pöördunud inimesed elavad üle Eesti ning umbes pooled abisaanud räägivad emakeelena vene keelt.

Munasarjavähki põdevale 48-aastasele naisele ja emakakaelavähki põdevale 56-aastasele naisele aitas vähiravifond „Kingitud elu” tänavu soetada ravimi Avastin.
„Kinkisite suurt lootust edasi elamiseks ja andsite uut jõudu haigusega võitlemiseks. Peaasi selles olukorras on usk endasse, positiivsus ja tuntav toetus ümber olevatelt inimestelt. Fondi abi meie perele on hindamatu,” kirjeldas 56-aastane naine.

Juba alates eelmisest suvest toetab fond igakuiselt ligi 4800 euroga kilpnäärmevähiga võitlevat 59-aastast Lääne-Virumaa meest, kelle haigus püsib tänu ravimile Caprelsa kenasti kontrolli all.

Leukeemiaravimi Imbruvica on tänu fondile saanud ainuüksi sel aastal viis inimest, neli meest ja üks naine. Kusjuures ühte 67-aastast meest on fond toetanud juba kolm korda ning 66-aastast meest kaks korda. Ravi, mis maksab ligi 6000 eurot kuus toimib hästi ning mehed saavad loota fondi abile.

49-aastast rinnavähiga naist on „Kingitud elu” tänavu samuti toetanud juba kaks korda kokku enam kui 35 000 euroga ja ravi toimib hästi. Naine panustab ka ise oma ravisse mitu tuhat eurot.

Fondilt on melanoomiga võitlemisel tänavu abi saanud kolm naist vanuses 64-68. Tegemist on ühe moodsaima ja kalleima melanoomiravimiga Keytruda. Fond on alates eelmisest suvest aidanud seda osta paljudele eestimaalastele, kuid erinevalt teistest ravimitootjatest pole Keytruda tootjafirma MSD olnud nõus fondile märkimisväärselt hinnas vastu tulema.

Ühte naist kolmest, 66aastast narvalannat Svetlanat on ravim seejuures aidanud nii palju, et juba alates jõuludest on Svetlana käinud arsti vastuvõttudel omamata ühtki kaebust, mida võiks seostada haigusega. Nii raviarst kui patsient on ettevaatlikult optimistlikud ning võimalus on haigusest ka sajaprotsendiliselt terveneda.

Veel on fond tänavu aidanud näiteks 50aastast põlvalannat Anikat ravimi Perjeta soetamisel, panustades selleks 9000 eurot. Ning 56-aastast naist soolevähiravimi Stivarga soetamisel.

2013. aasta augustis viidi naine soolesulgusega haiglasse. Diagnoosiks pandi käärsoole pahaloomuline kasvaja. „See oli täielik šokk meie perele. Ema on olnud terve elu väga tervislike eluviisidega, ei joo ega suitseta, teinud sporti ja igati positiivne ning rõõmus inimene. Ja see oli siis autasu. Ma ei suuda mitte kundagi unustada ema nägu kui läksin teda esimest korda intensiivi vaatama,” kirjeldas naise tütar.

Järgnes rida halbu uudiseid: siirded maksas ja kopsus ning kahjuks polegi enam ühtegi ravimit, mida haigekassa korvaks. „Kui ma vaatan ema, siis ma ei saa arugi, et ta oleks haige. Aga kahjuks on ta Eesti riigi silmis ikkagi nii haige, et tema edasist ravi enam ei toetata.”

„Sel hetkel teadsime kohe, et pöördun „Kingitud Elu” fondi poole, kuna olen olnud nende tulihingeline kaasaelaja ja toetaja algusest peale. Ema jaoks on olemas ravim Stivarga, mis maksab 5200 eurot ja selle eest saab kahe kuu annuse. Saime koheselt fondist ka positiivse vastuse, et nad toetavad esmase ostu puhul ja kui ravim töötab, siis ka edaspidi. Ma ei teagi, mis on olulisem – kas raha või see, et läbi fondi saavad inimesed tagasi uue lootuse ja elujõu, et edasi minna. Vähemalt meie pere sai küll uue hingamise. Ta on super ema ja vanaema ning see ravim peab töötama, see lihtsalt peab töötama…”

Valgas elavat 49aastast maovähiga meest toetab „Kingitud elu” ligi 6500 euroga. Kuid mees palub eestimaalastelt abi omaosaluse tasumisel. Kokkuleppe kohaselt peab mees oma ravisse ise panustama kolme kuu jooksul iga kuu 150 euroga. Kes soovib meest omaosaluse tasumisel aidata, saab teha fondi pangakontole ülekande selgitusega “49aastasele abisaajale”.

Vähiravifond „Kingitud elu” jätkab aktiivselt annetuste kogumist ja kutsub kõiki eestimaalasi üles hakkama fondi püsitoetajateks: igaüks talle jõukohase summaga – olgu 1 euro või 100 eurot kuus. „Vaid üheskoos saame kindlustada hädavajaliku lootuse ja abi kõikidele eestimaalastele, kelle tarvis ei jätku haigekassa vahendeid,” ütles Toivo Tänavsuu.

Aprillis kogub fond annetusi laupäeviti Hansaplanti ja Hortese aianduskeskustes ning Eesti korvpalli meistriliiga playoff mängudel.

Hetkel käib ka vähiravifondi „Kingitud elu” heategevuslik presidendi vastuvõtu kleitide oksjon, kust on võimalik soetada väga kauneid disainerkleite väga soodsate hindadega. Vaata pakkumisi SIIT.

Kõik unikaalsed disainerkleidid, aksessuaarid ja ehted paneb vähiravifond aprillis internetis heategevuslikule oksjonile, tehes selles korraldamisel koostööd moekunstnik Hanna Korsari ateljeega.

Kogu oksjonitulu läheb vähiravi toetuseks – et Eesti vähihaigetel, kelle raviks ei jätku haigekassa raha, oleks võimalik elada täisväärtuslikku elu oma lähedaste keskel.

Poliitik Kadri Simson annab abivajate heaks Arne Niidu valmistatud türkiissinise „lumekuninganna Elsa” kleidi, mida kandis 2015. aasta presidendi vastuvõtul.

„Palusin moekunstnik Arne Niidul luua kleidi, mis täidab ruumi ja mille kandmine paneb pea uhkelt püsti hoidma. Kui ma seda vastuvõtul kandsin, sain hiljem päris mitme väikese tüdruku emalt tagasisidet, et nende tütrele meeldis minu kleit kõige rohkem, sest oli nagu muinasjutust,“ rääkis riigikogu keskfraktsiooni esimees Kadri Simson. „Otsustasin just selle kleidi oksjonile annetada, sest pole ühegi teise kleidi kohta rohkem kiidusõnu saanud. Ja see kleit kannab minu jaoks isiklikult lootuse sõnumit, et parem on veel ees.“

Ettevõtja Anna-Greta Tsahkna loovutab heategevuseks samuti säravaima kleidi oma vastuvõttude kollektsioonist. Hanna Korsari poolt 2014. aasta vastuvõtuks valmistatud kleit on säravast kangast, kuid väga minimalistlik. „Loodan väga, et see kleit toob kapis seismise asemel rõõmu nii uuele kandjale kui ka annab väikese panuse abivajajate raviks,” ütles Anna-Gretha Tsahkna.

Poliitik Heidy Purga annetab vähihaigete heaks Karolin Kuusiku poolt 2009. aasta vastuvõtuks tehtud kleidi, mis võib tema hinnangul sobida näiteks kevadistele koolilõpetajatele või oma ajatu disaini poolest ka julge naise garderoobi.

„Iga annetus on oluline. Mitte niivõrd rahasumma, vaid esmasjoones teadmine, et inimene ei ole enda mure ja hädaga üksi. See ehk ongi hetkel kõige põletavam teema Eesti ühiskonnas: inimesed peavad tundma, et omad neid ei jäta,” sõnas Heidi Purga.

Lauljatar Lenna Kuurmaa panustab abivajate heaks oma värskeima minimalistliku ja naiseliku vastuvõtukleidi, mille valmistas Pille Küngas.

„Nii uhkeid üritusi, nagu presidendi vastuvõtt, toimub mul heal juhul korra aastas. Kurb oleks kleiti niisama kappi seisma jätta. Suurima heameelega annetan selle heategevuseks,” ütles Lenna Kuurmaa.

„Annan oksjonile 2010. aasta klassikalises stiilis vastuvõtukleidi, millel on all ääres sini-must-valge täiendus Aldo Järvsoolt,“ kirjeldas muusik ja festivalikorraldaja Astrid Nõlvak. „See kleit on minu jaoks erilise tähendusega ja mind rõõmustanud, mistõttu annan selle heameelega edasi, et see vähihaigetele abi ja rõõmu võiks tuua.“

Kõigil, kes soovivad veel midagi väärtuslikku ja kaunist oma garderoobist heategevuseks annetada, palub fond sellest teada anda e-posti aadressil info@kingitudelu.ee kuni 10. aprillini.

Oksjon käivitub 11. aprillil ning sellest annab vähiravifond eraldi teada.

„Kaunid kleidid ja aksessuaarid kapi varjust välja ja pöörame nad koos inimeste eluks! Kutsun kõiki daame midagi väärtuslikku abivajajate heaks panustama või siis soetama endale oksjonilt garderoobi või kooli lõpetamiseks midagi eriti eksklusiivset, ainulaadset ja meeldejäävat,” ütles vähiravifondi “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu.

Vähiravifond „Kingitud elu” on 2016.aastal juba toetanud rohkem kui 20 inimest, panustades nende hädavajalikku vähiravisse üle 150 000 euro.

Erik vajab ravimit Xalkori, mis maksab ligi 5000 eurot kuus ning mida ei finantseeri haigekassa. Vähiravifond „Kingitud elu” aitas möödunud nädalal mehel ravi käima lükata ning kogub tema ravi tarvis aktiivselt lisaraha.

Erik kirjutab: „Olen tavaline 49-aastane Eesti mees, põline tartlane, kes on eluaeg pidanud oma tervisest lugu, olnud spordiga sina peal ja kelle jaoks on pereväärtused kõige tähtsamad elus. Mul on armastav abikaasa ning kaks väikest tütart (4- ja 11-aastased).

Paraku aga ei lähe kõik elus alati nii nagu ise sooviksid. Saatusel oli plaan meie pereidüll lõhkuda, tuua juurde katsumusi ja raskusi. 2015. aasta sügisel tekkis mul ärritus kurgus, mis avaldus kergete köhatuste näol. Kuna suitsumees ma ei ole, siis pidasin seda jahedate ilmade süüks, sest meie kliimavööndis on sellised ilmingud üsna levinud. Tegelesin igapäevaste toimetuste ja asjadega rahulikult edasi, sest erilisi vaevusi, peale väikese väsimuse, ma ei täheldanud.

Pärast jõule otsustasin end siiski perearstile näidata, sest paremale poole kaenla alla oli tekkinud kerge valu. Perearst kuulas mu kopse ja suunas röntgenisse. Kopsu röntgenpilt näitas täielikku varjustatust. Mul lõi esimest korda „tuluke“ põlema, et midagi võib olla väga halvasti. Mind suunati EMOsse, kus arstid arvasid, et asi on väga tõsine ja tuleb kohe haiglasse jääda.

Haiglas diagnoositi vedelik paremas kopsus, mille põhjustas umbes kuuesentimeetrise läbimõõduga pahaloomuline kasvaja. Ribide vahelt viidi mu rindkeresse voolik, millega võeti lõpuks välja neli liitrit vedelikku. Sain lõpliku kinnituse, et mu paremas kopsus on vähkkasvaja, mille väiksemad siirded on ka vasakusse kopsu jõudnud.
Ühe hetkega varises kogu maailm kokku. Peast kerisid läbi kõik võimalikud variandid alates loobumisest lõpetades tervenemisega. See tundus nii ebaõiglane ja ebaaus. Mille eest ja miks just mind karistati?

Tänu oma kallile abikaasale suutsin ma oma masendusest siiski välja tulla ja hakata elu nägema hoopis teisest vaatevinklist. Varem esikohal olnud materiaalsed väärtused asendusid pigem vaimsetega. Mind aitas ruttu normaalse elu juurde tagasi ka elutahe ja kohene füüsilise vormi taastamine. Oma haiglas veedetud aja veetsin Maarjamõisa treppe ja koridore „alistades“.
13. jaanuaril sain haiglast koju. Nädalakese taastusin kodus ja edasi suunati mind juba onkoloogiasse dr. Peeter Padriku juurde, kus sain teada oma haiguse täpse nimetuse – kartsinosarkoom. See tundus kõik peavõiduna negatiivses tähenduses, sest haigus, mis mul avastati, on üliharuldane. Kartsinoomi esinevat 1% ja sarkoomi 0,1% kopsuvähi juhtumitest.

Dr. Padrik määras mulle meie esimesel kohtumisel minu esimese keemiaravi, mida standardprotseduurina tehakse kõikide kopsuvähi juhtumite korral. Kuna mu haigus on haruldane ja standardseid ravivariante pole, soovitas ta mul tellida ka molekulaarbioloogilise uuringu, mida tehakse ainult Belgias ja mis maksab 2580 eurot. Selle raha pidin leidma ise, sest haigekassa seda ei rahasta.

Uuringu tegemine oli ainuõige otsus, sest tänu sellele saime teada ravivormi ja ravimid, mis võiksid mind aidata ja tervenemiseni viia. Jäid ära standardprotseduurid keemiaravis ja minu teised organid ja tervis ei saanud viimaste toimel kannatada.

Paraku ei olnud minu „jackpot“ selle kalli uuringu tellimisega veel küllalt täiuslik. Tuli välja, et ka ravim Xalkori, mida antud uuringu tulemusel võtma peaksin, maksab väga palju – ligi 4800 eurot kuus. Ning siingi ei suuda haigekassa mind aidata.

Õnneks aitab mind vähiravifond „Kingitud Elu“, mis tasub suurema osa minu ravimite eest. Eriline tänu dr. Padrikule, Toivo Tänavsuule ja tema kadunud emale – Hille Tänavsuule, tänu kellele see fond üldse loodi ja tänu kellele elan ma tänasel päeval normaalset ja peaaegu täisväärtuslikku elu, olgugi et mu haigus ei ole veel mitte kusagile kadunud. Xalkoril puuduvad ka võrreldes tavalise keemiaraviga igasugused kõrvalnähud. Viimane röntgenpilt näitas, et kopsu varjustatus on isegi vähenenud.

Minu arvates on see täielik ebaõiglus, kus inimene, kes on terve elu tööd teinud ja riigile makse tasunud, jääb ühel hetkel toetuse ja abita.”

Kuidas saab Erikut aidata?
Eriku ravi heaks saab annetada pangaülekandega fondi kontole (selgitusse märkige “Erikule”)

Maksesaaja:
SA Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud Elu
Swedbank: EE212200221059073061
SEB: EE211010220228917224
LHV: EE137700771001442514
Danske: EE133300332166860001
Nordea: EE591700017003638161

Foto: Tiit Blaat /Delfi

TÄIENDUS: Pereisa Eriku toetuseks on kogunenud 28 312 eurot

14.märtsil tegi vähiravifond “Kingitud elu” üleskutse toetada 49-aastase Tartu pereisa Erik Saare võitlust kopsuvähiga.
23. märtsi õhtupoolikuks olid sajad Eesti eraisikud ja ettevõtted panustanud Eriku ravi tarvis fondi kokku 28 312 eurot.
Tänuväärne toetus kindlustab Erikule kopsuvähiravimi Xalkori pooleks aastaks.
Fond tänab kõiki annetajaid ning lõpetab praeguseks aktiivse kogumise Eriku heaks.

Jälgime Eriku ravi edaspidist kulgu ning hoiame sellega fondi kodulehe kaudu kursis ka kõiki annetajaid ja pöidlahoidjaid.

Laekunud annetustest toetab fond vähihaigeid, kelle hädavajalikuks raviks haigekassal raha ei jätku.

„Veebruaris olid rahvusooperis kaksteist väga tähtsat etenduse vaheaega, mille jooksul said külastajad kinkida abivajajatele annetusega elupäevi. Suur rõõm on nii paljudest toredatest kohtumistest nii teatri fuajees kui ka Vabaduse väljaku paraadil,“ ütles vähiravifondi „Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu. „Täname igat annetajat ning rahvusooperit avatud uste eest. Sellist Eestit, kus abivajajat märgatakse, me tahtsimegi.“

Rahvusooper kingib viieteistkümnele veebruaris pangaülekande teel fondi panustanud inimesele tänutäheks teatripiletid kahele. Loosi tulemusel piletid saavate inimeste nimekiri on lisatud teate lõppu.

2015. aastal toetas „Kingitud elu” 50 eestimaalase vähiravi kokku ligi 470 000 euro ulatuses. Sel aastal on „Kingitud elu” kahe kuuga õla alla pannud juba 14 inimese ravile summas üle 150 000 euro. Keegi pole jäänud toetuseta, kes abi on taotlenud ning kuulub fondi sihtgruppi.

Teatripileti kahele saavad järgmised annetajad. Palume nimekirjas olevatel inimestel helistada fondi telefonil 5276004.

Kaja K.
Aksana K.
Karl Martin S.
Piret V.
Irina P.
Tiina P.
Erni J.
Maret R.
Boriss U.
Erki M.
Anne S.
Anne K.
Rita D.
Taivo K.
Maarja T.

„Eesti Vabariigi 98. sünnipäev ehk 24. veebruar on pidupäev, kus me kõik tähistame oma riigi olemasolu. Samalaadse emotsiooni saab vähihaige inimene igast juurde võidetud päevast, mille saab veeta oma lähedaste keskel,” ütles vähiravifondi „Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu. „Vähiravifond „Kingitud elu” tegutseb kolmandat aastat selle nimel, et keegi ei jääks hädavajaliku ravita ning elamise võimaluseta. Üheskoos – kes ühe-, kes kümne-, kes sajaeurose annetusega – saame kindlustada, et kelleltki ei rebitaks käest viimast õlekõrt. Iga annetaja saab ise natuke paremaks ja teeb paremaks terve Eesti.”

Eelmisel aastal toetas „Kingitud elu” 50 abivajajat vanuses 36-83, panustades nende ravisse kokku ligi pool miljonit eurot. Kuid sel aastal on abivajadus veelgi suurenenud: fond on tänavu saanud toetada juba 12 inimest, panustades nende ravisse üle 150 000 euro.

„Jätkuvalt pole mitte ükski inimene, kes fondi poole on pöördunud ja meie sihtgruppi kuulub, jäänud toetuseta. Selle eest suur tänu kõikidele fondi annetajatele, toetajatele ja vabatahtlikele,” märkis Tänavsuu.

Viimastel nädalatel on fond õla alla pannud mitme inimese hädavajalikule ravile.
79-aastasel naisel aitab fond osta leukeemiaravimi Imbruvica, panustades selleks üle 11 000 euro. Naise kasutütar ütleb, et kasuemal on nüüd lisaks temale ka juba neli lapselast, kes temast kõik väga hoolivad. „Ei ole saanudki talle piisavalt kõike pakkuda, mis meelel on olnud, aga kui nüüd fondi abiga mõned väärtuslikud lisa-aastad saaks kinkida – see on midagi kirjeldamatut!”

43-aastasele naisele võimaldab fond jämesoolevähiravimi Erbitux, mille maksumus küündib üle 7000 euro. „Enda jaoks paluda on alati natuke häbi. Ma ei arvanud, et see minuga juhtub aga nüüd olen nii-öelda asjaolude pantvangis: kaks aastat juba võitlen elu eest. Fondi toetus tähendab minu väikese tütre jaoks seda, et tal on veel ema. Hiljuti küsis ta minu käest: „Ema, miks sa nii kaua haige oled?” Ma seletasin, et see on selline raske haigus. Ta ütles: „Tahan, et seda mitte kunagi mitte kellelgi ei oleks!” Vot niimoodi ta minu elu hoiab. Peidan oma füüsilist valu ja tean, et alla anda ei tohi. Veel kord tänan teie töö eest!” rääkis naine.

Samuti saavad said fondist abi soolevähiga 60-aastane ja 69-aastane mees ning maovähiga 49-aastane mees. Esimesele kahele aitab fond hankida ravimi Vectixix, teisele ravimi Sutent. 69-aastane mees, keda fond toetab kuni 13 000 euroga, ütleb, et fondi toetus tähendab talle võimalust olla oma abikaasaga, laste ja lastelastega koos nende argimuredes ja -rõõmudes, olla toeks nõuga ja jõuga.

Paljude toetajate abiga kindlustab „Kingitud elu” ka rinnavähiravi 49aastasele põlvalannale Anikale, kes rääkis oma võitlusest raske haigusega 11 .veebruari Maalehes.

Vähiravifond „Kingitud elu” kogub vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril avalikult annetusi Vabaduse väljakul kaitseväe paraadil. Fond kutsub kõiki eestimaalasi üles jõukohase annetusega vähihaigetele elupäevi kinkima. Annetada saab nii sularahas, pangakaardiga kui ka telefonikõnega. Avatud on ka kontod viies pangas (vt www.kingitudelu.ee/toeta).

„Eesti Vabariigi 98. sünnipäev ehk 24. veebruar on pidupäev, kus me kõik tähistame oma riigi olemasolu. Samalaadse emotsiooni saab vähihaige inimene igast juurde võidetud päevast, mille saab veeta oma lähedaste keskel,” ütles vähiravifondi „Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu. „Vähiravifond „Kingitud elu” tegutseb kolmandat aastat selle nimel, et keegi ei jääks hädavajaliku ravita ning elamise võimaluseta. Üheskoos – kes ühe-, kes kümne-, kes sajaeurose annetusega – saame kindlustada, et kelleltki ei rebitaks käest viimast õlekõrt. Iga annetaja saab ise natuke paremaks ja teeb paremaks terve Eesti.”

Eelmisel aastal toetas „Kingitud elu” 50 abivajajat vanuses 36-83, panustades nende ravisse kokku ligi pool miljonit eurot. Kuid sel aastal on abivajadus veelgi suurenenud: fond on tänavu saanud toetada juba 12 inimest, panustades nende ravisse üle 150 000 euro.

„Jätkuvalt pole mitte ükski inimene, kes fondi poole on pöördunud ja meie sihtgruppi kuulub, jäänud toetuseta. Selle eest suur tänu kõikidele fondi annetajatele, toetajatele ja vabatahtlikele,” märkis Tänavsuu.

Viimastel nädalatel on fond õla alla pannud mitme inimese hädavajalikule ravile.
79-aastasel naisel aitab fond osta leukeemiaravimi Imbruvica, panustades selleks üle 11 000 euro. Naise kasutütar ütleb, et kasuemal on nüüd lisaks temale ka juba neli lapselast, kes temast kõik väga hoolivad. „Ei ole saanudki talle piisavalt kõike pakkuda, mis meelel on olnud, aga kui nüüd fondi abiga mõned väärtuslikud lisa-aastad saaks kinkida – see on midagi kirjeldamatut!”

43-aastasele naisele võimaldab fond jämesoolevähiravimi Erbitux, mille maksumus küündib üle 7000 euro. „Enda jaoks paluda on alati natuke häbi. Ma ei arvanud, et see minuga juhtub aga nüüd olen nii-öelda asjaolude pantvangis: kaks aastat juba võitlen elu eest. Fondi toetus tähendab minu väikese tütre jaoks seda, et tal on veel ema. Hiljuti küsis ta minu käest: „Ema, miks sa nii kaua haige oled?” Ma seletasin, et see on selline raske haigus. Ta ütles: „Tahan, et seda mitte kunagi mitte kellelgi ei oleks!” Vot niimoodi ta minu elu hoiab. Peidan oma füüsilist valu ja tean, et alla anda ei tohi. Veel kord tänan teie töö eest!” rääkis naine.

Samuti saavad said fondist abi soolevähiga 60-aastane ja 69-aastane mees ning maovähiga 49-aastane mees. Esimesele kahele aitab fond hankida ravimi Vectixix, teisele ravimi Sutent. 69-aastane mees, keda fond toetab kuni 13 000 euroga, ütleb, et fondi toetus tähendab talle võimalust olla oma abikaasaga, laste ja lastelastega koos nende argimuredes ja -rõõmudes, olla toeks nõuga ja jõuga.

Paljude toetajate abiga kindlustab „Kingitud elu” ka rinnavähiravi 49aastasele põlvalannale Anikale, kes rääkis oma võitlusest raske haigusega 11 .veebruari Maalehes.

„Kui vähiravis on tähtis inimese enda panus tervislikesse eluviisidesse, on oluline ka riiklikku poliitikat õiges suunas juhtida,“ ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski.

„Ühegi riigi ravikindlustusvahendid pole piisavad ning need ei jõua kunagi järele ravimitööstuse innovaatilistele lahendustele. Arvestades süsteemi ülalpidamise vajadust, on tänast olukorda võimalik paremaks teha. Selles kontekstis on mul erakordselt hea meel, et viimastel aastatel on Eestis tekkinud mitmeid heategevuslikke algatusi. Arvan, et „Kingitud elu” on üks väljapaistvamaid ja edukamaid selles kontekstis, mis ühelt poolt on viidanud teatud ravikindlustussüsteemide kitsaskohtadele ning ühtlasi olnud suunatud nende probleemide lahendamisele. Olen tänulik fondile, tänu kellele reaalsed inimesed on reaalset abi saanud.“

„Vähiravi võimaluste avardamine on olnud üks ravikindlustuse prioriteete. Ravikindluspaketi täiendamisel on ressursside piiratuse juures oluline alati hoolikalt kaalutleda ravist või ravimist saadavat tervisekasu, alternatiivide olemasolu ning maksumusi,” rääkis Haigekassa juhatuse liige Kuldar Kuremaa. „Tahame tunnustada fondi, kes on Eesti inimeste toel neid võimalusi laiendanud. Tänu aktiivsele pühendumisele on saavutatud lai kõlapind. Üheskoos on meil võimalik pakkuda Eesti elanikele lahendusi.”

„Oleme kogu meditsiini keskmesse tõstnud inimese, kes on haige ja vajab väga individuaalset lähenemist, kaasaarvatud igal ravietapil vajadusel uusi lahendusi ravis,“ ütles vähiravifondi „Kingitud elu“ nõukogu liige dr Hele Everaus. „Ja see ongi kaasaegse meditsiini keskne lähenemine. Me ei saa juba ammu lähtuda nn keskmistest, vaid peame mõtlema igale inimesele individuaalselt, sest tema elu on temale 100% või mitte üldse.“

„Kingitud elu on minu jaoks mulle kingitud elu – elu on minu jaoks oluliselt avardunud,” märkis vähiravifondi „Kingitud elu“ asutajaliige Janek Mäggi. „Kui me kaks aastat tagasi fondi asutasime, ei osanud ma kuidagi arvata, et me suudame aidata niivõrd paljusid inimesi niivõrd suurte summadega. Sisuliselt võib öelda, et iga eestlane on annetanud vähihaigetele 1 euro – miljon on koos, täpsemalt välja jagatud. Ühena kahest elusolevast asutajaliikmest tajun, et me võiksime ühiskonnana olla oluliselt rohkem avatud uutele algatustele – kui meil on probleem, pole mõtet loota, et poliitikud on esimene võimalus. Parem teeme ise ära.”

Vähiravifond „Kingitud elu” on kahe aastaga plahvatuslikult arenenud heategevusfond, mis on kinkinud viimase õlekõrre, lootuse ja täisväärtuslikku elulisa enam kui 75 eestimaalasele (vanuses 20-83), kelle jaoks Haigekassa vahendeid ei jätku. Seejuures on „Kingitud elu” saanud seni aidata absoluutselt kõiki, kes on fondi poole pöördunud ja kuuluvad fondi sihtgruppi – nn mittekulutõhusate vähihaigete hulka.

Veebruaris 2014 nullist alustanud fond on kasvanud Eesti suurimaks heategevusfondiks, kogunud kokku ligi miljon eurot annetusi ning panustanud vähiravisse üle 600 000 euro eraraha.

4. kuni 25. veebruarini saavad etenduste „Medea“, „Aida“, „Tuhkatriinu“, „Rinaldo“, „Tsirkusprintsess“, „Cardillac“, „Bajadeer“ ja „Boheem“ külastajad annetada etenduse vaheajal vähihaigete heaks sularahas, pangakaardiga või annetustelefonidel helistades.

„Vähihaigetele on iga kingitud päev hindamatu väärtusega, mõnede ravimite abil saab aga kinkida lausa märkimisväärselt pika elu või täieliku tervenemise. Rahvusooper Estonia annab oma panuse võitlusel vähi vastu ja kutsub kõiki veebruaris annetama,“ ütles Rahvusooper Estonia juht Aivar Mäe. „Me saame üheskoos väga paljusid inimesi aidata võitlusel raske haigusega, mis sageli on tegelikult ravitav. Ei tahaks, et kellelgi jääks see ravi rahapuudusel saamata.“

„Vähiravifond „Kingitud elu” jätkab Eesti inimeste innustamist võitlusse omade elude eest. Suur rõõm ja tänu põhjus on, et seekord avab meile uksed rahvusooper Estonia. Iga teatrikülastaja saab anda endale jõukohase panuse, et vähihaigel oleks veel üks õlekõrs, lootus ja täisväärtuslik elu oma lähedaste keskel. Annetamisel on sisemiselt tervendav mõju – nii saame kõik natuke paremaks,” lisas „Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu.

15 inimesele, kes annetavad veebruaris fondile pangaülekandega, kingib rahvusooper Estonia tänutäheks märtsi etenduste teatripiletid kahele. Loosimiseks osalemiseks tuleb jätta ülekande selgitusse oma kontakt.

Vähiravifondi „Kingitud elu” tähistab sel nädalal 5. veebruaril ka oma teist sünnipäeva. Fondi jaoks on 2016. aasta alanud suure abitaotluste buumiga. Kui mullu toetas „Kingitud elu” kokku 50 eestimaalase ravi summas 470 000 eurot, siis ainuüksi tänavu jaanuaris sai abi juba kümme inimest, kelle ravisse panustab fond kokku üle 100 000 euro.

„Kutsun kõiki Eesti inimesi ja ettevõtteid üles panustama vähihaigete võitlusesse. Üheskoos saame kindlustada, et kelleltki ei rebitaks viimast õlekõrt. Ka 1 või 10eurone püsiannetus iga kuu on kuldaväärt. Sest kui jätta ämber ööseks tilkuva kraani alla, on see hommikuks kenasti vett täis,” sõnas Toivo Tänavsuu.

Vähiravifond „Kingitud elu” kogub annetusi egiidi all „Vaheaeg on ka tähtis” järgmistel rahvusooperi etendustel:

4.02 „Medea“
5.02 „Aida“
6.02 „Tuhkatriinu“
7.02 „Rinaldo“
10.02 „Tsirkusprintsess“
11.02 „Cardillac“
12.02 „Bajadeer“
13.02 „Aida“
17.02 „Boheem“
18.02 „Medea“
19.02 „Cardillac“
25.02 „Cardillac“

Fondilt saavad abi Tallinnas elav 41-aastane mees ja 49-aastane naine. Meest tabas mullu suvel seljavalu, mille ta arvas olevat tingitud füüsilisest tööst. Arsti juures aga selgus, et ühes neerus on kasvaja. Järgnes kiire lõikus, kuid sügisel leiti järelkontrollis kasvaja siirded mitmel pool üle keha. Viimaseks õlekõrreks oli ravim Sutent, mida haigekassa keeldus mehele erandkorras kompenseerimast. Vähiravifond „Kingitud elu” kindlustab mehele hädavajaliku ravi esialgu kolmeks kuuks, panustades selleks kuni 11 000 eurot.

„Minu elu parimaks kingiks on olnud olla isa armsale äsja aastaseks saanud tütrele, kelle nimel võitlen oma tervise eest,” ütles mees.

49-aastasele naisele, kes põeb kaugelearenenud rinnavähki, teeb fond kättesaadavaks ravimi Kadcyla, panustades selleks üle 12 000 euro. Kasvaja avastati naisel aasta tagasi, kui ta selgroolüli murdudega ortopeedi juurde pöördus. Koldeid leiti nii luustikust, maksast kui ka lümfidest. Keemiaravi toimis ja suvel jätkas naine hormoontablettide võtmist. Sügisel tulid taas kehvemad uudised: uued siirded tuvastati maksast ja peaajust.

„Mul on abikaasa ja kolm last. Kaks täiskasvanud tütart ja teismeline poeg. Lapselaps on ka ja teine tulemas. Pere on olnud mulle teekonnal väga toeks. Fondi toetus annab võimaluse, et saaksin ikka veel kaua perega olla. Arvan, et lastele tähendaks see palju. Olen alateadvuses kuidagi optimistlik,” rääkis naine.

Veel sai aasta alguses fondilt abi 68-aastane vanaema, kes vajab silmast lähtuva melanoomi jaoks ravimit Keytruda. Fond toetab naise võitlust enam kui 27 000 euroga. Haigus diagnoositi naisel 2013.aastal. Ta märkas, et ei näe enam seinal olevaid lastelaste pilte nii hästi kui varem. Silmaarst kahtlustas kae teket ja soovitas esialgu silmatilku. Siis aga diagnoositi hoopis melanoom ning silm eemaldati. Kui ilmnesid ka siirded teistes organites, lõppes haigekassa rahastusel ravi ning naise tütar pöördus fondi poole.

Tütar räägib, et talle tuli ema diagnoos kolm aastat tagasi suure üllatusena: ta polnud varem tervise üle iialgi kurtnud – oli ikka positiivne, rõõmsameelne ja askeldas oma pisikeses aias. „Mida fondi abi meile tähendab, seda on raske sõnadesse panna – see on sügav tänutunne kõikide annetajate ja fondi inimeste ees, soov muutuda ka ise paremaks inimeseks. Olen kindel, et kinkisite meie perele juurde palju hindamatuid hetki koos ema, vanaema ja abikaasaga,” ütles ta.

Ühtlasi jätkas vähiravifond „Kingitud elu” jaanuari alguses kolme inimese toetamist, kes jätkavad tänu fondi annetajatele 2015.aastal alustatud ning edukaks osutunud ravi. 65-aastane Lasnamäel elav mees jätkab võitlust leukeemiaga. Fond toetab meest enam kui 17 000 euroga ravimi Imbruvica ostmisel. 59-aastane mees Lääne-Virumaalt jätkab kilpnäärmevähi ravi preparaadiga Caprelsa, kuhu fond panustab ligi 9000 eurot.

„Viimasest arstilkäigust on ainult rõõmusõnumid: ravi mõjub, näidud on läinud paremaks, enesetunne on palju kindlam. Eriti hea meel on sellest, et suudan normaalselt teha oma igapäevaseid toiminguid. Selle kõige eest tänan fondi ja kõiki annetajaid,” ütles mees.

Samuti jätkub 66-aastase Narvas elava naise melanoomiravi ravimiga Keytruda, mille ostmist toetab fond 17 000 euroga.

„Tänu sellele ravimile hakkas mul teine elu pihta. Tunnen ennast hästi, uuesti tekkis söögiisu, võtsin kaks kilogrammi kaalus juurde. Jõudu tuli juurde. Saan juba palju jalutada ja suudan üksi poes käia. Suur tänu meditsiinipersonalile ja fondi annetajatel, kes mind on aidanud. Soovin teile edu ja annaks Jumal teile tervist!” ütles naine.

2015. aastal toetas vähiravifond „Kingitud elu” 50 inimese vähiravi, millesse panustas kokku ligi 470 000 eurot. Kokku laekus fondi mullu annetustena ligi 635 000 eurot.

„Kutsun igat Eesti inimest ja ettevõtet üles jõukohase annetusega toetama omade ehk Eesti inimeste võitlust täisväärtusliku elu eest. Ka 1-eurone püsiannetus iga kuu on väga oluline. Üheskoos saame kindlustada hädavajaliku ravi, lootuse ja elamise võimaluse kõikidele abivajajatele ka 2016. aastal,” ütleb “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu.

„Suur rõõm oli kohata väga paljusid lahkeid Eesti inimesi, kes ei pidanud paljuks jõukohase summaga vähihaigeid toetada. Annetuste toel saame jätkata oma missiooni kinkida vähihaigetele täisväärtuslikke elupäevi ja lootust elada. Tänan igat annetajat, Vanemuise teatrit, tuuri konferansjeed Hannes Võrnot ning kõiki fondil abiks käinud vabatahtlikke,” ütles vähiravifondi „Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu.

Fond kogus Memory-tuuril annetusi teist aastat järjest. Aasta tagasi panustas publik seitsmel kontserdil fondi annetustena 5141 eurot.

Memory 2016 kontsertidel esitasid armastatud muusikalihitte solistid Koit Toome, Maria Listra, Birgit, Ele Millistfer, Hannes Kaljujärv ning Vanemuise sümfooniaorkester ja bänd dirigent Martin Sildose juhatusel.

Vähiravifond „Kingitud elu” toetas 2015. aastal 50 eestimaalast võitluses raske haigusega ning kogus esialgsetel andmetel annetustena kokku ligi 635 000 eurot. Fondilt said abi absoluutselt kõik, kes abi taotlesid ning kuulusid fondi sihtgruppi ehk nn mittekulutõhusate vähihaigete hulka, kes haigekassast abi ei saa.

Jaanuaris jätkab fond annetuste kogumist Eesti korvpalli meistriliiga mängudel. Sel nädalal, 22. jaanuaril saab annetada Rakveres ning 30. jaanuaril Tallinnas Saku suurhallis. Mõlemal mängul viiakse läbi ka põneva korvpallinänniga heategevusoksjonid vähihaigete toetuseks.

„Mul on pööraselt hea meel „Kingitud elu” masinavärgi ja missiooni üle: meie nõukogu, kümnete vabatahtlike, tuhandete annetajate ja pöidlahoidjate üle. Tänu teile kasvasime 2015. aastal plahvatuslikult. Olete andnud poolesajale inimesele lootuse ja võimaluse elada ning innustanud meid jätkama ka uuel aastal samal lainel: et Eestis ei jääks keegi vajaliku abita. Et kelleltki ei rebitakse käest viimast õlekõrt,” ütles „Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu.

„Kingitud elu” aitas inimestel mullu soetada umbes kümmekond erinevat ravimit, mis haigekassa soodusravimite loetellu ei kuulu. Nende hulgas andsid tooni soolevähiravim Vectibix, leukeemiaravim Imbruvica ning melanoomiravim Keytruda. Ühe ravimi – melanoomiravimi Tafinlar – rahastamise võttis haigekassa fondilt 1. jaanuaril üle. Suvel aitas „Kingitud elu” selle soetada Tapalt pärit 69-aastasele vanaemale.

Fondist sai mullu abi inimesi üle Eesti, neist noorimad 36-aastased ning vanim 83-aastane. Toetust on fond andnud umbes pooleks nii eesti kui ka vene rahvusest inimestele.

„Osadele inimestele ja nende peredele oleme saanud kinkida veel natuke hinnalist lootust, ehkki ravi pole lõpuks andnud soovitud tulemusi. Teised aga elavad kuid või aastaid kontrolli all haigusega. Nii oli mul näiteks rõõm saada jõulutervitus vanaemalt, keda „Kingitud elu” toetas esimesena 2014. aasta kevadel. Samuti on jätkuvalt sõiduvees Mustvee pereisa Alar, keda aitasime ülikalli melanoomiraviga läinud kevadel,” ütleb Tänavsuu.

Eesti inimeste vähiravisse panustas fond mullu ligi 470 000 eurot ehk kuus korda rohkem kui aasta varem. Jätkuvalt püsivad madalal tasemel vähiravifondi tegevuskulud: 2015.aastal kulus vaid umbes 7 protsenti kõikidest annetustest fondi ülalpidamiseks. Oluliselt on kasvanud igakuiste püsiannetajate hulk ning firmade annetused.

2016. aastal jätkab vähiravifond „Kingitud elu” aktiivselt Eesti ühiskonna kõnetamist ning annetuste kogumist, kutsudes inimesi üles hakkama püsiannetajateks. Neile mõeldes käivitab fond püsiannetajate infokirja, millega liitumiseks saab soovi avaldada kirjutades sellest info@kingitudelu.ee.

7.-17. jaanuarini kogub vähiravifond annetusi vähihaigusega lahkunud Tarmo Leinatamme mälestust kandvatel Memory 2016 kontsertidel Tartus, Tallinnas, Jõhvis ja Paides.

Alates novembri keskpaigast on fond toetanud kuute inimest, kellest neli jätkasid toetuse abil edukat ravi, mille fond oli juba varem aidanud käima lükata.

Nii jätkus fondi tugi 56-aastasele pereisale Tiidule, kes võitleb melanoomiga ning vajab ravimit Keytruda, mille eest tuleb kolme-nelja kuu jooksul välja käia üle 30 000 euro.
„Meie pere tänab kõiki annetajaid. Nende heade inimeste annetused on meie ainus lootus edasi võidelda. Uus ravim andis tulemusi esimese ravi ajal, mille isa sai tänu „Kingitud elu” fondi annetajatele. Nüüd vajades teist ravikorda on fond ja kõik sellega seotud inimesed meid taas aitamas, tehes sellega meie perele jõulukingituse,” ütleb Tiidu poeg.

Samuti jätkub tänu fondi annetajatele 63-aastase naise müeloomiravi. Ravimi Imnovid eest peab naine välja käima ligi 10 000 eurot kuus.

Kaks leukeemiaga võitlevat meest võivad samuti fondile jätkuvalt toetuda. „Kingitud elu” aitas 66-aastast Tallinna meest, kes põeb leukeemiat, mille ravim Imbruvica maksab iga kuu 6000 eurot. Fond toetas meest juba suvel ning raviefekt on olnud hea.

„Olen kogu südamest tänulik. Te võib olla ei tea milline positiivne ja jõudu andev emotsioon mind valdab. Ma ei oska oma tänu teile avaldada, kuid eelnev hirm oli suur,” kirjutas mees pärast toetamise otsusest kuulmist.

Sama ravimi garanteerib fond jätkuvalt ka 47-aastasele Peipsi ääres elavale Pavelile. Vene Delfi kutsus jõulude ajal oma lugejaid üles Pavelit sihtotstarbelise annetusega toetama. Selle tulemusena laekus „Kingitud elu” fondi mõne päevaga üle 4000 euro.

Lisaks kinkis vähiravifond „Kingitud elu” lootuse elada 63-aastasele jämesooleähki põdevale naisele. Tema saab fondi abiga ravimi Vectibix, mille kahekuune ravikuus maksab üle 14 000 euro. Samuti 82-aastasele umbsoolevähiga mehele, kelle ravim Stivarga maksab ligi 3000 eurot kuus.

Kokku on detsembris lisandunud vähiravifondi „Kingitud elu” annetusi summas juba üle 120 000 euro, mis on absoluutne kuurekord (sama palju annetusi kogus fond mullu poole aasta jooksul).

Sellest suurima osa moodustavad annetused pea poolesajalt Eesti ettevõttelt, kellest mitmed loobusid fondi üleskutsel jõulukinkidest oma töötajatele või partneritele, panustades selleks mõeldud eelarve hoopis vähihaigete heaks. Annetuse teinud või muul moel fondi missiooni panustanud ettevõttete nimed leiab „Kingitud elu” Facebooki lehelt Suurele Tänutahvlile riputatud elukinkija sertifikaatidest.

Lisaks sellele kogusid fondi vabatahtlikud jõuludeelses kaubandusmelus annetusi Stockmanni ja Hortese kaubamajades ning Viru, Kristiine, Rocca al Mare ja Ülemiste keskustes. Ostukeskuste külastajad panustasid mõne päevaga fondi annetuskastidesse ligi 9000 eurot.

Sadu annetusi on sel kuul fondi laekunud ka eraisikutelt, teiste hulgas erinevatelt kollektiividelt: näiteks Swedbanki Liivalaia kontori töötajatelt ning Jakob Westholmi Gümnaasiumi 12a klassilt.

„Oleme nagu puuga pähe saanud!” ütles vähiravifondi juhataja Toivo Tänavsuu. „Eesti on nii palju sooja südamega inimesi, kes on teinud võimalikuks selle, et oleme saanud 2015. aastal toetada kõiki inimesi, kes meilt abi on soovinud ning fondi sihtgruppi kuuluvad. Suur tänu iga pisemagi annetuse eest.”

Sel kuul on võimalik fondi annetuskasti panustada veel teisipäeva 29. detsembri õhtul Raplas Sadolini spordihoones, kus korvpalli meistriliigas kohtuvad Kalev Cramo ja Rapla Avis ning fond kogub annetusi ja viib läbi heategevusliku oksjoni.

Jätkuvalt kutsub vähiravifond „Kingitud elu” aastavahetust silmas pidades kaaluma raha taevasse laskmisest loobumist ning selle asemel vähihaigete toetamist, et nad näeksid uut aastat.

“Selliste tähtpäevade puhul eeldatakse loomulikult suurt-suurt pidu: palju külalisi, palju süüa, palju juua ning rohkelt põnevaid tegevusi. Meile tundus, et tahaksime teha midagi muud, kui tikuvõileib ja veiniklaas näpus viletsat ilma kiruda. Sealt hakkas arenema mõte, et võiksime peo asemel hoopis kellelegi head teha. Kasutada peo jaoks mõeldud raha seal, kus see on päriselt oluline. Niisiis otsustasime, et pidu jääb ära, me kogume sünnipäeva-aasta lõpuni raha ning kingime selle heategevuseks,” räägib Mercantile Group ASi tegevjuht Maris Parik.

Ettevõte kaasas oma kliendid ning äripartnerid, kutsudes neid firma kodulehel hääletama, millisele abiorganisatsioonile ühiselt kogutud raha lõpuks läheb. Plaan tekitas suurt vastukaja ning hääletus oli väga aktiivne. Enim hääli sai Vähirahvifond „Kingitud elu“.

Lõplik annetussumma pandi sõltuma äriedust, täpsemalt kaubamärgi NF Parts toodete müügikäibest. Mercantile Groupi klientidid on peaaegu kõik Eesti autoesindused, remonditöökojad ja bussi- ning autopargid. Ettevõte müüb nii sõiduautode kui ka raskeveokite varuosi. NF Parts toodete müük kasvas märgatavalt ning firma usub, et selles oli oma osa võimalusel nende toodete ostu läbi vähihaigeid aidata.

Tänaseks lõppenud rahakogumiskampaania vältel jälgisid firma töötajad ja kliendid interneti tellimiskeskkonnast, kui palju raha on abivajajatele juba kogunenud. Lõppsummaks fikseeritigi 10 067 eurot.

“Loodame väga, et seda väikest heategu tehes muutuvad meie enda ning ka meie klientide päevad veidi helgemaks. Rääkimata peredest, keda me aidata suudame,” ütleb Maris Parik.

Vähiravifondi väljastab firmale Mercantile Group tänutäheks elektroonse nn elukinkija sertifikaadi, väljendamaks tänu annetuse eest, millega saab kinkida abivajajatele täisväärtuslikku aega oma lähedaste keskel. Kuid lisaks tõstab “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu esile Mercantile Groupi kui eeskuju teistele ettevõtetele ja asutustele:

“Olgu see innustavaks ja julgustavaks näiteks kõikidele teistele juubeleid ning tähtpäevi pidavatele firmadele mõtlemisel raamidest välja. Sünnipäevalaps teeb ise kingituse – niisugune isetu ja südamlik tegu näitab valgust kollektiivis sees, kuid see paistab ka välja. Oleme väga tänulikud Mercantile Groupile selle initsiatiivi eest.”

Vähiravifond “Kingitud elu” on tänavu toetanud enam kui pooltsada inimest hädavajaliku vähiravi finantseerimisel ning kogunud annetustena tublisti üle poole miljoni euro.

Abivajajate heaks on panustanud mitmed tuntud Eesti firmad nagu Utilitas, Eltel Networks, Eften Capital, Interstudio, Elisa Eesti, Ekspress Meedia, G4S Eesti, Husqvarna Eesti, Favor, Mootor Grupp, DHL Estonia, Age McCann ja paljud teised. Omapoolse annetuse on teinud ka mitme firma töökollektiivid, näiteks Swedbanki Liivalaia kontori töötajad, ning väga paljud eraisikud.

Ehkki jõulud ja aastalõpp on ukse ees, on fondi üleskutse jätkuvalt jõus ning firmadest annetajate nimekiri täieneb veelgi. Näiteks palus üks riigiasutus fondilt annetuskasti, et panna oma töötajate poolt kokku jõulukorjandus vähihaigete heaks. Ettevõtjad ning eraisikud on fondi toetanud ka heategevuslike helkurite ostmisega.

Eelmainitud ettevõtetest mitmed loobusid sel aastal jõulukinkide tegemisest oma partneritele, töötajatele või klientidele. Selle asemel tegid firmad annetuse vähiravifondi ja kutsusid oma partnereid sama praktikat järgima. Kaks ettevõtet toetasid küll fondi annetusega, kuid soovisid ka oma kliente väikese kingitusega meeles pidada. Selleks puhuks toetasid pagaritööstused Marmiton ja Reval Kondiiter fondi oma maitsvate piparkookidega, mille rahalise annetuse teinud firmad said omakorda klientidele kinkida. Näiteks 10. detsembril glasuurisid ja pakkisid vähiravifondi ja G4Si päkapikud enam kui tuhat pakki piparkooke G4Si klientidele. Igalt pakilt annetab turvafirma vähihaigetele ligi viis eurot.

„Oleme südamest rõõmsad ja tänulikud iga annetuse eest. Kavatseme sel nädalal fondi poolt ka väikese sümboolse üllatusega kõiki toetanud ettevõtteid meeles pidada,” ütleb „Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu.

Kogutud annetustest toetab fond vähihaigeid, kes on jäänud riikliku ravikindlustuse „vihmavarju” alt välja.

Jätkame sel nädalal ka avalikku annetuste kogumist mitmes kaubanduskeskuses. Näiteks kolmapäeval, 23.detsembril on fondi vabatahtlikud väljas nii Stockmannis kui ka Ülemiste, Rocca al Mare ning Kristiine keskustes. Möödunud laupäeval panustasid Stockmanni, Ülemiste ja Kristiine keskuste ning Hortese kaubamaja külastajad fondi üle 3000 euro.

„Kingitud elu” on 2015.aastal toetanud enam kui 50 inimest ning kogunud annetustena kokku üle poole miljoni euro.

Pildikesi 10.detsembri päkapikutöökojast G4Si peakontoris.

Äripäeva Meditsiiniuudiste toimetus selgitas ka tänavu välja lõppeva aasta kõige mõjukama inimese oma valdkonnas. Konkursil Meditsiinimõjutaja 2015 pälvis teise koha ajakirjanik ning vähiravifondi „Kingitud elu“ asutaja Toivo Tänavsuu, kes oli esikolmikus juba teist aastat järjest.

Meditsiinimõjutajad kuulutati välja eile, 15. detsembril Meditsiin 2016 konverentsil, mis on iga-aastane sündmus tervishoiu liidritele ja arstidele. Konkursi nominentide hulgas oli lisaks Tänavsuule veel terve rida mõjukaid ja tunnustatud valdkonna esindajaid, teiste hulgas tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, perearstid Diana Ingerainen ja Ruth Kalda, kardioloog Lembi Aug, kirurg Peep Talving, Tallinna abilinnapea Merike Martinson jt.

Meditsiinimõjutaja 2015 tiitli pälvis Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini kirurg Peep Talving. Tänavsuu järel pälvis kolmanda koha Eesti Perearstide Seltsi president Diana Ingerainen.

„See, et arstid ja meedikud tunnustavad vähiravifondi tegevust, teeb suurt rõõmu. Tavaliselt eelistatakse hääletada teiste arstide poolt ja ka võitjaks on igal aastal saanud arst, ehkki kandidaatide seas on palju olnud ka ametnikke, farmatseute jne. Toivo Tänavsuu tunnustamine näitab, et hääletajad on nõustunud toimetuse kaaskirjaga, milles me hindame vähiravifondi panust raskete haigete aitamisel,“ ütles Meditsiiniuudiste peatoimetaja Kadi Heinsalu. „Meil pole olnud varem nende aasta jooksul põhjust ühtegi mittetulundusühingut või vabatahtlikku esile tõsta. Seega on vähiravifondi tegevus erakordne. Eravestlustes arstidega on märgata, et kõik on fondi tegevusega hästi kursis, teavad seda. Igatahes on fondi juht Toivo Tänavsuu edastanud mitmeid tuntud arste ja ministreid nii sel kui ka eelmisel aastal.”

„Kõrge reiting arstide silmis on suur tunnustus kogu fondi perele – meie vabatahtlikele, nõukogule ning kõikidele annetajatele ja koostööpartneritele. Arst tahab teha oma patsiendi heaks igas olukorras kõik, mis veel võimalik. Fond on ulatanud viimase õlekõrre seal, kus haigekassa abikätt enam ei jätku,“ sõnas vähiravifondi „Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu, kes pälvis eelmisel aastal samal konkursil kolmanda koha. „Tänu lahketele annetajatele oleme jätkuvalt saanud toetada kõiki, kes fondist on abi palunud ning vastavad meie sihtgrupile.“

Meditsiiniuudised valib aasta mõjukamat persooni juba aastast 2008. Toimetus valib välja 10 inimest, kellest on olnud lõppeval aastal kõige rohkem juttu ja paneb need lugejatele hääletada. Kandidaatide poolt said hääletada Meditsiiniuudiste tellijad. Tellija peab olema isik, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus.

Vähiravifond „Kingitud elu” on sel aastal toetanud 52 inimest ning annetustena kogunud kokku üle 500 000 euro.

Värskeim toetusesaaja on tuleval aastal 50. juubelit tähistav mees, kelle võitluseks maovähiga (ravim Cyramza) panustab fond ligi 20 000 eurot.

„Eelmise aasta lõpus tundsin, et mul on seedimine korrast ära ja meeletu väsimus,“ kirjeldas mees. „Esimene visiit arstile ja soovitus tarbida Espumisani ei teinud asja kuidagi paremaks. Midagi hullu kahtlustada ei osanud. Abikaasa aga ei jätnud jonni ja ajas asjad nii kaugele, et juba olin gastroenteroloogi vastuvõtul, neelasin sondi, võeti erinevaid koeproove. Hemoglobiin oli nii madal, kehakaal kukkus. Ja siis tuli vastus, opereerida ei saa, kiiritust ei saa, keemiaravi oli ainuke võimalus, tuleb süüa ja hakkama saada,” räägib mees.

Ta sai keemiaravi, kuid see ei andnud oodatud tulemusi. Arst soovitas fondi poole pöörduda. „Saanud positiivse vastuse hing hüppas rõõmust, abikaasa käed värisesid ja pisarad voolasid. Me usume, et see ravi aitab. Oleme elus ja see on hetkel peamine. Tänu, mida tunneme, on raske sõnadesse panna,” lisab toetust saanud mees.

Ühtlasi jätkame 58-aastase Lääne-Virumaa mehe toetamist. Suvel sai ta fondi abil kilpnäärmeravimi Caprelsa, mis on hästi mõjunud. Fond garanteeris tema ravi veel kaheks kuuks, panustades sellesse üle 8000 euro.

Mehel avastati vähk 2013. aasta lõpus. Operatsioonide ja kiiritusraviga saadi asi esialgu kontrolli alla, kuni tänavu kevadeni, mil tuvastati uued kolded maksaks. „Kuna haigust saab ravida kalli ravimiga, mille ostmine käis üle jõu, pöördusin abipalvega haigekassa poole. Vastus oli eitav. Fond oli viimaseks õlekõrreks, millest kinni haarata ja see kõrs aitas. Suured-suured tänud kõigile annetajatele. Teie abita oleksid paljud inimesed väga õnnetud,” ütleb 58-aastane mees.

Fondist sai abi ka detsembris 55.juubelit tähistav tallinlanna, kellel on jämesoolevähk. Fond toetab teda ravimi Vectibix ostmisel kuni 7800 euroga. Naine ise panustas oma ravisse 2000 eurot.

Samuti toetas „Kingitud elu” 4800 euroga 74-aastast Tallinnas elavat naist, kes vajab käärsoolevähi kontrolli alla saamiseks ravimit Stivarga. Kokkuleppe kohaselt panustab naine oma ravisse ise ka kopsaka summa. Ehkki selle ravimiga saavad märkimisväärse raviefekti vähesed haiged, peab fond oluliseks mitte jätta patsienti ilma lootusest haigust pidurdada ning veel elada.

Viienda õlekõrre ulatasime 75-aastasele Lõuna-Eesti mehele, kes on ise staažikas arst ning aidanud paljusid patsiente. Fond aitas mehel esialgu kaheks kuuks kätte saada müeloomiravimi Imnovid, panustades sellesse kuni 15 000 eurot.

Tänavu on vähiravifond „Kingitud elu” kogunud annetustena üle 500 000 euro ning toetanud ligi 50 inimest.

„Fondi ja abisaajate nimel tänan kõiki annetajaid ning kutsun eestimaalasi üles jätkuvalt toetama omade inimeste võitlust raske haigusega. Koos saame inimestele teha hindamatu kingituse – kinkida täisväärtuslikke elupäevi oma lähedaste keskel,” ütleb „Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu.

Hiljuti kutsusime peamiselt ettevõtjaid üles loobuma sel aastal tarbetutest jõulukingitustest ning tegema selle asemel annetuse vähiravifondi. Üleskutsega on juba liitunud paljud ettevõtted ning neid lisandub veelgi. Kingime koos elu!

Vähiravifond “Kingitud elu” kogus novembri alguses oma tänavuse 500 000. annetuseuro. Fondilt on abi saanud sel aastal 45 inimest- kõik, kes meie poole on abitaotusega pöördunud.

Need numbrid ületavad mäekõrguselt eelmise aasta tulemusi, kui kogusime annetusi üle 240 000 euro ja toetasime 11 inimest.

Sel aastal on toetusesaajad olnud vanuses 36-81. Eelmisel aastal toetasime teiste hulgas ka üht 20-aastast.

“Fondi põhieesmärk on see, et meid ei oleks vaja. Et ravimid oleks nii odavad, et kõik inimesed saaksid need kätte. Et me oleksime piisavalt rikkad vajaminevate ravimite ostmiseks. Et ravimeid polekski vaja. Nii see aga paraku pole,” sõnas “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu eelmisel nädalal toimunud konverentsil. “Annetuste numbrid näitavad, et eestimaalased aitavad ja annetavad väga lahkesti.”

Kogu summa, mis oleme vähihaigete toetuseks kogunud, on samas ka käiku pandud.

„Hetkeseisuga on “Kingitud elu” kassa teoreetiliselt tühi – kui maksaksime täna välja kõik planeeritud toetused, jääks meile tühi pangaarve. Samas tean kindlalt, et veel selle aastanumbri sees korjame kümneid tuhandeid eurosid ja toetame paljusid,” lisas Toivo.

Noore naise soov ellu jääda, ei ole tänapäeva meditsiini seisukohalt enam võimatu, sest ravimid mida kasutab suurem osa Euroopast aitaks haigust peatada, osadel juhtudel isegi aastateks. Ettevaatlikult on hakatud rääkima ka võimalikust terveks saamisest. Paraku on Svetlana ravi kallis ning puudub Eesti haigekassa eelarvest.

Sel nädalal eetris olnud “Pealtnägijas” rääkis 36-aastane kahe väikelapse ema, Svetlana oma loo võitlusest melanoomiga. Noore naise soov ellu jääda, ei ole tänapäeva meditsiini seisukohalt enam võimatu, sest ravimid mida kasutab suurem osa Euroopast aitaks haigust peatada, osadel juhtudel isegi aastateks. Ettevaatlikult on hakatud rääkima ka võimalikust terveks saamisest. Paraku on Svetlana ravi kallis ning puudub Eesti haigekassa eelarvest.

Haigekassa esindaja Erki Laidvee kommenteeris intervjuus, et need ülimalt kallid ravimid pikendavad seda ravimatut ja kindlalt surmaga lõppevat haigust vaid 3-4-5 kuu võrra. Laidvee soovis et “nendest numbritest” räägitaks ka avalikult. Viimane ajendas mind onkoloogina avalikult ning faktipõhiselt väljatooma kaugelearenenud melanoomi värskeimad avaldatud ravitulemused.

Statistikaameti kohaselt suri Eestis 2014. aastal melanoomi 62 inimest. Viimase kümne aasta jooksul on surnud melanoomi tõttu 43 alla 40-aastast patsienti.

Melanoomi tervistumise tõenäosus haiguse varajases ehk esimeses staadiumis on 95-99 protsenti. Keskmine eluiga kaugelearenenud melanoomi korral on vaid 8-10 kuud.
Eilse seisuga on Euroopa Liidus registreeritud seisuga seitse ravimit, mida kasutatakse kaugelearenenud melanoomi ravis. Eestis ei ole nendest ravimitest rahastatud mitte ükski. Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kaudu on rahastatud kaugelearenenud melanoomi ravis vaid üks keemiaravim (dakarbasiin), millel puudub tõendatud toime nii haigusvabale elulemusele kui üldise elulemuse pikenemisele. Ravile reageerijate protsent on vahemikus 5-15. Tõsi, kui haige saab nimetatud keemiaravi, võib see ravim tõepoolest pikendada elu heal juhul 3-4 kuud nagu Laidvee intervjuus märkis. Aasta peale ravi alustamist on elus alla 20 protsendi inimestest.

Uue põlvkonna melanoomi ravimeid on kaht tüüpi. Esimesed on sihtmärgistatud ravimid konkreetse kasvajakoest leitud mutatsiooni (BRAF/MEK) vastu (dabrafenib, vemurafenib, trametinib, kobimetinib). Raviefekt on ülimalt kiire ning viimaste uuringute tulemused kinnitavad, et kombinatsioonraviga on üks aasta peale ravi alustamist elus 70-80 protsenti haigetest, kahe aasta pärast on elus ligi 50 protsenti ning kõige värskemad andmed ütlevad, et kolme aasta möödudes on elus veel 40 protsenti haigetest. Ravimi(te)le tekib aja jooksul resistentsus, mille põhjust me paraku veel ei tea. Selle grupi ravimid on olnud Eesti patsientidele kättesaadavad vaid kliiniliste uuringute ning laiendatud kättesaadavuse programmi alusel väljaspool haigekassa rahastust.

Teine ravimite rühm (ipilimumab, pembrolisumab ja nivolumab) on uus revolutsiooniline põlvkond kogu vähivastases ravis. Tegemist on immuunraviga, mis lihtsustatult muudab inimese enda immuunsüsteemi kasvajavaenulikuks. Raviefekt saabub küll aeglasemalt, kuid näib olevat püsivam. Ka tänasel hetkel on endiselt elus osa neist patsientidest, kes said ravi esimeste melanoomi patsientidena maailmas – seega üle seitsme aasta. Analüüsides 4846 ipilimumabi uuringutes osalenud patsientide andmeid, on praeguseks üle kolme aasta elanud 22 protsenti haigetest. Eestis oli ipilimumab kättesaadav laiendatud kättesaadavuse programmi alusel ning tänaseni on osa patsiente kolm aastat tagasi toimunud ravi tulemusena endiselt elus. Pembrolisumabi ja nivolumabiga on pikaajaline raviefekt veelgi suuremal hulgal haigetetest. Ühe aasta möödudes on haigetest elus 68-74 protsenti, kahe aasta pärast 49 protsenti ning kolme aasta järel on endiselt elus 42 protsenti haigetest. Mõlemad ravimid ei ole kahjuks kättesaadavad melanoomi haigetele Eestis ka laiendatud kättesaadavuse programmide või kliiniliste uuringute kaudu.

Õnneks või kahjuks on iga inimene unikaalne ning seetõttu ei ole võimalik eeldada, et kõik ravile reageerivad. Tegemist on ravimitega, millel on omad kõrvaltoimed ja vastunäidustused, mistõttu ei sobi need ravimid igale kaugelearenenud melanoomiga haigele. Eestis oleks selliste haigete hulk aastas umbes 15-20.

Ma ei vaidle vastu, et kõik nimetatud ravimid on kallid, kuid nii minul arstina, kui ka minu patsientidel tekib õigustatud küsimus, miks meie haiged on võrreldes ülejäänud Euroopaga niivõrd ebavõrdses seisus. Eelkõige paneb nördima kommentaar, et nende ravimite mitterahastamise taga oleks justkui ebapiisav efektiivsus. Kui riiklikus tervishoiu rahastamises on puudujääk, siis tuleks seda ausalt ka välja öelda.

Artikli autor on onkoloog ja vähiravifondi “Kingitud elu” nõukogu liige Kadri Putnik.

Ülaltoodud numbrid pärinevad eelretsenseeritud ajakirjade publikatsioonidest ning ESMO/ECCO 2015 ja EADO 2015 aasta kongressi abstraktidest/ettekannetest.

Üheskoos mõtiskleme, kuidas muuta Eesti ühiskond hoolivamaks ning kuidas abivajajaid aidata. Vaatleme sära ja salapära heategevuse ümber, üritatame serveerida sotsiaalset riiki liberalismikastmes ning kuulame, kas teadus murrab enne haigused või patsientide rahakotid.

Heategevusele, sotsiaalelule ja meditsiinile keskenduval konverentsil võtavad sõna Siim Kallas, Mart Kadastik, Karl Martin Sinijärv, Indrek Kasela, Jaan Puusaag, Toivo Tänavsuu jt. Meditsiinist räägivad noore teadlase preemia laureaat Lili Milani, onkoloog Heli Everaus ja toitumisspetsialist Adik Levin. Konverentsi võtavad kokku poliitikud Viktor Vassiljev, Artur Talvik, Eiki Nestor debatiga „Maksa või sure? Kui kaugele peaks ulatuma solidaarne abikäsi? Kas enne hülgavad liberaalid abivajajad või ajavad sotsid riigi pankrotti?”. Päeva juhib ajakirjanik Margus Saar.

„Terve inimene on suur kulu kokkuhoid mitte ainult tööandjale vaid ka riigile – seega ei ole põhjendatud mure hinnata kas täiendav kompensatsioon spordile, massaažile, arsti teenustele, vaktsineerimistele (tööga mitte seotud) vms on varjatud hüve – see on kõigi kolme – töötaja, tööandja ja riigi huvi,” ütleb ettevõtja Jaan Puusaag, kes võtab konverentsil sõna selle vastu, et ettevõtjate heateod oma töötajate tervise heaks on riigi poolt maksuga „karistatavad”.

„Oleme vähiravifondis näinud, et Eesti inimesed armastavad teha head. Rutata appi kui ühel meist on must mure. Olla osa – kasvõi väike osa – mingi probleemi lahendusest. Nüüd on aeg küsida, mida meist igaüks saaks oma rollis teha selleks, et Eesti ühiskond oleks veelgi osavõtlikum ja tervem,“ sõnas „Kingitud elu“ juhataja Toivo Tänavsuu. „Tervisest ja haigusest, selle hinnast ning liberaalses vaimus sotsiaalse riigi ehitamisest sellel konverentsil juttu teemegi. Olgu üritus inspiratsiooniks kõikidele osavõtjatele. Kõnelegu mitte ainult laval käijad, vaid ka publik.“

Konverentsisaalis on veel mõningaid vabu kohti. Registreerumiseks tuleb teada anda aadressil info@kingitudelu.ee hiljemalt 4. novembriks. Soovi korral võib teha jõukohase annetuse vähiravifondi „Kingitud elu”.

7.novembri konverents on “Kingitud elu” jaoks järjekorras juba teine. Mullu sügisel korraldasime sarnase konveretsi esimest korda.

Päevakava

Heategevuse, sotsiaalelu ja meditsiini teemaline konverents
„Pahategevus tõmbab rohkem kui heategevus. Kuidas muuta ühiskond omakasupüüdlikust kaasaelavaks?”
Laupäeval 7. novembril Tallinnas, Radisson Blu Sky Hoteli konverentsikeskuses (Rävala 3)
Moderaator: Margus Saar (ERR)

10:30-10:55 Hommikukohv ja registreerumine
10:55-11:00 Moderaator Margus Saar
11:00-11:20 Poliitik Siim Kallas „Heategevus loomulikuks! Või äkki lausa kohustuslikuks?“
11:20-11:40 Doktor Adik Levin „Mida arstid meile ei räägi?”
11:40-12:00 Meediaguru Mart Kadastik „Tähelepanu! Me teeme heategevust!”
12:00-12:20 Kirjanik Karl Martin Sinijärv „Hea tegevus ja kuri tegelikkus: kirjanduse võimalus?”
12:20-12:40 Ettevõtja Jaan Puusaag „Tule taevas appi: haigete raviks pole raha, kuid terve olemisele tuleb peale maksta!”
12:40-13:20 Kerge lõuna            
13:20-13:40 Parim noorteadlane Lili Milani “Personaalmeditsiin koputab ustele: meie arstilkäik ja ravi on pöörases muutumises.”
13:40-14:00 Onkoloog Hele Everaus „Kas teadus murrab vähi kaela või hoopis patsientide rahakoti?”
14:00-14:20 Vähiravifondi „Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu tutvustab fondi töövilju ning vestleb fondi abil ülikalli melanoomiravi saanud Alar Tupiga
14:20-14:40 Ettevõtja Indrek Kasela „Sotsiaalne turumajandus – roosa utoopia?”
14.40-15.00 Kohvipaus
15:00-15.50 Poliitikute debatt „Maksa või sure? Kui kaugele peaks ulatuma solidaarne abikäsi? Kas enne hülgavad liberaalid abivajajad või ajavad sotsid riigi pankrotti?” Osalevad: Artur Talvik (Vabaerakond), Eiki Nestor (sotsid), Viktor Vassiljev (Keskerakond).
15:50           Lõpusõnad

Patsiendid on vanuses 36-78 ning fond panustab nende esialgu neljakuulisse ravisse kokku üle 100 000 euro. Samas kutsume kõiki eestimaalasi üles toetama annetuse läbi viie inimese võitlust raske haigusega, sest ravi tõhususe korral vajavad nad uuest aastast lisatoetust.

Saime tänu oma annetajatele veel ühe õlekõrre ulatada viiele inimesele: 36-aastasele pereemale Svetlanale, 36-aastasele perepojale Andreile, lisaks ühele 56-aastasele mehele ning 66-aastasele ja 78-aastasele naisele. Kõigile viiele inimesele soetab vähiravifond „Kingitud elu” värskelt Euroopas müügiloa saanud immuunravimi Keytruda (pembrolizumab), mis paneb haige inimese immuunsüsteemi tema kasvajarakkude vastu tööle.

Üks patsientidest, Svetlana, rääkis oma võitlusest ka ETV saates Pealtnägija, mis on nähtav siit.

„Viis inimest on saanud elult ränga löögi. Valukoldele on haigekassa raputanud peale soola leides, et ülikallitest ravimitest on ravimatu haigusega patsientidele liiga vähe tolku. Samas on viimasel ajal turule tulnud ridamisi moodsaid uusi ravimeid, mille taga on paljulubavad uuringud ja kasutuspraktika. Need ravimid võivad inimestele pikkadeks aastateks täisväärtuslikku elulisa anda. Elada oma pere keskel, näha lapsi kasvamas – need aastad on hindamatu väärtusega. Meie tahame kindlustada vähemalt viiele inimesele selle võimaluse ja kutsume eestimaalasi appi,” ütleb „Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu.

Kutsume kõiki üles viie inimese ravi toetama, tehes selleks annetuse fondi pangakontole või helistades fondi annetustelefonidele.

Oktoobri alguses tegid kümmekond Eesti ettevõtjat, teiste hulgas Elisa, Utilitas, Eften Capital, Interstudio üleskutse loobuda sel aastal jõulukinkidest koostööpartneritele, klientidele ja töötajatele ning teha selle asemel annetus vähiravifondi „Kingitud elu” melanoomipatsientide ravi toetuseks.

Iga nädal liitub üleskutsega mitmeid uusi ettevõtteid. Peatselt teeme ka kokkuvõtteid.

2015. aasta kevadel kutsusime eestimaalasi üles toetama Mustvee pereisa Alar Tuppi, kellele fond võimaldas annetajate toel hinnalise melanoomiravi. Ravi on Alarile hästi mõjunud. Tema seisund on stabiilne ja ta käib tööl. Vähisiirded on taandunud niivõrd, et kompuutertomograafia põhjal ei ole neid nähagi!

“Kingitud elu” vabatahtlikud kogusid läinud nädalavahetusel annetusi Saku suurhallis toimunud suurejoonelisel ratsavõistlusel Tallinn International Horse Show. Kolme päevaga lisandus fondi annetustena üle 1000 euro.

Teine tore uudis tuli samal ajal TV3 populaarsest telesaatest “Su nägu kõlab tuttavalt”, mille pühapäevase vooru võitja, noor näitlejatar Saara Kadak annetas võidusumma 1000 eurot vähiravifondile “Kingitud elu”.

Baltimaade suurim rahvusvaheline ratsutamisvõistlus Tallinn International Horse Show toimus juba 13.korda. Igal aastal külastab üritust ligi 12 000 inimest. Tänavune võistlus tõi kohale 133 sportlast 11 riigist 214 hobusel.

Võistluse üks korraldajatest Maiken Nõmmoja ütleb:
“Mind pole see haigus õnneks lähedalt puudutanud, küll aga tean palju inimesi, keda on. Ja lihtsalt väga kahju on kõrvalt vaadata kuidas inimene hääbub kuigi tal tegelikult oleks veel võimalust oma eluiga pikendada. Kui oleks ainult raha. Paraku on meie seadused ja riigisüsteem just sellised nagu nad on ja neid muuta ei ole meie võimuses, küll aga saame me anda ona panuse, et meie lähedased, sõbrad ja tuttavad võidaks elupäevi juurde. Seetõttu on minu jaoks igati sümpaatne, et “Kingitud elu” fond on selle asja enda ajada võtnud. Eriti tahaks ma esile tuua fondi vabatahtlikke – nad on alati väga diskreetsed ja viisakad, pole mingit suurte vilede ja kelladega marssi kogu protsessi saatmas.”

“Kingitud elu” tänab igat annetajat, samuti Eesti Ratsaspordi Liitu ja kõiki võistluse korraldajaid. Samuti täname Saara Kadakut ja soovime talle edu nii näosaates kui ka muudel lavalaudadel.

Sel laupäeval, 10.oktoobril koguvad vähiravifondi vabatahtlikud annetusi Tallinnas Ülemiste keskuses.

Kampaania raames kutsuvad tuntud Eesti ettevõtted nagu Elisa, Utilitas, Eften Capital, Interstudio jt Eesti rahvast loobuma sel aastalõpul tarbetutest ja „pingutatud“ kingitustest oma sõpradele, tuttavatele, koostööpartneritele, töötajatele või klientidele. Selle asemel kutsutakse üles tegema annetust vähiravifondi „Kingitud elu“, et anda vähihaigetele uus lootus ning võimalus elada täisväärtuslikku elu oma lähedaste keskel.

„Sel aastal otsustas Elisa ära jätta jõulukingitused partneritele ning toetada hoopis inimesi, kes vajavad väga abi ja toetust. Jõulukingid on ju toredad, kuid siiski kõigest asjad, mis ei anna meile elu juurde,“ ütles Elisa avalike suhete juht Marika Raiski. „Me teeme üleskutse ka teistele ettevõtetele – aitame parem inimesi, kes saavad selle võrra mõne päeva, kuu või mõnegi aasta kauem elada.”

„Me jätame ära oma klientidele ja koostööpartneritele jõulunänni saatmise ning peame õigeks, et sellega osaleme palju olulisemas aktsioonis ehk elu kinkimises läbi vähiravifondi,“ sõnas Eften Capital tegevjuht Viljar Arakas.

„Liitusime aktsiooniga, kuna asjade asemel emotsioonide kinkimine omab suuremat väärtust – heategevuse mõju kestab kauem ja teeb ühtviisi rõõmu nii ettevõttele endale kui ka äripartnerile, kes on heategevuses osaline. Materiaalsed väärtused peaks aegamööda ruumi tegema inimlikele ning ärikingituste vallas on ettevõtetel jõulud parim aeg selle väljendamiseks,“ ütles energiafirma Utilitas omanik Kristjan Rahu.

Sisustussalong Interstudio on otsustanud loobuda traditsioonilisest jõulupeost klientidele ja koostööpartneritele, et teha omapoolne kingitus vähiravifondile. „Jõululauda istudes tunneme rõõmu, et meil on ühine soov ja võimalus panustada nii üllasse ettevõtmisesse. Suurim rahulolu sünnib teadmisest, et me aitame kaasa nii mõnegi pere jõulutraditsioonide jätkumisele ja lootuse säilimisele,“ märkis Interstudio tegevjuht Piret Guss. „Kutsume kõiki jõulude ajal parimat kingitust tegema – soojendav emotsioon südamest südamesse, mis kestab!“

Vähihaigeid saab toetada pangaülekandega, annetustelefonile helistades ja PayPali kaudu (info: kingitudelu.ee/toeta). Samuti sularahas/pangakaardiga – näiteks 10. oktoobril Ülemiste keskuses, kus fondi vabatahtlikud annetusi koguvad. Ühtlasi pakub fond müügiks heategevuslikke helkureid, millest saadud tulu laekub vähihaigete toetuseks. Neid on võimalik tellida kirjutades info@kingitudelu.ee. Alates järgmisest nädalast leiab helkurid ka Selveri lettidelt.

Fond on jätkuvalt saanud toetada kõiki, kes on fondist abi taotlenud ja fondi sihtgruppi kuulunud. Sel aastal on vähiravifond „Kingitud elu“ vähiravisse panustanud üle 300 000 euro ning toetanud sellega 40 patsienti.

76-aastane naine saab tänu fondile neljaks kuuks maailma praegu ühe moodsaima ja efektiivseima melanoomiravimi Keytruda (pembrolisumab), mida haigekassa ei kompenseeri. Tallinna lähistel elaval proual avastati tänavu silmast lähtuv metastaasidega melanoom. Tema ainsaks lähedaseks pereliikmeks on tema lapselaps, kes pöördus abipalvega fondi poole. Fond on eaka naise ravisse valmis panustama esialgu üle 23 000 euro. Naine lisab enda poolt sellele 2500 eurot.

Samuti saab „Kingitud elu” abil uue lootuse ja tervenemise võimaluse 47-aastane Peipsi ääres elav pereisa, kes võitleb teist aastat kroonilise lümfoidse leukeemiaga. Fondi aitab tal käivitada kolmekuulise Imbruvica (ibrutiniibi) ravi, mille eesmärk on valmistada patsient ette luuüdi siirdamiseks ehk vereloome tüvirakkude ülekandeks.

Viie lapse isa tervise heaks panustame ligi 18 000 eurot. Sarnaselt Keytrudaga kuulub ka Imbruvica ravimite hulka, mida haigekassa ei rahasta.

„Mõlemad abisaajad tänavad südamest kõiki fondi annetajaid uue lootuse ja võimaluse eest ning meie ühineme selle tänuga,” ütleb fondi juhataja Toivo Tänavsuu. „Tänu fondi suurele toetusele Eesti inimeste poolt jätkame juba poolteist aastat fantastilisel kursil: oleme saanud aidata absoluutselt kõiki abivajajaid, kes viimase hädas fondile loodavad ja toetamise kriteeriumitele vastavad. Kinkides uue lootuse ja võimaluse elada. Igast fondile annetatud eurost saab kellegi jaoks hindamatu kingitus.”

Sel aastal on vähiravifond „Kingitud elu” kogunud annetustena üle 350 000 euro, abi on saanud üle 30 inimese.

Aasta lõpu jõulumeeleolu lähenedes kutsume kõiki Eesti ettevõtteid ja eraisikuid üles loobuma tarbetute kingituste tegemisest ainult kinkimise või meelespidamise enda pärast – selle asemel kinkida hoopis elu: teha klientide, koostööpartnerite, pere või sõpradega koos fondile annetus, mis on hindamatu väärtusega kingitus vähihaigele ja tema lähedastele.

Suurima toetuse, ligi 2800 eurot, andis abivajajatele kahel päeval Tallinna lauluväljakut külastanud festivalipublik. Peredega loomaaeda väisanud Eesti ettevõtjad panustasid lisaks ligi 800 euroga. Pühapäeval laekus riigikogulase Jüri Ratase kogu pere jalgrattavõistlusel osavõtjatelt ja publikult veel ligi 400 eurot.

„Kolm päeva olid täis rikkalikke emotsioone siirastelt Eesti inimestelt. Kohtusime väga paljude erineva saatuse ja staatusega inimestega, väikelastest kuni eakateni, kes kõik soovisid anda endale jõukohase panuse kinkimaks mõnele hädasolijale elupäevi ja uut lootust. Täname selle toetuse, usalduse ja solidaarsuse eest. Rõõm on meie kasvava fänniklubi abiga jätkata kindlustamist, et ühelgi vähihaigel Eestis ei tõmmataks käest viimast õlekõrt,” ütles „Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu.

Augustiga lõppes fondi suvine tihe annetuste kogumine erinevatel väliüritustel üle Eesti. Kümnete vabatahtlike abiga laekus fondi annetuskastide ning makseterminali kaudu kokku ligi 30 000 eurot. Jätkuvalt on „Kingitud elu” saanud toetada kõiki, kes taotlusega fondi poole pöördunud ja toetamise kriteeriumitele vastanud.

„Suur tänu kõikidele üritusekorraldajatele ja usinatele vabatahtlikele, tänu kellele saame teha abivajajatele hindamatuid kingitusi ning Eesti inimesteni viia elu kinkimise võimalusi,” ütles Tänavsuu, lisades, et fond jätkab nähtavalt annetuste kogumist ka sügistalvisel hooajal.

Augustiga sai läbi ka kolm kuud kestnud „Kingitud elu” jäätisekampaania. Koostöös Premiaga kingiti fondi panustanud heategijatele ligi 100 kasti jäätist.

2015. aastal on „Kingitud elu” kogunud annetustena üle 300 000 euro ning toetanud ligi 35 abivajajat.

Tallinna lähistel elava ja peatselt 60. juubelit tähistava naise jaoks on leukeemiaravim Imbruvica viimane võimalus elada. Invaliidsuspensionärist naise kolmekuuline ravikuur maksab ligi 20 000 eurot ning haigekassa ei korva sellest sentigi. Naine ise katab oma ravikuludest neljandiku, ülejäänuga toetab vähiravifond „Kingitud elu”.

Nelja lapse ema ja ühe vanaema räägib, et verevähk avastati tal viis aastat tagasi rutiinse vereanalüüsi käigus. Pärast aastaid kestnud ravi tõstsid arstid tänavu kevadel alistumise märgiks käed: proovitud oli kõike, mis võimalik.

„Kui arst teatas, et on veel üks ravim, mis võib aidata, ning ütles selle hinna, siis lõi see pahviks. Fondi abi tähendab mulle väga palju, mul poleks endal kusagilt sellist raha võtta,” räägib ta.

Imbruvica ravikuuri saab tänu „Kingitud elu” fondile ka Tallinnas elav 65-aastane mees, kes põeb lümfoidset leukeemiat. Abikaasaga pensionipõlve veetev mees ütleb, et on kõikidele fondi annetajatele väga tänulik selle kingituse eest.

Imbruvica tootja Janssen-Cilagi esindaja tegi tänavu juunis taotluse ravimi lisamiseks haigekassa soodusravimite loetellu. Praegu menetleb seda küsimust ravimiamet, seejärel arutab asja haigekassas ning lõpliku otsuse teeb ravimikomisjon. Kuid patsiendid ei kannata hädavajaliku raviga oodata. Sama ravimi aitas fond juulis soetada ka ühele 66-aastasele mehele.

Juunis toetas „Kingitud elu” 36-aastast emakakaelavähki põdevat Nataljat ravimi Avastini soetamisel. Ravim mõjus naisele hästi, mistõttu aitab fond tal nüüd kätte saada veel kaks ravikuuri. Fond panustab Natalja tervisesse üle 3000 euro, naine ise lisab omalt poolt 100 eurot.

„Mul läheb tänu ravile normaalselt. Ei tohi usku kaotada endasse, Jumalasse ja muidugi arstidesse. Teie toetus tähendab väga palju, arstid olid tulemusega väga rahul ilma selle ravita oleks tulemus teistsugune,” ütleb Natalja.

„Iga euro meie fondis lisab kellelegi elupäevi. Tänan iga fondile laekunud euro eest ning kutsun kõiki inimesi tegema endale jõukohast annetust, et vähiga võitlevatel eestimaalastel oleks täisväärtuslik elu oma lähedaste keskel,” ütles „Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu.

2015. aastal on vähiravifond „Kingitud elu” kogunud annetustena kokku üle 300 000 euro ning toetanud enam rohkem kui 35 eestimaalast.

Läinud nädalal Paides toimunud Arvamusfestivali kogus vähiravifond „Kingitud elu” kahe päevaga vähihaigete heaks ligi 5000 eurot. Muuhulgas potsatas fondi annetuskasti üks viiesajaeurone, pangakaardiga sooritati üks ligi 1000-eurone annetus.

Festivalinädalal otsustas fond toetada kahte naist võitluses vähiga. Sel aastal on fondist abi saanud nüüd kokku juba 35 inimest, annetustena on „Kingitud elu” kogunud üle 300 000 euro ning keegi pole pidanud jääma rahanappuse tõttu hädavajaliku ravita.

„Arvamusfestivali helde ja sõbralik publik oli lähedal fondi ühe ürituse annetuste kogumise rekordi purustamisele. Tänan kõiki, kes väiksema või suurema heateoga abivajajaid toetada otsustasid. Teie abil saame jätkuvalt kindlustada, et ükski raske haigusega võitlev eestimaalane ei kaotaks lootus ega võimalust elada,” ütles vähiravifondi „Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu.

Fond tänab ka Arvamusfestivali korraldajaid avatud väravate eest. Vähiravifond „Kingitud elu” osales Arvamusfestivalil ka annetuste kogumist puudutavas arutelus, mille korraldas Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL). Arutelul jäi fondi poolt kõlama, et eduka heategevuse alusteks on inimestele emotsionaalselt korda minev teema, konkreetne toetamise fookus, heategija usaldusväärsus, läbipaistvus ja aktiivsus.

„Oleme väga tänulikud kõigile, kes on annetanud – see näitab, et eestimaalased on üksteise suhtes väga hoolivad,“ ütles vähiravifondi „Kingitud elu“ kaasasutaja ja nõukogu liige Janek Mäggi. „Samas toob see välja ka selle, et summad, mida me vajame keerulisteks ja kulukateks erandjuhtumiteks, ei ole üldises mõttes kuigi suured – ka väikseim annetus võib päästa kellegi elu.“

Viiesajaeurone fondi annetuskastis. „Annetuskast või veebileht ise ei kogu annetusi. „Kingitud elu” viib teist suve eestimaalastele annetamise võimaluse piltlikult öeldes koju kätte, pakkudes inimestele aktiivselt vähihaigete toetamise võimalust erinevatel üritustel,” ütles Toivo Tänavsuu.

Juulis ja augustis on „Kingitud elu” vabatahtlikud kogunud üle Eesti annetustena rohkem kui 20 000 eurot.

Arvamusfestivali nädalal otsustas fondi nõukogu toetada 55-aastast naist ja 60-aastast meest soolevähiravim Vectibix soetamisel. Ravimi järgi on suur nõudlus, kuid haigekassa seda ei kompenseeri.

60-aastast meest toetab fond enam kui 7000 euroga. Mees ise panustab oma ravisse üle 2000 euro. Ta ütles, et haigekassa keeldumine tema ravi kompenseerimisest mõjus talle „palju jõhkramalt kui haigus ise”. Saades teada, et fond paneb tema ravile õla alla, kirjutas ta: „Minu emotsionaalset tunnet pole võimalik kirjeldada.”

Teist, 55-aastast naist toetab „Kingitud elu” enam kui 4000 euroga. „Meie perele tähendab fondi otsus suurt kergendust, sest pikemaaegne ravimi väljaostmine oleks tõenäoliselt muutunud raskeks. Sellega seoses tahame tänada kõiki annetajaid ja fondi toetajaid. Teie rahalise toetusega võidavad haiged elule juurde väärtuslikku aega ja elu kvaliteeti ning seda kuni loodetava tervenemiseni,” ütles ta.

Vähiravifond „Kingitud elu” jätkab suvist annetuste kogumist vabas õhus juba järgmisel nädalal, kui 28. ja 29. augusti toimub Tallinna lauluväljakul We Love the 90’s muusikafestival. Samuti on fondi usinad vabatahtlikud kohal 30. augustil Pirita Velodroomil aset leidval Jüri Ratase XI jalgrattavõistlusel.

„Eesti inimene tahab annetada, kui talle pakutakse selleks hea võimalus. Kas panustatakse 1 euro, 10 eurot või 50 eurot – polegi vahet – tähtis on abivajajatele avatud süda. Sellise südamega inimesi kohtasime Pärnus ja Käsmus sadu ning oleme neile tänulikud iga väiksemagi annetuse eest,” ütles „Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu.

„Lisaks tänan fondi poolt Viru Folgi ja Weekend Festivali korraldajaid avatud väravate eest ning fondi usinaid vabatahtlikke ennastsalgava energiapanuse eest pikkadesse kogumisõhtutesse.”

Vähiravifond on tänavu kogunud annetustena kokku üle 300 000 euro ning toetanud ligi 30 inimest. Sel nädalal jätkavad fondi vabatahtlikud annetuste kogumist Paides toimuval Arvamusfestivalil.

61-aastane rinnavähiga naine Tartumaalt saab fondi abil ravimi Kadcyla (trastuzumabemtansiin). Naine panustab ise oma ravisse 3000 eurot, millele fond lisab üle 8000 euro.

69-aastasele naisele Tapalt võimaldab fond aga ravimi Tafinlar (dabrafeniib). Tema panustab oma ravisse 2000 eurot, fond katab ülejäänu. Naisel on kaks last ja kaks lapselast ning sel suvel tähistas ta abikaasaga 40. pulma-aastapäeva.

„Möödunud aasta sügisel pöördusin kohaliku arsti poole, et võtta ette midagi nabasongaga. Doktor kahtlustas kohe tõsisemat tõbe ning suunas edasistele uuringutele. Veel paar kuud tagasi ei olnud mul mingeid kaebusi. Kui diagnoosi poleks pandud, poleks arvanudki, et midagi on viga,“ kirjeldas patsient. „Alguses ma ei rääkinud lastele midagi, arvatavasti ei saanud ma ise ka päris täpselt aru, mis tegelikult toimub – mingit otsest tervisehäda ju ei olnud. Kui sain teada, et siirded on juba ka ajus, saabus tõeline šokk. Keemiaravi ei olnud ka aidanud, pigem kasvajatele hoogu juurde andnud.“

Naisele rääkis „Kingitud elu” fondist tema raviarst. „See on tõesti meie viimane lootus. Meie perel pole selliseid sääste, et ise ravimit osta. Fondi annetajatele ütleksin: suur tänu teile, head inimesed. Ka väike annetus võib aidata kellelgi näha oma lapselapsi sirgumas ja kooli lõpetamas. Kontrollige ja hoidke oma tervist!”

Mõlema, nii kaugelearenenud rinnanäärmevähi ravimi Kadcyla kui ka melanoomiravimi Tafinlari lülitamine haigekassa tervishoiuteenuste loetellu on olnud arutlusel, kuid otsused võivad sündida alles aasta lõpus. Vähihaigetel pole võimalik oodata, sest iga päev on arvel.

Viimastel nädalatel on fond jätkanud ka kahe mehe eduka soolevähiravi toetamist. Mõlemad mehed jäid sel aastal oma raviga haigekassa ukse taha ning fond aitab neid lühikese aja jooksul juba teistkordselt ravimi Vectixix (panitumumab) soetamisel.

Ühel neist – 44-aastasel Pärnu pereisal on ravi tulemusel enamike vähikollete kasv peatunud ning kasvajamarkerid langenud olulisel määral. Noor mees tunneb end hästi, elab täisväärtuslikku elu ja hoolitseb oma pere eest. Iga kuu panustab ta oma ravisse 250 eurot. „Enesetunne on hea, suudan käia tööl ja veeta kvaliteetselt aega oma lähedastega. Suur tänu fondi annetajatele, sest ise ma seda ravi endale lubada ei saaks,“ kirjeldas mees.

Teine mees – isa ja vanaisa – elab Viljandis ja tähistab peagi oma 80. juubelit. Tema tervisele hästi mõjunud vähiravisse panustas fond maikuus 4000 eurot ning panustab nüüd veel 4000 eurot. Sama suures mahus katab mees oma ravikulud ka ise. „Ravim on pikendanud mu elu. Saan elada ja tunnen elust rõõmu. Olen väga tänulik kõikidele annetajatele,” ütleb mees.

„Kevadest saadik on hüppeliselt kasvanud fondile esitatud abitaotluste hulk,” ütles „Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu. „Kuid tänu Eesti inimeste headusele ja rohketele annetustele oleme jätkuvalt saanud toetada absoluutselt kõiki, kes meilt on abi palunud ja toetuse kriteeriumitele vastanud. Saame inimestele kinkida hindamatut: tervist, lootust, täisväärtuslikku aega ja elupäevi. Suur tänu kõikidele fondi toetajatele. Kõik see sünnib vaid tänu teile.”

Sel nädalal jätkab vähiravifond „Kingitud elu” aktiivselt annetuste kogumist Käsmus Viru Folgil ning Pärnus Weekend Festivalil.

Sel aastal on fond kogunud annetustena juba ligi 300 000 eurot, toetanud enam kui 25 eestimaalast ning panustanud Eesti vähiravisse kokku üle 200 000 euro.

Inimlikult raskesti mõistetavatel asjaoludel keeldus mehe ravi rahastamast haigekassa, ehkki oli alles hiljuti sama ravimi ühele teisele patsiendile erandkorras soetanud. Teine patsient, 73-aastane Olavi alustas Keytruda ravi suve hakul Soomes. Siis ei olnud ravimil veel Euroopa Liidus müügiluba, kuid Soomes pakuti seda eriloa alusel. Olavi puhul kompenseeris haigekassa ülikalli välisravi (11 000-eurone manustamine iga kolme nädala tagant) seetõttu, et Keytruda polnud Eestis müügiloa puudumise tõttu kättesaadav. Vajalikud load sai ravim juulis ning nüüd saab ravimitootja MSD seda tarnida ka Eestisse.

Fondilt abi saav 56-aastane mees pöördus 2013. aasta sügisel arsti poole ja kurtis, et parem silm tundub udune. Kohalik silmaarst kahtlustas kaed. Viis kuud võttis mees silmatilku, kuid silm ei paranenud. Alles TÜ Silmakliinikus pandi õige diagnoos. Selgus, et ta oli silmatilkadega ekslikult ravinud agressiivset ja väga eluohtlikku melanoomi.

„Neid emotsioone, mis peas ringi trampisid, oli igas tumedas toonis. Hirm, pettumus, viha – need on tunded mis tulid ja läksid. Pahaloomuline kasvaja ja vähk on piisavalt hirmutavad sõnad, ent kuuldes neid koos eesliitega „silm” tundus kõik veel mõistusevastasem – kuidas saab nahavähk silma?” ütleb patsient.

Silmast lähtunud melanoom on haruharv melanoomi alavorm (umbes viis juhtu miljoni inimese kohta aastas) ning traditsioonilisele keemiaravile see enamasti ei allu.

Esmasest šokist tuli kiirelt taastuda, sest edasine raviplaan oli intensiivne ning käivitus päevapealt. Kiiritusravi ei andnud loodetud tulemust. Mehe silm eemaldati ja pandi asemele protees. Järgnes uus hoop: vähisiirded avastati ka maksast.

„Kiiritusravi, kolm operatsiooni ja 12 keemiaravi hiljem tõdesid spetsialistid, et tavapärased meetodid enam ei aita. Järgmiseks sammuks on minu jaoks irooniaga öeldult „hinge hinnaga” ravim, sest haigekassa selle uue lootustandva rohu ostmist ei toeta,“ kirjeldas patsient. „Jõudsin „Kingitud elu” fondi inimeste ja annetajateni, kes abistavad neid, kellel lootus hakkab lõppema. Õnneks oli mul tükike metsamaad, mille müügist saadud raha koos fondi toetusega aitab mul oodata taas positiivsemaid ravitulemusi. Ka armastav perekond ja huumor, raskemal päeval ka võllahuumor, on need, mis aitavad mul kõige paremini igapäevaga toime tulla ja edasi loota. Aitäh kõigile suure südamega inimestele!”

„Tänu fondi annetajatele oleme ühele patsiendile taas saanud ehitada silla üle riikliku ravipoliitika bürokraatiaoru ning lootusetusejõe. Keytruda pole imerohi, kuid on paljulubav moodne meditsiinisaavutus. See on melanoomiravimitest kõige efektiivsem ja soodsam, lubades parimal juhul aastaid täisväärtuslikku elulisa. Meil on suur rõõm see ravim ühele parimais aastates Eesti mehele kättesaadavaks teha,” ütles „Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu.

Vähiravifond “Kingitud elu” jätkab sel suvel aktiivselt annetuste kogumist ka erinevatel väliüritustel. Sel nädalal on fondi vabatahtlikud Käsmus Viru Folgil ning Pärnus Weekend Festivalil, kus kõik on oodatud annetusega vähihaigetele elu kinkima.

„Folgirahvas on eluterve ja helde rahvas. Suur rõõm oli läinud nädalal Viljandis kohata nii palju häid inimesi, kes ei pidanud paljuks toetada rasket võitlust pidavaid vähihaigeid jõukohase annetusega,“ rääkis „Kingitud elu“ juhataja Toivo Tänavsuu. „Tänan iga inimest, kes kinkis kellelegi annetusega täisväärtuslikke ja elurõõmsaid päevi ning ühtlasi innustas meid jätkama võitlust eestimaalaste elude eest. Tänan ka fondi usinaid vabatahtlikke, samuti festivali korraldajaid.“

Juuli oli fondi jaoks elu kinkimise kuu. Fondi vabatahtlikud on aktiivselt annetusi kogunud mitmetel suvistel rahvaüritustel – lisaks Viljandi folgile ka Tallinna Merepäevadel, Õllesummeril jm. Mitmekümne vabatahtlikuga on juulikuu jooksul vähihaigetele vähihaigetele ligi 15 000 eurot.

Juba ülejärgmisel nädalavahetusel jätkab vähiravifond „põllutööd“ Käsmus Viru Folgil, Pärnus Weekend Festivalil ning seejärel Paides Arvamusfestivalil.

Fondi vabatahtlikud kogusid annetusi populaarse perepeo kõigil kolmel päeval (reedest pühapäevani) Tallinnas Admiraliteedi basseini ääres.

„Sajustele ilmadele vaatamata kohtasime merepäevadel väga palju rõõmsaid ja lahkeid inimesi. Vähihaigeid toetasid nii ettevõtjad, prominendid, pereinimesed, eakad – isegi pudelikorjajad otsustasid õlleostust järgi jäänud sendid fondile annetada! Tähtis pole annetuse suurus, vaid annetamine ise, sest see parandab annetajaid seespidiselt ning seob ühiskonda kokku. Tänan kõiki, kes abivajajatele elu kinkisid ning merepäevade korraldajaid avatud uste eest,” ütles „Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu.

Sel nädalal jätkab vähiravifond „Kingitud elu” aktiivselt annetuste kogumist Viljandis, kus toimub folkloorifestival. Fond kutsub kõiki eestimaalasi vähihaigeid toetama ja sellega võitlema oma inimeste elude eest.

Merepäevade eel kiitis vähiravifondi „Kingitud elu” nõukogu heaks kahe järgmise patsiendi toetamise. 58-aastasel Lääne-Virumaal elaval mehel aitab fond soetada kilpnäärmevähi ravimi Caprelsa. Ravim maksab umbes 5000 eurot kuus ning fondi abil saab mees selle esialgu kaheks kuuks. Ta ise panustab oma ravisse üle 3000 euro.

Farmaatsiafirma AstraZeneca ravimil Caprelsa hinnatakse Eestis olevat 1-3 patsienti aastas. Haigekassa pole seni nõustunud ravimit kompenseerima. Mõningatel andmetel pole ravimit Eestis seni ka kasutatud, kuid näiteks Leedus kasutab seda 5-6 patsienti aastas.

Teisel, 66-aastasel Tallinna mehel, aitab „Kingitud elu” soetada leukeemiaravimi Imbruvica. Selle ravimi eest tuleb välja käia umbes 6000 eurot kuus ning haigekassa poolt taas abi ette näha pole. Fondi abiga saab mees selle kolmeks kuuks ja ise katab oma ravikuludest kümnendiku.

Ravimi Imbruvica müügiloa hoidja on tänavu juunis teinud taotluse ravimi lisamiseks haigekassa soodusravimite loetellu. Praegu menetleb seda küsimust ravimiamet, seejärel arutab asja haigekassas ning lõpliku otsuse teeb ravimikomisjon. Kuid patsiendid ei kannata hädavajaliku raviga oodata.

Tänavu on vähiravifond „Kingitud elu” kogunud annetustena üle 250 000 euro ning toetanud ligi 35 eestimaalast vanuses 36-81. Alates fondi tegevuse algusest veebruaris 2014 on fond tuhandete annetajate toel vähiravisse kaasanud ligi pool miljonit eurot.

2015. aasta esimese kuue kuuga panustas „Kingitud elu” Eesti vähiravisse kokku üle 163 000 euro, toetades vähihaigeid, kes on jäänud haigekassa abita. Noorim fondi kaudu abi saanu on 36-aastane, vanim 81-aastane. Tänu lahketele annetajatele oleme suutnud aidata eranditult kõiki abivajajaid, kes on toetust taotlenud ning abi kriteeriumitele vastanud.  
„Võitlus raske haigusega läheb Eesti inimestele väga korda: üksteist peab hoidma. Fond elab varakevadest saadik nii abipalvete kui ka annetuste buumi keskel,” ütles „Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu. „Oleme saanud tänavu väga palju annetusi erilistelt inimestelt, kes innustavad meid jõudsalt edasi tegutsema ja veelgi rohkem aitama. Meie püsitoetajate hulk on kasvanud suuremaks kui iial oskasime ette kujutada, ettevõtted tõmbavad meid kaasa koostöösse ning südamlik tagasiside näitab, kui vajalik on „Kingitud elu“ tegevus.”

Tänavsuu kinnitusel hoiab fond jätkuvalt tegevuskulud miinimumtasemel. Fondi ülalpidamiseks kulus esimesel poolaastal kaheksa protsenti annetustest. Ülejäänud suunati täies mahus vähiraviks.

„Fond on suhteliselt lühikese ajaga leidnud oma koha Eesti haigete toetamisel. Ühelt poolt on see veel üks võimalus üliraske terviseprobleemiga silmitsi seisvatele inimestele, kellele meie tervishoiusüsteem abi ei paku. Teisalt on fondi tegevus puudutanud väga paljusid inimesi, millest annab tunnistust annetuste suur hulk. Usun, et fondi tegevus mõjutab pikemas perspektiivis ka Eesti tervishoiusüsteemi sees tehtavaid rahastamisotsuseid,” rääkis „Kingitud elu” nõukogu liige, Tartu Ülikooli Kliinikumi onkoloog Hele Everaus.

Vähiravifondi nõukogu liige ja Tervise Arengu Instituudi direktor Maris Jesse märkis, et fond on läbi annetuste saanud aidata vähiga võitlevaid inimesi, kelle jaoks haigekassa rahastatud raviskeemid on ammendunud. „Sellist täiendavat abi vajavate inimeste järjest kasvav arv näitab, et käärid vajaduste ja praegu maksurahast tasutava ravi vahel on suured ning puudutavad paljusid. Oleme fondi poolt tänulikud kõikidele annetajatele ja vabatahtlikele, kes on teinud aitamise võimalikuks.“

„Kingitud elu” alustas tegevust veebruaris 2014. Tänavuse esimese kuue kuu tegevustulemused ületavad mäekõrguselt terve 2014. aasta numbreid – annetusi on kogutud juba rohkem kui eelmise aasta jooksul kokku. Toetuste ja abisaajate arv on kasvanud üle kahe korra.

Tänavuse juulikuu nimetasime elu kinkimise kuuks. Kuu jooksul koguvad „Kingitud elu” vabatahtlikud vähihaigete heaks annetusi peaaegu iga päev. Käidi Õllesummeril, minnakse Tallinna Merepäevadele, Viljandi folgile ning Koit Toome ja Maarja-Liis Ilusa üle-eestilisele kontserttuurile „Maailm meie käes”.

Vähiravifond „Kingitud elu” aitab 46-aastast ja 50-aastast naist ning 67-aastast meest võitluses vähiga, toetades nende hädavajalikku vähiravi kokku enam kui 10 000 euroga.

Kõik kolm inimest jäid ühel hetkel haigekassa toeta, mis pani nad raske valiku ette: kas leiavad ise omast taskust tuhandeid eurosid, et ravi jätkata või jäävad koju oma nii-öelda saatuse meelevalda. Toetus vähiravifondilt „Kingitud elu” on nende viimane õlekõrs, mis kingib uue lootuse paremale tervisele ning võimaluse elada täisväärtuslikku elu oma lähedaste keskel.

Üks abisaanutest, tänavu 50. juubelit tähistanud tallinlanna kasvatab üksi kahte kooliealist last. Vähk diagnoositi tal poolteist aastat tagasi. Fond aitas naisel kätte saada soolevähiravimi Stivarga, mis maksab umbes 3000 eurot kuus. Patsient rahastab ise oma ravi 100 euroga.

„Olen südamest tänulik. See on tõesti mu viimane õlekõrs. Sellist raha poleks mul kusagilt võtta. Mul on kaks last vaja veel koolitada. Nüüd sain lootuse, et näen ühe lapse keskkooli lõpuaktuse ära,” räägib ta.

Teine, 46-aastane naine võitleb pankreasevähiga. Tänu fondile saab tema ravimi Abraxane esialgu kolmeks kuuks. Fond rahastab ravi 4300 euroga, naine ise panustab oma tervisesse ligi 750 eurot.

„Sain möödunud aasta oktoobris ootamatu uudise, et mul on kõhunäärme vähk siiretega maksa. Selline diagnoos ehmatab ära iga 46-aastase naise, nii ka minu. Olin siiani elanud sportlikult ja tervislikult, ehkki stressi on viimastel aastatel palju olnud. Kogu reaalsus ei jõuagi kohe päris kohale. Toeks on mulle mu armas abikaasa, lapsed on tudengitena kodunt eemal ja püüavad ise hakkama saada, hoides mulle pöialt,” räägib naine. „Keemiaravi on olnud pikk ja kurnav. Kuna viimane uuring kinnitas fakti, et senine raviskeem ei toimi, tuleb proovida muud ravimit. See ravim, mis arsti sõnul tasuks proovimist, ei kuulu kahjuks Haigekassa poolt rahastatavate ravimite hulka. Inimesel, kes on käinud tööl ja kellelt on alati vajalike makse makstud, ei ole lihtne aru saada sellest masinavärgist. Lisaks sellele ei ole raha just palju, sest keemiaravi kõrvalt on töölkäimine olnud võimatu. Õnneks on olemas selline fond. Lisaks rahalisele toele annab see lootust paranemisele ja täiendab usku inimeste headusest. Aitäh annetajatele!”

Kolmas uue võimaluse saanud inimene on 67-aastane talunik Tapa lähistelt. Kümme aastat vähi küüsis olnud mees saab fondi abiga soolevähiravimi Stivarga. Temagi tänab südamest kõiki annetajaid. Soolevähiravim Stivarga ja erinevate vähipaikmete raviks mõeldud Abraxane ei kuulu haigekassa soodusravimite nimekirja ning hetkel puudub selgus, kas need sinna üldse võiksid jõuda.

„Esimese 16 tegevuskuuga oleme annetustena kokku kogunud üle poole miljoni euro, mis näitab, et võitlus vähiga läheb eestimaalastele väga korda. Tänu fondi panustajatele saame muuta inimeste elusid, kinkides uut lootust lootusetusesse, valgust pimedusse. Kui ka meditsiinilist kasu koos lisa elupäevadega mitte arvestada, juba siis on selline kingitus abisaajate ja nende perede jaoks hindamatu. Soovime kolmele inimesele tervist ja rahu ning ühineme ülevoolava tänuga fondi annetajate suunal,” ütles „Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu.

Juulikuus jätkab vähiravifond „Kingitud elu” aktiivselt annetuste kogumist väliüritustel. Fondi saab panustada nii Õllesummeril, Viljandi folgil, Tallinna Merepäevadel kui ka Koit Toome ja Maarja-Liis Ilusa kontserttuuril “Maailm meie käes”. Samuti kestab suve lõpuni kampaania, kus kõikide vahel, kes saadavad 5-eurose annetus-SMSi numbrile 13018 loositakse iga päev välja kast jäätist Väike Tom.

Kahel päeval panustasid etenduse külalised fondi enam kui 1300 euroga – see summa aitab nüüd kedagi võitluses raske haigusega.

“Kingitud elu” nõukogu esinaise Rita Rätseppa ja vabatahtliku Rena Tauki sõnul oli tegu suure südamega tehtud üritustega. Väga soojad ja sõbralikud inimesed lausa seisid järjekorras, et oma annetus teha. Nii mõnigi kommentaar tõi pisara silma.

“Nii korraldajate kui külastajate poolt oli tunda isiklikku puudutust. Mälestati inimest, kes oli nende jaoks olnud oluline ja kallis, eesmärgiga et see mälestus ei jääks vaid mõneks kontserdiks, vaid see kannaks ka laiemat sõnumit. Noort naist ei ole enam ja me ei saa midagi muuta aga läbi niisuguste ürituste saame midagi teha nende inimeste jaoks, kel on veel võimalik oma elupäevi pikendada,” ütles Rätsepp.

Etendused võimaldasid nende ühe korraldaja Helen Leppiku arvates tunnetada, et hinges me kõik heliseme ja südames tantsime alati edasi, ka siis, kui on väga raske.

Leppik: “Ingrid oskas elada ereda leegina, ta jättis väga sügava jälje meisse kõigisse, kuni leek nii äkitselt kustus. Meie kalli Ingridi sõnad meile on: “ärge andke alla, vastupidi, andke endast 110 protsenti. Aga seda ikka nautides! Raske? Ei ole, te saate hakkama!”

„Tallinna Merepäevad on sündmus, mis on mõeldud kõikidele – noortele ja vanadele, peredele ja sõpruskondadele. Sellise suure sündmuse puhul on heategevuslik element alati omal kohal ja sellel aastal on neid merepäevadel rohkem kui üks,“ rääkis Tallinna Merepäevade turundusjuht Kati Remmelkoor.

„On hea meel teha koostööd fondiga „Kingitud elu“ ja aidata omalt poolt kaasa fondi eesmärkide täitmisele. Lisaks „Kingitud elule“ on merepäevadel kohal ka draakonpaatide sõitude organiseerijad, kelle piletitulu läheb noorte aerutamise ja invaspordi toetuseks.“

„Juuli on elu kinkimise kuu ja vähiravifond “Kingitud elu” kogub sel kuul eriti aktiivselt väljas annetusi vähihaigete heaks, kes ei saa abi haigekassast. Tallinna Merepäevad on suuresti pereüritus ning meie fondi väljastatud toetusedki omavad tegelikult mõju mitte ainult vähihaigele, vaid tema perele – inimesed saavad veeta kauem koos täisväärtuslikku aega,“ ütles „Kingitud elu“ juhataja Toivo Tänavsuu.

„Kutsun kõiki võitlusse eestimaalaste elude eest, annetades Merepäevadel vähiravifondi „Kingitud elu“. Ühtlasi tänan Merepäevade korraldajaid võimaluse eest fondi missiooni inimestele tutvustada.”

Tallinna Merepäevad on Eesti suurim mere- ja perepidu, mis toob kolme päeva jooksul Tallinna kesklinna kolme sadamasse tuhanded inimesed Eestist ja välismaalt. Eelmisel aastal külastas festivali kokku enam kui 130 000 inimest ja sellel aastal ootavad korraldajad vähemalt sama aktiivset osavõttu.

Fondi vabatahtlikud leiab Merepäevadel Admiraliteedi basseini äärest. Annetada saab nii sularahas, pangakaardiga kui ka annetustelefonile helistades.

Rohkem infot Tallinna Merepäevade kohta: www.tallinnamerepaevad.ee.

Naise kahekuuline ravi maksab ligi 5900 eurot, millesse ta ise panustab 150 euroga. Kui ravi toimib, jätkab fond selle finantseerimist, ehkki patsiendi vaatevinklist võiks ravi eest tasuda hoopis haigekassa.

Noor naine sai eelmise aasta augustis arstidelt šokeeriva uudise: tal on kolmanda staadiumi emakakaelavähk.

„Eelmise aasta jaanuaris soovisime mehega last saada aga minu tervisega oli kogu aeg midagi imelikku. Käisin regulaarselt arstide juures, kuid midagi ei suudetud tuvastada,” rääkis naine. „Alles enam kui pool aastat hiljem tuvastati ootamatult kolmanda staadiumi kasvaja: kohe määrati operatsioon, eemaldati lümfisõlmed. Sügisel sain 30 korda kiiritust ja neli korda keemiaravi. Arstid olid tulemusega rahul.”

Sel kevadel tundis naine end taas halvasti ning analüüsid näitasid, et haigus on tagasi. Keemiaravi kombinatsioonis Avastiniga on tema viimane õlekõrs.

„Fondi toetuse eest ütlen kõikidele annetajatele suur-suur aitäh. Tegite mu tuju palju paremaks. Mul on lootus, et ravi annab jõudu ja tervist. Olen ju päris noor selle haiguse jaoks,” lisab naine pisarsilmil.

“Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu ühineb tänusoovidega kõikide fondi annetajate suhtes: “Oleme järgmisele riikliku tervishoiusüsteemi poolt justkui hüljatud noorele abivajajale ulatanud päästerõnga, kinkides talle võimaluse terveneda ja elada.”

Juba üle poole aasta on vähiravifond „Kingitud elu” toetanud teise noore, 37-aastase naise emakakaelavähi ravi Avastiniga. Annetajate toel on fond naise tervise heaks panustanud enam kui 10 000 euroga võimaldades talle täisväärtuslikku elu oma lähedaste keskel.

Avastini kasutatakse mitmete vähipaikmete ravis, tavaliselt on see üks ravikomponent mitmest. Haigekassas ja sotsiaalministeeriumis on pikemat aega arutatud Avastini kompenseerimise võimalusi, kuid riigi rahakott on jäänud vähemasti nende kahe naise vähitüübi puhul suletuks.

Paar nädalat tagasi aitas vähiravifond “Kingitud elu” veel lisaks ka 61-aastast naist, võimaldades talle ravimi Perjeta. Ravikuuri hind oli üle 7200 euro, millest patsient katab 2000 eurot.

Kokku on tänavu vähiravifondist „Kingitud elu” abi saanud ligi paarkümmend eestimaalast ehk kaks korda rohkem kui eelmisel aastal. „Sel kevadel on fondi tabanud abitaotluste buum, mis paneb meile suurema vastutuse. Kuid pakub ka suuremat võimalust teha head rohkematele inimestele. Kutsun kõiki eestimaalasi üles fondi toetama ja elu kinkima,” ütles Tänavsuu.

Laekunud toetust kasutab fond haigekassa poolt nn mittekulutõhusaks tunnistatud Eesti vähihaigetele eluliselt vajalike ravimite soetamiseks, kinkides seeläbi abivajajatele täisväärtuslikke elupäevi oma lähedaste keskel.

“Suur tänu kõikide suuremate ja väiksemate annetuste eest – kes panustas oma piskust, kes küllusest. Iga euro aitab meie fondis kellegi välja lootusetuse august, kinkides võimaluse eluks ja terviseks. Täname ka Õllesummeri korraldajaid fondi vabatahtlikele avatud uste eest,” ütles “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu.

Eelmisel nädalal otsustas fond toetada Narva-Jõesuus elavat 68-aastast naist, kes vajab võitluseks jämesoolevähiga ravimit Stivarga. Ravim maksab mitu tuhat eurot kuus ning haigekassa seda ei kompenseeri. Aprillis toetas fond naist esimest korda. Nüüd väljastati jätkutoetus, sest ravi mõjub hästi. Proua katab ise oma ravikuludest 50 protsenti.

Samuti oli fondi abikäsi välja sirutatud 73-aastasele Tartu kandi mehele Olavile. Mees alustas esialgu omal rahakotil Soomes melanoomiravi, mida Eestis ei võimaldata ning mille eest tuleb tasuda umbes 10 000 eurot iga kolme nädala tagant. Olavi pere taotles erikompensatsiooni ka haigekassalt, kuid vastust tuli oodata. “Kingitud elu” fondi nõukogu otsustas Olavit aidata järgmise ravikuuri eest tasumisel, sest käima lükatud kallis ravi ei tohtinud katkeda.

“Lõpuks ei lähe lahkete Eesti inimeste toetust Olavil siiski ilmselt tarvis, sest haigekassa värske otsuse kohaselt lubatakse Olavi ravikulud katta. See on märkamatu kulu riigi jaoks, kuid suur võit ühele mehele ja tema perele!” lisas Tänavsuu.

Juulis koguvad vähiravifondi “Kingitud elu” vabatahtlikud väljas annetusi peaaegu iga päev. Kolmapäeval, 8. juulil algab Tartus Koit Toome ja Maarja-Liis Ilusa kontserttuur “Maailm meie käes”, kus on võimalik kinkida elu. Samuti on fond tegutsemas Tallinna Merepäevadel ning Viljandi folgil.

44-aastast pärnakat toetab “Kingitud elu” ligi 7300 euroga. Käärsoolevähiga võitlev pereisa panustab ise oma ravisse kokku 500 eurot ning saab tänu fondile kätte ravimi Vectibix.

“Kuulsin käesoleva aasta aprilli algul oma raviarstilt, et minu senine standardravi on ammendunud ja minu ainuke lootus on ravim, mis kahjuks haigekassa poolt toetatud ravimite hulka ei kuulu. Kuna ise suudan oma ravi finantseerida vaid vähesel määral, siis oli ainsaks päästerõngaks “Kingitud elu” fond. Päeval, mil Toivo Tänavsuu isiklikult mulle helistas ja teatas fondi otsusest minu ravi toetada, ei osanud ma eestlasliku tagasihoidlikkuse juures öelda muud kui “aitäh”. Mina ja minu pere on väga tänulikud uue võimaluse eest. Siiras tänu “Kingitud Elu” fondile ja fondi annetajatele,” ütleb patsient.

“Kingitud elu” fondit sai äsja abi sama ravimi Vectibix soetamisel ka umbsoolevähiga võitlev 79-aastane mees. Ta soetas ise kaks ravikuuri ning palus fondilt ligi 4000 eurot toetust kahe järgneva kuuri eest tasumisel. “Nagu raske kivi langes südamelt,” ütles tänulik vanahärra fondi nõukogu positiivsest otsusest teada saades.

Farmaatsiafirma Amgen ravimit Vectibix kasutatakse metastaseerunud soolevähi raviks. Ravimi toimeaine panitumumab on valk, mis tunneb vähiraku ära ja takistab tal kasvuks ja jagunemiseks vajalike signaalide saatmist. On ebaselge, millal “Kingitud elu” abil juba mitmele patsiendile kättesaadavaks saanud Vectibix lõpuks haigekassa rahastamise alla jõuab. Haigekassa andmetel ei juhtu see kindlasti enne 2016.aasta jaanuari.

Ühtlasi jätkab “Kingitud Elu” 37-aastase tallinlanna Natalja toetamist võitluses emakakaelavähiga. Detsembris 2014 aitas fond naisel kätte saada ravimi Avastin. Ravim on naisele hästi mõjunud, ravi on kestnud ning nüüd toetab fond Nataljat juba kolmandat korda. Kokku küündib fondi senine toetus Natalja ravile üle 13 000 euro.

“Oleme saanud taas aidata kolme inimest. Ülevoolav tänu kolmelt patsiendilt annab mõtte igale eurole, mis annetusena fondi pangakontodele laekub. Fondi on sel kevadel tabanud abitaotluste buum, mis paneb meile suurema vastutuse, kuid annab ka võimaluse kinkida suuremale hulgale inimestele elupäevi. Tänumeeles kõikide fondi toetajate ees jätkame aktiivselt annetuste kogumist,” ütles “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu.

Pangaülekannetega tehti fondile nädala jooksul peaaegu viissada annetust summas üle 14 000 euro. Fondi annetustelefonidele helistati ligi 800 korda.

Talgud kulmineerusid 9. mail, mil ligi 200 vabatahtlikku üle Eesti kogusid annetusi Apotheka apteekide ja suuremate kaubanduskeskuste juures. Kokku oli väljas 105 kogumiskasti 38 linnas ja alevikus, teiste hulgas Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus jm.

Sularaha kogunes fondi annetuskarpidesse kokku 110 kilogrammi ehk ligi 24 000 eurot, 100 rootsi krooni ja üks 2-eurose võiduga lotopilet. Käidavamates kohtades Viru keskuses, Solarise keskuses, Tartu Lõunakeskuses jm olnud kogumiskastid täitusid ääreni. Neisse kogunes igaühte ligi 1000 eurot. Linnades oli tavapäraseim annetus viis eurot, maapiirkondades poetati kastidesse pigem metallraha.

200 vabatahtliku hulgas aitasid annetusi koguda viis ministrit ja 12 riigikogulast, samuti Apotheka keti juhtkond, „Kingitud elu” fondilt abi saanud vähihaigete lähedased. Kogujate hulgas oli arste, proviisoreid, advokaate, juuksureid, raamatupidajaid, riigiametnikke, ettevõtjaid, samuti kodus vähihaige pereliikme eest hoolitsevaid inimesi.
„Mul on erakordselt suur rõõm igast eestimaalasest, kes talgutel oma panuse andis, et kõigil siin elavatel inimestel – meie omadel – oleks võimalus elada täisväärtuslikku elu oma lähedaste keskel,“ ütles „Kingitud elu“ juhataja Toivo Tänavsuu. „Kas kasti kukkusid mündid või paber, pole vahet – vähiravifondi „Kingitud elu” esimesed suurtalgud õnnestusid igakülgselt ning näitasid selgelt, et koos on võimalik liigutada mägesid – tuua Eesti tervishoidu märkimisväärne kogus eluliselt vajalikku lisaraha. Üheskoos kinkisime elu väga paljudele inimestele.”

„Minu suureks üllatuseks said talgutel täis mitte ainult kogumiskastid, vaid südamlike ja siiraste Eesti inimeste poolt said emotsionaalselt laetud ka kõik kogujad, kellest lõviosa juba ootab vähiravifondi järgmist talgupäeva. Täna võib juba kindla veendumusega öelda, et heategevustalgutest kujuneb traditsioon,” lisas Tänavsuu.

Apotheka turundusjuhi Mervi Lille sõnul oli möödunud laupäeval apteekides silmnähtavalt rohkem rahvast. „Paljud inimesed tulid spetsiaalselt selleks kohale, et oma panus anda. Tänu vabatahtlike laiale võrgule sai fondi tegevust tutvustada ja annetada kõikjal Eestis, ka väikestes maakohtades, kuhu akstioonid kuigi tihti ei jõua”.
Vähiravifond „Kingitud elu” tänab kõiki partnereid, kes panustasid talgukorralduse masinavärki, teiste hulgas Delfit, Fifaad ning Laserstuudiot.

Vaata ERRi videolõiku sellest, kuidas riigikogulane Jüri Ratas Solarise keskuses annetusi kogus siit. Ja Aktuaalse Kaamera talgulugu siit (alates 13. minutist ja 19.sekundist).

Kolmapäeval, 6.mail esitleti Rocca Al Mare keskuse Bastioni kaupluses heategevuslikku rõivakollektsiooni „Cropped Rose“, mis sündis Bastioni ning ajakirja Anne & Stiil koostööna.

Tegemist on naiseliku suverõivaste erikollektsiooniga, mis on suunatud elurõõmsale ja ilu väärtustavale naisele, kes teab, et maailm on loodud nautlemiseks – seda sümboliseeribki roosiaed, mis on kollektsiooni keskseks kujundiks. Kollektsiooni tootevalikust leiavad saabuvaks pidude hooajaks oma moelemmikud nii malbed naised kui ka julgema stiili austajad.

Erikollektsiooni värvigammas domineerivad lisaks energilistele õietoonidele elujõulised rohelised lehe- ja varretoonid ning ihuvärvi tasakaalustav beež . Disainidele lisavad unikaalsust Bastioni disainerite loodud digitaalsed printmustrid.

15 protsenti kollektsiooni müügikasumist annetavad Bastion ja Ajakirjade Kirjastus heategevuseks “Kingitud Elu” fondile.
„Vaadates rõivakollektsiooni ning selle pastelseid, õrnu, helgeid ja elegantseid toone, siis sobituvad need hästi seda värvi emotsioonidega, mida vähiravifond Kingitud Elu tahab oma annetajate kaudu vähihaigetele ja nende lähedastele ellu tuua. Abivajajate jaoks oleme sageli viimane õlekõrs,“ ütles “Kingitud Elu” juhataja Toivo Tänavsuu.

Erikollektsioon on lisaks Bastioni kauplustele saadaval ka Baltika e-poes.

Videot kollektsiooni valmimisest saab näha siit.

„Toetus tähendab mulle kõike. Elu. Lootust. Üks suur kivi langes südamelt,” räägib Haapsalu naine, kellele “Kingitud elu” fond saab annetajate abiga võimaldada vähiravimi Erbitux (cetuximab), mida toodab farmaatsiafirma Merck. Fond toetab naist 6350 euroga.

Naisel on lisaks teismelisele pojale kaks täiskasvanud tütart ja kuus lapselast, kelles üks kahekuune. Seitsmes lapselaps sünnib lähiajal. Naine igatseb, et kõik tema järeltulijad saaksid veel võimaluse vanaema tundma õppida.
„Olen saanud seni päris karmi ravi ja miski pole aidanud. On olnud ka loobumise mõtteid, surma mõtteid. Nüüd on mul väga suur lootus. Ja tahan edastada suured-suured tänusõnad kõikidele fondi toetajate,” lisab soolekasvajaga võitlev naine.
Ühtlasi jätkab „Kingitud elu” 77-aastase vene rahvusest naise toetamist võitluses kilpnäärmekasvajaga. Fond aitas naisel tänavu jaanuaris kätte saada Bayeri ravimi Nexavar (sorafenib), toetades teda ligi 3000 euroga. Kuna ravi toimib hästi, võimaldab fond talle nüüd sama suure toetuse abil jätkukuuri.

Kolmas värskelt abi saanud patsient on 73-aastane jämesoolekasvajaga naine, kellel fond aitas soetada Amgeni ravimi Vectibix (panitumumab). Tema ravikuur maksab üle 11000 euro. Patsiendil endal oli võimalik oma ravisse panustada ligi 3500 eurot.

„Näeme viimastel kuudel abivajajate arvu suurenemist, mis paneb fondile suurema vastutuse aga annab ka võimaluse suuremale arvule inimestele uut lootust ja elu kinkida,” ütles „Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu. „Seni oleme saanud toetada kõiki patsiente, kes meie poole on abi saamiseks pöördunud ja fondi toetuspõhimõtetele vastanud. Et kindlustada selle stsenaariumi jätkumine, kutsun kõiki eestimaalasi üles annetusega meie fondi toetama. Väike panus meie igaühe poolt võrdub elu suurima kingitusega abivajajatele, kelle tagasiside on piiritu tänu.”

Sel nädalal korraldab vähiravifond „Kingitud elu” üleriigilised heategevustalgud, kus igal inimesel on võimalik kellelegi elu kinkida kahel moel: tehes jõukohase annetuse fondi pangakontole (info www.kingitudelu.ee/toeta) või külastades laupäeval 9. mail mõnda Apotheka apteeki, kus ligi 200 vabatahtlikku annetusi koguvad.

9.mail aitavad üle Eesti annetusi kokku koguda ligi 200 vabatahtlikku, teiste hulgas ministrid Sven Sester, Rannar Vassiljev, Margus Tsahkna, Kristen Michal ja Marko Pomerants ning riigikogulased Viktoria Ladõnskaja, Yoko Alender, Jüri Ratas, Deniss Boroditš, Andres Ammas, Helmen Kütt, Kristjan Kõljalg, Martin Repinski, Kalle Laanet, Rainer Vakra, Martin Kukk, Monika Haukanõmm jt.

„Eestimaal pole inimest, kel poleks kokkupuudet vähiga,“ ütles keskkonnaminister Marko Pomerants, kes ise kogub annetusi Põlva Aster apteegi juures aadressil Jaama 12a. „Heategevusega lisavahendite kogumine selles valdkonnas on väga paljudele inimestele suureks abiks. Täiendav raviraha garanteeri tingimata tervenemist, kuid annab kindlasti juurde palju emotsionaalseid ühiseid päevi. Seepärast kavatsen ravimiraha talgutele kulutada ühe laupäeva küll.“

„Kutsun kogu Eesti ühiskonda üles üheskoos oma inimestele elu kinkima. Talgutega ütleme, et iga meie inimene on väärt, et tema elu eest võidelda. Kelleltki ei tohi viimast õlekõrt käest rebida,” ütles “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu. „2014. aastal kogusime fondi annetustena üle 300 000 euro ning toetasime kõiki haigekassa toeta jäänud vähihaigeid, kes meilt abi palusid. Mitte keegi ei jäänud ukse taha. Talgute eesmärk on kindlustada sama positiivse stsenaariumi kordumine ka 2015. aastal.

“Eesti riigi tervishoiu valdkonna rahakott on liialt ahtake, et suuta kõiki aidata. Seetõttu suur rõõm, et peaaegu pool valitsusest ja kuuendik riigikogust (lisandub veel saadikuid) tulevad oma eeskujuga appi olukorda parandama. Samuti et suurim apteegikett Apotheka avab kogujatele oma apteegid ning firma juhtkondki osaleb talgutel,” lisas Tänavsuu.

Fond kutsub kõiki eestimaalasi üles talgul osalema ning abivajajaid toetama. Seda on võimalik teha kahel moel: kas annetusega fondile (info allpool) või külastades laupäeval 9.mail mõnda Apotheka apteeki, kus vabatahtlikud annetusi koguvad. Näiteks Margus Tsahkna kogub annetusi Rocca al Mare keskuses, Rainer Vakra kogub Tallinnas Jannseni apteegis, Sven Sester Järve Selveris, Rannar Vassiljev Viru keskuses, Kristen Michal Kadaka Selveris, Yoko Alender Kristiine keskuses, Kalle Laanet Kuressaares jne.

Annetuste info

Makse saaja: SA Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud Elu
Swedbank: EE212200221059073061
SEB pank: EE211010220228917224
LHV pank: EE137700771001442514
Danske pank: EE133300332166860001
Nordea pank: EE591700017003638161

Annetustelefonid:

900 4005 annetad 5 eurot
900 4010 annetad 10 eurot
900 4050 annetad 25 eurot

Talgud Facebookis: https://www.facebook.com/events/907758829244956/

Fondilt sai aprillis toetust 74-aastane mees ja 68-aastane naine. Mõlemale aitas “Kingitud elu” annetajate abiga soetada soolevähiravimi Stivarga, mille ühe kuu ravimikarp maksab apteegis mitu tuhat eurot. Ehkki ravimifirma Bayeri toodetud Stivarga näol on tegemist uuringute järgi küsitava tulemuslikkusega ravimiga, andis mõlema patsiendi toetamise kasuks otsustamisel kaalu asjaolu, et nad olid varem juba Stivargat saanud ning see toimis. Üks patsient panustas ise oma ravisse tuttavate abiga 500 eurot, teine 2600 eurot.

Kolmandal patsiendil, samuti soolevähiga võitleval 73-aastasel naisel, aitas fond kätte saada ravimi Vectibix. Fond panustas sellesse ravimiostu üle 9000 euro. Patsient ise toetas omalt poolt 100 euroga.

“Kõik kolm patsienti tänavad südamest “Kingitud elu” annetajaid ja fond mõistagi ühineb nende tänusoovidega. Soovime abisaanutele rahu ja tervist!” ütles “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu.

“Ei ole midagi rõõmustavamat kui võimalus aidata jätkata ühtedel inimestel raviga, mis juba toimib – millel on positiivne tulemus. Võttes seeläbi tervelt nende perekonnalt ära mure, kuidas edasi hakkama saada. Teiste puhul on juba viimase õlekõrre ulatamine ja uue lootuse kinkimine kirjeldamatult suur kingitus. Fondi poolt tahame kõikidele anda võimaluse paraneda ja kauem lähedaste keskel viibida.”

68-aastane patsient, kes saab fondi abil ravimit Stivarga, ütles: “See toetus tähendab mulle väga-väga palju. Saada ravi abil juurde täisväärtuslikku elu, sellist, kus saan elada ja ei ole kogu aeg voodis pikali – võtta elust osa, saada olla inimene ja teistele midagi anda – olen selle üle päris meeldivalt üllatunud. Elame abikaasaga kahekesi aga meil on noored sugulased, kellega oleme väga lähedased – nad on praktiliselt nagu oma pere. Saan nüüd veel nendega olla, neid õpetada, mis on elus hea ja millest hoiduda.”

Tänase seisuga on vähiravifond “Kingitud elu” aidanud kokku 20 eestimaalast. Fond jätkab ka annetuste kogumist 46-aastase Mustvee pereisa Alar Tupi melanoomiravi toetuseks. Ravi maksumus on 160 000 eurot. Tänu fondi toetajatele on Alar tänaseks läbinud juba kolm ravikuuri ning ootamas peatselt neljandat ehk viimast.

Fondi logoga „rohelise mehikese” helkurid hinnaga 1.99 eurot olid müügis Prisma, Selveri, Stockmanni, ETK, Statoili, Montoni ja Sketchersi kauplustes. Helkureid sai osta ka laatadel ning mitmed ettevõtted tellisid neid oma töötajatele jõulukingiks.

„Kutsusime inimesi end pimedal ajal märgatavaks tegema, elama ise pimeda aja üle ning aitama pikendada ka vähihaigete täisväärtuslikke elupäevi. Iga eestimaalane sai lüüa kaks kärbest ühe hoobiga: soetada endale või lähedastele kingiks midagi praktilist ning samas teha sellega ka väikese heateo. Suur rõõm on tõdeda, et „rohelised mehikesed” läksid meie inimestele hinge ning helkurite müügist laekunud tulust saame toetada mitut abivajajat,” ütles „Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu.

„Kingitud elu” tänab kõiki helkurikampaaniale õla alla pannud toetajaid: Prisma Peremarket, Selver, Stockmann, ETK, Statoil, Baltika Grupp, Fifaa, Age McCann, Kaupmees & KO, Smarten Logistics, LogistikaPluss, Citykuller, Eesti Ajalehed.
Helkureid saab jätkuvalt tellida ka näiteks järgmiseks sügistalviseks perioodiks, kirjutades info@kingitudelu.ee.

Üks meestest elab Tallinnas Koplis ning töötab toiduainetööstuses. Käärsoolevähk diagnoositi tal eelmisel aastal, pärast seda kui mees oli tähistanud oma 50. juubelit. Esialgu suunati ta kiiresti lõikusele, seejärel on ta saanud keemiaravi. Viimase poole aasta jooksul on ta olnud mõned korrad haiguslehel, kuid käib praegu tööl.

Ta ütleb, et hädavajaliku ravimi hinna (ligi 3800 eurot kuus) kuulmine võttis ta esialgu sõnatuks. “Ma ei uskunud, et on olemas niisuguseid fonde, kust on selliselt võimalik abi saada. Olen selle üle väga tänulik ja loodan, et ravim aitab,” lisas ta.
Fond toetab mehe ravi enam kui 7200 euroga. Mees ise panustab oma tervise heaks 400 eurot.

Teine abisaaja on 81-aastane pensionär, kes elab Tartus. Tal on kaks last, kolm lapselast ning kaks lapselapselast, kes tema võitlusele vähiga kaasa elavad. Varem tegeles mees Tartus keskkütte- ja veetrasside ehitusega ning kahtlustab, et 2011. aastal pandud pärasoolevähi diagnoosi põhjus võib olla kunagine kokkupuude asbestipulbriga.

Vanahärra elab koos abikaasaga, kes töötas varem meedikuna. Mees tunnistab, et on hoitud “kui pilpa peal”.
Fond kompenseerib talle ravimi Stivarga täies mahus, enam kui 7600 euro ulatuses. “Mul on öelda kõigile annetajatele suured tänusõnad terve meie pere poolt,” ütleb ta.

Farmaatsiafirma Bayeri toodetud ravimit Stivarga on „Kingitud elu” nüüd aidanud soetada juba viiele eestimaalasele.
Ravimitootja ja haigekassa on pidanud kõnelusi Stivarga jõudmiseks soodusravimite nimistusse. Haigekassat häirib ravimi väga tagasihoidlik ravitulemus: haigekassa ja ravimiameti hindamise tulemusena pikenes patsientide elu Stivargaga keskmiselt pooleteise kuu võrra (võrreldes platseeboga) ja suhteliselt suur osa rohu manustajatest sai veel samal ajal kõrvaltoimeid.

“Meil on hea meel, et saame kinkida lootust kahele mehele ja nende perekondadele,” rääkis “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu. “Nagu ütleb ka meie fondi reklaamikampaania sõnum: “viimast võimalust ei ole aus käest rebida”. Stivarga ravitulemus on erinevate patsientide puhul siiski ette ennustamatu ning võib anda märksa pikema elulemuse kui vaid loetud kuud. Kuna vähid on inimestel erinevad, käituvad nad ka ravile erinevalt. Meie jätkame jõupingutusi, et Stivarga ja teised moodsad vähiravimid saaksid eestimaalastele kättesaadavamaks ning hindame kõrgelt kõikide meie annetajate panust selle heaks. Usume, et ka ravimitootja saab hinnas vastu tulla. “

Stivarga soodustuse menetlemine on hiljuti lõppenud Hispaanias (veebruar 2015) ja Soomes (märts 2015) ning ravim on lisatud nendes riikides ka soodustusravimite nimekirja. Eestis anti vastav taotlus sisse märtsis 2014, kuid Bayer võttis selle tagasi. Uuesti on plaanis taotlus sisse anda käesoleva aasta esimeses pooles.

Natalja võitleb vähiga juba teist aastat. Bioloogilist ravimit Avastin on ta saanud koos keemiaraviga ning tulemused on head. Ehkki Natalja ise enam lapsi ei saa, unistab ta täiskasvanud tütre emana vanaemaks saamisest.

“Fondi tegevuse juures on kõige rõõmustavam see, kui mõni inimene saab ravimi, mis toimib ja reaalselt tervendab. Ning me saame seda mõjusat ravi heade annetajate abiga edasi rahastada – ühe kurnavatest raviprotseduuridest muserdatud inimese juhatada helgemasse ja päikeselisemasse kevadesse,” ütles “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu.

“Soovime Nataljale jätkuvat paranemist. Tagame, et ta ei pea muretsema oma rahakoti seisu üle tulemuslikus võitluses raske haigusega. Ning ootame kannatamatult päeva, mil haigekassa Natalja ravi enda kanda võtab.”

Avastini kasutatakse mitmete vähipaikmete ravis, muuhulgas näiteks käärsoole-, pärasoole-, kopsu- või rinnavähi ravimiseks. Tavaliselt on see üks ravikomponent mitmest. Haigekassas ja sotsiaalministeeriumis on pikemat aega arutatud Avastini kompenseerimise võimalusi, ent täna see vähemasti Natalja vähitüübi puhul soodusravimite alla ei kuulu.

Eesti Päevaleht kirjutas käesoleva nädala alguses Mustvees elavast Alarist, kellel diagnoositi kaks aastat tagasi nahavähk melanoom. Pärast esimest lõikust prognoosisid arstid talle elupäevi veel aasta jagu. Kuid Alar jätkas ravi ning elab täna täisväärtuslikku elu: käib tööl, hoolitseb pere eest, armastab tugitoolisporti ja pannkookide küpsetamist. Ainult, et kasvaja on organismis edasi arenenud.

Käesoleva aasta alguseks ammendusid mehe jaoks kõik haigekassa poolt kompenseeritud ravivõimalused. Ainsa õlekõrrena jäi vaid moodne melanoomiravim Yervoy (ipilimumaab), mille ravikuuri eest tuleb patsiendil ise tasuda ligi 160 000 eurot. Eestis pole ükski patsient seda seni suutnud ise välja osta ja haigekassa ei pea ravimit piisavalt kulutõhusaks.

Vähiravifond “Kingitud elu” aitas Alaril kalli ravi käima lükata ning kogub aktiivselt annetusi spetsiaalselt just tema heaks. Mees ise panustas oma ravisse 10 000 eurot.

“Meie jaoks on selle ravi maksumus suurem kui kõigi seniste 12 toetust saanud inimese ravi kokku. Aga oleme sügavalt veendunud, et viimast võimalust ei ole abivajajatelt aus käest rebida ning meil tasub rahvana võidelda iga oma inimese elu eest,” ütles “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu, tänades kõiki, kes on viimastel päevadel juba Alari toetuseks annetanud.

Farmaatsiafirma Bristol-Myers Squibbi toodetud ravim Yervoy on praktikas andnud lootusrikkaid tulemusi – see võib patsiendi elu pikendada aastate võrra. 2011. aastal sai laiendatud kättesaadavuse programmi raames Yervoyd 20 Eesti patsienti, kellele ravim oli tasuta. Viiendik neist on tänagi veel elus.

“Kutsun kõiki eestimaalasi üles hoidma Alarile tugevasti pöialt ning toetama annetuse kaudu vähiravifondi “Kingitud elu” tema ravi. Iga annetus on ühe mehe jaoks kuldaväärt,” lisas Tänavsuu.

Alari toetamise võimalused leiab SIIT. Toetada saab nii pangaülekandega, annetustelefonidele helistades, PayPali kui ka krediitkaardiga.

Loe ka Eesti Päevalehe lugu Alari võitlusest melanoomiga SIIT.

Abi saanud proua on üsna tuntud ja staažikas Eesti kirjandustegelane. Ta tervitab ja tänab kõiki annetajaid ning ütleb, et sai lootuse tagasi.

“Kinkida lootust, kus see on kadunud – see ongi meie üks soovidest,” ütles “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu. “Tunneme rõõmu, et saame järjekordset patsienti aidata, soovime talle tugevat tervist ja veel palju ilusaid elupäevi. Loomulikult on põhjust taas südamest tänada ka kõiki fondi annetajaid.”

Farmaatsiafirma Bayeri toodetud ravimit Stivarga aitas vähiravifond “Kingitud elu” soetada kahele patsiendile ka 2014.aastal.

Tegemist on vastuolulise ravimiga. Haigekassa seda ei kompenseeri ning veel aasta tagasi polnud seda neilt ka taotletud. Kui Bayer lõpuks vastava taotluse esitas, hindasid seda nii haigekassa kui ka ravimiamet. Haigekassa ravimiosakonna juhataja Erki Laidmäe sõnul tuvastati hindamiste tulemusena väga tagasihoidlik ravitulemus: Stivargaga pikenes patsientide elu keskmiselt pooleteise kuu võrra (võrreldes platseeboga) ja suhteliselt suur osa rohu manustajatest sai veel samal ajal kõrvaltoimeid. Tänaseks on Bayer ka ravimi kompenseerimise taotluse tagasi võtnud.

Samas ütleb vähiravifondi “Kingitud elu” nõukogu liige, onkoloog Peeter Padrik, et osa patsiente saab Stivargaga oluliselt parema ravitulemuse kui poolteist kuud, raviefekti on raske ette ennustada. Ravim on Euroopa ravimiameti poolt soolevähi näidustusel ametlikult registreeritud ja rahvusvahelistes ravijuhistes soovitatud.

Fondi nõukogu liige, onkoloog Hele Everaus lisab: “Igal patsiendil on niiöelda oma vähk, mis käitub ja reageerib erinevatele ravimitele erinevalt. Pikendatud elupäevadest võivad saada kuud ja ka aastad. Kui me ei püüa kasutada uusi ravivõimalusi, ei saavuta me ka kunagi edu.”  

„Väga meeleolukas päev! Kuulutasime kõik selle tähtsa päeva võitjateks – iga valija ja iga poliitiku, kes toetas abivajajaid,” ütles “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu.

„Kutsusime Rocca al Mare keskuse ja Kristiine keskuse valimisjaoskondades kodanikke üles tegema kõige ausama valiku – toetada abivajajaid. Samuti julgustasime inimesi, et on ükskõik, kas nende eelistatud kandidaat või erakond valimistel triumfeerib või põrub – iga heategija on kindel võitja!“ sõnas Toivo.

„Kui jaoskonnad suleti külastasime kõigi kuue riigikokku pääsenud erakonna pidusid,“ rääkis Toivo. „Olgugi et Vabariigi Valimiskomisjon alles luges hääli kokku, kuulutasime meie kõik kuus parteid üksteise järel juba eos päeva absoluutseteks võitjateks ning jagasime kõigile välja heategija mandaadid – ka neile, kes ei kandideerinudki, sest see, kes aitab, on kahtlematult võitja.”

Toivo lisas, et valdav enamus vähihaigete heaks kogutud ligi 3500 eurost tuli just EKRE, Reformierakonna, IRLi, Sotsiaaldemokraatide, Keskerakonna ja Vabaerakonna pidudelt. „Tuletasime poliitikutele meelde, et kui nemad loevad hääli ja mandaate, siis Eestis on inimesi, kes loevad elupäevi. Hea meel on tõdeda, et leidsime igast erakonnast hulga heldeid ja sooja südamega inimesi, kes lahkelt abivajajaid toetasid. Aitäh teile kõigile ja aitäh fondi usinatele vabatahtlikele, kes selle päeva eriliseks tegid.”

Pikka aega teatri alal näitlejana, lavastajana ja koolitajana tegutsenud pensionär, kelle ravile fond seekord õla alla pani, elab Pärnumaal. Viis lapselast käivad seal regulaarset maavanaisa ja -vanaema juures. Märtsis ootab meest järjekordne tähtsündmus: siis saab ta juba kuuekordseks vanaisaks. Seega tal on, mille nimel täisväärtuslikult elada.
Kasvaja avastati mehel kaks aastat tagasi üsna juhuslikult tavalise tervisekontrolli käigus. Ta läbis mitu lõikust ja keemiaravi seanssi, kuid tänaseks on keemiaravi võimalused sisuliselt ammendunud.

“Haigus on olnud üsna agressiivne, tasapisi on kolded suurenenud. Mulle sisuliselt antigi mõista, et mine nüüd koju, istu maha ja oota surma – kuni sain veel ühe võimaluse kalli ravimi abil. Minu pension on 400 eurot. Ise ma rohu eest maksta ei saaks. Seetõttu on fondi toetus tõeline kingitus. Seda tänu on sõnadega raske väljendada,” räägib patsient.

“Teha tõelisi kingitusi – see ongi meie fondi eesmärk. Iga annetaja, kes fondi panustab, osaleb võitluses eestimaalaste elude eest. Elude eest, mis on väärt elamist. Aitäh taaskord kõikidele fondi toetajatele,” ütleb “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu. “Soovime vanahärrale tugevat tervist ja vastupidavust olla oma lastelastele rõõmuks ja eeskujuks.”

Vectibix on ravimifirma Amgen toodetav infusioonilahus, mida kasutatakse soolevähi ravis ja mis pidurdab kliiniliste uuringute järgi oluliselt haiguse süvenemist. Haigekassa seda ei kompenseeri, kuigi onkoloogid on vastava taotluse teinud. Parimal juhul võib Vectibix soodusravimiks saada alles 2016.aastast.

Abisaanud on vanuses 20-77, elavad Eesti eri paigus, pooled neist on eestlased, pooled vene rahvusest. Kõik nad jäid oma ravis ühel hetkel haigekassa ukse taha. Nende ravi tunnistati „mittekulutõhusaks”.

Fond aitas soetada haigekassa rahastuseta ravimeid kokku 75 000 euro väärtuses. Fondi abil said patsiendid kätte kaheksa erinevat tüüpi kasvajatele mõeldud moodsat ravimit (Avastin, Zytiga, Votrient, Stivarga, Sutent, Erbitux, Abraxane ja Nexavar). Neist kalleim maksaks patsiendile apteegis ligi 10 000 eurot kuus.

„Ühe aastaga täistuuridel käivitunud fond on positiivselt üllatanud meid kõiki. Siduda Eesti ühiskonda võitlusse oma inimeste elude eest on suur eesõigus ja vastutus. Tänu fondi doonoritele oleme suutnud aidata kõiki, kes on fondi poole abi saamiseks pöördunud ning nõukogu kriteeriumitele vastanud,” rääkis „Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu.

„Üks asi on aidata soetada ravimeid, mis maksavad tuhandeid eurosid. Kuid rasket võitlust pidavale inimesele ja tema perele on vähemalt sama tähtis kinkida lootust. Tänan kõiki fondi toetajaid ja pöidlahoidjaid, tänu kellele oleme saanud kinkida lootust ja täisväärtuslikke elupäevi oma kallite seltsis,” lisas Tänavsuu. „Kahe patsiendi ravi rahastamise, kellest üks vajas ravimit Zytiga, teine ravimit Avastin, võttis haigekassa fondilt üle. See on suur võit nii patsientide kui ka fondi jaoks.“

Vähiravifondil „Kingitud elu” on üle tuhande annetaja. Neist ligi paarsada toetavad fondi jõukohase panusega iga kuu (mõni 1 euroga, mõni 100 euroga). Juriidilistest isikutest annetajatele kehtib tulumaksusoodustus. Mitu inimest on lasknud oma sünnipäevakülalistel kingituse asemel fondi annetada või tähistanud spontaanse annetusega mõnda muud olulist eluhetke.

Fondi asutaja ja nõukogu liige Janek Mäggi: „Eestis on heategevus viimastel aastatel muutunud väga populaarseks – me tahame üksteist aidata, olla hoolivad ka nende suhtes, kes ei ole meie jaoks lähedased, kuid vajavad abi. „Kingitud Elu” on eriline just seetõttu, et see teema puudutab tuhandeid inimesi üle Eesti. Me mõistame, et elu on väärtuslik mitte ainult meile endile vaid ka kõigile meie lähedastele ning ühiskonnale tervikuna. Seda ei tohi asjata kaotada.”

Fondi nõukogu liige, onkoloog dr Peeter Padrik: „Vähiraviga tegeleva arstina ja tegelikult ka lihtsalt Eesti ühiskonna liikmena on mul väga hea meel, et vähihaigete ravi peab oluliseks nii palju inimesi, kes oma toetusega fondile ja ka oma töös fondi raames seda näidanud on. See annab jõudu ja energiat ka igapäevatööks ja näitab minu jaoks muuhulgas, et Eesti ühiskond areneb õiges suunas.

Fondi aktiivne tegevus on kindlasti andnud Eesti ühiskonnas selge sõnumi, et raskes olukorras olevate inimeste aitamine on oluline ja läheb paljudele korda. Loodan, et fondi poolt avatud võimalused on innustanud ka arste andmaks haigete heaks nii palju kui võimalik.”

Fond jätkab aktiivselt annetuste kogumist ning eestimaalaste südame avamist abivajajatele ka erinevatel üritustel, kontsertidel, kaubanduskeskustes jm. Vähihaigeid saab „Kingitud elu” fondi kaudu toetada nii annetustelefonidele helistades, krediitkaardi, pangakaardi kui ka Paypaliga. Kogu info leiab www.kingitudelu.ee/annetajale.
Vähiravifond „Kingitud elu” loomise idee sündis ajakirjanik Hille Tänavsuu raviloost. Ta võitles seitse aastat raske vähihaigusega ning sai toetajate abiga 5400 eurot kuus maksnud vähiravimi. Ravim kinkis Hille Tänavsuule aasta täisväärtuslikku elulisa. Sellest arenes välja soov aidata teisi sarnases olukorras abivajajaid.

Toetatud proua on üheteistkümnes aasta jooksul vähiravifondist abi saanud inimene. Proua on sündinud Venemaal, kuid elab praegu Tallinnas. Ta elab üksi, kuid saab enda sõnul kodus kõigega hakkama ning tema tervislik seisund on rahuldav.
Tal on kaks tütart ja poeg ning koguni kuus lapselast, kes elavad Venemaal. Varem Ilmarise tehases töötanud proua on tänulik kõikidele fondi annetajatele ning ütleb, et pensionäril ei ole Eestis võimalik osta ravimeid, mis maksavad tuhandeid eurosid.

„Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem – nii ütleb Eesti vanasõna. Olen koos vanaprouaga väga tänulik kõikidele fondi annetajatele, kelle abiga saime taas ühele inimesele elupäevi kinkida. Kahel tütrel, ühel pojal ja kuuel lapselapsel jätkub kõbusat vanaema nüüd loodetavasti palju kauemaks,” ütles fondi juhataja Toivo Tänavsuu.

Nexavar on Bayer Pharma toodetud retseptravim, mis on mõeldud teatud harvaesineva maksavähi ja neeruvähi raviks. Ühe kuu doos (112 tabletti) maksab apteegis üle 3100 euro. Haigekassa kompenseerib sellest vaid poole. “Kingitud elu” fond aitas konkreetset patsienti teise poolega. Patsient ise panustas oma ravimiostu mõnesaja euroga.

Aasta jooksul on vähiravifond “Kingitud elu” aidanud ühteistkümnel eestimaalasel soetada hädavajalikke ravimeid kokku enam kui 75 000 euro eest. Patsiendid on erinevaist Eesti paigust ning vanuses 20-77. Umbes pooled on naised, pooled mehed. Pooled räägivad eesti keeles, pooled vene keeles. Fondil on üle tuhande annetaja, nende hulgas nii eraisikud, kui ka ettevõtted. Mitusada inimest toetavad fondi endale jõukohase panusega iga kuu.

„Tarmo Leinatamm pidas südikat võitlust raske vähihaigusega ning hoidis selle kõige keskel pea püsti. Meie fond tegi Tarmo sõpradele ja laiemalt hea muusikaliloomingu austajatele üleskutse toetada teisi sarnast võitlust pidavaid eestimaalasi. Mul on ääretult hea meel, et nii paljud inimesed tulid sellega kaasa. Südamlikke eestimaalasi leidub kõikjal – olgu see meile kõigile innustuseks teha rohkem head ning seeläbi ka ise sisemiselt terveneda,” rääkis „Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu.

„Tänan väga Tarmo perekonda, „Memory 2015″ tuuri korraldajat Vanemuise teatrit, kontsertide konferansjeed Hannes Võrnot, kõiki fondil abiks käinud vabatahtlikke ning loomulikult ka kõiki annetajaid nii Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Viljandis kui ka Paides meile antud võimaluse eest kinkida järgmistele abivajajatele elu,” lisas Tänavsuu.

Kontsertide konferansjee, Tarmo hea sõber Hannes Võrno tunnustas „Kingitud elu” fondi sihikindla kogumiskampaania eest ning ütles: „Inimesed tunnevad sageli emotsionaalset kõhklust – paluda teiste abi või mitte. Olgu see siis hingeline või materiaalne abi. Praktika ja kogemused näitavad aga selgelt, et Eesti inimesed on abivalmid ja toetavad. See võib tuleneda sellest, et oleme ise tihti neist samadest muredest puudutatud või siis soovime head tehes, et see „karikas” meist mööda läheks. On siis see või teine, vahet pole. Oluline on tunne, et annetamine on pigem ühine kindlustus ja seeläbi kaalukas sõnum avalikkusele, et meie keskel on nii abivajajad kui ka need, kes rõõmuga abistavad.”

Peagi aastaseks saav vähiravifond „Kingitud elu” on kogunud annetustena kokku üle 300 000 euro ning toetanud kümne eestimaalase vähiravi. Kõikjal, kus fond avalikult annetusi kogub, on võimalik abivajajaid toetada nii sularahas kui ka pangakaardiga.

25. novembril tutvustas Toivo Tänavsuu fondi Tartu Ülikool Kliinikumis, 9. detsembril Ida-Tallinna Keskhaiglas ning 8. jaanuaril Põhja-Eesti Regionaalhaiglas.

„Eestis on hinnanguliselt kümneid või isegi sadu vähihaiged, keda haigekassa ei saa oma vahenditest aidata ning kes ei suuda hädavajaliku ravi eest ise tasuda,“ ütles vähiravifondi „Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu. „Meie fond on aidanud juba kümmet inimest, kuid saame aidata veelgi rohkem.“

„Nende külaskäikudega aitasime fondi võimalusi asjaosalistele paremini teadvustada ja vastasime ka kõikidele küsimustele – rõõm oli näha arstide elavat huvi fondi vastu ning,“ rääkis Toivo. „Innustasime arste oma patsientidele toetust taotlema. Me saame ja tahame võimalikult paljusid inimesi aidata, sest inimestel on, mille nimel elada!”

“Vähiravifond „Kingitud elu“ on fondi loojate poolt tänuväärne ettevõtmine, sest kaasaegses vähiravis on patsientide vajadused alati suuremad kui riigi võimalused,“ sõnas Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloogia-ja hematoloogiakliiniku juhataja ja Eesti Vähiliidu nõukogu esimees dr Vahur Valvere.

„Vaatamata riigipoolsele rahastamisele vajavad lisaraha nii vähiennetus, aktiivravi kui ka vähihaigete toetus- ja taastusravi. Soovin omalt poolt uuele fondile edu ja kordaminekuid ning tema nõukogu liikmetele õiglast meelt fondi raha objektiivsel kasutamisel.”

“See on vähihaigete jaoks suurepärane uudis ning avab võimaluse abiandjate ringi veelgi laiendada,” ütles “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu. “Kutsun kõiki ettevõtjaid üles kinkima elu!”
Fondil annetajate ringis oli juba 2014.aastal mitmeid firmasid, kuid nüüd on ettevõtjate jaoks soodsam teha ka suuremaid annetusi.
Täiendatud tulumaksusoodustusega MTÜde, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kinnitas valitsus 18. detsembril vastavalt tulumaksuseaduse § 11-le.

Nimekirja leiab siit.

„Eesti inimene on heategevuse suhtes kohati ettevaatlik,“ ütles vähiravifondi „Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu.

„Aga sügaval südames ta tahab teha head, mõistes et väiksemgi heategu tervendab seesmiselt – teeb paremaks inimeseks.“
„Annetuskasti ning pangaterminaliga suurpoodides seistes kogesin väga erinevaid emotsioone: kohtasin inimesi, kes toetasid suure rõõmu, äratundmise ja osavõtlikkusega, kuid oli ka neid, kes pöörasid pilgu eemale,“ rääkis Toivo. „Kohtasin inimesi, kes otsisid vähihaigete jaoks välja oma viimased sendid. Teistel jällegi ei olnud raske kasti pista suuremaid sularahakupüüre. Oli noori, oli vanu. Oli neid, kes tulid ja lausa kallistasid, kiskudes silmanurgast vägisi pisara välja. Mõni kallas kogumiskasti kogu oma mündivaru, tehes päeva lõpuks selja kangeks.“

„Suur tänu vähihaigete nimel teile kõigile!“ sõnas Toivo. „Ainult tänu heldetele annetajatele saame kinkida abivajajatele täisväärtuslikke elupäevi. Külmemad ja skeptilisemad pilgud aga võimaldavad meil innukalt jätkata eestimaalaste südamete soojendamist ning heategevuse kui elustiili propageerimist. Kingime üheskoos elu ka 2015. aastal!”
„Kingitud elu” kogus pühade eel ja ajal avalikult annetusi viiel päeval. 8. novembril ja 20.detsembril koguti vähihaigete tarvis raha Rocca al Mare keskuses ning 13.detsembril Kristiine keskuses. Stockmanni kaubamaja külastajad said abivajajaid toetada 23. ja 30.detsembril.

Vähiravifond “Kingitud elu” tänab Kristiine ja Rocca al Mare keskuste omanikku Cityconi ning Stockmanni kaubamaja igakülgse toetuse eest. Ühtlasi täname vabatahtlikke, kes olid annetuste kogumisel abiks.
2014.aastal toetas vähiravifond “Kingitud elu” kümne haigekassa toeta jäänud eestimaalase vähiravi. Abivajajad olid vanuses 20-76.

Esmalt saage tuttavaks: Äksi külas elav proua Ilme Pau (pildil punase baretiga) ja tema pere (foto: Hendrik Osula/Delfi/Eesti Ajalehed).

63-aastane neljakordne vanaema oli esimene, kes sai tänavu kevadel toetust vähiravifondist “Kingitud elu”. Oleme proua Ilmet kolm korda toetanud ning ta võib kinnitada, et on õnnelik inimene. Raske haigus püsib kontrolli all (pikemalt saab Ilme Pau südikast võitlusest lugeda 31.detsembri Eesti Päevalehest).

Niisiis, meie kuldaväärt annetajad, toetajad, abilised, pöidlahoidjad – kõik, kelle laotud vundamendil fondi sambad seisavad – siit tuleb teile tänutäheks üks väike kingitus: teadmine, et olete osa millestki elusid muutvast, südameid soojendavast ja teinekord pisarateni liigutavast.

“Saades teada, et vähiravifond toetab minule vajaliku ravimi ostmist valdas mind õnnetunne. Sain tagasi jõu elamiseks ning uus lootus täitis minu ning minu lähedaste hinge. See on kirjeldamatu, vaatasin oma lapsele otsa ning lihtsalt nutsin õnnetundest, et saan olla tema kõrval ning tema elust osa võtta. Meil on pojaga meeletu side ja kõige raskem oleks mul temast loobuda, siis kui ta veel nii pisike on,” ütles 29-aastane jõgevalanna, keda oktoobris 2014 toetasime 8700 euroga.
“Tänan, et kinkisite mulle elus kõige tähtsama – lootuse,” lisas 37-aastane tallinlanna, keda detsembris 2014 toetasime 4500 euroga.

Väike annetus kellegi teie jaoks = ülevoolav tänu elu suurimast kingitusest abivajaja jaoks! Nimetatud noored Eesti naised on kaks kümnest inimesest, keda oleme kümne kuu jooksul saanud aidata. Tahame koos nendega – neist noorim 20-aastane, vanim 76 – öelda kõigile teile AITÄH!

Ent see pole kaugeltki kõik rikkalikust positiivsete emotsioonide buketist, mida fond on sel aastal mulle isiklikult pakkunud. Ja mida ma ei saa jätta teiega jagamata.

Varasuvel annetas üks Tartu arstitudeng fondi 100 eurot. Annetuse juures märkis, et oli seadnud endale eesmärgi saada lõpueksamil hindeks 4 või 5 ja selle täitmisel lubanud teha jõukohase annetuse “Kingitud elu” fondi. Tegigi.
Teie hulgas on mitusada püsiannetajat, kes toetavad fondi iga kuu – kes piskust (näiteks 1 euroga), kes küllusest. Panuse suurus pole oluline. Loeb see, kui suur on süda.

Hiljuti märkasin pangaväljavõttel viiteid kellegi sünnipäevale. Üks erakordne inimene leidis, et parim sünnipäevakink talle on see, kui külalised kingivad abivajajatele elu.

Jõulude eel otsustasid postimaja H&Mi poe töötajad seekord loobuda teineteisele jõulukinkide tegemisest. Selle asemel koguti hoopis kokku ühine annetus – üle 300 euro – meie fondi ning see anti üle koos üliarmsa kaardiga.
Kui valgus paistab inimeste südametest, ei saa see jääda märkamata – ja päris kindlasti süütab see ka paljude teiste südamed.

Soovin teile kõigile meeleolukat aastavahetust ja kõike kaunist 2015.aastal. Olge terved! Tänan, et olete koos minuga seda teed käinud.

Kingime koos elu ka uuel aastal.

Toivo Tänavsuu
Vähiravifond “Kingitud elu” asutaja ja juhataja

„Jooks või lihtsalt liikumine on parim profülaktika kõikide haiguste ennetuseks ja raviks,“ ütles „Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu. „Ka meie fond ei soovi mitte ainult ravida tagajärgi, vaid propageerida liikumist ja värskes õhus viibimist – elamist täiega!“

„Spordiklubi Stamina jooksuüritus võimaldab lisaks sellele kinkida meil elu ka järgmistele abivajajatele,“ sõnas Toivo. „Kutsun kõiki üles jõukohasele sportlikule pingutusele veel enne jõuluaega ja sellega seonduvaid hõrgutavaid pidulaudasid. Tulge jooksma või kõndima, pole vahet. Ning tänan juba ette nii ürituse korraldajaid kui ka kõiki osalejaid.”

„Mul on väga hea meel, et saame juba 12. korda toimuva traditsioonilise vana-aasta maratoni ja jooksuga panustada taaskord Eesti heategevusse ja sel korral aidata heategevuse kui teatud mõttes spordiala noorvõistlejat SA Hille Tänavsuu Vähiravifondi „Kingitud elu“ – nad on teinud hea stardi ja usun, et peagi on nad omal alal ühed tublimad tegijad,“ lisas Stamina spordiklubi esindaja ja ürituse korraldaja Urmo Raiend.

Lisainfot jooksu ja sellele registreerimise kohta leiab siit.

Meditsiinimõjutajate pingerida kujuneb väljaande toimetuse ja lugejate eelistuste põhjal. Meditsiinimõjutajaks 2014 nimetati Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Tõnis Allik ja teise koha sai Tallinna Tervishoiukõrgkooli rektor Ülle Ernits.

„Vähiravifond „Kingitud Elu” on kogunud üheksa tegevuskuuga üle 200 000 euro annetusi ning aidanud kümmet inimest võitluses vähiga,“ ütles vähiravifondi „Kingitud Elu” juhataja Toivo Tänavsuu. „See tähendab, et oleme tõepoolest Eesti meditsiini mõjutanud: kogunud vähiravisse arvestatava summa lisaraha, aidanud teha moodsa vähiravi kättesaadavamaks ja rääkinud kaasa tulevikusuundades sel alal, samuti laiendanud onkoloogide võimalusi oma patsiente aidata.”

„Aga tõeline meditsiini mõjutaja pole mitte fond ega mina selle eesotsas, vaid kõik need sajad annetajad, kes on fondi panustanud. Vaid tänu teile on meil võimalik kedagi või midagi mõjutada. Ainult tänu annetustele saame abivajajatele elu kinkida,” lisas Toivo.

„Noor pereinimene peab rasket võitlust progresseeruva kasvajaga, kuid elu on veel ees. Aitäh kõigile, kes on meie fondi panustanud – vaid tänu teile on meil võimalik inimeste muret leevendada ning neile lootust kinkida,” ütles fondi juhataja Toivo Tänavsuu.

“Konkreetse patsiendi puhul on tähelepanuväärne, et tema toetuse taotlus laekus fondi pärast seda, kui olime haiglas käinud onkolooge ja õdesid innustamas ning rääkimas, kuidas fond saab patsiente aidata. Samuti väärib märkimist, et konkreetse patsiendi emakeel on vene keel ja pea pooled seni meie fondist toetust saanud inimestest on vene rahvusest.”  

Patsiendil on abikaasa ja täiskasvanud laps. Ta väljendab ülevoolavat tänu kõikidele fondi annetajatele: “Kirjutan oma tänukirja suure rõõmuga, et öelda teie fondile suur aitäh! Tänan, et kinkisite mulle elus kõige tähtsama asja – lootuse. Ma ei uskunud, et teie fond hakkaks mind aitama, aga olen väga õnnelik, kui sain teada, et te andsite mulle šansi terveks saada.”
 
Avastini kasutatakse mitmete vähipaikmete ravis, muuhulgas näiteks käärsoole-, pärasoole-, kopsu- või rinnavähi ravimiseks. Tavaliselt on see üks ravikomponent mitmest. Haigekassas ja sotsiaalministeeriumis on pikemat aega arutatud Avastini kompenseerimise võimalusi, ent täna see soodusravimite alla ei kuulu.

“Meie fondi missioon on aidata ravida füüsilist vähki – toetada vähihaigeid, keda riik ei pea piisavalt “kulutõhusaks”. Aga samas tahame ka ravida ühiskondlikku “vähki” – propageerida heategevust kui elustiili, rõhutada väärtusi nagu solidaarsus ja kaastunne ning leevendama heategevusega seotud eelarvamusi ja hirme.

Preemia innustab meid sirgeselgselt edasi minema. See on tunnustus, mille suunaksin eelkõige meie fondi annetajatele, tänu kellele me tegutseme. Aitäh!” ütles vähiravifondi “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu.

Aadu Luukase missioonipreemia 2014. aasta laureaadiks valiti SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks, kes pälvis tunnustuspreemia väärtusega 32 000 eurot. Teised nominendid ehk finalistid vähiravifond “Kingitud elu” kõrval olid Eesti Toidupank, tänavalaste probleemile pühendunud Inge Ojala-Pihlaja, Tallinna Loomaaia direktor Mati Kaal ning MTÜ Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskus.

Aadu Luukase missioonipreemiat antakse välja 2007. aastast. Varem on selle pälvinud Tallinna Lastehaigla Toetusfond, ajaloolane ja Eesti Kunstiakadeemia professor David Vseviov, Vanalinna Hariduskolleegiumi asutaja ja juht Kersti Nigesen ning Sihtasutus Metsaülikool, Liikumispuudega Laste Toetusfond ja Eesti Võrkpalli Liit, Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin ning vaimulik Toomas Paul, Narva Kolledži direktor Katri Raik ning MTÜ Eesti Meestelaulu Selts.

Heategevuslik helkurikampaania „Ela ise pime aeg üle ja aita pikendada vähihaige elupäevi” algas novembri keskpaigas kõige pimedamal ajal ning kestab olenevalt kaupluseketist jaanuari lõpuni. Helkurite müügiga kogutakse rahavähihaigetele, kelle ravimid ei kuulu haigekassa soodusravimite nimekirja. Helkurite müügist laekuva raha eest soetatakse abivajajatele hädavajalikke ravimeid, mis pikendavad nende täisväärtuslikke elusid. Detsembri jooksul laieneb heategevuslike helkurite müügivõrk veelgi.

Helkuri hind on 1,99 eurot. Lisaks jaemüügile eelmainitud suuremates kauplusekettides võib vähiravifond „Kingitud elu” vajadusel helkureid tarnida ka äriettevõtetesse või asutustesse, kus need sobiksid firma või asutuse jõulukingituseks oma töötajatele või koostööpartneritele (sellekohasest huvist palun fondi teavitada, kirjutades info@kingitudelu.ee).

„Helkur on praktiline, Eesti sügistalvist perioodi arvestades väga vajalik – et mitte öelda lausa kohustuslik. Meie fondi logoga „roheline helendav mehike” sümboliseerib selle kandja suurt südant ja hoolivust nii iseenda elu suhtes, niisamuti kui abivajajast ligimese suhtes, kes võitleb raske haigusega. Kutsun kõiki üles ostma endale soodsaim elukindlustus ning kinkima seeläbi elu ka vähihaigetele,” ütles vähiravifondi „Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu.

Vähiravifondi helkurikampaaniat aitavad läbi viia Selver, Prisma Peremarket, Stockmann, Fifaa, Citykuller ning Kaupmees & Ko.

„Taas on põhjust tänada kõiki meie fondi annetajaid – tänu teile saime taas ühe vähiga võitleva pere murekoormat kergendada,“ ütles vähiravifondi „Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu. „Hoian patsienti palves ja jään lootma, et ravim mõjub suhteliselt noorele mehele hästi – et saame jätkuvalt tema ravil õlga all hoida. Pakkuda inimestele lootust, võimalust oma eluga edasi minna – see on meie fondi puhul väga oluline.”

Patsiendil on kolm last ja üks lapselaps. Mehe üks poegadest ütles, et isa tervis halvenes, kui ta kuulis, et Haigekassa poolt ei ole ravi rohkem ette nähtud. „Tervist mõjutab ju ka see, mis inimesel peas toimub,“ sõnas patsiendi poeg. „Meie lootustele tõmmati kriips peale. Kui aga arst ütles, et on veel üks kallis ravim, mis võib aidata, sai isa lootuse tagasi. Seda oli tema näost näha.”

„Võimatu on mõõta elamiseks kingitud päeva tähendust või väärtust. Ainuüksi toetuse andmine annab esialgu lootuse, mis sellise haiguse puhul on tegelikult parim ravim. Kui ravim toimib, siis on fondi panus väga tänuväärne,” lisas patsiendi poeg.

„Enesetunne on hea aga tervis aina halveneb, sest haigekassapoolse toetusega ravi enam pole,“ rääkis patsient. „Praeguseks on ainuke lootus veel saadud ravim. Kuna edasist ravi pole endal võimalik täies mahus finantseerida on saadud toetus väga suur kingitus ja annab lootust haigus piiridesse saada.”
Abraxanet kasutatakse erinevate vähipaikmete raviks. Eestis seda ravimiameti andmetel seni müüdud ei ole. Küll on müüdud teisi paklitakseeli preparaate.

Abraxane ei kuulu Eesti Haigekassa poolt kompenseeritavate keemiaravikuuride hulka ning seda ei lisata sinna ka 2015.aastal. Eesti Haigekassa põhjendab seda sellega, et ravimi toimet arstide poolt taotletud sihtgrupile ei ole uuritud ning puuduvad ka võrdlusuuringud alternatiivsete raviskeemidega. Samuti vajab selgitamist ravimi toime võrreldes muude alternatiividega.

Täpsem kava:

„Heategevus või head tegemine on kui sõõm inimest sisemiselt tervendavat eliksiiri,“ ütles vähiravifondi “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu.

„Aga nagu iga ravimi puhul tuleb enne manustamist etiketti lugeda, nii vajab tarkust ka heategevus. Ja nagu apteeker peab inimesele soovitama õige ravimi, nii tuleb inimestele heategevuseks pakkuda ka häid võimalusi. Vähiravifond „Kingitud elu” on juba üheksa kuud kutsunud eestimaalasi toetama vähihaigeid, et pikendada nende täisväärtuslikku elu. Meie fondil on olnud lennukas start – selle konverentsiga tahame kogu Eesti ühiskonna heategevusmootorile turbot anda!“ lisas ta.

„Tavaliselt kerkib heategevuse temaatika fookusesse jõulude ajal,“ sõnas vähiravifondi „ Kingitud elu“ nõukogu esinaine Rita Rätsepp. „Ühest küljest on see igati mõistetav, aga head võib ja saab ju teha ka igal muul ajal aastas. Selle konverentsi näol on tegemist tõepoolest esindusliku üritusega, mida võib õigustatult nimetada aasta suurimaks heategevuskonverentsiks. Arutleme heategevuse olemusest üldisemas plaanis, kuidas, kes ning kellele ja millal saame kaaskodanikena abiks olla. Andmisrõõm on alati olnud suur rõõm ja see saab olla veel täiuslikum kui teha seda targalt ja teadlikult,“ lisas Rätsepp.
Konverentsile koguneb „raskekahurvägi“ Eesti heategijaid, visionääre, ettevõtjaid, poliitikuid, arste, juhte, patsiente jt.

Konverentsil võtavad sõna Toomas Paul, Jaak Aaviksoo, Maris Jesse, Hans H. Luik, Toivo Tänavsuu, dr Peeter Padrik ja Tanel Ross. Innustavaid lugusid räägivad igapäevased heategijad nagu SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi tegevjuht Sandra Liiv ning MTÜ Oleviste Hoolekanne juhatuse liige Riina Solman. Konverentsi avab sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt ja päeva juhib näitleja Märt Avandi. Ettevõtjad Kristjan Rahu, Märt Vooglaid ja Märt Haamer jagavad, kellele ja miks nemad head teevad.

Saali piiratuse tõttu on üritus kutsetega, kuid Delfi TV teeb konverentsist otseülekande. Kui üritusele peaks jääma 27. novembri õhtu seisuga vabu kohti, siis neid on võimalik taotleda kirjutades info@kingitudelu.ee.

Päevakava:

Konverents “Heategija – riik või inimene?”
Päeva modereerib Märt Avandi
10:00 Hommikukohv
10:30 Sotsiaalkaitseministri Helmen Küti avasõnad
10:40 „Vähihaigete tugisüsteem onkoloogi pilgu läbi. Päris inimeste lood“ – dr Peeter Padrik (Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku direktor)
11:00 „Kuidas tegi headus vannist maja – Kaido lugu“ – Sandra Liiv (SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi tegevjuht)
11:20 „Saladus kui eliidi relv. Ajakirjanduse vägikaigas võimuga“ – Hans H. Luik (Ekspress Grupi suuromanik)
11:40-12:40 Lõuna Swissoteli kokkadelt
12:40 „Riik peaks olema suurim heategija – kas tõesti?” – Jaak Aaviksoo (Riigikogu liige, endine haridus- ja teadus- ning kaitseminister, Tartu Ülikooli rektor aastatel 1998-2006)
13:00 „Maksa või sure? Ühe loo kurb lõpp sai suureks õnnistuseks” – Toivo Tänavsuu (SA Hille Tänavsuu Vähiravifond „Kingitud Elu“ asutaja ja juhataja, Eesti Ekspressi ajakirjanik)
13:20 „Teeme head – aitame haigekassat!” – Maris Jesse (Tervise Arengu Instituudi direktor)
13:40 „Aga miks haigekassa ei toeta?! Ravikindlustuse toimimisloogikast” – Tanel Ross (Eesti haigekassa juhatuse esimees)
14:00 Jalasirutuspaus
14:15 „Nähtav heategevus ja heategevus näitamiseks“ – Toomas Paul (vaimulik, teoloog, kiriku- ja kultuuriloolane)
14:35 „Toatäis maitsvaid suupisteid ehk kuidas ma ühiskonna kodutuid abistama sain?“ – Riina Solman (MTÜ Oleviste Hoolekanne juhatuse liige)
14:55-15:30 Ettevõtjate diskussioon teemal „Kellele, miks ja kuidas teha head?”
Arutlevad: Kristjan Rahu (Utilitas), Märt Haamer (Overall Eesti), Märt Vooglaid (Manutent)

Fond toetas naist ka aprillis ja augustis. Seekordne ligi 1900 eurone toetus võimaldab patsiendil saada käesoleva aasta lõpuks veel kaks ravikuuri. Lootus on, et 2015.aastast võtab ravimi finantseerimise üle haigekassa – vastava taotluse on haigekassa juhatus esitanud nõukogule.

“Juba üks kingitud elu sisustab meie fondi mõtte. Aga tänaseks oleme annetajate abiga saanud aidata juba kümmet vähihaiget. Konkreetne patsient on suurepärane näide sellest, kuidas fondi annetajad on teinud ühele inimesele ja tema perekonnale elu suurima ja hindamatu kingituse. Igatahes on põhjust taas tänada kõiki fondi annetajaid: ilma teieta ei oleks me seda kingitust teha saanud,” ütles vähiravifondi “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu.

Tänavsuu lisas: “Munasarjakasvajaga patsientidel on lootus, et 2015.aastast hakkab nende jaoks Avastin finantseerima haigekassa. Kui see nii läheb, siis on ülimalt hea meel tõdeda, et fond on saanud patsiendile ehitada silla selle riikliku rahastuseni.”

Patsiendil on kaks poega ja neli lapselast. “Iga kord, kui fond mind toetab, tuleb pisar silma: maailmas on häid inimesi, kes annavad minu elule pikenduse ja mõtte. Tunne ennast hästi ja mul on jõudu. On ütlemata tore näha, kuidas lapselapsed kasvavad,” ütles ta.

Patsiendi poeg lisas: “Minul pojana on hea meel näha, et ema tervis on haiguse avastamise ja raskelt alanud ravi järgselt niivõrd paranenud ja stabiilsemaks muutunud, et elu läheb võrreldes selle eelneva perioodiga täiesti teise kvaliteediga edasi. Fondi abiga ostetud ravimitel puudub varasema keemiaravi kuuride järel olnud raske taastumisaeg ning ema on ise ka energiat täis, tegutsedes varahommikust hilisõhtuni. Ka uuringud näitavad, et haigus pole edasi arenenud. Ühesõnaga – fond ajab õiget, olulist ja suurt asja.”

Avastini kasutatakse mitmete vähipaikmete ravis, näiteks käärsoole-, pärasoole-, kopsu- või rinnavähi ravimiseks. Seda antakse tavaliselt ühe osana vähiravimite kombinatsioonist.

Avastini lisamist Haigekassa soodusravimite nimekirja taotlesid juba 2013. aasta alguses Eesti Onkoloogide Selts ja Eesti Onkoteraapia Ühing. Praegu kuulub see sinna vaid teatud vähitüüpide puhul. Munasarja kasvajaga patsientidel tuleb ravimi ostmiseks ise tuhandeid eurosid leida. Üks Avastini ravikuur maksab kuni 1800 eurot ning patsiendil võib vaja minna üle 20 kuuri.

Toivo Tänavsuu võtab ühtlasi mõneks ajaks üle fondi senise tegevjuhi Kersti Ringmetsa ülesanded, kes siirdus 1. novembrist lapsehoolduspuhkusele.

„Olen fondiga olnud pea igapäevaselt seotud olenemata ametikohast. See on nagu mu oma laps. Seetõttu võtan vaimustusega fondi juhtimises kandvama rolli, et aidata avada eestimaalaste südameid, koguda veelgi rohkem annetusi ning võimaldada veelgi rohkematele vähihaigetele täisväärtuslikku hindamatut elulisa,” ütles fondi juhataja Toivo Tänavsuu.
Vähiravifond „Kingitud Elu” on üheksa kuuga kogunud ligi 190 000 eurot annetusi ning aidanud üheksat inimest. „Kersti on fondi väga hästi juhtinud ja saab olema suur vastutus seda joont hoida. Seda enam, et võtame alles hoogu üles,” lisas Toivo Tänavsuu.
„Olles juba mõnda aega kuulunud fondi nõukokku olen näinud kui palju me suudame koos teha ja kui palju meil on veel minna,” rääkis vähiravifondi „Kingitud Elu” nõukogu esimees Rita Rätsepp. „Mul on suur au kolleegide usalduse üle ja olen tänulik selle võimaluse üle, et saan omalt poolt aidata neid inimesi, kes abi vajavad. Vähki diagnoositakse väga palju, õnneks tuleb ka uusi ja efektiivsemaid ravimeid aina juurde. Paraku on need aga sedavõrd kallid ning seega pole inimestele alati kättesaadavad. Läbi fondi saame haiget ja tema vajadusi paremini toetada ja kokku viia abivajajad ja abiandjad. Minu sooviks on ka teadvustada kaasmaalastele heategevuse sügavamat olemust. “

„Ma unistan, et eestimaalased elaks palju kauem ja palju tervemalt,” märkis vähiravifondi „Kingitud Elu” nõukogu liige Janek Mäggi. „Fond on erakordselt hästi käivitunud, seda suures osas Toivo Tänavsuu ning Kersti Ringmetsa ennastsalgavale tööle. Muutused fondi juhtimises tõi kaasa elu ise – Kersti siirdumine raseduspuhkusele, mille üle tunneme siirast rõõmu. Toivo pühendumine on nakatav ning Ritas on emotsionaalset jõudu innustada mitte ainult fondi juhte ja kaastöölisi, vaid kogu ühiskonda. Iga heategu muudab meid vaimselt ja ka füüsiliselt tervemaks. Meie missioon on suurem, kuigi põhirõhk on selle väga raske ja ebameeldiva haiguse ravivõimaluste parandamisel, laiendamisel ja paindlikumaks muutmisel.”

„Ravikindlustussüsteemi printsiipe järgides ning pakkudes kõigile võrdselt kättesaadavaid ja kvaliteetseid teenuseid peab süsteem toimima väga kindlate põhimõtete ja standardite järgi. Samas teame, et uue ravimeetodi või eksperimentaalse ravimi saamine rahvusvaheliseks standardiks nõuab aega. Siinkohal on vähiravifond „Kingitud Elu“ heaks näiteks erainitsiatiivist, mis saab pakkuda riiklikule solidaarsele ravikindlustusele täiendavaid võimalusi,” ütles Ross.

Ta lisas: „Haigekassa on väga oluliselt panustanud vähiravi arendamisse, suurendades viimase viie aasta jooksul onkoloogilise ravi rahastamist ligikaudu kolmandiku võrra ning lisades haigekassa tervishoiuteenuste loetellu kolm uut teenust ja üle 30 uue ravimi. Solidaarse ravikindlustuse aluseks on õigeaegse tõenduspõhise vähiravi tagamine absoluutselt kõigile seda vajavatele kindlustatutele, sõltumata kindlustatu sissetulekust ja vanusest. Sellele põhimõttele jääme vankumatult kindlaks ka edaspidi.“

Ross selgitas, et nende põhimõtete tagamisel on uute vähiravimite hindamisel olulised eelkõige kolm printsiipi: ravimite toime meditsiiniline tõenduspõhisus, ravimite kulutõhusus ning ravikindlustatute ühetaoline kohtlemine.
„Haigekassa poolt rahastatavate ravimite ja ravimeetodite loetellu lisatakse kindlasti teenused, mis on uuringutes tõendatult paremad juba kasutatavatest ravimeetoditest ning mille hind on kooskõlas rahvusvaheliselt kasutatavate põhimõtetega ja ravikindlustuse eelarvega. Ainult nii kindlustame tõendatult kvaliteetse ravi maksimaalse kättesaadavuse kõigile haigekassa kindlustatutele.”

Haigekassa ravimiosakonna juhataja Erik Laidmäe sõnul on Haigekassa sel aastal kahe vähiravimi puhul uudse lahendusena praktiseerinud ka riskijagamist ravimitootjaga, mis tähendab et riiklik ravikindlustus tasub ravi eest ainult oodatud toime avaldumise korral – selle puudumisel jääb ravimi kulu ravimitootja kanda. „Sellist lähenemist oleme katsetanud alles lühikese perioodi jooksul ja seega on lõplikke järeldusi veel vara teha. Siiski teame, et mainitud ravimeid on kasutanud juba mõned patsiendid. Koostöös ravimitootjatega uurime praegu võimalusi, kuidas riskijagamine tulevikus enam kasutust leiaks. Selle eduka rakendamise korral peaksid kokkuvõttes seni liigkõrged ravimihinnad muutuma Eesti ravikindlustusele vastuvõetavamaks. Ideaalis ei peaks mitterahuldava ravitulemuse eest haigekassa üldse tasuma,“ selgitas Laidmäe riskijagamise põhimõtete rakendamise eeldatavat tulemust.

Vähiravifond “Kingitud Elu” pakkus omalt poolt välja ideid, kuidas vähiravimid Eestis kättesaadavamaks teha.
„Üks võimalus on riskide jagamine patsientidega,” märkis fondi juhataja Toivo Tänavsuu. „Praeguse ravikindlustuse seaduse kehtima hakkamisel otsustas riik, et vähiravimid kompenseeritakse kas sajaprotsendiliselt või üldse mitte. Vahepealset varianti ette ei nähtud. Samas võiks riik kaaluda osade ravimite kompenseerimist ka näiteks 50 protsendi ulatuses, millele meie fond saaks patsiendil aidata välja käia omalt poolt 50 protsenti. Ravikindlustatute võrdne kohtlemine jääks tagatuks, sest tänagi kompenseerib Haigekassa teatud ravimeid vaid osaliselt. Samas muutuks suurem hulk vajalikke uusi ravimeid patsientidele oluliselt paremini kättesaadavaks, ilma et riik peaks vähiravisse lisaraha juurde suunama.”

Fondi nõukogu liige Janek Mäggi lisas: „Me mõistame, et riikliku ravirahastuse puhul ei ole küsimus mitte eelistuste ümberpaigutamises, vaid rahastuse terviklikus suurendamises. See ei ole küsimus mitte ainult Haigekassale, Sotsiaalministeeriumile ega isegi Riigikogule. Sellesse peab panustama terve ühiskond. Kuna valimised on tulemas, tasuks kaaluda ravikindluse eelarve suurendamist ning sotsiaalmaksust ravikindlustusse mineva protsendi suurendamist 13lt 15le. Rahvas saab ise enda ravimiseks raha juurde anda, mida ongi mõistlik teha. Kui 1,3 miljonit inimest panustavad igaüks 10 eurot kuus rohkem ravikindlustusse, saavutame juba muljetavaldava lisarahastuse ja meie fondi vaatevinklist kokkuvõttes palju-palju rohkem kingitud elupäevi.”

„Raske on leida õigeid sõnu kirjeldamaks, mida tähendab fondi toetus kõnealusele patsiendile ja tema lähedastele. Lapsel on ema ja emal laps. Väga noorel inimesel on trööstitus võitluses uus lootus. Olen südamest tänulik eelkõige kõikidele fondi toetajatele. Ainult tänu teile saame taas teha ühele perele hindamatu kingituse,” ütles fondi nõukogu esimees Toivo Tänavsuu.

Patsient on 3-aastase poja ema, kes on võitlust vähiga pidanud seitse kuud.
Patsient ütles: „Saades teada, et vähiravifond toetab minule vajaliku ravimi ostmist valdas mind õnnetunne. Sain tagasi jõu elamiseks ning uus lootus täitis minu ning minu lähedaste hinge. See on kirjeldamatu, vaatasin oma lapsele otsa ning lihtsalt nutsin õnnetundest, et saan olla tema kõrval ning tema elust osa võtta. See on minu jaoks ülioluline, sest meil on pojaga meeletu side ja kõige raskem oleks mul temast loobuda, siis kui ta veel nii pisike on.”

Farmaatsiakompanii Merck ravim Erbitux sisaldab antigeene, mis seonduvad teatud vähirakkude pinnal paikneva antigeeniga. Seondumise tulemusena ei saa vähirakk enam kasvuks, paljunemiseks ja metastaseerumiseks vajalikke signaale.
Fond tagab patsiendile ravimi järgnevaks kaheks ravikuuks toetades ravimi ostmist rohkem kui 8700 euroga. Pärast seda saab patsient teha fondile uue taotluse, mille rahuldamine sõltub senise ravi tulemuslikkusest ja fondi kogunenud rahast.
Patsient tänab fondi ja annetajaid lisades: “Minu raskes olukorras tekkis usk, et maailmas on häid ning abivalmis inimesi, kes ulatuvad oma abikäe ja süstivad inimestesse lootust. Hetkel hoiavad mind elus minu väike poeg ning fondi poolne abi tänu millele saan vajalikku ravimit.“

Fond paneb eestimaalaste südamele, et iga euro võib kellegi elu pikendada. Haigekassa kaudu hädavajaliku abita jäänud nn “mittekulutõhusate” vähihaigete heaks saab annetada siin lehel pangakontode, pangalinkide, annetusnumbrite ning PayPali/krediitkaardi kaudu.

“See on suur uudis ja leevendus fondist abi saanud mehele ning kõikidele, kes seda ravimit vajavad. See on ka võit fondile, sest mida rohkem hädavajalikke elu pikendavaid ravimeid riik oma inimestele soetab, seda vähem on meie fondi üldse tarvis. Samuti, rohkem on patsiente, kes Haigekassast abi saavad, seda enam saame kasutada fondis olevaid annetusi inimeste heaks, kes sellest riigi abist on ilma jäetud.

Töötame jätkuvalt selle nimel, et vähihaiged Haigekassa ukse taha piltlikult öeldes surema ei jääks,” ütles fondi nõukogu esimees Toivo Tänavsuu. Ühtlasi tänas ta kõiki vähiravifondi annetajaid. “Iga euro meie fondis pikendab kellegi elu,” ütles Tänavsuu.

Vähiravifond toetas alates kevadest 55-aastase pereisa võitlust eesnäärme kasvajaga pannes õla alla tema poole aasta ravimidoosi ostmisele üle 11 000 euroga. Tänu ravimile on mees saanud edasi tööl käia ning oma peret toetada.
Patsiendi sõnul on tegemist väga rõõmustava uudisega, mis vähendab oluliselt stressi iga doosi lõppemisel. „Olen vähiravifondile äärmiselt tänulik abi eest, mida sealt sain. Samas on fondist raha taotlemine ikkagi nö viimane õlekõrs. Loodan, et soodusravimite nimekirja jõuab veel palju teisigi ravimeid, mis praegu inimestele hinna tõttu kättesaamatuks jäävad,“ ütles patsient.

Sotsiaalministeeriumi ravimikomisjoni otsusega on 100-protsendilise soodustusega Zytiga välja kirjutamise õigus onkoloogil ja uroloogil teatud eesnäärmevähi raviks patsientidele, kelle haigus on eelneva kemoteraapia vältel või pärast seda progresseerunud. Soodustus ei laiene patsientidele, kelle ravi abiraterooniga on ravimitootja vastutusel alustatud ja tagatud enne 1.oktoobrit 2014.

Soodustus ei laiene ka patsientiele, kellele on ravimitootja spondeeritud uuringu või programmi raames eelnevalt tasuta ravimit jaotatud. Nende hulka ei kuulu patsiendid, kes on ravimi ise või fondi abiga ostnud.

Vaata ka:
http://www.seitsmesed.ee/eesti/uudis/2014/09/29/ulikallis-vahiravim-laks-soodusravimite-nimekirja/

Kahe nädala jooksul kuulevad eestlased “mitte kulutõhusate” vähihaigete aitamise missioonist ja seda seitsmes linnas: New Yorgis, Connecticutis, Washingtonis, Torontos, Portlandis, Los Angeleses ja San Franciscos.
“Sõidan Ameerikasse kirjutama häid lugusid, kuid mul on hea võimalus lüüa kaks kärbest ühe hoobiga. Tänan Põhja-Ameerika eestlaskonda juba ette abi ja sooja vastuvõtu eest, mida olen fondi tutvustusõhtute planeerimisel juba kogenud. Kutsun kõiki sõpru ja kogu Ameerika eestlaskonda paati osa saama ja osa võtma meie missioonist toetada raskete valikute ees olevaid vähihaigeid, kes Haigekassast hädavajalikku abi ei saa,” ütles vähiravifondi juhatuse liige Toivo Tänavsuu.
Fond on kaheksa tegevuskuu jooksul toetanud kaheksa patsiendi ravi, võimaldades neile väärtuslikke lisa elupäevi. Äsja otsustas fondi nõukogu jätkata neljanda staadiumi kõhu eesseina kasvajaga 20-aastase tudengineiu toetamist, kellele kallis vähiravim on väga positiivselt mõjunud.

Ringreisi kava:
24.september kl 18 – New Yorgi Eesti majas, 243 East 34th Street, NY
27.september kl 13.30 – Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides korraldataval seminaril, Sheraton Stamford Hotel, 700 E Main St, Stamford, CT
29.september kl 19 – Eesti Vabariigi suursaatkonnas Washingtonis, 2131 Massachusetts Ave, NW
1.oktoober kl 19 – Toronto Tartu Kolledžis, 310 Bloor St W, Toronto, ON M5S 1W4, Kanada
2.oktoober kl 18.30 – Portlandis (koht täpsustamisel)
4.oktoober kl 15 – Los Angelese Eesti maja, 1306 W24th St, Los Angeles, CA. Samas algab kl 16 Maarja-Liis Ilusa ja Hando Hankuri kontsert.
5.oktoober kl 17 – Rock Wall Winery Dome, 2301 Monarch St #300, Alameda, CA. Samas algab kl 18 Maarja-Liis Ilusa ja Hando Nahkuri kontsert (Vt reklaami all)

„Rõõm on tõdeda, et fondi poolt läinud suvel noorele neiule kättesaadavaks tehtud ravimidoos on teinud tema tervisega lausa imesid: kaugele arenenud vähkkasvajast tingitud vaevused on vähenenud, elus on taas rohkem värvi ja maitset.
Tänan kõiki fondi annetajaid, tänu kellele sai patsient kätte esimese doosi ravimit ning nüüd saab taas fondi abiga järgmise doosi. Ilma toetuseta poleks ülikoolis õppiv neiu saanud talle hädavajalikku ravi, sest Haigekassa seda ei finantseeri,” ütles fondi nõukogu esimees Toivo Tänavsuu.

Patsiendi näol on tegemist noore inimesega, kes vaatamata tervisehädadele elab võimalikult aktiivset ja täisväärtulikku elu. Raske haigusega võitleva noore naise tervislik seisund muutub pidevalt- kord halvemuse, siis jälle paremuse poole. Tal on toetavad vanemad ja abikaasa, kuid ka sellest jääb antud juhul väheks, sest ravimi ühe kuu doos maksab apteegis üle 3200 euro. Siin saabki vähiravifond tänu annetajatele noorele inimesele ja tema perele appi tulla. Ravim Votrient annab koostoimes teiste ravivõtetega olulist leevendust patsiendi enesetundele.

Votrient (toimeaine pasopanib) on küll Haigekassa soodusravimite nimekirjas, kuid seda finansteeritakse vaid teatud spetsiifilistel tingimustel. Kahjuks tudengineiu kasvaja nendele tingimustele ei vasta. Sotsiaalministeeriumi ravimikomisjon arutas tänavu kevadel võimalust lisada loetellu täiendavaid tingimusi, kuid lõpuks seda siiski ei toetanud.
Fond tagab patsiendile ravimi järgnevaks kaheks ravikuuriks. Pärast seda saab patsient teha fondile uue taotluse, mille rahuldamine sõltub senise ravi tulemuslikkusest ja fondi kogunenud rahast.

Fond paneb eestimaalaste südamele, et iga euro võib kellegi elu pikendada. Haigekassa kaudu hädavajaliku abita jäänud nn “mittekulutõhusate” vähihaigete heaks saab annetada fondi kodulehel www.kingitudelu.ee asuvate pangalinkide ning annetusnumbrite kaudu.

Ameerikas käivad raamatumüüjad, misjonärid või kes tahes ukselt uksele ja seda peetakse tavaliseks. Mõnes teises Euroopa riigis käivad koolilapsed samamoodi ja koguvad kooli või mõne ürituse jaoks annetusi. Eestlases tekitab aga otse abipalvega tema poole pöördumine sageli ebamugavust. Me ei ole sellega lihtsalt veel harjunud.

Sellise järelduseni jõudsime, kui kogusime sel suvel annetusi vähiravifondi “Kingitud Elu”. Tundsin seda ise nii laulupeol kui ka õllesummeril fondiga väljas olles. Annetajaid oli palju, noori ja vanu, väga erineva ühiskondliku positsiooniga. Samas oli ka neid, kelles meie ettepanek toetada vähihaigeid piinlikkust tekitas, kes põhimõtte pärast kunagi ei anneta või kel ei ole võimalik annetada.

Mõni keeras lausa pea ära kui tema poole pöördusime. Mõne ilmest võis välja lugeda mõtteid stiilis “niikuinii ei jõua annetus sinna, kuhu on mõeldud – pigem kulub fondi ülalpidamiseks või mõneks kõrvaltegevuseks” või “keda ma ikka oma väikese panusega aidata saan”. Mõni tunnistas, et toetab põhimõtte pärast vaid oma peret. Mõni aga väljendas koguni, et igaüks peaks ise enda aitamisega hakkama saama. Oli ka neid, kelle “isiklikku heategevusstrateegiasse” meie fond praegu ei mahtunud.

Mitteannetajad eeldasid üsna sageli, et riigile tasutud maksudest peaks piisama kõigi aitamiseks. Ka meie loodame, et riik on võimeline järjest rohkem moodsat vähiravi rahastama. Kergeid lahendusi Haigekassal vähiravimite tarvis lisaraha leidmiseks aga pole. Seni tahame fondiga aidata võimalikult paljusid vähihaigeid, suunates ka riiki sellele valdkonnale rohkem tähelepanu pöörama.

Kõigi eelmainitud hirmudega ja eelarvamustega saame meie vähiravifondis vastu astuda vaid läbipaistvuse ja avatusega. Vähiravifond “Kingitud Elu” on ökonoomne ja entusiastlik masinavärk. Meie tegevuskulud on ülimadalad: näiteks esimese kuue kuuga fondi kogunenud 140 000 eurost kulus fondi ülalpidamiseks vaid kolm protsenti!

Paljud teenused, nagu näiteks raamatupidamise või õigusabi, saame partneritelt heategevuse korras. Kontorit meil pole, majapidamiskulud praktiliselt puuduvad. Raha me patsientidele ei väljasta, tasume vaid otse nende ravimiarveid.
Fondi palgal on üks inimene – tegevjuht, kes koordineerib vabatahtlikke. Vabatahtlikena käisid meil näiteks abiks ämmaemand, professionaalne viiuldaja, büroojuht, eliitkooli õpetaja, suurettevõtte õigusdirektor ja advokaadibüroo partner.
Seni oleme toetanud seitset inimest, tehes neile moodsad ravimid kättesaadavaks ning pikendades nende elu. Meie toetatavate patsientide hulgas on pereisa, vanaemad-vanaisad, kuid ka üks 19-aastane tudeng. Kõiki neid inimesi oleme saanud toetada tänu annetustele.

Mitme tuhande euro suurune toetus on suur murekoorma kergendus iga vähiga võitleva patsiendi ja tema pere jaoks. Meie ümber on palju neid, kes vajavad kaaskondlaste abi. Vähihaiged, kes fondi poole abipalvega pöörduvad, on raske valiku ees: maksa või sure. See pole liialdus. Võimetus tuhandeid eurosid oma hädavajaliku ravimi eest välja käia, tekitab tuska ja ebaõiglustunnet.

Vähiravifondil „Kingitud Elu” on pidevalt kasvav toetajaskond, kes annetavad vähiravi toetuseks endile taskukohaseid summasid. Fondil on juba ligi poolsada püsiannetajat – kes panustab oma piskust, kes küllusest. Mõni annetab 1 euro kuus, teine 100 eurot või rohkemgi. Ükski summa pole liiga väike, sest tilkadest saab meri ja üksikutest eurodest tuhanded.
Ihhtüoosihaige Kaido imeline lugu näitas, milline võimas jõud peitub ühises solidaarses heategevuslikus jõus. Nahahaigusega poiss igatses uut vanni, kuid sai lõpuks terve uue maja, võib isegi öelda, et täiesti uue elu. Nii võib rehkendada, et kui iga tööealine eestlane panustaks meie vähiravifondi 1 euro aastas, saaksid enam kui 100-200 vähihaiget endale tarvilikud elu pikendavad ravimid. Ühest küljest peaaegu märkamatu panus iga üksiku panustaja eelarves, teisest küljest aga ilmselt elu suurim kingitus igale abivajajale.

Rõõm on näha, et eestimaalased hakkavad annetamist aina rohkem võtma elustiilina ja seda mitte ainult jõukate inimeste hulgas. Nagu veredoonorluses, kus iga toop verd võib otseselt kellegi elu päästa, nii võib ka meie fondis iga euro pikendada kellegi täisväärtuslikku elu oma lähedaste keskel. See on hindamatu kingitus.

Meie fond pakub igaühele võimalust saada püsivaks heategijaks, aidata abivajajaid heas mõttes rutiinselt. Tahame lisaks vähihaigete ravi toetamisele “ravida” ka Eesti kohati enesekesksuse ilmingutega ühiskonda, et õpiksime ühiselt rohkem märkama ja aitama.

Annetamine võib pakkuda ka mängulisust. Näiteks üks arstitudeng lubas endale suve hakul, et panustab eksami positiivse hinde korral meie fondi endale jõukohase summa. Ei tea, kas ta seetõttu pingutas õppimisega rohkem või hoopis vähem, kuid eksam õnnestus ja fondi laekus sada eurot.

Eestimaalased on avastanud, et annetamine ravib neid endid – sisemiselt. Annetades on kõik tervemad – haiged, annetajad ning ühiskond tervikuna. Lõpuks jääb üle vaid öelda suur tänu kõikidele meie fondi toetajatele. Palju tervist!

Kersti Ringmets (Vähiravifondi “Kingitud Elu” tegevjuht)
Link Delfis ilmunud arvamusloole (09.09.2014).

“Tänan eelkõige kõiki annetajaid, aga ka festivali korraldajaid eesotsas Kristi Liivaga, samuti vähiravifondi tublisid vabatahtlikke. Tänu teile saame mõnele eestimaalasele taas lisa elupäevi kinkida,“ sõnas vähiravifondi Kingitud Elu nõukogu esimees Toivo Tänavsuu.

„Rõõm oli festivalil tõdeda, et oleme fondi missiooniga aidata vähihaigeid end juba paljude südametesse kirjutanud. Inimesed elavad kaasa ning panustavad hea meelega. Samuti on Paides käinud Eesti mõtlejatel selge ootus, et riiklik ravisüsteem vajab ümberkorraldusi ja värskeid ideid, et olla jätkusuutlik ning arvestada paremini patsientide vajadustega. Ühtlasi tuleb tunnistada, et festivalilt oli raske leida prominenti, kellel puudub isiklik kokkupuude võitlusest vähiga,” rääkis Tänavsuu.

Vähiravifond pakkus annetajatele Arvamusfestivalil esmakordselt ka kaardimakse võimalust, mis võeti hästi vastu. „Saame vähihaigeid aidata ainult kogutud annetustest, mistõttu püüame olla uuenduslikud, et iga inimene saaks soovi korral oma panuse anda,“ ütles fondi tegevjuht Kersti Ringmets.

Eelmisel nädala andis vähiravifondi nõukogu välja ka järjekordse toetuse. Sel korral sai fondist abi Lõuna-Eestist pärit 53-aastane kolme lapse isa, kes vajab neeruvähi raviks ravimit Sutent (sunitinib). Fond toetab pereisa esialgu 3800 euroga.

Naine oli esimene tänavu kevadel vähiravifondist toetust saanud patsient. Fond otsustas tema toetamist jätkata, sest uuringud näitasid, et ravim mõjub hästi. Sel korral aitab fond soetada ravimi järgnevaks neljaks ravikuuriks.
„Konkreetne nooruslik vanaema on järjekordne õpikunäide maksumaksjast, kes vajab hästi toimivat ning eluliselt tarvilikku ravimit, kuid on tõstetud justkui haigekassa ukse taha, öeldes: meil on normid, meil on reeglid, inimene vaadaku ise, kuidas hakkama saab,” ütles fondi nõukogu esimees Toivo Tänavsuu.

“Hästi toimiva ravi puhul on väga selge õigustatud ootus, et riik võtab selle finantseerimise maksumaksja eest üle – paraku see Eestis nii ei käi.”
Fondi toetatud patsiendi poeg ütles:“ Meie perel on olnud vähiravifondist “Kingitud Elu” palju abi. Ilma fondi toetuseta oleks olnud meil väga raske ravimi Avastin ostuks rahalisi vahendeid leida. Raviarsti sõnul on ema tervisenäitajad läinud paremaks ning loodame, et ravi toimib ka edaspidi. Suured tänud kõigile, kes fondi on toetanud. Iga päev, mil ema saab olla laste ja lastelastega on hindamatu väärtusega.“

Avastini lisamist haigekassa soodusravimite nimekirja taotlesid Eesti Onkoloogide Selts ja Eesti Onkoteraapia Ühing juba 2013. aasta alguses. Praegu ravim sinna aga veel ei kuulu, mistõttu tuleb vähihaigel endal leida selle ostmiseks tuhandeid eurosid. Üks Avastini ravikuur maksab kuni 1800 eurot ning patsient võib vajada koguni üle 20 kuuri.
Avastini kasutatakse mitmete vähipaikmete ravis, näiteks käärsoole-, pärasoole-, kopsu- või rinnavähi ravimiseks. Tavaliselt on see üks ravikomponent mitmest.

Ravimipoliitika kujundaja ja selle eest vastutaja, Sotsiaalministeerium, suunas fondi küsimused Avastini soodusravimite nimekirja jõudmise kohta edasi Haigekassale. Vähiravifond loodab lähiajal Haigekassa esindajatega kohtuda ning tõstatada ravimite soodusnimekirja jõudmise kitsaskohad süsteemis. Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross on kohtumiseks juba oma nõusoleku andnud.