Vähiravifond on tänavu 150 000 euroga miinuses, pea sama palju on fondi pealt teeninud Eesti riik!

2020.aasta lõpuks on vähiravifond Eesti riiki “toetanud" kokku ligi 1 miljoni euroga - see on puhtalt Eesti inimeste ja ettevõtete annetustest kogunenud summa, mille oleme olnud sunnitud tasuma seitsme aasta jooksul riigikassasse ravimite käibemaksuna.

Vähiravifondi Kingitud Elu pöördub viimastel kuudel erakordselt palju vähihaigeid, kes on jäänud Haigekassa vihmavarju alt välja - mais 28 inimest, juunis juba enne jaanipäeva 24 inimest. Suures mahus antud toetused aga koroonakriisi tõttu vähenenud annetused  - see on tinginud viie kuu kokkuvõttes fondile ligi 150 000 euro suuruse miinuse.

Teisest küljest on Kingitud Elu sel aastal olnud sunnitud tasuma laekunud annetustest ligi 120 000 eurot riigile ravimite käibemaksuna.

“Olukord on nii kummaline, et sõnad jäävad klombina kurku kinni. Me kogume Eesti inimeste annetusi kokku sisuliselt 1 või 5 euro kaupa, viies selleks koos meie vabatahtlikega aasta jooksul läbi lugematu hulga erinevaid kampaaniaid ja aktsioone,” ütleb Vähiravifondi Kingitud Elu juhataja Toivo Tänavsuu.

"Aga kui tuleb aeg kogutud raha eest Eesti vähihaigetele elupäästvaid ravimeid osta, mida riik ise oma kodanikele tervisekindlustuse kaudu ei võimalda, oleme sunnitud 9 protsenti kogutud annetustest ravimite käibemaksuna riigile andma.

Nõnda, maksuseaduse jõuga, on meilt haihtunud sel aastal juba ligi 120 000 eurot - summa, mis on võrreldav näiteks kõikide maikuus kogutud annetustega. Sisuliselt olemegi terve maikuu tulud riigile andnud."

"Meil on olnud erakordne õnn ja privileeg omada nii paljusid südamlikke ja lahkeid annetajaid ning toetada absoluutselt kõiki Eesti vähihaigeid, kes on fondi poole pöördunud ja kuuluvad meie sihtgruppi,” lisab Tänavsuu "Et riik nende annetuste pealt sisuliselt teenib, on küüniline ja ebaõiglane.”

Mõtlemapanevaid numbreid:
- 2020.aastal on vähiravifondi laekunud annetustena ligi 1,2 miljonit eurot. Inimeste raviarveid on fond tasunud ligi 1,35 miljoni euro ulatuses - nende ostude pealt on riik teeninud käibemaksuna ligi 120 000 eurot.  
- Maikuus lisandus vähiravifondi annetustena kokku 107 000 eurot. Annetuste hulk oli suhteliselt tagasihoidlik, sest paljusid Eesti inimesi ja ettevõtjaid on negatiivselt mõjutanud koroonakriis.
- 2019.aastal tasus fond raviarveid 2,7 miljoni euro ulatuses - riik teenis käibemaksuna 240 000 eurot.
- 2018.aastal tasus fond raviarveid 2,5 miljoni euro ulatuses - riik teenis käibemaksuna 225 000 eurot.
- 2017.aastal tasus fond raviarveid 1,35 miljoni euro ulatuses - riik teenis käibemaksuna 121 500 eurot.
- Aastatel 2014-2016 tasus fond raviarveid ligi 1,4 miljoni euro ulatuses - riik teenis käibemaksuna kokku 126 000 eurot.
- 1 miljoni euroga, mis oleme seitsme aasta jooksul riigile andnud, saaksime ravida vähemalt pool aastat kõiki Eesti vähihaigeid, kelle ravi ei rahasta Haigekassa. 

Riigi toetus fondile:
- 2018.aasta riigieelarvest maksti vähiravifondile tegevustoetusena 90 000 eurot.
- 2019.aasta riigieelarvest maksti vähiravifondile tegevustoetusena 115 000 eurot.
- 2020.aasta riigieelravest maksti vähiravifondile tegevustoetusena 20 000 eurot.
- Riigi toetus on moodustanud umbes 2 protsenti fondi kogutuludest, ülejäänud 98 protsenti on eraannetused.

Vähiravifond on aastaid käibemaksu-probleemile tähelepanu juhtinud. Eravestlustes mõistavad erinevate valitsuste ministrid olukorra ebaõiglust, kuid keegi ei ole asunud probleemi reaalselt lahendama. “Jutuvahtu on olnud väga palju ja see kindlasti jätkub,” ütleb Tänavsuu.

Sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Oskar Lepik:
"Käibemaksupoliitika on rahandusministeeriumi vastutusala ning sotsiaalministeeriumil siin otsustusõigused puuduvad. Ravimite ja ka meditsiiniseadmete ja -tarvikute käibemaksukulu puudutab lisaks annetustele ka haigekassat ja tervishoiuasutusi. Madalam käibemaksumäär võimaldaks kõigil enamate ravimite eest tasuda.
Pooldaksime, et kõikide ravimite käibemaks võiks olla 9% asemel 5% nagu see oli enne 2009. aastat või isegi madalam.
Kaaludes annetuste eest ostetud ravimitele käibemaksuvabastust või käibemaksu summade kompenseerimist, peaks kindlasti kohe silmas pidama laiemat pilti. Samasuguses olukorras on ka teiste annetustest abi saavad organisatsioonid, mistõttu peaks plaan hõlmama ka muud kaubad ja teenused nii tervishoius kui teistel aladel.”
Rahandusminister Martin Helme:
"Soodustamaks heategevust ning aitamaks kaasa erinevate heategevusorganisatsioonide tegevusele toetab riik täna sihtasutusi tulumaksusoodustuse kaudu, läbi tulumaksust loobumise (äriühingute jt juriidiliste isikute puhul) või selle tagastamise (füüsiliste isikute puhul). Ka Kingitud Elu on registreeritud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirjas.
Nii mina ise kui ka meie erakond hindavad väga kõrgelt Kingitud Elu tegevust ning abi, mida te suudate inimestele pakkuda. Nagu te hästi teate, ei väljendu see toetus ainult sõnades, vaid EKRE on viimastel aastatel andnud nn. katuserahade kaudu rahalise panuse teie tegevuse toetamiseks.
Rahandusministrina ütlen, et käibemaks on objektiivne maks, seda makstakse toote või teenuse pealt ning selle puhul pole oluline, kust on tulnud raha selle ostmiseks. Ravimite eest maksavad nii inimesed ise kui tasub Haigekassa ning mõlemal juhul makstakse 9% käibemaksu. Erinevalt mitmetest varasematest rahandusministritest ei ole ma kategooriliselt maksuerandite ja selle kaudu ühe või teise valdkonna soodustamise vastu, kuid nende erandite tegemiseks on vaja põhjalikku analüüsi. Käibemaksu laekumine on üks suur riigi tuluallikas, millest kaetakse ka erinevaid sotsiaalseid kulutusi.
Minu hinnangul ei ole tänane toetusrahade jagunemine alati õige ega õiglane. Selleks, et abivajajatele paremat tuge pakkuda ning toetada organisatsioone, kes tõelisi abivajajaid aitavad, on minu arvates väga oluline ja vajalik üle vaadata see, mis alustel ja kuhu riik toetusi jagab. EKRE on küsimust riigi toetusrahade jagamisest korduvalt tõstatanud ning ma siiralt loodan, et juba lähiajal on meie koalitsioonipartnerid valmis seda teemat tõsiselt arutama."
Jaga artiklit:

Viimased uudised

Vähiravifond on tänavu 150 000 euroga miinuses, pea sama palju on fondi pealt teeninud Eesti riik!
2020.aasta lõpuks on fond Eesti riiki “toetanud" kokku ligi 1 miljoni euroga - see on puhtalt Eesti inimeste ja ettevõtete annetustest kogunenud summa, mille oleme olnud sunnitud tasuma seitsme aasta jooksul riigikassasse ravimite käibemaksuna.
22.06.2020
Kahe tütre ema võitleb fondi toel rinnavähiga: "Naised, kontrollige oma rindu regulaarselt!"
Hiljuti ulatasime abikäe 43-aastasele Tallinna lähistel elavale pereemale Magdalena Olga Viksile, kes sai alles sel kevadel rinnavähidiagnoosi. Seitse doosi Haigekassa rahastuseta immuunravi maksab üle 27 000 euro, millest noor naine katab ise poole.
17.06.2020
Vähiravifond toetas eriolukorra ajal 50 inimest, Utilitas lisas fondi 75 000 eurot
Kogesime märtsi keskel koroonakriisi puhkedes annetuste vähenemist, kuid tänaseks on annetused osaliselt taastunud. Oma panuse andsid raskel hetkel energiafirma Utilitas 75 000 euroga ning ärikonsultatsioonide firma Ernst & Young Baltic 10 000 euroga.
14.05.2020