Emor: vähiravifond "Kingitud elu" on Eesti kõige tuntum heategevusorganisatsioon

Täna tutvustas Kantar Emor SOS Lasteküla tellitud uuringut, mille kohaselt on vähiravifond „Kingitud Elu” Eesti kõige mainekamate ja tuntumate heategevusfondide hulgas. Uuringu kohaselt peavad eestimaalased haiguste ravi kättesaadavust Eesti kõige olulisemaks ühiskondlikuks probleemiks.

Kui Emor palus enam kui tuhandel küsitletul spontaanselt nimetada heategevusorganisatsioone, mida nad teavad, siis kõige rohkem nimetati just vähiravifondi „Kingitud elu”, järgnesid SOS Lasteküla ja Toidupank. Hästi teadsid inimesed ka erinevate haiglate juures tegutsevaid lastefonde.

Vähiravifondi maine hindasid vastanud kõige kõrgemaks, järgnesid SOS Lasteküla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond.

„Vähiravifond on uuringusse hõlmatud organisatsioonidest noorim, võib öelda, et alles kolme ja poole aastane beebi. Seetõttu on suur usaldus meile suureks julgustuseks ja oleme selle eest väga tänulikud,” ütles vähiravifondi juhataja Toivo Tänavsuu. „Kuid ühtlasi tähendab see ka suurt vastutust nii annetajate kui ka abisaajate ees. Võitlus vähiga läheb Eesti inimestele korda ning me teeme kõik endast sõltuva, et jätkuvalt ükski vähihaige ei jääks viimase õlekõrreta.”

„Üle poole Eesti inimestest tegelevad heategevusega,” ütles Kantar Emori käitumisteaduste juhtekspert Heidi Reinson. „Annetuste kogumine on avalik tegevus ja inimesed tunnustavad neid, kelle tegevusest neil väga hea ülevaade on. Heategevus peab olema läbipaistev, arusaadav ning lahendama kõigile olulisi probleeme: näiteks haiguste ravimine või leevendamine ning vanemliku hooleta jäänud laste toetamine.“

Ehkki uuringu järgi hinnatakse vähiravifondi tegevuspõldu – ravi kättesaadavust – Eesti kõige olulisemaks ühiskondlikuks probleemiks, ei ole see valdkond, kuhu inimesed on nõus ise kõige rohkem panustama. Heidi Reinsoni hinnangul viitab see sellele, et paljude inimeste arvates peaks eluliselt tähtsa ravi kättesaadavuse tagama keegi teine, näiteks haigekassa.

12% uuringus vastanutest on enda kinnitusel mõne heategevusorganisatsiooni püsiannetajad ning 51% vastasid, et on annetanud ühekordselt. 

Uuringu tarbeks küsitleti veidi üle 1000 inimese vanuses 21-60.

Jaga artiklit:

Viimased uudised

Kriis vähendas järsult vähiravifondi annetusi 
Märtsis laekus vähiravifondi annetusi ligi 30 protsenti vähem kui eelmise aasta samal kuul. Eriti järsk kukkumine leidis aset kuu keskel, vahetult pärast seda kui Eestis kehtestati Covid-19 viiruse tõkestamiseks eriolukord.
02.04.2020
Abikäsi olemas ka eriolukorras: vähiravifondile on tänavu saanud toetuda ligi 100 Eesti peret  
Alates eriolukorra kehtima hakkamisest 12.märtsil on vähiravifond abisaajate hulka lisandunud seitse Eesti inimest, kelle ravidesse panustab fond kokku 61 000 eurot. Nende hulgas 43-aastane mitme lapse ema Marika, kes põeb munasarjavähki ning 51-aastane kuuekordne vanaema Merike, kellel on vaagnaluu sarkoom.
25.03.2020
Vähiravifondi Kingitud Elu kuue aasta töö: 1000 abi saanud eestimaalast ja 10 miljonit eurot annetusi 
Tegime täna Tartus kokkuvõtteid vähiravifondi tööst. 2020.aasta alguses, mil fond tähistab oma 6.sünnipäeva, täituvad ka mitu märgilist teetähist - fondi kaudu on lootust ja elupäevi saanud 1000 Eesti vähipatsienti ning fondi on laekunud eestimaalaste annetustena kokku 10 miljonit eurot.
21.02.2020