Emor: vähiravifond "Kingitud elu" on Eesti kõige tuntum heategevusorganisatsioon

Täna tutvustas Kantar Emor SOS Lasteküla tellitud uuringut, mille kohaselt on vähiravifond „Kingitud Elu” Eesti kõige mainekamate ja tuntumate heategevusfondide hulgas. Uuringu kohaselt peavad eestimaalased haiguste ravi kättesaadavust Eesti kõige olulisemaks ühiskondlikuks probleemiks.

Kui Emor palus enam kui tuhandel küsitletul spontaanselt nimetada heategevusorganisatsioone, mida nad teavad, siis kõige rohkem nimetati just vähiravifondi „Kingitud elu”, järgnesid SOS Lasteküla ja Toidupank. Hästi teadsid inimesed ka erinevate haiglate juures tegutsevaid lastefonde.

Vähiravifondi maine hindasid vastanud kõige kõrgemaks, järgnesid SOS Lasteküla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond.

„Vähiravifond on uuringusse hõlmatud organisatsioonidest noorim, võib öelda, et alles kolme ja poole aastane beebi. Seetõttu on suur usaldus meile suureks julgustuseks ja oleme selle eest väga tänulikud,” ütles vähiravifondi juhataja Toivo Tänavsuu. „Kuid ühtlasi tähendab see ka suurt vastutust nii annetajate kui ka abisaajate ees. Võitlus vähiga läheb Eesti inimestele korda ning me teeme kõik endast sõltuva, et jätkuvalt ükski vähihaige ei jääks viimase õlekõrreta.”

„Üle poole Eesti inimestest tegelevad heategevusega,” ütles Kantar Emori käitumisteaduste juhtekspert Heidi Reinson. „Annetuste kogumine on avalik tegevus ja inimesed tunnustavad neid, kelle tegevusest neil väga hea ülevaade on. Heategevus peab olema läbipaistev, arusaadav ning lahendama kõigile olulisi probleeme: näiteks haiguste ravimine või leevendamine ning vanemliku hooleta jäänud laste toetamine.“

Ehkki uuringu järgi hinnatakse vähiravifondi tegevuspõldu – ravi kättesaadavust – Eesti kõige olulisemaks ühiskondlikuks probleemiks, ei ole see valdkond, kuhu inimesed on nõus ise kõige rohkem panustama. Heidi Reinsoni hinnangul viitab see sellele, et paljude inimeste arvates peaks eluliselt tähtsa ravi kättesaadavuse tagama keegi teine, näiteks haigekassa.

12% uuringus vastanutest on enda kinnitusel mõne heategevusorganisatsiooni püsiannetajad ning 51% vastasid, et on annetanud ühekordselt. 

Uuringu tarbeks küsitleti veidi üle 1000 inimese vanuses 21-60.

Jaga artiklit:

Viimased uudised

Vähiravifond toetas eriolukorra ajal 50 inimest, Utilitas lisas fondi 75 000 eurot
Kogesime märtsi keskel koroonakriisi puhkedes annetuste vähenemist, kuid tänaseks on annetused osaliselt taastunud. Oma panuse andsid raskel hetkel energiafirma Utilitas 75 000 euroga ning ärikonsultatsioonide firma Ernst & Young Baltic 10 000 euroga.
14.05.2020
VIDEO: Vähiravifondi 6.sünnipäeva tänuõhtu
29.veebruaril, loetud päevad enne eriolukorda, tähistasime koos oma imeliste vabatahtlike, toredate sõprade ja vahvate fännidega Eesti Rahva Muuseumis fondi 6.sünnipäeva.
30.04.2020
Noor ema: “Tänu vähiravifondi annetajatele saan luua koos oma lastega unustamatuid mälestusi”
Jaanuari algusest alates toetame Tallinna lähistel elavat 38-aastast Mari võitluses maovähiga. Tema nelja kuu immuunravi maksab ligi 23500, millest naine panustab 2000 eurot. Rõõmustame, et senine ravi on andnud kahe lapse emale häid tulemusi ning jätkame naise toetamist.
30.04.2020