Järgnevalt väga toimeka maikuu kokkuvõte vähiravifondi “Kingitud elu” tegemistest. Toetasime mais 11 abivajajat, kellest kolme toetasime sel kuul esimest korda. Kuu möödus mitemete oluliste sündmuste tuules: üleriigilised heategevustalgud, heategevuslik kleidioksjon, “Kingitud elu” osalemine paljudel spordivõistlusel jne.
11 abisaanust kolme toetasime sel kuul esimest korda. Kuu möödus mitemete oluliste sündmuste tuules: üleriigilised heategevustalgud, heategevuslik kleidioksjon, “Kingitud elu” osalemine paljudel spordivõistlusel jne.
Mais panustasime inimeste ravidesse kokku ligi 50 000 eurot. Vähiravifondi lisandus annetuste ja patsientide omaosalustena kokku üle 68 000 euro. Omaosalustena tasusid abisaanud kokku ligi 11 000 eurot.
Abivajadus on jätkuvalt suur. 2017. aastal oleme esimese viie kuuga toetanud sama paljusid inimesi kui terve eelmise aasta jooksul kokku – oleme elamise võimaluse või viimase õlekõrre võimaldanud ligi 40 inimesele.
Fondi toetajad teevad vahel fantastilisi üllatusi: näiteks 11.mail käisid turu-uuringufirma Nielseni töötajad Stockmannis annetusi kogumas – lihtsalt et teha koos oma meeskonnaga midagi head. Kolme tunniga lisandus vähihaigete toetuseks ligi 600 eurot. Inspireeriv ja suuremeelne tegu!
13. mail korraldasid Märt Käärma sõbrad ja spordikaaslased tema mälestuseks diskgolfi võistluse. Keilas toimunud ürituse tulu annetati “Kingitud elu” fondi. 37-aastane sportlik ja varem täies elujõus pereisa Märt pöördus fondi poole abipalvega selle aasta alguses. Otsustasime toetada tema melanoomiravi. Kahjuks halvenes Märdi tervis ootamatult ning planeeritud ravi alustada ei jõutudki. Märt lahkus meie hulgast veebruaris.
Aitasime rinnavähihaigetel kuristiku ületada
Üks tore uudis: aasta alguses kolis rinnavähiravim Perjeta haigekassa soodusravimite nimekirja.
Vähiravifond “Kingitud elu” on kolme ja poole aasta jooksul aidanud paari-kolme naist selle ravimi ostmisel. Üks neist, põlvalanna Anika, sai läinud sügisel rõõmu tunda täielikust tervenemisest!
See tähendab, et oleme aidanud seda ravimit vajavatel patsientidel edukalt ületada sügava lootusetuse ja ravimi kättesaamatuse kuristiku.
Kahjuks ei kompenseeri haigekassa ravikindlustatutele teist olulist metastaatilise rinnavähi ravimit Kadcyla. Selle ravimi puhul, mida samuti oleme aidanud osta mitmele Eesti naisele, on “Kingitud elu” jätkuvalt viimaseks õlekõrreks.
Piiritu tänu abisaanutelt
Sel aastal oleme tänu lahketele annetajatele jätkuvalt saanud toetada kõiki abivajajaid, kes on haigekassa ukse taha jäänud, meile taotluse teinud ning kelle ravi on näidustatud.
Samas on fondi rahakott kevadel oluliselt suurema surve all kui aasta alguses, mistõttu palusime mais taas kõiki Eesti inimesi ja ettevõtjaid: tehke püsiannetus või ühekordne annetus, et saaksime kinkida kõikidele vähihaigetele lootuse ja võimaluse elada. Sest iga euro vähiravifondis pikendab kellegi elupäevi.
Mais kinkisime viimase õlekõrre mitmele inimesele. Näiteks mai alguses asusime toetama 58-aastast tallinlannat, kes võitleb munasarja pahaloomulise kasvajaga. Tema ravile ravimiga Lynparza kulub iga kuu üle 5000 euro.
Naine kirjutab:
“Kui oled saanud vähidiagnoosi, siis tundub elu nagu ameerika mägedel. Kord peadpööritava kiirusega allapoole nii, et südame alt võtab külmaks. Mõne aja pärast taas ülesmäge ja hing jääb rõõmust kinni.2016. aasta sügisel sain teada, et mind juba eelnevalt aastaid tagasi tagabanud haigus, mis sai toona seljatatud, on tagasi aga nüüd juba väga agressivsena. Päeval, mil toimus viimane keemiaravi ütles raviarst, et ma teeksin taotluse vähiravifondile “Kingitud elu.” Tundus uskumatu, et võiks tekkida võimalus uut ravimit proovida. Saatsin taotluse ning mõne aja pärast tuli fondilt positiivne otsus.
Ma ei tea, kes on need annetajad, tänu kellele on minul ja mu lähedastel võimalik tunda rõõmu. Aga suur tänu kõikidele annetajatele j aka fondile, kes annetused abivajajateni toimetab. Haigusele pole vaja mõelda – see ei aita. Tuleb elada päev korraga ning võtta iga päeva kui kingitust. Heade inimeste abiga on see võimalik.”
„Kingitud elu” annetustalgutel kogunes 32 500 eurot
1.-7. maini korraldasime üleriigilised annetuste kogumise talgud, mille raames panustasid tuhanded eestimaalased vähihaigete toetuseks kokku ligi 32 500 eurot. Sellest üle poole kogunes fondi laupäeval 6. mail, mil üle Eesti kogus annetusi üle saja vabatahtliku, nende hulgas riigikogu liikmed ja ministrid.
Panime tuntud daamide kleidid heategevuslikule oksjonile
Anu Ansip, Tiina Paet, Mai Palling, Liina Randjärv, Astrid Nõlvak, Viktoria Ladõnskaja ja Riina Solman annetasid vähiravifondile „Kingitud elu” oma hinnalised disainerkleidid. Ilumessi “Ilu Sõnum 2017” raames panime kleidid heategevuslikule oksjonile, mille tulu suunasime vähihaigete raviks.
Loe lisa:http://kingitudelu.ee/uudised/vahiravifond-paneb-tuntud-daamide-kleidid-heategevuslikule-oksjonile
Korvpallipublik panustas vähihaigete toetuseks ligi 8500 eurot
Mais lõppes Alexela Eesti korvpalli meistriliiga hooaeg ning finaalis krooniti Eesti korvpallimeistriks BC Kalev/Cramo. „Kingitud elu” kogus hooaja jooksul korvpallimängudel spontaansete annetustena ning heategevuslike oksjonite kaudu kokku ligi 8500 eurot.
Loe lisa: http://kingitudelu.ee/uudised/korvpallipublik-panustas-vahihaigete-toetuseks-ligi-8500-eurot
Ott Leplandi kontserdil pandi vähiravifondi annetuskast peaaegu täis!
19.mail esitas Ott Lepland koos Kadri Voorandi ja teiste artistidega Nordea kontserdimajas Frank Sinatra hitte. Elamus oli nii lummav, et kontserdipublik pani enne kojuminekule sättimist vähiravifondi annetuskasti peaaegu täis: vaid poole tunniga lisandus abivajajate toetuseks üle 1800 euro.
Suur heategevuslik “jalgpallikambakas” Pärnus
Laupäeval, 13.mail toimus fantastiline jalgpalliõhtu Pärnus: kodumeeskond Vaprus mängis Viljandi rivaali Tulevikuga (resultaat 2:0) ja kõik kinkisid vähihaigetele elupäevi:
- 812 pealtvaataja nimel annetas Vapruse sponsor Coolbet vähihaigete toetuseks 2436 eurot (3€/in)
- Jalgpallifännid poetasid kohapeal annetuskasti veel üle 400 euro.
- Vaheajal müüsime heategevuslikul oksjonil ligi 600 euroga Ragnar Klavani FC Liverpooli särgi ja palli ning Vapruse meeste autogrammidega palli.
- Vapruse pallurid lõid kaks väravat: nendelt annetas Coolbet vähihaigete heaks veel 300 eurot.
- Isegi külalisvõistkond ehk Viljandi mehed tegi head: panustasid 150eurose annetusega.
Minister Jevgeni Ossinovski selgitas, miks vähihaiged haigekassa ukse taha jäävad
8.mai oli “Kingitud elu” jaoks erakordselt oluline ja huvitav päev. Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski vastas rahvasaadik Viktoria Ladõnskaja arupärimisele tervishoiu rahastamise ning vähiravimite kompenseerimise teemal. Toompeal räägiti mitu tundi vähiravifondist “Kingitud elu” ja meie tööst.
Millest minister rääkis?
- Ossinovski tänas vähiravifondi selle eest, et me inimesi nende “individuaalses traagikas” aitame. Kuid ühtegi selget positiivset nooti tal meile anda polnud, välja arvatud lubadus, et vähiravisse tuleb tulevikus lisaraha. Arupärimise esitanud Viktoria Ladõnsjaka tõdes – ja fond ühineb tema tõdemusega – et ministri jutt tekitas viimaks kurbust, justkui temast ei sõltu midagi: sõltub rahast, ravimitootjatest, farmaatsiaturu iseärasustest, demograafiast jne.
- Minister rääkis, et üheski riigis ei hüvitata maksumaksja kulul kõiki müügiloaga ravimeid. Riikide rahakotid on piiratud. Seades prioriteediks ühe valdkonna, jääb vaeslapseks mõni teine. Kui haigekassa kogueelarve on umbes 1,1 miljardit eurot, siis ravimihüvitised moodustavad sellest umbes 130 miljonit eurot. Katmata ravivajadust eriarstiabis – sh kõikide nende vähipatsientide ravi, keda toetab “Kingitud elu” – hindab ministeerium 70 miljonile eurole.
- Niisis on vähiravifondi olemasolu Ossinovski arvates mitte riigi tegemata töö, vaid sisuliselt paratamatus.
- Veel selgitas Ossinovski, et ravimifirmad toovad turule igal aastal sadu uusi ravimeid, sh vähiravimeid. Uued ravimid on alati kallimad kui vanad (v.a. geneerikute puhul). 25 aasta jooksul olla keskmiselt uue vähiravimi hind tõusnud umbes kümme korda, samal ajal patsientide tervisetulem ehk elulemus olla suurenenud marginaalselt. Ravimifirmad on seega saanud riiklike süsteemide arvelt rikkamaks. Eriti Eesti-suurused väikeriigid on ministri sõnul ravimifirmadega läbirääkimistel raskes seisus: kui näiteks mõnda ravimit vajab siinsel turul kaks või viis inimest aastas, ei suvatse ravimitootja isegi hinnaläbirääkimistesse asuda. Turg on lihtsalt liiga väike ja ebahuvitav.
- Valitsus on leidnud mõningase raha haigekassa reanimeerimiseks: näiteks järgmisel aastal paraneb ravi kättesaadavus 37 miljoni euro võrra. Minister lubas ka onkoloogiale raha juurde.
- Vähiravifond on kolme aastaga toetanud ligi sadat inimest, panustades nende ravidesse kokku üle 1,6 miljoni euro. Praktiliselt kõik, kes on meie poole abipalvega pöördunud, on saanud ka abi. Sellega väidame, et kõigest miljoni euroga aastas võiks vähiravi kättesaadavuse probleemi likvideerida. Miljon eurot ja fondi pole enam vaja!
- Minister ei uskunud seda. Ta ütles, et 2016. aastal maksis haigekassa vähiravimite eest üle 39 miljoni euro ning ministeeriumi arvutused näitavad, et kui tahta kompenseerida kõiki vähiravimeid (millel on müügiluba või mille kandmist soodusravimite nimekirja taotlevad ravimifirmad), läheks tarvis oluliselt – umbes kümme korda – suuremat summat kui miljon eurot.
- Minister ütles, et riik teeb fondiga “väga head koostööd” aga me ei saanud aru, mida ta selle all mõtles. Otsene koostöö vähiravifondil ministeeriumi ja haigekassaga puudub, vahel vahetame lihtsalt infot. Ütleme tere, meile patsutatakse õlale.
- Meie kurvastuseks tõdes minister, et haigekassa ei saaks fondilt toimivate ravide rahastamist üle võtta. Minister: “On kaks probleemi. Esimene probleem on hinnakokkuleppe puudumine, mida riigil saavutada on oluliselt keerulisem kui fondil. Pole ju mingisugune saladus, et ka ravimifirmad jagavad oma ravimeid heategevuslikult suhteliselt meelsamini kui riiklike süsteemidega, kus nad tahavad teenida. Teine põhjus on patsientide võrdsuse küsimus. Ehk siis riiklik ravikindlustussüsteem saab ravimite soodustamisel lähtuda ainult selgetest seaduslikest printsiipidest. Kui mõnele patsiendile põhimõtteliselt on positiivses mõttes näidustatud või soovitatud teatud ravimit, siis haigekassa ei saa öelda, et esimene aasta me talle seda ei maksa, las seda maksab keegi teine, aga kui ta niikaua elus on, siis me hakkame seda maksma. See ei ole põhiseadusega kooskõlas, aga mõte iseenesest on hea.”
Lõpuks võttis rahvasaadik Monika Haukanõmm asja kokku öeldes, et riik on pannud ühele kaalukausile inimese, tema ainukese võimaluse oma elu kergendada ja pikendada ning teisele kaalukausile majanduslikult külma kalkulatsiooni ja kulutõhususe. Tundub, et raha ja efektiivsus prevaleerivad inimelu üle. Mis on muidugi kurb aga kas ka paratamatu?
Igatahes kiidame me Viktoria Ladõnskajat ja teisi rahvasaadikuid fondi hääle Toompeal kuuldavaks tegemise eest. Minister Ossinovskit vastuste eest ka. Kinnitame, et meie püss põõsasse ei lenda. Ei ole see riik päris lootusetu.
Praegu aga jätkub “ei saa – pole võimalik” poliitika ning fondil tuleb jätkata haigekassa vihmavarju alla mitte mahtuvate inimeste toetamist – neile eluliselt oluliste lahenduste pakkumist. Nördimus säilib.
Poliitikud saavad samuti jätkata rahvalt raha “kerjamist” (seegi sõna kõlas eile Riigikogus) vähirvaifondi talgutel ning sisulised muutused jäävad ootele.
Vaata arutelu videot siit (teema algab 1:27:00): https://www.youtube.com/watch…
Arutelu stenogramm: http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201705081500
Soovid vähihaigeid toetada – kinkida elu?
Pangarekvisiidid leiad SIIT
Soovid saada meilt uudiskirja?
Kirjuta info@kingitudelu.ee