Toetame alates maikuust Tallinas elava 47 aastase Mirjam Piigi ravi võitluses käärsoole pahaloomulise kasvajaga. Tema kolme kuu ravim maksab üle 6000 euro.
Mirjam kirjutab nii:
Olen elanud väga sportlikult ja tervislikult ning arsti juurde sattusin pigem harva, siis ka spordivigastustega. Kui eelmisel kevadel muutusid seedehäired juba segavaks ja kõhuvalu väljakannatamatuks, pöördusin viimaks arsti poole ning minu suureks ehmatuseks avastati mul kaugelearenenud jämesoolevähk. Koheselt tehti Meremeeste haiglas operatsioon, millega saadi kätte kaks suurt kasvajat munasarjadest ja jämesoolest ning paigaldati stoom, kuid väike kasvaja maksa jäi. Algas minu elu suurim võitlus. Mitte enam staadionil ja jooksjatega, vaid elu eest.
Olen tänaseks läbinud kaks erinevat keemiaravikuuri. Esimene kuur algas poolteist kuud peale operatsiooni. Olin kuulnud hirmsaid lugusid keemiaravi kõrvalmõjude kohta, seega valmistusin kannatama. Endale üllatuseks ei olnudki algus raske. Esimesed päevad olin veidi väsinum ja külmatundlik, kuid enesetunne oli piisavalt hea, et iga päev teha pikk jalutuskäik, sõita rattaga või mängida sulgpalli. Samuti lõpetasin haiguslehe ja läksin tagasi tööle. Sellest oli väga palju kasu, et ei pidanud üksi kodus oma mõtetega olema. Eriti oluline oli lähedastega koos aega veeta.
Mida aeg edasi, seda raskemaks läks ravi talumine. Lõpuks tekkisid mul hingamisraskused, mille peale arst jättis kuuri pooleli. Kaheksast korrast olin kätte saanud seitse ja pool.
Uuringud näitasid, et maksa jäänud kasvaja oli oluliselt vähenenud ning oli lootus see välja lõigata. Kahjuks olid tekkinud uued väikesed kolded lümfidesse, mille tõttu operatsioonist loobuti.
Arst määras uue keemiaravi. Kuna ma eelmist enam ei talunud, siis sain peale uue rohu. Selle kõrvalmõjud olid eelmisest ravimist erinevad. Esimesed päevad oli raske ennast voodist välja ajada, sest väsimus oli suur ning iga liigutus ajas iiveldama. Kui enesetunne natuke paranes, läksin tööle ja trenni. Aktiivne eluviis ja kvaliteetaeg lastega aitas väga palju enesetunde paranemisele kaasa.
Peale kuuri tehtud uuringud aga kahjuks ei rõõmustanud. Kasvaja oli kõvasti suurenenud. Oli näha, et viimane ravim ei toiminud loodetult.
Arst pakkus välja uue ravimi, mida Tervisekassa aga ei rahasta. Kuna ravim on kallis, siis soovitas arst teha taotluse vähiravifondile Kingitud Elu.
Minu lähedased on väga tänulikud, et vähiravifond Kingitud Elu on otsustanud minu ravi toetada. Mu lapsed on küll täiskasvanud, aga ometi olen ma neile siiani emme. Nad veel ei kujuta ette, et mind ei ole enam nende jaoks olemas. Mu ema on kaotanud samale haigusele oma abikaasa ja nüüd minu haigust uuesti läbi elada on olnud talle väga raske. Mu elukaaslane on kaotanud ühe oma elukaaslase ja kartus teist kaotada on mõjunud talle rusuvalt.
Ometi on nad kõik minu kõrval, minu eest hoolitsenud, kui ma ise ei saa või ei jaksa. Nad ei kurda, aga ma näen, kuidas nemad kannatavad, et mina kannatan.
Ma soovin nende kõrvale jääda võimalikult pikaks ajaks, elada täisväärtuslikult, näha oma lapselapsi sündimas ja kasvamas. Seetõttu olen ma fondile toetuse eest ääretult tänulik! Ma ei kavatse alla anda ja võitlen selle haigusega nagu ma varasemalt võitlesin staadionil.
Toeta Mirjami ravi ja kingime koos talle aega!
Fotol: Mirjam (keskel) koos tütardega.