2. detsember on HEADE TEGUDE PÄEV ehk annetamistalgute päev!
Tee Sinagi oma panus just sel päeval ning aitame üheskoos neid, kes meie abi kõige rohkem vajavad.
Meie vabatahtlikud on Eesti eri paigus kogumas kokku teie annetusi. Vabatahtlikud võib leida:
TARTU LINN TARTU KAUBAMAJA kell 11.30-13.30 ja kell 17.00-19.00
VÕRU Võru Maksimarket kell 12.00-16.00
VILJANDI Viljandi Centrumi Selver kell 14.00-18.00
TALLINN STOCKMANN kell 17.30-19.30
PAIDE Paide Selver kell 13.00-15.00
PÄRNU Pärnu Kaubamajakas kell 17.00-19.00
KUUSALU Kuusalu Coop kell 13.00-18.00
PÕLVA Põlva A1000 Market kell 11-14
Annetust on väga mugav teha ka meie kodulehel valides ANNETUS PANGALINGIGA realt “ANNETAMISTALGUD 2025”, siis võid kindel olla, et Sinu just sel päeval tehtud heategu läheb annetustalgute päeva arvestusse ning nii saame teada, kui palju heategijaid meie seas on!
Plakatil oleval QR koodilt jõuad otse meie annetuste tegemise lingile – kasuta võimalust ja tee paari klikiga oma tänane panus.
Võimalusi on veel! Swedbank on teinud annetamise väga lihtsaks – kasuta võimalust ja tee heategu selle keskkonna kaudu! Mugav ja turvaline! Ning Swedbank võimendab tänase päeva heateod – TOPELTHEATEGU! Kui valid selle tee, tee annetus siin https://www.armastanaidata.ee/et
Lisaks – oled tubli, kui kutsud üles ka oma sõpru tegema annetus just sel päeval. Lisa juurde ka #annetamistalgud
HEAD TEHA ON HEA! #headetegudepäev #annetamistalgud #annetamistalgud2025 #igapanusloeb
Mitmendat aastat järjest korraldame fondi abivajajate heaks heategevuslikud jõululaadad. Laadal kauplevad meile annetatud kunsti, käsitöö ja ehetega meie fondi vabatahtlikud.
Tule laadale ja soeta endale midagi meelepärast või leia vahvaid kingitusi oma sõpradele ja perele! Kogu laada tulu vähiravifondi abivajajatele!
Kui soovid ise midagi laadale kauplemiseks saata – helista 5201948 Milla.
Ootame Sind!
Legendaarne rockansambel Pantokraator avaldas 16 aasta järel uue albumi, mis kannab nime „Déjà vu“. Plaadi läbivaks teemaks on väikerahvaste saatus, mis tänases sõjaähvarduses näib justkui jälle olevat samas punktis kui 1938. aastal. Albumil kõlab progressiivse rocki võtmes sügavasisuline luule Eesti autoritelt – August Sang, Juhan Liiv, Anzori Barkalaja, Veiko Belials ja MercA. Kogu plaadimüügi tulu annetatakse Vähiravifondile Kingitud Elu.
Plaadi produtsendi ja Pantokraatori asutajaliikme Erik Sakkovi sõnul moodustab „Déjà vu“ tervikliku loo alguse, keskpaiga ja lõpuga. „Meie plaadid on ikka olnud nagu rännak või lavastus. Nii ka seekord. See on meie viis luua midagi, mis jääb püsima ja ei lähe moest, mis loob kujutluspilte ja paneb mõtlema,“ selgitas Sakkov. „Seekord tahame oma muusikaga puudutada teemat, mis meid kõiki seesmiselt närib – selleks on sõda. Olgem ausad, meil kõigil on naaberrahva järjekordse rünnaku pärast närvid läbi, aga kust ja kuidas inimene selles olukorras lootusekiirt otsida võiks? Pantokraator on alati uskunud, et suurim ime on luua midagi eimillestki. Meie teekond pole olnud sile, aga ta on olnud sirge, sest eesmärgiks pole kunagi olnud kuld ja kard. Me loome, sest see on meie kirg ja rõõmu allikas.”
Plaadil peegelduvad eelkõige karjalaste, ingerlaste ja eestlaste saatused, mida sõjad on mõjutanud. Peamiseks inspiratsiooniallikaks oli bändile August Sanga 1938. aastal kirjutatud luuletus „Inimsoohämarus“, mis kõlab tänases kontekstis ehmatavalt aktuaalselt ning plaadile valiti lood, mis Sanga tekstiga haakuvad. Luuletuse lugemisel tekkinud déjà vu tunne saigi albumi pealkirjaks. Väikerahvaste teemaatika puudutab Erik Sakkovit väga isiklikult. „Olen teise maailmasõja põgenike lapselaps. Minu vanaisa Mikko Vainikka oli pärit Ingerimaalt ja vanaema Maria Karjalast. Eestis leidsid toona paljud soomlased varjupaiga ja need lood puudutavad üllatavalt paljusid Eestimaa perekondi,“ ütles Sakkov. „Täna pakuvad eestlased jälle varju ja kaitset, seekord Ukraina sõjapõgenikele. Déjà vu!” „Déjà vu“ on ühtlasi esimene osa Pantokraatori plaaditriloogiast. Triloogia teine plaat saab olema pühendatud William Shakespeare’i sonettidele ja see on plaanis avaldada 2026. aastal. Teadaolevalt pole teised rockbändid Shakespeare’i viisistada püüdnud, see on vägagi eriline ettevõtmine. Kolmas plaat pühendatakse taas Eesti luulele ja see ilmub 2027. aastal. Miks triloogia? Sest Panto on kirjutanud väga palju uut muusikat ja iga lugu ilmub omal õigel ajal.
„Déjà vu“ on alates 6.oktoobrist müügil Rahva Raamatu kauplustes ja e-poes ning kogu plaadimüügi tulu annetatakse ostmisel otse Vähiravifondile Kingitud Elu. Rahva Raamat on albumi ainulevitaja. Erik Sakkov on ühtlasi vähiravifondi nõukogu esimees, mistõttu oli albumi tulu fondi toetuseks suunamine bändi jaoks loomulik ja südamelähedane valik. „Iga ostetud plaat tähendab, et kellegi elu saab jätkuda, ka albumi sõnumi kontekstis on see ülioluline,“ rõhutas ta.
Albumit on võimalik kuulata ka kõigil suurematel striiminguplatvormidel.
Lahked Eesti annetajad aitasid fondil läinud aasta lõpus raske majandusliku seisu ületada: fondi laekus mullu kokku 4,5 miljonit eurot, millest ainuüksi jõulukuul koguni 1,5 miljonit eurot. Fondi püsitoetajate arv püstitas aasta lõpus uue rekordi küündides üle 13 700.
“Kogesime eelmise aasta lõpus Eesti inimeste erakordset armastust, tuge ja poolehoidu fondi suunal. Selle toel ronisime raskest rahalisest seisust välja, purustasime kõik senised rekordid fondi tulude ja tasutud raviarvete osas, aga mis kõige olulisem – jätkuvalt saavad kõik abivajajad neile hädavajaliku ravi,” ütleb Vähiravifondi Kingitud Elu juhataja Toivo Tänavsuu. “Selle kõigega on Eesti inimesed meie arvates andnud hääleka, selge ja resoluutse sõnumi: kõik abivajajad peavad jätkuvalt abi saama, neist igaühe ravi on piisavalt kulutõhus ning üheltki vähihaigelt ei tohi viimast õlekõrt käest rebida. Meie jätkame oma tööd selle nimel, et iga vähihaige saaks õigeaegselt talle vajaliku ravi, lootuse ja võimaluse.”
Kokku kiitis fondi nõukogu eelmisel aastal heaks 350 abitaotlust summas üle 5,7 miljoni euro. Fondi laekus aastaga 4,5 miljonit eurot ehk ligi 1 miljonit eurot rohkem kui varasemal aastal.
Fond rahastas Eesti inimeste ravi 4,5 miljoni euro ulatuses.
Novembris ja detsembris oli fondil kokku üle 13 700 püsitoetaja – suuresti need inimesed ja ettevõtted tagavad fondi majandusliku jätkusuutlikkuse. Poole aastaga püsiannetajate arv kahekordistus.
“Vähiravifondi jaoks on lisaks püsiannetajatele väga olulised ka meie ligi 250 vabatahtlikku, kes koguvad kokku annetused nii kontserditel, etendustel kui ka kaubanduskeskuses kinkides niimoodi vähihaigete heaks oma väärtuslikku vara – aega” räägib fondi tegevjuht Margit Saar. “Ning selleks, et fondi tublid vabatahtlikud saaksid kogumistel käia on väga oluline roll ning hindamatu panus ka ürituste korraldajatel ning kaubanduskeskuste juhtidel, kes meie tööd väärtustavad ning mõistavad, et iga kogutud euro on kulla hinnaga. Elu hinnaga” lisab Saar.
Tänavu veebruari alguses on vähiravifondi 11.sünnipäev. Fondi asutasid 5.veebruaril 2014 Hille Tänavsuu, Toivo Tänavsuu ja Janek Mäggi. 11 aastaga on fondist abi saanud ligi 3000 inimest vanuses 6-91, fond on annetustena kokku kogunud ligi 30 miljonit eurot.
Foto: Vabatahtlikud annetusi kogumas. Foto autor Margit Saar
ETV heategevussaade “Jõulutunnel” kutsub neil pühadele märkama ja toetama Vähiravifondi Kingitud Elu tegevust, et koos vaatajatega ulatada abikäsi vähihaigetele.
“Jõulutunnel” on traditsiooniliselt eetris esimesel jõulupühal, 25. detsembri õhtul ja korraga nii ETVs kui ka ETV+ kanalil. Annetusnumbrid vähiravifondi toetuseks on avatud juba praegu.
Vähihaigete ravi saab toetada helistades annetusnumbritel: 900 4005 – 5 eurot 900 4010 – 10 eurot 900 4050 – 25 eurot
Igal aastal detsembrikuus korraldame heategevuslikud käsitöö- ja kunstilaadad nii Tartus kui Tallinnas.
2024 aasta jõululaadad toimuvad 6.-8.detsembrini Ülemiste keskuses Tallinnas ning 20.-21.detsembrini Tartu Lõunakeskuses.
Laadal kauplevad meie fondi vabatahtlikud. Kogu müügitulu läheb vähihaigete toetuseks.
Laadal esitletavat enda valmistatud käsitööd, ehteid, kunsti vms võib saata kuni 30.novembrini Põlva pakiautomaatidesse (saatjale sobiv). Kontaktisik ja kauba saaja on Milla Loorits, telefon 5201948
Vähiravifond Kingitud Elu müüb laadal annetustena saadud käsitööd ja kunsti.
Korraldame oma vabatahtlikega detsembris Tartus ja Tallinnas kaks heategevuslikku jõululaata.
Tallinnas toimub laat: 8.-10.detsembril Ülemiste keskuses
Laadal kauplevad vähiravifondi vabatahtlikud.
Tule ja soeta kingitused ning tee head!
Lisaks kuumadele suveilmadele on erakordselt tulised ajad ka Vähiravifondis Kingitud Elu. Eesti inimesed igatsevad elada ning aastaga on abitaotlejate arv tõusnud üle 40 protsendi.
Seni on kõikide fondi sihtgruppi kuuluvate vähihaigete ravi saanud lahkete Eestimaa annetajate toel rahastatud. Kuid ainuüksi viimase kolme kuu jooksul on fond tasunud raviarveid rohkem kui 1,2 miljoni euro eest. Aprillis, mais ja juunis sai Kingitud Elu kokku üle 100 abitaotluse Eesti inimestelt, kelle ravi ei rahasta Tervisekassa, ning nüüd on reservidki otsakorral.
“Oleme ühest küljest ülimalt tänulikud kõikidele fondi toetajatele. Tähtis on iga annetus, ka näiteks 1-eurone püsiannetus iga kuu või fondi vabatahtlike annetuskasti poetatud 5-eurone. Suuresti meie ligi 12 000 püsiannetajal üle Eesti rajaneb fondi jätkusuutlikkus toetada Eesti inimeste võitlust kurja haigusega ning kinkida seeläbi hindamatut lootust ja ilusaid elupäevi,” ütles Vähiravifondi Kingitud Elu juhataja Toivo Tänavsuu. “Teisest küljest vaatame aga murelikult fondi 10. juubeliaasta teise poolde: abitaotlejate arv on aastaga pea poole võrra kasvanud, pannes fondi vabad võimalused suure surve alla. Esimest korda fondi ajaloos võime käesoleva aasta teises pooles olla sunnitud ajutiselt uute taotluste vastuvõtu peatama.”
Fondile tänavu esitatud abitaotluste kogusumma ületab 3 miljonit eurot. Noorim abisaaja on tänavu olnud 29-aastane ning vanim 89-aastane, kuid fond on valmis toetama ka lapsi.
Pereisa Andrus Vallsalu (49, ülemisel pildil koos perega) võitleb alates veebruarist fondi toel käärsoole pahaloomulise kasvajaga. Kolme kuu ravi eest tasub fond 19 000 eurot.
“Oleme pere ja sõpradega väga tänulikud, et on võimalus vähiga võitlemiseks ja seda vähiravifondi abiga. Nii pere kui sõbrad on Andruse loo toel saanud ka fondi püsiannetajateks. Andrus ise on oma paranemise suhtes lootusrikas ning pole võitluses hetkekski alla andnud, see annab lootust ka tema lähedastele. Aitäh!” kirjutas Andruse pere.
Isa ja vanaisa Valeri Andronov (67, alumisel pildil koos lapselapsega) saab fondi toel kalleid päevi juurde, et veeta aega lapselapsega. Valeri eesnäärmevähi raviks kulub nelja kuu jooksul 30 000 eurot.
“Meie pere võtab igat päeva suure tänuga ja ettevaatlikus on jäänud tagaplaanile. Algselt oli keeruline harjuda mõttega, et ühele pealtnäha tervele inimesele 60ndate alguses on lubatud umbes 90 päeva veel olla. Õnneks on ka Valeri tervis olnud üllatavalt tugev ning ta on pidanud väga vapralt vastu enam kui 15 keemiaravikuurile, hormoonravile ning radioaktiivsetele süstidele. Vähiravifondi positiivne otsus toetamaks Lu-PSMA ravikuuri annab lootust elada veel ja elada kvaliteetselt. Aitäh teile meie kogu perekonna poolt, et saame luua veel mälestusi ja olla koos!” kirjutas Valeri pere.
Tänavsuu tänab fondi vabatahtlikke, kes koguvad kümnetel suveüritustel spontaanseid annetusi. Kokku tegutseb fondi heaks ligi 100 aktiivset vabatahtlikku üle Eesti.
Viljandi Kultuuriakadeemia 4.kursuse tudeng Laureen Lest korraldab kooli lõputööna kontserdisarja Vähiravifondi Kingitud Elu toetuseks. Aprillis leiavad erinevates Eesti linnades aset viis hubast kontserti “Heategu helikõlades”.
“Vähk on tänapäeva maailmas ääretult aktuaalne teema ning kaotasin ka paar aastat tagasi sellele haigusele enda jaoks ühe kõige kallima inimese – enda vanaema. Seetõttu sooviks toetada inimesi, kes on võitlemas selle haigusega, et nende lähedased ei peaks seda kogema,” kirjutab Laureen Lest.
Kontsertsarja reklaamplakat:
5.veebruaril 2024 kümnendat tegutsemisaastat tähistanud Vähiravifond Kingitud Elu on 10 aasta jooksul aidanud kõiki sihtgrupi abitaotlejaid, keda on rohkem kui 2000 Eesti inimest vanuses 7-89. Fond on kogunud annetustena kokku üle 23 miljoni euro ning seda toetab iga kuu 12 000 püsiannetajat. Kingitud Elul on tänaseks üle 200 vabatahtliku, kes käivad regulaarselt annetusi kogumas. Juubelisünnipäeval kutsusime ajakirjanikud ja fondi inimesed Raeapteeki senist meenutama.
„Ühe naise kannatustest on sündinud suur õnnistus tervele Eestile. Me oleme seni saanud kõiki abivajajaid toetada ning keegi pole jäänud ilma hädavajaliku ravita,“ sõnas Vähiravifondi Kingitud Elu juhataja Toivo Tänavsuu. „Me ei saa garanteerida kellelegi elupäevi ega tervist, sest isegi maailma kõige kallimad ravimid ei pruugi alati patsienti aidata. Küll aga saame me kõikidele abivajajatele kinkida võimaluse proovida parimat saadaval olevat ravi ehk anname veel ühe õlekõrre ja võimaluse elada kauem täisväärtuslikku elu või võimaluse koguni terveneda,“ lausus Tänavsuu.
Fondis sünnib sageli ka imesid. Ravimid, millest nende kliinilised uuringud lubavad eeldada palju vähemat, annavad konkreetsetele patsientidele juurde pikki aastaid. Kaugele arenenud vähid, mis tunduvad patsiendi jaoks lootusetu perspektiiviga, vähenevad kallite ravimite toel nii palju, et neid saab operatsiooniga täielikult eemaldada. „Meil on ka imelugusid ehk edulugusid, kus perspektiivituks tunnistatud haiged, kellel on neljanda staadiumi haigus, on fondi toel terveks saanud,“ märkis Tänavsuu.
Kingitud Elu toetab haigeid, kes ei mahu Tervisekassa n-ö vihmavarju alla, kuid ajalugu näitab, et fond ravib ka “terveid” ehk Eesti ühiskonda, propageerides annetamist ja tekitades sidusust. Toivo Tänavsuu sõnul on vabatahtlikest saanud omaette kogukond, kellest paljudel on isiklik vähikogemus. Mõni käib praegu paralleelselt ravil ja teistele abivajajatele annetusi kogumas. Ilma vabatahtliketa poleks ka fondi.
Lisaks haigete ja tervete toetamisele abistab fond ka arste, kellel tekkis tänu fondile rohkem võimalusi patsientide jaoks. „Me toetame ka riiki ehk ravime riigikassat, sest iga umbes kümnes fondi annetatud euro läheb kurioossel kombel ravimite käibemaksuna riigikassasse. Kuigi räägitakse, et Eestis ei ole paljud ravimid kättesaadavad, et meie kulutused meditsiinile SKT suhtes on madalad võrreldes teiste riikidega, on fondi toel sisuliselt kõik efektiivsed vähiravimid kättesaadavad alates esimesest päevast, mil nad Euroopas müügiloa saavad,“ märkis Tänavsuu.
Vähiravifond Kingitud Elu asutati 5. veebruaril aastal 2014 Hille Tänavsuu, Toivo Tänavsuu ja Janek Mäggi poolt. Fond asutati pärast seda, kui Hille oli võidelnud aastaid raske vähihaigusega ning sattunud raviteekonnal olukorda, kus eluliselt vajalik ravim oli küll olemas, kuid seda ei kompenseerinud tol hetkel veel Tervisekassa. Ravim maksis 5000 eurot kuus. Paljude eestimaalaste abiga sai Hille vajaliku ravimi ja elas selle toel ühe täisväärtusliku lisa eluaasta. Kaks kuud enne Hille surma asutati vähiravifond.
Vähiravifond Kingitud Elu on suure surve all – sel aastal on Tervisekassa “vihmavarju” alt välja jäänud abivajajaid rohkem kui kunagi varem ning ravideks vajalikud summad rekordilised. Fond on sel aastal Eesti inimeste tervisesse panustanud üle 3,6 miljoni euro. Ainuüksi novembris lisandus fondi ligi 40 abitaotlust, fond tasus vähihaigete raviarveid enam kui 400 000 euro ulatuses. Viimase nädalaga lisandus 15 uut abisaajat. “Fond on aasta lõpus erakordselt suure surve all. Seetõttu kutsume kõiki Eesti inimesi ja ettevõtjaid üles vähihaigeid annetuse läbi toetama,” ütleb Vähiravifondi Kingitud Elu juhataja Toivo Tänavsuu. “Meie poole pöördub iga päev mitu vähihaiget, kes on langenud Tervisekassa vihmavarju alt välja ning vajavad lootuse ja elu säilitamiseks ravimit, mida Tervisekassa ei rahasta. Oleme tänavu purustanud kõik numbrilised rekordid – enneolematusse kõrgusesse on kasvanud nii abivajajate hulk, kui ka ravideks kuluvad summad. Tänavu oleme saanud üle 300 abitaotluse ning fondi nõukogu on teinud rahastamisotsuseid enam kui 4,2 miljoni euro ulatuses.” Viimase nädala jooksul fondil abi saanud 15 inimese ravikulud küündivad järgmisel kolmel kuul üle 200 000 euro. Abi saab teiste hulgas 40-aastane nahakasvajaga naine Jõhvist, 52-aastane rinnakasvajaga naine Järvamaalt, 76-aastane maksakasvajaga vanahärra Tallinnast, 49-aastane maokasvajaga pereisa Tallinnast, 63-aastane kopsukasvajaga mees, kaks pereisa Tartust – üks maokasvajaga, teine müeloomiga jpt. Kaks abisaajat on Kuressaarest: 73-aastane rinnakasvajaga naine ja 83-aastane nahakasvajaga naine, keda Kingitud Elu toetab juba alates kevadest. Jätkub tuntud võrkpallitreeneri Anu Karavajeva rinnavähiravi toetamine – fond on naist toetanud igakuiselt juba ligi kaks aastat – ja munasarjakasvaajaga noore pereema Teele-Jõe-Silma ravi toetamine. Üks fondi värsketest abisaajatest on 63-aastane isa ja vanaisa Raivo Kukemilk (pildil). Maovähk diagnoositi tal 2020.aastal. Magu lõigati välja ja mees sai keemiaravi. Kõik oli hästi kuni tänavu kevadeni, kui kompuuteruuringul ilmnesid metastaasikahtlased kopsukolded. Raivo sai veel keemiaravi, kuid talus seda väga halvasti. “Suve lõpus tuli ilmsiks, et keemiaravi põhjustatud kannatused olid kõik tühja: kopsukoldeid oli hulgaliselt lisandunud ja ka luudesse olid tekkinud metastaasid. Tänu dr.Andrus Mägile, kelle poole pöördusime teist arvamust saama, võeti lõpuks kopsukoldest biopsia. Selgus, et tegu on hoopis väikerakulise kopsuvähiga. Oktoobris alustati uue keemiaraviga ja nüüd on meil üle tüki aja põhjust rõõmustamiseks, sest saime lõpuks vähiravifondi toel alustada immuunraviga. Raivo on isa kahele tublile suurele poisile ja vanaisa kahele väikesele tüdrukule. Ta on poeg oma 90-aastasele emale. Ta on toetav abikaasa. Kogu meie suur pere on südamest tänulik, et Vähiravifond Kingitud Elu toetab Raivo ravi. Suured tänud fondile, selle toetajatele, annetajatele ja vabatahtlikele. Olge terved ja rahulikku algavat jõulukuud,” kirjutab Raivo minia Anna.
Vähiravifond Kingitud Elu korraldab detsembris Tallinnas ja Tartus kaks heategevuslikku jõululaata, kuhu on väga oodatud annetustena käsitöö- ja kunstiesemed. Laadad toimuvad 1.-3.detsembril Tartus Lõunakeskuses ja 15.-17.detsembril Tallinnas Ülemiste keskuses. Laadad on avatud hommikul kella 11st õhtul kella 18ni. “Kutsume kõiki Eesti käsitöö- ja kunstihuvilisi tegema head ja annetama oma kätetööd ja loomingut meie laadale. Nagu eelnevatel aastatel, kus väga paljud inimesed on meile oma töid saatnud, soovime ka sel aastal teha teha uhke väljapaneku. Sellise, kust leiduks tarbeesemeid, iluesemeid, meeneid ja kingitusi igale maitsele ning iga jõuluvana kingikotti. Kogu laadatulu läheb vähihaigete toetuseks,” ütleb Vähiravifondi Kingitud Elu juhataja Margit Saar.
Laadaannetused on oodatud kuni 30.novembrini Vähiravifond Kingitud Elu nimele (telefon 53849889) järgmistesse pakiautomaatidesse: – Tartu Sõbra Selver (Smartpost) – Tartu Aardla Selver (DPD või Omniva)
Lisainfo: Margit Saar Vähiravifondi Kingitud Elu tegevjuht 5235856
Indrek Neivelti asutatud Eesti tehnoloogiaettevõte Respiray annetas Vähiravifondile Kingitud Elu 20 kaelaskantavat õhupuhastit. Fond annab seadmed abi saavate vähihaigete kasutusse, et vähendada nende riski haigestuda keemiaravi ajal viirushaigustesse.
Respiray viiruste ja bakterite vastu kaitsev õhupuhasti arendati välja koroonapandeemia esimeste lainete tipus, eesmärgiga luua suud ja nina mitte kattev aga maskiga võrdväärset kaitset pakkuv lahendus.
“Nägime, et meie seadmeid ostetakse USA turul just inimestele, kes said vähiravi ja kelle immuunsüsteem on väga nõrk. Nemad peavad olema eriti ettevaatlikud ning hoiduma ravi ajal ja vahetult pärast ravi kokkupuutest erinevate viirustega. Sealt tekkiski idee, et saaksime ka meie oma Eesti inimesi aidata sellel raskel ajal,” ütles Respiray tegevjuht Karl Annus.
Seadme südameks on kaks tehniliselt uuendusliku UVC valgust peegeldavat spiraali, milles liigub samaaegselt baktereid ja viiruseid neutraliseeriv valgus ja õhk. Mõneti ohtlik UVC kiirgus jääb kindlalt seadme sisse ja seadmest väljuvast puhtast õhust luuakse kasutajale puhvertsoon, milles on turvaline hingata. Seade on olnud turul juba üle kahe aasta ja ettevõttele pole teada juhtumeid, kus seadet kandes oleks keegi haigestunud.
“Respiray abi on väga tänuväärne lisatoetus vähihaigetele, kelle immuunsüsteem on aktiivsel viiruste levimise ajal keemiaravi tõttu alla surutud. Inimesed saavad palju vabamalt hingata, elada oma normaalset igapäevast elu ning kasvõi näiteks südamerahuga oma lapsi lasteaeda saata,” ütles Vähiravifond Kingitud Elu juhataja Toivo Tänavsuu.
Seadmeid jagab fond oma abisaajate hulgas, andes neid lepingu alusel tasuta kasutusse. Seadmete hoolduse korraldab Respiray.
Vähiravifondi Kingitud Elu tabas augustis abitaotluste laviin: ühe kuu jooksul pöördus fondi poole 45 abivajajat, kelle raviks oleks lähikuudel vaja kokku üle 600 000 euro.
“Meie jaoks on see tõeline eriolukord. Kunagi varem nähtud fondis ühe kuu jooksul nii palju abitaotlusi: tavapärase umbes 20-25 taotluse asemel laekus eelmisel kuul 45,” ütles Vähiravifondi Kingitud Elu tegevjuht Margit Saar. “Ainuüksi täna on fondi nõukogu laual hindamisel korraga 17 taotlust summas üle veerand miljoni euro. Hämmastama paneb noorte abivajajate suur hulk.”
Mitmed taotlused on tulnud noortelt lapsevanematelt. 34-aastane tallinlanna rinnavähiga, raviks kohe vaja 27000 eurot. 29-aastane naine maokasvajaga Tõrva vallast. 34-aastane naine, Ukraina sõjapõgenik Eestis, kellel on pehmekoeline sarkoom ja raviks tarvis 20000 eurot.
43-aastane naine, samuti Ukraina sõjapõgenik, kellel on kaugele arenenud rinnavähk. Lisaks palju keskealisi ja vanemaid inimesi üle Eesti, kalleid vanaemasid ja vanaisasid.
“Soovime kõikidele vähihaigetele kinkida lootust ja elupäevi, kuid saame selles toetuda vaid lahketele annetajatele. Seetõttu kutsume kõiki Eesti inimesi ja ettevõtteid üles toetama vähihaigete võitlust elu eest ja ühtlasi tänada südamest kõiki fondi püsitoetajaid,” ütles Vähiravifondi Kingiud Elu juhataja Toivo Tänavsuu.
2023.aastal on fond toetanud 145 inimese ravi kokku enam kui 2,3 miljoni euroga.
Lisainfo: Margit Saar Vähiravifond Kingitud Elu tegevjuht 5235856 Info@kingitudelu.ee
Vähiravifondi Kingitud Elu uus tegevjuht on Margit Saar, kes võtab üle riigikogusse siirdunud Katrin Kuusemäe kohustused. Avaliku konkursiga 44 kandidaadi seast valitud Margit Saar on pikalt tegutsenud turunduse- ja kommunikatsiooni valdkonnas ning juhtinud erinevaid meeskondi. Tal on Tartu Ülikooli diplom ärijuhtimise erialal ning on läbinud Euroopa Õpingute Magistriprogrammi. Vähiravifondi Kingitud Elu juhataja Toivo Tänavsuu sõnul eristus teistest Margit Saar kõrge motivatsiooni, ladusa suhtlemise ja veenvate juhiomaduste poolest. „Ta on üks vabatahtlikest ja asub nüüd kureerima Eesti suurimat heategevusfondi, millel on varsti 10-aastane traditsioon, suur ühiskondlik vastutus ja üle 100 aktiivse vabatahtliku. Toetades aastas sadu vähihaigeid ning kogudes annetustena mitu miljonit eurot, kindlustab Margit, et keegi ei jääks hädavajaliku ravi, lootuse ja veel ühe õlekõrreta,“ ütles Tänavsuu. Margit Saar puutus esimest korda Kingitud Elu fondiga kokku juba aastaid tagasi, kui tema abikaasal avastati kopsuvähk. „Tema vähivorm oli haruldane ja kuigi temale sobiv ravim oli küll kättesaadav, ei rahastanud seda siiski riiklik süsteem ja meil tuli tuhandeid eurosid kuus maksvale ravimile toetust küsida vähiravifondist. Mäletan, kui keeruline see alguses tundus, et lisaks raske haiguse diagnoosile peame ka n-ö avalikuks tulema, et head inimesed annetaksid raha ravimite ostmiseks ning fond saaks läbi kampaaniate meid aidata,“ lausus Margit Saar. „Tänu Toivo Tänavsuule tundsime igakülgset toetust ning iga kord, kui tuli positiivne ravi toetamise otsus, oli see tunne võrreldav loteriivõiduga. Meie pere võitis juurde ligi neli hindamatu väärtusega aastat. See oli tõeline kingitud elu,“ sõnas Margit Saar. „Minu tänutunne ja austus vähiravifondi tegevuse osas on väga suur. Olen kogu aeg olnud kursis fondi tegevusega ning jälginud haigete käekäiku, saatnud neile häid mõtteid ja soove. Loomulikult olen lisaks vabatahtliku tööle ka fondi püsiannetaja. Üks kord aidati meid, nüüd on meie kord aidata teisi abivajajaid,“ lisas Margit Saar. „Tegevjuhina soovin hoida fondi kindlal kursil. Minu eesmärk on tagada fondi toimimine. Loodan, et kõik meie fondi vabatahtlikud ning kõik annetajad on jätkuvalt uhked meie tegevuse üle. Teen omalt poolt kõik selleks, et ükski Eesti vähihaige ei jääks ilma hädavajaliku ravita. Olen kindel, et minu enda isiklik kogemus abivajajana abi küsides ja lähedase vähihaigusega toimetulek on mind õpetanud väärtustama elu ja hindama igat fondile annetatud eurot,“ märkis Saar. Kuus aastat Kingitud Elu igapäevatööd juhtinud Katrin Kuusemäe siirdus aprilli alguses tööle Riigikokku. Uue juhi otsingutega abistas fondi talendipank Fontes. Vähiravifond Kingitud Elu on Eesti suurimaid ja tuntumaid heategevusfonde. 9 aasta jooksul on fondist abi saanud ligi 2000 inimest vanuses 7-83 ning fond on annetustena kokku kogunud ligi 20 miljonit eurot.
Koostöös talendiotsingufirmaga Fontes käivitas Vähiravifond Kingitud Elu sel nädalal uue tegevjuhi otsingud. Avaldusi kandideerimaks Eesti suurima ja silmapaistvaima heategevusfondi etteotsa oodatakse 10.maini.
“Pole kahtlustki, et vaba on üks Eesti parimaid töökohti. Otsime võimekat ja kirglikku inimest, kelle missioon on kinkida Eesti inimestele kõige hinnalisemat: elurõõmu, lootust, täisväärtuslikke päevi lähedaste keskel,” ütleb Vähiraviondi Kingitud Elu juhataja Toivo Tänavsuu.
Uus tegevjuht hakkab tegutsema tandemis fondi asutaja ja juhataja Toivo Tänavsuuga. Ta hoiab edukalt toimimas ja koordineerib suurt osa fondi tööst, suhtleb abivajajate, arstide, fondi nõukogu liikmete, koostööpartnerite, fondi toetajate ja avalikkusega. Muuhulgas viib tegevjuht läbi annetuskampaaniaid ning kureerib fondi vabatahtlike tööd.
“Uue tegevjuhi igapäevatöös tuleb ette nii rõõmu- kui ka kurbusepisaraid, kuid abisaajate ja annetajate tänu on ülevoolav,” ütleb Tänavsuu. “Üheskoos kindlustame, et jäktuvalt ei jää ükski Eesti vähihaige õigeaegse ravivõimaluse ja kallihinnalise lootuseta.”
Kuus aastat Kingitud Elu igapäevatööd juhtinud Katrin Kuusemäe siirdus aprilli alguses tööle Riigikokku.
Vähiravifond Kingitud Elu on Eesti suurimaid ja tuntumaid heategevusfonde. 9 aasta jooksul on fondist abi saanud ligi 2000 inimest vanuses 7-83 ning fond on annetustena kokku kogunud ligi 20 miljonit eurot.
Hiljuti 9-aastaseks saanud Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud Elu kogus eelmisel aastal annetusi rohkem kui 3,5 miljoni euro ulatuses ning rahastas Eesti inimeste ravi 3,6 miljoni euro ulatuses. Ükski fondi sihtgruppi kuulunud abivajaja ei jäänud fondi ukse taha. Kokku kinnitas vähiravifondi Eesti tipponkoloogidest koosnev nõukogu heaks 284 toetustaotlust kokku ligi 200 abivajajalt. Kõige kallim oli pereema ja dirigendi Janne Fridolini silma melanoomi ravi, millele kulub ligi 50 000 eurot kuus: fond on armastatud muusikapedagoogi toetanud juba ligi aasta aega ning tulemuslik ravi jätkub. “Meie tänu on ülevoolav, rõõm kirjeldamatu. Ka suurte kriiside keskel on vähiravifondi missioon jätkunud tugeva toetusega Eesti inimeste poolt ning kõik meie sihtgrupi abivajajad on saanud õigeaegselt lootust kinkiva ja elupäästva ravi. Keegi ei ole pidanud jääma rahapuuduse tõttu fondi ukse taha – ja nii juba 9 aastat järjest,” ütleb Vähiravifondi Kingitud Elu juhataja Toivo Tänavsuu. Fondi tulud kasvasid 2022.aastal varasema aastaga võrreldes 2 protsendi võrra. Ainuüksi jõulukuul ehk detsembris lisandus fondi kokku üle 712 000 euro. Aasta lõpu seisuga oli vähiravifondil ligi 8000 püsiannetajat. Keskmine toetussumma ühe abivajaja kohta oli 2022.aastal ligi 5000 eurot kuus. Noorim abisaaja oli 19-aastane ning vanim 88-aastane. Pooled toetust pälvinud inimestest olid nooremad kui 60-aastased. Abisaajate hulgas oli pisut enam mehi kui naisi. Vähiravifondi tegevuskulude osakaal mullu langes: 2022.aastal kulus 3,9 protsenti fondi tuludest fondi käigus hoidmiseks. See tähendab, et üle 96 protsendi kõikidest annetustest läks otse raviarvete tasumiseks. Fondil oli mullu ligi 200 vabatahtlikku, kes kogusid annetusi rohkem kui 1000 erineval üritusel või kaubanduskeskustes.
Vähiravifondist Kingitud Elu on tänavu esimese 10 kuuga abi saanud ligi 170 inimest, kellest noorim 18-aastane. Fondi kümne kuu tulud on kokku ligi 2,5 miljonit eurot, kuid raviarveid on tänavu tasutud juba rekordilise 3 miljoni euro ulatuses.
“Täname südamest meie ligi 10 000 püsitoetajat, suuresti tänu kellele oleme aastast aastasse olnud jätkusuutlik organisatsioon, kellele vähihaiged saavad raskel hetkel toetuda,” ütleb Vähiravifondi Kingitud Elu juhataja Toivo Tänavsuu.
“Ometi on praegu surve fondi rahakotile ennenägematu. Seetõttu kutsume kõiki Eesti inimesi üles tulema fondi püsitoetajaks kasvõi väikese igakuise summaga ning kõiki Eesti töö- ja õppekollektiive ja ettevõtteid üles tegema sel aastal oma jõuluannetuse vähihaigete toetuseks. Elu on näidanud, et fondi järgmine abivajaja võib olla ükskõik kes: teie lähedane pereliige, hea sõber, armas kolleeg – küll on siis hea, et fondi abil saab ühe suure mure maha.”
Pooled vähiravifondi abisaajatest on vanemad kui 60 aastat ning 40 protsenti vanuses 40-59. Tänavu on fondi kaudu abi saanud taas paljud isad ja emad, kellel kodus kasvamas alaealised lapsed (näiteks pildil olev pereisa Ahto). Fond on valmis toetama ka kõikide haigekassa rahastuseta jäänud vähihaigete laste ravi, kui selleks peaks tekkima vajadus.
Suurimad raviarved on tänavu fondi laekunud silma sarvkesta melanoomiga patsientidelt, kellest tuntuim dirigent ja lauluõpetaja Janne Fridolin, ning erinevat kaasaegset immuunravi saavatelt patsientidelt. Ainuüksi viimase kolme kuu jooksul on fond Eesti inimeste tervisesse ja täisväärtusliku elu pikendamisse panustanud rohkem kui miljon eurot.
Kingitud Elu püsitoetajaks saab tulla mõne minutiga SIIN. Praegustel püsiannetajatel soovitame internetipangas oma püsitoetus üle kontrollida, sest selle periood võib olla märkamatult lõppenud. Ettevõtetele pakume erinevaid nn jõululahendusi, mille kohta saab lisainfot kirjutades info@kingitudelu.ee või helistades 55922221. Fondi esindajad Toivo Tänavsuu ja Katrin Kuusemäe on valmis tulema lahkete annetajate kollektiividesse (firmapeod, jõulupeod, seminarid jm kogunemised) kohapeale fondi missiooni ja väärtushinnanguid tutvustama.
Vähiravifond Kingitud Elu korraldab detsembris Tartus ja Tallinnas kaks heategevuslikku jõululaata, kuhu on oodatud annetustena käsitöö- ja kunstiesemed.
“Kutsume kõiki Eesti käsitöömeistreid ja kunstnikke üles annetama laadale oma kauneid töid, mille fondi vabatahtlikud laadal müüki panevad. Nii saavutame kaks eesmärki korraga: Eesti inimesed leiavad laadalt oma jõuluvanade kingikottidesse erilisi kingitusi ning nende müügist laekuv tulu läheb täies mahus vähihaigete toetuseks,” ütleb Vähiravifondi Kingitud Elu juhataja Toivo Tänavsuu.
Laatade tulu suuname tuntud dirigendi ja muusikapedagoodi Janne Fridolini ning teiste fondist abi saavate Eesti inimeste ravi toetuseks. Janne saab fondi toel alates tänavu kevadest silma melanoomi ravi (ravim Kimmtrak), mille maksumus on fondi jaoks ajaloo kalleim – ligi 50 000 eurot kuus.
Laat toimub 2.-4.detsembril Tartus Lõunakeskuses ning 16.-18.detsembril Tallinnas Ülemiste keskuses.
Annetused on oodatud kuni novembri lõpuni Vähiravifond Kingitud Elu nimele (telefon 53849889) järgmistesse pakiautomaatidesse: – Tartu Sõbra Selver (Smartpost) – Tartu Aardla Selver (DPD või Omniva)
Vähiravifondi heategevuslik jõululaat leidis 2020. ja 2021.aastal aset Tartus Lõunakeskuses. Väga erinevate kudumite, nipsasjade, mänguasjade, keraamikatööde, maalide ja muude esemete müügiga lisandus fondi tuhandeid eurosid.
Lisainfo Laada projektijuht: Pille Retter Tel 53849889
Helmese ehitatud veebikeskkond võimaldab Vähiravifondil Kingitud Elu sujuvamalt abitaotlusi menetleda ja annab fondi tööst operatiivsema ülevaate. Abivajaja saab nüüdsest taotluse esitada ja allkirjastada mugavalt veebis.
Tarkvaraettevõte Helmes pakub alates eelmisest aastast Kingitud Elule tuge IT arendustega. Tänaseks on varem paljuski käsitööna tehtud protsesse fondis Helmese abiga automatiseeritud ning abitaotlusi saab esitada ja digiallkirjastada mugavalt veebis. See hoiab kokku nii tiimi kui patsientide väärtuslikku aega ning aitab abivajajatel kiiremini vajalikku abi saada.
Kingitud Elu fondile laekub keskmiselt üks abitaotlus iga päev vähihaigetelt, kelle ravi ei rahasta haigekassa. Tänavu seitsme kuuga on toetatud Eesti inimeste vähiravi juba enam kui 1,8 miljoni euro ulatuses. Seda kõike kaetakse heade inimeste annetustest.
Kuivõrd taotluste ja fondi rahaliste vahendite haldamine on kasvanud märkimisväärselt suuremahuliseks, alustasid Helmes ja Kingitud Elu koostööd, et teha fondi spetsiifilised tööprotsessid sujuvamaks, efektiivsemaks ja kaasaegsemaks ning vähihaigetele abi taotlemine lihtsamaks. Kogu tööprotsess on kõikidele süsteemi kasutajatele – fondi juhtkond, nõukogu liikmed, raamatupidajad – igas etapis ülevaatlikum, paremini hallatav ja mugavam. Oluliselt paranes erinevate statistiliste kokkuvõtete võimaldamine fondi enam kui kaheksa tegutsemisaastaga kogunenud arhiivi ulatuses.
“Esiteks viisime taotluste täitmise veebi ja tegime senise asemele kaasaegsema ja lihtsama lahenduse. Teiseks aitab meie loodud süsteem vähiravifondil oma rahalisi vahendeid paremini juhtida ja kergemini ülevaadet silme ees hoida – näiteks kui palju annetustena kogutud rahast on juba kasutuses, kui palju on tehtud broneeringuid raviarvete tasumiseks ning palju on taotlusi heaks kiidetud,” rääkis Helmese projektijuht Jaanus Riiner.
Kingitud Elu fondi asutaja Toivo Tänavsuu sõnul on fondi töömaht aastatega kiiresti kasvanud, mistõttu tekkis juba paar aastat tagasi vajadus parema IT-alase tööriista järele. “Helmes oli valmis meid pro bono aitama, meile õige lahenduse kõigepealt välja mõtlema ja seejärel ka ellu viima. Tegemist ei olnud sugugi lihtsa ülesandega. Fondi tööst tulenevalt pidime leiutama niiöelda jalgratta. Projekt oli keeruline ja mahukas. Seetõttu on eriti tänuväärne ja suurt tunnustamist väärt, et Helmes ise arenduskulud kattis ja seeläbi meie elu kinkimise missiooni suure panue andis. Firma tegi fondile kokkuvõttes umbes 40 000-eurose kingituse,” ütles Tänavsuu. Spetsiaalselt fondi vajadustele väljaarendatud süsteemi saab Tänavsuu sõnul kasutada ka teistes riikides kui Kingitud Elu oma tegevust laiendab.
Deniss Ojastu, Helmese partner ja ärisuunajuht: “Inimeste tervis on üks neist valdkondadest, kuhu Helmes ettevõttena soovib laiemalt panustada, et ühiskonnale tagasi anda. Meile on omane heategevuses mitte lihtsalt raha jagada, vaid õlg alla panna sisulise koostööga, selles, mida kõige paremini oskame – kuidas muuta tööd digilahendustega inimkesksemaks ja efektiivsemaks. Pikaajaline tarkvaraprojekt nõuab küll palju suuremat sisulist pühendumist, kuid tulemus on seda väärt. Pro bono projektideks otsime partnereid, kellel on oma valdkonnas oluline mõju ja strateegiline vaade. Vähiravifond on kahtlemata just selline tugeva visiooniga ja suure mõjuga partner. Meil on hea meel, et saame koos nendega paljusid inimesi aidata. Ka oma töötajate jaoks on koostööprojekt olnud väga inspireeriv.”
Helmes on rahvusvaheline, kahekümnekolmel turul tegutsev tarkvaraarendusettevõte ja digitaalse innovatsiooni parter. Helmeses töötab kokku pea tuhat tarkvaraeksperti. Ettevõte loob ärikriitilisi tarkvaralahendusi enam kui viiesajale organisatsioonile üle kogu maailma. Helmese klientide hulka kuuluvad paljud rahvusvahelised ettevõtted ja organisatsioonid nagu Telia, OECD, Airbus, Kühne-Nagel, ServiceChannel jt.
Maikuus jõudis Vähiravifondi Kingitud Elu 37 abitaotlust ning fondi nõukogu otsustas kõigest ühe kuu jooksul Eesti inimeste ravi rahastada ligi 900 000 euro ulatuses. Tavapärasega võrreldes on abivajadus peaaegu kahekordistunud.
Kui 2021.aasta jooksul sai fondist abi kokku ligi 200 inimest, kelle ravisse panustati kokku ligi 3 miljonit eurot, siis 2022.aastal on fond kõigest viie esimese kuuga heaks kiitnud juba üle 140 abitaotluse summas üle 2,2 miljoni euro.
“Me ei ole sellist abivajaduse buumi näinud kunagi varem: taotlusi tuleb suurel hulgal, mõni päev mitu tükki korraga,” ütleb Vähiravifondi Kingitud Elu juhataja Toivo Tänavsuu. “Eesti inimesed igatsevad elada. Elu pikendav, parimal juhul koguni tervistav ravi on olemas, kuid see ei ole kättesaadav. Oleme seni suutnud lahkete annetajate toel kõiki inimesi aidata, suur tänu teile selle eest, kuid meie reservid on otsakorral.”
Vähiravifond Kingitud Elu kutsub kõiki Eesti inimesi ja ettevõtteid tulema fondi püsitoetajaks kasvõi väikese igakuise summaga.
“Iga euro loeb. Tilkadest kasvab meri, merest ookean. Fondi järgmine abivajaja võib olla ükskõik kes – teie pereliige, lähedane, sõber, kolleeg. Küll on siis hea, et on olemas vähiravifond, mis rahastab vajalikku ravi – üks suur mure kohe vähem,” lisab Tänavsuu.
Annetuskontod:
SA Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud Elu Swedbank: EE212200221059073061 SEB: EE211010220228917224 LHV: EE137700771001442514 Luminor: EE591700017003638161 Coop Pank: EE704204278609604509
Pangalingid: kingitudelu.ee/annetajale
Vähiravifondi Kingitud Elu 2021.aasta majandusaruande kohaselt kogunes fondi mullu 3,47 miljonit eurot.
Kaheksa tegevusaasta jooksul on vähiravifondist abi saanud kokku üle 1500 Eesti pere ning annetustena oleme Eestist ja vähesel määral ka välismaalt kokku kogunud üle 17 miljoni euro.
Fondi töömaht on aastatega kasvanud. 2021.aastal jätkas fond edukalt oma missiooni elluviimist: saime kõikidele fondi sihtgruppi kuuluvatele abivajajatele kindlustada vajaliku ravi. Kuigi ühiskondlikult avaldas suurt mõju 2020. aastal alanud ja 2021. aastal jätkunud COVID-19 pandeemia ja mõningane majandussurutis, ei avaldanud need fondi tegevusele kokkuvõttes märkimisväärset negatiivset mõju.
2021. aasta kujunes tervikuna fondi jaoks rekordiliseks, seda suuresti tänu koostööle Eesti Rahvusringhäälinguga. Detsembri lõpus ETV ja ETV+ eetris olnud heategevussaate „Jõulutunnel“ raames lisandus vähihaigete toetuseks 505 330 eurot.
Fondi kogunes 2021. aasta jooksul tuludena 3,47 eurot, mis on 6 protsenti rohkem kui 2020. aastal ja 25 protsenti rohkem kui 2019. aastal. Kokku kiitis fondi nõukogu heaks 278 abitaotlust 184 inimeselt. Abisaajad olid vanuses 25-87.
Fondi teeb eriliseks annetuste rohkus. 2021. aastal laekus ainuüksi elektroonselt kokku 128 993 annetust. Püsitoetajate arv küündis aasta lõpus ligi 10 000 inimeseni.
Vaid tänu lahketele annetajatele oleme saanud toetada kõiki inimesi, kes abitaotlusega fondi poole on pöördunud ning kuuluvad fondi sihtgruppi – nn mittekulutõhusate vähihaigete hulka, kelle jaoks on olemas eluliselt vajalik näidustatud ravi, kuid seda ravi ei rahasta Haigekassa.
Kokku panustas Kingitud Elu 2021. aasta jooksul vähiravisse üle 3,1 miljoni euro, mis on 16 protsenti rohkem võrreldes varasema aasta sama arvuga.
Fond annab kõikidele abivajajatele võimaluse panustada ravisse ka omaosalusega: maksimaalse individuaalselt jõukohase summaga. 2021. aastal finantseerisid abivajajad ise oma ravi kokku veidi enam kui 390 000 euroga.
Täielikult Eesti inimeste annetustele toetudes on fondi jaoks olulised tegevuskulud, mida püüame hoida minimaalsel tasemel: et jääks võimalikult palju vahendeid põhitegevuseks – inimeste toetamiseks. 2021. aastal moodustasid vähiravifondi tegevuskulud 4,6 protsenti fondi tuludest. See tähendab, et 95,4 protsenti annetustest jõudis otse abivajajateni nende eest raviarvete tasumise kaudu.
Fondi nõukogu suunise kohaselt peavad fondi tegevuskulud (sh palgakulud, trükikulud, reklaamikulud, kontorikulud jms) mahtuma 8 protsendi piiresse kõikidest tuludest (lõviosa nendest on annetused). Oleme sellest suunisest kinni hoidnud kõikidel aastatel.
Fond tegi patsientidele aasta jooksul kättesaadavaks mitukümmend erinevat vähiravimit, mida inimesed haigekassa vahendusel vajalikul hetkel ei saanud. Nende hulgas Keytruda, Lonsurf, Stivarga, Imbruvica, Venetoclax, Ra223, Perjeta, Sutent, Opdivo, Avastin, Cabometyx, Lynparza, Yervoy, Vectibix, Xalkori, Abraxane, Ibrance, Kisqali, Kadcyla, Inlyta, jt.
Vähiravifondil Kingitud Elu oli 2021. aastal kaks palgalist täiskohaga töötajat.
Abitaotluste kriteeriumidele vastavust hindab ja nende üle otsustab fondi nõukogu. Nõukokku kuulub üheksa liiget: onkoloogid dr Peeter Padrik, dr Hele Everaus, dr Kadri Putnik, dr Edward Laane, dr Kristiina Ojamaa ja dr Hannes Jürgens ning samuti Janek Mäggi, Erik Sakkov ja Kristjan Rahu.
Fondil aitavad majanduskulusid minimaalsel tasemel hoida mitmed Eesti ettevõtted, kes toetavad fondi missiooni nii rahaliselt kui ka eri teenustega. 2021. aastal olid meie suuremad koostööpartnerid Utilitas, Ernst & Young, Circle K Eesti, DPD, Grant Thornton, Fifaa, Age McCann, Sviiter, Škoda Laagri, LEADELL Pilv, Powerhouse, EfTEN Capital, Luisa Tõlkebüroo, Europark, Ühisteenused, Stockmann jt.
Vähiravifond Kingitud Elu ei tugine mõnele üksikule kampaaniale, vaid kogub aktiivselt annetusi aasta läbi, tehes koostööd ettevõtete ja asutustega, panustades sotsiaalmeediale ning toetudes oma vabatahtlike võrgustikule, kus tegutseb ligi sada aktiivset inimest üle Eesti. Fond annab annetajatele oma tegevuse kohta aktiivselt tagasisidet, rääkides abivajajate eluvõitlusest ning raporteerides nii võitudest kui ka kaotustest. Vähiravifond on oma olemuselt kui rahvaliikumine, mis ikka ja jälle mobiliseerib inimesi võitluseks ühe või teise konkreetse eestimaalase elu eest.
Kutsume järjepidevalt kõiki Eesti inimesi ja ettevõtteid fondi missiooni panustama püsiannetusega, mille suurus võib olla kas või 1 euro kuus. Vähk on ootamatu ja salakaval haigus. Ükskõik kes võib olla järgmine fondi abivajaja: see võib olla mõni meie lähedastest, sõpradest, kolleegidest. Siis on hea, kui abikäsi vajaliku ravi tarvis on fondi kujul olemas.
2021. aastal mõjutas fondi vabatahtlike tööd jätkunud koroonakriis. Suurematest kontsertidest ja festivalidest, kus meie vabatahtlikud harjumuspäraselt on annetusi kogunud, jäid mitmed ära või lükkusid edasi. Siiski osalesime aasta kokkuvõttes sadadel väga erinevatel üritustel üle Eesti: kontserdid, festivalid, spordivõistlused, messid, laadad, firmapeod jne. Suve suurematest muusikafestivalidest ei jäänud meil ükski vahele. Lisaks üritustele käisid meie vabatahtlikud annetuste korjel aasta ringselt ning regulaarselt kaubanduskeskustes: Stockmannis, Tartu Kaubamajas, Coopi ja Selveri poodides jm. Ürituste ja kaubanduskeskuste kaudu lisandub fondi alla 10 protsendi kõikidest annetustest. Vahetu side Eesti inimestega võimaldab meil aga hoida tihedat emotsionaalset kontakti fondi annetajatega.
Aasta alguses sai vähiravifond esimese suurema päranduse, kui 88.eluaastal meie hulgast lahkunud vanahärra Olgred jättis fondile üle 42 000 euro.
Mais korraldasime annetuste kogumise talgud spetsiaalselt noortele abivajajatele – issidele ja emmedele, kellel kasvavad kodus alaealised lapsed. Suhteliselt noorte inimeste (vanuses 25-45) abitaotlusi saab fond järjest rohkem.
Augustis külastasime koos vabatahtlikega Vilsandi saarel Jaan Tättet ja pidasime meeleolukalt maha vähiravifondi vabatahtlike esimesed suvepäevad, mille korraldamise kulud katsid täies mahus fondi suurtoetajad.
Kohalike volikogude valimisõhtul oktoobris külastasime kõikide suuremate erakondade parteipidusid ning kogusime seal kokku lahked spontaansed annetused.
Detsembris korraldasime Tartu Lõunakeskuses suure heategevusliku kunsti- ja käsitöölaada, kuhu Eesti inimesed annetasid väga palju ilusat kunsti ja käsitööd. Laadaga lisandus fondi üle 5000 euro.
Circle K Eesti on vähiravifondi missiooni toetanud juba mitu aastat. Koos oma klientidega panustas ettevõte 2021. aastal vähiravifondi kümneid tuhandeid eurosid. Kõikides Circle K jaamade kassades saab vähiravifondi toetada annetusega sularahas või ka pangakaardiga.
Maksu- ja tolliamet avas inimestele võimaluse suunata oma enammakstud tulumaks automaatselt heategevuseks. Vähiravifondi lisandus 2020. aasta deklaratsioonide tulemusel ligi 20 000 eurot.
Jätkuvalt uuendasime ja arendasime oma heategevuslikku e-poodi. Alates 2021. aasta algusest töötab fondis osalise (väikese) töökoormusega e-poe mänedžer. .
Eriline rõõm on tõdeda, et haigekassa hakkas ka 2021. aastal rahastama mitut ravimit (või laiendas neile kehtivaid soodustusi), mille ostmiseks pidid inimesed seni toetuma vähiravifondile. See tähendab, et oleme paljudel Eesti inimestel aidanud ületada neile hädavajaliku ravimi mittefinantseerimise kuristiku: mingist hetkest on riik fondilt ravimi rahastamise üle võtnud.
Heategevussaate “Jõulutunnel” üleskutse peale toetasid televaatajad Vähiravifondi Kingitud Elu tegevust 505 330 euroga.
Esimesel jõulupühal ETV ja ETV+ eetris olnud heategevussaade “Jõulutunnel” avas inimeste lugude kaudu vähiraviga seotud väljakutseid ning vähiravifondi Kingitud Elu tähtsust lootuse ja elu jätkamisel. “Toetame sel aastal suuremat hulka inimesi kui kunagi varem,” märkis fondi juhatuse esimees Toivo Tänavsuu, et fond on vähiravisse panustanud 2021. aastal üle 3,5 miljoni euro.
Heategevussaate üleskutse peale tehti kahe nädala jooksul vähiravifondi numbritele rohkem kui 50 800 kõnet kogusummas 505 330 eurot. Toivo Tänavsuu avaldas fondi nimel tänu igale annetajale: “Rahvas on oma sõna öelnud: ligimesi tuleb aidata. Tänavuse ja mulluse “Jõulutunneli” saatega kogunes vähihaigete toetuseks kokku üle 1,1 miljoni euro – keskmiselt peaaegu üks euro iga Eesti inimese kohta. Tänan vähiravifondi ja kõikide meie abisaajate nimel kõiki “Jõulutunneli” annetajaid, saates osalenud muusikuid ja lauljaid, ERR-i ja kogu “Jõulutunneli” korraldustoimkonda – üheskoos kinkisite lootuse, hingerahu ja elurõõmu väga paljudele Eesti vähihaigetele.”
“Jõulutunneli” saateid jälgis esimesel jõulupühal vähemalt 15 minutit ETV ja ETV+ vahendusel rohkem kui 200 000 inimest. “Loodan, et vaatajad said meie lugude rääkijailt ärgitust kanda hoolt iseenda ja oma lähedaste eest, mitte peljata arsti juures kontrollis käimist ja ainest meie tervishoiukorralduse mõistmiseks,” sõnas saate produtsent-saatejuht Margus Saar. “Olen väga tänulik, et televaatajate kaasaelamine väljendus sellises annetussummas. Ja muidugi suur tänu ka meie muusikutele – VHK keelpilliorkestri nooruslik sarm koos muusikalise professionaalsusega ja armastatud solistide panus heategevusse tõid mõneti raske, kuid vajaliku teema käsitlemisesse helgeid ja lootusrikkaid noote.”
Esimese jõulupüha juhatas ETV sisse muusikalise pooltunniga, kus astusid üles Alika Milova, Ingmar Erik Kiviloo ja Ott Lepland. Õhtuses saates liitusid heategevussaatega veel paljud teised armastatud näitlejad ja muusikud, sh Mari Jürjens, Jaan Pehk, Marko Matvere, Saara Pius jt. Stuudio täitis muusikaga VHK keelpilliorkester dirigent Rasmus Puuri juhatusel.
Vähiravifondi annetusnumbrid jäävad avatuks ka saate järel: 900 4005 (5 eurot), 900 4010 (10 eurot), 900 4050 (25 eurot). Fondi tegevust saab toetada ka pangaülekandega või hakates fondi püsitoetajaks.
“Jõulutunneli” lugusid saab järele vaadata saate kodulehel.
ETV heategevussaade “Jõulutunnel” jätkab sel aastal koostööd Vähiravifondiga Kingitud Elu, et pakkuda televaatajate abiga hädavajalikku tuge vähihaigetele ja nende lähedastele.
Eesti Televisiooni traditsiooniline heategevuslik pühadeprogramm “Jõulutunnel” ühendab taas jõud Sihtasutusega Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud Elu, et fond saaks jätkata vähihaigetele inimestele ravivõimaluste pakkumist ja kinkida paljudele võimalus kauem elada ning seeläbi pikendada ka lähedastega koosveedetud aega.
“Vähiravifond tegutseb annetuste toel ja vabatahtlike võrgustik pole pandeemia ajal saanud vabalt ja tõhusalt tegutseda, ent haigus ja vajadus ravile ja lootuse andmisele ei ole kusagile kadunud,” märgib “Jõulutunneli” produtsent Margus Saar.
Vähiravifondi Kingitud Elu asutaja ja juhatuse liikme Toivo Tänavsuu sõnul on 2021. aastal fondi tööpõld veelgi suurenenud, sest abivajajaid on juurde tulnud: “Eesti vähihaiged janunevad lootuse järele, igatsevad elada kauem oma lähedaste keskel ning vajavad parimat elupäästvat ravi. Toetame tänavu rohkem kui 250 Eesti inimest, iga päev pöördub fondi poole keegi viimases lootuses. Abisaajate hulgas annavad ka sel aastal tugevalt tooni noored inimesed: emad ja isad, kellel on kodus alaealised lapsed. Õnneks on tänaseni kõik ravid rahastatud, kuid suurenev abivajadus ja üldine koroonaolukord on tinginud selle, et fondi kulud ületavad sel aastal peaaegu iga kuu märkimisväärselt fondi tulusid. Inimeste aitamiseks oleme ammendanud peaaegu kõik reservid, mis sai suuresti kogutud 2020. aasta “Jõulutunneli” saatega.”
Toivo Tänavsuu tänab fondi nimel kõiki toetajaid ja kutsub üles annetusega kinkima vähihaigetele lootust ja elupäevi. “Kingitud Elu järgmine abivajaja võib olla ükskõik kes: sinu pereliige, lähedane sõber, hea kolleeg. Küll on siis hea, et on olemas vähiravifond: üks suur mure vähem.”
2014. aastast tegutsev Vähiravifond Kingitud Elu toetab abivajajaid hädavajalike ravimite soetamisel, kinkides neile seeläbi lootuse ja võimaluse kauem elada või koguni täielikult terveneda. Kaheksa tegevusaasta jooksul on fond toetanud rohkem kui 1400 inimest ja abi on saanud peaaegu kõik, kes fondi poole on pöördunud ning kuuluvad fondi sihtgruppi.
“Jõulutunnel” on ETV ekraanil traditsiooniliselt esimesel jõulupühal, 25. detsembril. Saadet juhivad Katrin Viirpalu ja Margus Saar. Vähiravifondi toeks on esimesel jõulupühal heategevusprogramm ka ETV+ ekraanil, saadet juhib Margarita Tanajeva.
Teist aastat järjest korraldab Vähiravifond Kingitud Elu jõulude eel heategevusliku käsitöö- ja kunstilaada. 2.-5.detsembrini Tartus Lõunakeskuses aset leidvale laadale on oodatud Eesti inimeste tehtud käsitöö ja kunst. “Eelmise aasta laat oli väga menukas, fondile annetati palju väga kauneid südamega kootud-heegeldatud-valmistatud esemeid ning laadakülastajad leidsid laadalt unikaalseid jõulukingitusi. Väga elevil ja rõõmsad olid ka fondi laadatoimkonna vabatahtlikud. Tiivustatuna sellest positiivsest kogemusest korraldame heategevusliku jõululaada ka sel aastal,” ütleb Kingitud Elu laadatoimkonna juht Pille Retter. Heategevuslikule jõululaadale on oodatud annetustena käsitöö ja kunst. Kogu müügitulu läheb vähihaigete toetuseks.
Kuidas annetada käsitööd või kunsti? Annetused on oodatud kuni novembri lõpuni Vähiravifond Kingitud Elu nimele (telefon 53849889) järgmistesse pakiautomaatidesse: – Tartu Sõbra Selver (Smartpost) – Tartu Aardla Selver (DPD või Omniva) Vähiravifond Kingitud Elu toetab sel aastal rohkem kui 200 Eesti vähihaiget. Abivajajate hulk on suurenemas, mis on pannud fondi suure rahalise surve alla.
Lisainfo: Pille Retter, laadajuht, telefon 53849889
Juulis, augustis ja septembris toetas Vähiravifond Kingitud Elu Eesti inimeste vähiravi kokku rohkem kui 1,1 miljoni euroga. Fondile sai toetuda ligi 100 eestimaalast. Samal perioodil lisandus fondi annetustena veidi üle 600 000 euro. Vähiravifondi Kingitud Elu juhataja Toivo Tänavsuu sõnul on fond suure surve all, sest abivajajaid on erakordselt palju ning fond üritab neid kõiki aidata. “Meie reservid on lõplikult otsas ning täna saame toetuda peamiselt annetajatele, kes on juba fondi püsitoetajad või otsustavad praegu püsitoetuse kasuks,” ütleb Tänavsuu. “Ühest küljest on suur rõõm, et juba üle 10 000 Eesti inimese ja ettevõtte on otsustanud igakuiselt aidata vähihaigeid võitluses elu eest ning on vormistanud selleks püsiannetuse Kingitud Elule. Suur tänu teile kõikidele! Teisest küljest kurvastame, et fond ei ole jätkusuutlik, kui iga kahe välja mineva euro kohta tuleb üks euro sisse. Seetõttu paneme veelkord kõikidele Eesti inimestele südamele: toetage vähihaigeid, kasvõi kõige väiksema püsiannetusega. Kinkige neile lootust, võimalusi ja kallist aega lähedastega olemiseks. Fondi järgmine abivajaja võib olla ükskõik kes – keegi sinu pereliige, lähedane, sõber või kolleeg. Küll on siis hea tõdeda, et on olemas vähiravifond, kellega on üks suur mure kohe vähem.” Vähiravifondist on 2021.aastal abi saanud üle 150 inimese, kelle ravi ei ole mingist hetkest enam rahastanud Haigekassa. Neist noorimad 30ndates eluaastates pereemad ja pereisad.
Annetuskontod: SA Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud Elu Swedbank: EE212200221059073061 SEB: EE211010220228917224 LHV: EE137700771001442514 Luminor: EE591700017003638161 Coop Pank: EE704204278609604509
Värskelt auditeeritud ja äriregistrile esitatud majandusaasta aruande järgi ulatusid fondi tulud mullu 3,28 miljoni euroni.
2020.aastal mõjutas vähiravifondi tugevalt COVID-19 pandeemia: Eestis kehtima hakanud piirangute ning nendest johtunud majandussurutise tingimuses vähenesid ajutisel fondi annetused. Raskel hetkel lisas Utilitas fondi 75 000 eurot ja EY 10 000 eurot.
Aasta tervikuna kujunes fondi jaoks rekordiliseks, seda suuresti tänu koostööle Eesti Rahvusringhäälinguga. Detsembri lõpus ETV ja ETV+ eetris olnud heategevussaate “Jõulutunnel” raames lisandus vähihaigete toetuseks 657 300 eurot.
Fondi kogunes 2020.aasta jooksul tuludena 3,28 miljonit eurot, mis on 18 protsenti rohkem kui 2019.aastal ja 21 protsenti rohkem kui 2018.aastal. Kokku kiitis fondi nõukogu heaks 286 abitaotlust 167 inimeselt. Abisaanutest noorim oli kõigest 24-aastane pereema.
Fondi teeb eriliseks annetuste rohkus. 2020.aastal laekus ainuüksi elektroonselt kokku 111 630 erinevat annetust. Püsitoetajate arv küündis aasta lõpus ligi 8000 inimeseni.
“Oleme äärmiselt tänulikud. Vaid tänu lahketele annetajatele on Kingitud Elu saanud toetada kõiki inimesi, kes abitaotlusega fondi poole on pöördunud ning kuuluvad fondi sihtgruppi – nn mittekulutõhusate vähihaigete hulka, kelle jaoks on olemas eluliselt vajalik näidustatud ravi, kuid seda ravi ei rahasta Haigekassa,” ütleb Vähiravifondi Kingitud Elu juhataja Toivo Tänavsuu. “Fondi järgmine abivajaja võib olla ükskõik kes: kellegi kallis pereliige, lähedane sõber, hea kolleeg – küll on siis hea tõdeda, et vajalikud ravikulud on kindlalt kaetud.”
Kokku panustas Kingitud Elu 2020.aasta jooksul vähiravisse üle 2,7 miljoni euro võrreldav 2019.aasta sama numbriga.
Fond annab kõikidele abivajajatele võimaluse panustada ravisse ka omaosalusega: maksimaalse individuaalselt jõukohase summaga. 2020. aastal finantseerisid abivajajad ise oma ravi kokku veidi enam kui 320 000 euroga.
Fond tegi patsientidele aasta jooksul kättesaadavaks ligi 30 erinevat vähiravimit, mida inimesed haigekassa vahendusel ei saanud. Nende hulgas Keytruda, Lonsurf, Stivarga, Imbruvica, Avastin, Ibrance, Cyramza, Cometriq, Opdivo, Perjeta, Xalkori, Xtandi, Lynparza, Kisqali, Everolimus, Yervoy, Tagrisso, Votrient, Inlyta, Tecenriq, Tafinlar, Abraxane, Tyverb, Caelyx, Jevtana, Kyprolis, Xofigo, Erbitux, Venetoclax jt.
Vähiravifondil Kingitud Elu oli 2020. aastal kaks palgalist töötajat – tegevjuht Katrin Kuusemäe ja juhatuse liige Toivo Tänavsuu.
Abitaotluste kriteeriumidele vastavust hindab ja nende üle otsustab fondi nõukogu. Nõukokku kuulub üheksa liiget: onkoloogid dr Peeter Padrik, dr Hele Everaus, dr Kadri Putnik, dr Edward Laane, dr Kristiina Ojamaa ja dr Hannes Jürgens ning ettevõtjad Janek Mäggi, Erik Sakkov ja Kristjan Rahu.
Täielikult Eesti inimeste annetustele toetudes on fondi jaoks olulised tegevuskulud, mida püütakse hoida minimaalsel tasemel: et jääks võimalikult palju vahendeid põhitegevuseks – inimeste toetamiseks. 2020. aastal moodustasid vähiravifondi tegevuskulud 5,3 protsenti fondi tuludest. See tähendab, et 94,7 protsenti annetustest jõudis otse abivajajateni nende eest raviarvete tasumise kaudu.
Fondil aitavad majanduskulusid minimaalsel tasemel hoida mitmed Eesti ettevõtted, kes toetavad fondi missiooni nii rahaliselt kui ka eri teenustega. 2020. aastal olid Kingitud Elu suuremad koostööpartnerid Utilitas, Ernst & Young, Circle K Eesti, DPD, Deloitte, Fifaa, Age McCann, Sviiter, Škoda Laagri, LEADELL Pilv, Powerhouse, EfTEN Capital, Luisa Tõlkebüroo, Europark, Ühisteenused, Stockmann jt.
Seitsme tegevusaasta jooksul on vähiravifondist abi saanud üle 1300 Eesti pere ning annetustena on Kingitud Elu Eestist ja vähesel määral ka välismaalt kokku kogunud üle 13 miljoni euro.
Sel nädalal kutsub Vähiravifond Kingitud Elu kõiki Eesti inimesi ja ettevõtteid annetama sihtotstarbeliselt noorte isside ja emmede raviks.
Eeloleval nädalavahetusel – 15. ja 16.mail – korraldab fond vabatahtlikega suured annetuste kogumise talgud Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres, Viljandis, Põlvas, Võrus ja teistes linnades, et koguda heategusid spetsiaalselt emmedele ja issidele. Talgute lisainfot saab meie Facebooki lehe kaudu.
„Oleme maikuu esimesel nädalal saanud rekordarvu abitaotlusi (14), kusjuures abivajajate hulgas on tavatult palju noori inimesi, isasid või emasid, kellel kodus veel alaealised lapsed kasvamas,“ lausus Vähiravifondi Kingitud Elu juhataja Toivo Tänavsuu.
Abivajajate rohkus on pannud vähiravifondi suure surve alla. „Meieni pole kunagi varem jõudnud nii palju abipalveid just noortelt inimestelt või emmedelt ja issidelt, kes lihtsalt peavad veel kestma: nende aeg ei ole täis ja nende laste jaoks teist varianti ei eksisteeri,“ sõnas Tänavsuu.
Siin on vaid mõned näited viimastest abitaotlustest:
20-aastane naine, kellel on maksa sarkoom;
43-aastane pereisa Martin Aasajärv, kelle neerukasvaja on fondi annetajate toel kontrolli all juba üle 2,5 aasta, kuid ravi peab jätkuma;
30-aastane naine pärasoolekasvajaga, millel metastaasid;
45-aastane pereema Kristi Märk, kelle rinnavähi ravi rahastame alates sügisest ja see jätkub;
44-aastane naine silma melanoomiga, millel kolded maksas;
25-aastane pereema Karina Peel (pildil koos perega), kes saab fondi toel soolekasvaja ravi alates sügisest ja seegi peab jätkuma.
„Minul ja mu perel läheb hetkel hästi,” sõnas Karina Peel, kelle tütar sai hiljuti 1-aastaseks. „Esialgsest šokist ja ahastusest oleme üle saanud ja nüüd elame tasa ja targu oma igapäevaelu. Katsun olla optimistlik, võimalikult vähe muretseda oma diagnoosi pärast ning tegeleda muude igapäevaste tegevustega.“
Tema sõnul on sellele kindlalt kaasa aidanud head ravitulemused. „Eelmise aasta augustis hakkas ravi suure hooga pihta ning õnneks on see toiminud. Tänaseks päevaks olen keemiaravist vabaks saanud ning ravi jätkub vaid fondi poolt rahastatava immuunraviga. Hetkel toimib ravi hästi ja loodetavasti nii ka jätkub, kuna pikk tee on veel minna. Seda küll hetkel ei tea, kas ma kunagi ka päris terveks saan, kuid lootma peab ja vähemalt annab ravi mulle aega pisitütart kasvatada,“ rääkis Karina Peel.
„Mul on õnnestunud näha oma tütre roomama hakkamist, käputamist, esimesi samme ja igapäevaseid naerukilkeid. Ma ei suudaks iial sõnadesse panna, kui oluline see mulle on ja kui oluline on teie jätkuv toetus. See aitab mul siin ilmas edasi eksisteerida ning lähedaste jaoks olemas olla. Ma olen nii siiralt tänulik kõigile, kes mu ravi tarbeks on annetanud. Tänu teie panusele olen saanud juba peaaegu aasta elada täisväärtuslikku elu ning keskenduda oma ravile. Aitäh!” sõnas Karina Peel.
Annetada saab elektroonselt märksõnaga “emmed ja issid”:
Vähiravifondi säraval tegevjuhil Katrin Kuusemäel on täna sünnipäev – palju-palju õnne! Küsime Katrinilt tema töö ja Kingitud Elu kohta: kuidas meil läheb? Kuidas on mõjunud koroonaaeg?
Milline näeb välja sinu tavaline tööpäev?
Minu tööpäev algab mõnusalt kange kohviga, mille kõrvale avan arvuti, et üle vaadata saabunud meilid. Uskuge või mitte aga kirju saadetakse ka öösel. Järgmiseks vaatan üle, kas mõnele abivajaja taotlusele on meie nõukogu poolt tulnud otsus. Kui jah, siis vormistan selle ära ja saadan abivajajale – tihti helistan ja annan otsusest inimesele isiklikult teada. Minu jaoks on äärmiselt oluline, et inimene saaks meiepoolse otsuse nii kiiresti kui võimalik, sest ootaja aeg on pikk ja veel eriti pikk on see inimesele, kes võitleb vähiga. Olen ka ise öösel abivajajale otsuseid saatnud, sest usun, et esimene asi, mida ta ärgates teeb on see, et kontrollib oma postkasti, kas vähiravifondilt on tulnud kiri.
Minu tööpäeva mahub tavaliselt suhtlemine uute abivajajatega, arstidega ja meie vabatahtlikega, annetuste kogumise aktsioonide kooskõlastamine, mõni koosolek ja palju sellist, mis planeeritud ei ole. Näiteks helistab mõni tore ettevõte, kes soovib meiega koostööd teha, siis arutame võimalusi ja paneme plaani paika. Harvad ei ole ka juhud, kui tuleb anda mõni intervjuu raadiole, televisioonile või lehele, olgu see siis eesti või vene keeles. Mulle meeldib, et minu igapäevatöö ei ole rutiinne.
Suheldes paljude abivajajate ja abisaajatega, mida nad räägivad: mis neile kõige rohkem korda läheb?
Inimesed, kes võiksid olla murest murtud ja masenduses, on tegelikult ülimalt optimistlikud ja lootust täis – see ongi ju see, mida meie neile pakkuda saame – lootust. Kõige rohkem läheb neile korda see, et olemas on Kingitud Elu fond, kes nii raskel ja lootusetul hetkel ulatab abikäe. Puudutab neid aga üle kõige annetajate lahkus, tänu millele meie neid üldse toetada saame. Oma tänuavaldustes tänavad abisaajad alati siiralt nii fondi kui ka kõiki häid annetajaid.
Kirjelda mõnda olukorda või juhtumit viimasest ajast, mis sind ennast on kõige enam puudutanud?
Kõik lood puudutavad mind moel või teisel, sest iga abivajaja on kellegi ema või isa, kellegi laps, sõber või tuttav. Kõige enam puudutavad mind väga noorte abivajajate lood. Jääb mõistmatuks, miks just nemad, kes alles pikk elu ees.
Olukorrad, mis puudutavad, on tihtipeale seotud annetuste kogumisega mõnel üritusel. Näiteks puudutab mind see, kui lapsed annetuskasti juurde tulevad ja oma taskuraha kasti poetavad. Samuti oli minu arvates meie heategevuslik jõululaat Tartus hea näide sellest, kui head ja abivalmid inimesed on. Meile annetati nii palju ilusat käsitööd, mille müügitulust saime toetada meie abivajajaid.
Kuidas fondil läheb?
Koroonaaeg on kahtlemata meile mõju avaldanud. Eelkõige lõi see meie annetuste kogumise aktsioonide graafiku täiesti sassi või tegelikult jäid kõik planeeritud kogumised varakevadel ära. Samuti mõjutas see aeg negatiivselt ka meie püsiannetusi aga kutsume jätkuvalt kõiki inimesi meie püsiannetajaks hakkama, sest see annab meile kindluse, et saame toetada kõiki meie poole pöörduvaid abivajajaid. Õnneks oleme saanud vaatamata koroonale toetada kõiki meie poole pöördunud abivajajaid ja mitte keegi pole pidanud oma murega selles keerulises olukorras üksi jääma.
Sa oled juba neli aastat ametis: mis on sind selle aja jooksul kõige enam üllatanud?
Inimesed ja nende headus. Ühelt poolt head annetajad tänu kellele me inimesi aidata saame aga teisalt meie vabatahtlikud, kes on nii suure südamega inimesed, et seda headust kiirgub nendest juba kaugelt.
Lõpetuseks tahaks rääkida ühe loo, mida suurem avalikkus veel ei tea. Sügisel ägasime suure töökoormuse all seoses meie kaitsemaskide tellimustega. Pakkisime neid fondi e-poe klientidele ööd ja päevad. Nii juhtus meil ka üks vahva äpardus. Nimelt saatsime ühele inimesele, kes oli tellinud meie maskid ja oli neid pikalt oodanud, ümbrikutäie rahakumme – oh seda üllatust!
Esimesel jõulupühal ETV ja ETV+ eetris olnud heategevussaade “Jõulutunnel” kogus esmaspäeva hommikuks vähiravifondi Kingitud Elu toetuseks 657 300 eurot.
“Jõulutunneli” tänavune partner Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud Elu on seitsme tegutsemisaasta jooksul toetanud rohkem kui 1200 vähiravihaiget ja kinkinud hindamatuid elupäevi nii haigetele kui ka nende lähedastele. Televaatajate annetuste toel saab vähiravifond uuele aastale minna kindlustustundega, et fond jõuab oma tegevusega iga abivajajani.
“Oleme südamepõhjani tänulikud kõikidele annetajatele ja kogu “Jõulutunneli” meeskonnale, ka kõikidele saates esinenud artistidele. Üheskoos kindlustasite 2021. aastaks kõikidele vähihaigetele lootuse, parima ravi ja võimaluse elada või koguni terveneda. 68 000 helistajaga sai Eesti üheks ilusaks tervikuks kokku seotud ja on nüüd taas natuke helgem paik. Soovime palju head teile kõigile uuel aastal,” sõnas vähiravifondi asutaja ja juhatuse liige Toivo Tänavsuu
Eestis saab igal aastal esmase vähidiagnoosi ligi 9000 inimest ehk ligi veerandsada inimest päevas.
“See haigus puudutab paljusid inimesi ja peresid väga lähedalt. Soovisime “Jõulutunneliga” pakkuda lootust ja lohutust, avada moodsa meditsiini võimalusi ning kutsuda vaatajaid kaasa mõtlema heategevuse rollile,” märkis “Jõulutunneli” produtsent ja saatejuht Margus Saar.
Heategevussaate eetriajaloo rekordsumma eest on Margus Saar tänulik kõikidele inimestele, kes “Jõulutunnelisse” oma panuse andsid. “Täname igaüht, kes meie algatusega sel keerulisel aastal kaasa tulid. Eelkõige tänan neid, kes oma haigestumise lugu teistega jagasid. Küllap andsid need paljudele televaatajatele nii tervenemise lootust kui ka lihtsalt hingele tugevust. Haigus muudab meid, kuid me ei pea sellele niisama alla andma,” ütles Saar.
“Jõulutunneli” üleskutse peale tehti alates 14. detsembrist annetustelefonidele üle 68 000 kõne. Kogu annetuskõnedest saadud toetus läheb täies mahus sihtasutusele Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud Elu.
Vähiravifondi annetustelefonide numbrid jäävad avatuks ka edaspidi:
900 4005 (5 eurot)
900 4010 (10 eurot)
900 4050 (25 eurot).
“Soovitame neist mõne endale telefoni salvestada vähiravifondi kontaktiks. Nii on annetamise võimalus alati käepärast, kui tekib soov fondi toetada. Teretulnud on ka iga väiksemgi püsiannetus, olgu üks või viis eurot kuus,” lisas Toivo Tänavsuu. Püsiannetuse saab vormistada fondi veebilehel www.kingitudelu.ee/annetajale.
“Jõulutunnel” oli tänavu eetris nii ETV kui ka ETV+ eetris. Oma pikaaegse dirigendi Jüri Alperteni mälestuseks ja heategevussaate toetuseks liitus “Jõulutunneliga” Pärnu Linnaorkester peadirigent Kaspar Männi juhtimisel. Solistidena astusid üles Nele-Liis Vaiksoo, Birgit Sarrap, Rita Ray, Sandra Uusberg ja Andero Ermel. Esimese jõulupüha hommikule lõid muusikaga meeleolu Hanna-Liina Võsa, ja ansambel Noorkuu, Hele Kõrve ning pianist Sten Heinoja, kellega meenutati esmakohtumist “Jõulutunnelis” 15 aastat tagasi. ETVs juhtisid saadet Margus Saar ja Katrin Viirpalu, ETV+ kanalil Andrei Titov.
Vähiravifond Kingitud Elu on tänavu rahastanud Eesti inimeste vähiravi kokku rohkem kui 2,4 miljoni euroga. See summa ületab 300 000 euro võrra fondi tänavusi sissetulekuid.
Fond on tänavu toetanud rohkem kui 150 inimest, kellest noorimad alles 20ndates eluaastates. Palju on abisaajate hulgas noori pereemasid ja pereisasid, kellel kodus väikesed lapsed. Fond on siiamaani suutnud ära rahastada kõikide abivajajate ravi, kuid kulutanud ära ka kõik reservid.
“Oleme täna justkui noateral. Ühest küljest valitseb tänutunne meie annetajate ees, tänu kellele oleme saanud isegi sellisel keerulisel aastal kõikidele abivajajatele kindlustada lootuse ja parima elupäästva ravi. Teisest küljest on selle aasta suur miinus 300 000 eurot muret tekitav tõsiasi. Meil on kassa vabadest vahenditest ehk igasugustest reservidest tühi ning olukord tüürib meid raskete valikute suunas,” ütleb vähiravifondi juhataja Toivo Tänavsuu.
Fondi poolt inimeste ravidesse panustatud 2,4 miljonist eurost ligi kümnendiku ehk 216 000 eurot on Eesti riik tänavu teeninud ravimite käibemaksuna.
“Sel keerulisel ajal kutsume kõiki Eesti inimesi ja ettevõtteid mitte ainult jõulude ajal annetama, vaid tulema kasvõi pisikese summaga fondi püsitoetajaks. Järgmine abivajaja võib olla ükskõik kes – meie lähedane, pereliige, sõber või kolleeg. Küll on siis hea tõdeda, et õnneks on olemas vähiravifond.”
Tänavu on fondile suureks abiks koostöö ETV heategevusprogrammiga “Jõulutunnel”, mis kogub annetusi vähihaigete toetuseks. Saade on eetris 25. detsembril ETV ja ETV+ kanalitel ning sõna saavad seal mitmed vähiravifondi abisaajad, need, kes abi enam ei vaja, vabatahtlikud, töötegijad jpt.
Möödunud nädalavahetusel leidis Tartus Lõunakeskuses aset Vähiravifondi Kingitud Elu heategevuslik käsitöö- ja kunstilaat. Inimesed üle Eesti annetasid fondi heaks oma kauneid töid ning laadaga kogunes vähihaigete toetuseks üle 4400 euro.
Osa kaupa jäi veel laadast ülegi ja selle suunab fond heategevuslikule Facebooki oksjonile, et inimesed saaksid osta jõuludeks heategevuslikke kingitusi. Eile lõppes fondi Facebooki lehel maalide oksjon, tulemas on oksjonid patjadele, kinnastele, mänguasjadele ja riietele.
Järgmisel nädalal paneb fond Facebookis oksjonile korraga ligi 100 paari villaseid sokke – toimub suurejooneline “sajajalgse sokioksjon”! Nii on lõpuks võimalik mugavalt fondi kaudu soetada kõik oma jõulukingitused, ilma et peaks selleks mööda kaubanduskeskuseid jooksma.
Vähiravifondile annetasid käsitööd inimesed üle Eesti peaaegu igast maakonnast: Ida-Virumaast kuni Hiiumaani. Fondini jõudis novembris kümneid postipakke käsitöö- ja kunstiesemetega, paljude juurde lisatud südamlikud soovid ja tervitused.
“Laadale tulid inimesed isegi Tallinnast, Viljandist või Mustveest ja Mustveest.
Paljud ütlesid, et fondi püsiannetajad ja soovivad alati, kui võimalik, abiks olla. Saime nii palju tänusõnu,” ütleb laadatoimkonna vabatahtlik Signe Kriisa.
“Eredalt
on meeles 60ndates meesterahvas, kes seisis pikalt patjade riiuli ees, silmis värelepas pisarahelk. Kui tema poole pöördusin, teatas mees väriseval häälel, et padjad tuletavad talle tema ema meelde. Imelised esemed, mis heade inimeste poolt laadale jõudsid,
kutsusid inimestes esile erilisi emotsioone. Kes tundis härdalt igatsust ema või vanaema järgi, vaadates tikitud töid või pehmeid villaseid sokke, kes vaatas heldinult kaisuloomade sektsiooni, kes kiitis ehete ja keraamika isikupärasust. Inimesed olid avatud
ja siirad,” lisab laadatoimkonna vabatahtlik Pille Retter.
“Täname kõiki lahkeid annetajaid ja ostjaid, tublit tööd teinud laadatoimkonda, samuti
Lõunakeskust, laadaalast imelise muinasjutumaa kujundanud Piigade Peoagentuuri ja kõiki teisi, kes ettevõtmisse panustasid. Kutsume kõiki üles hoidma silm peal fondi Facebooki lehel, kuhu tuleb lähipäevadel müüki veel väga palju kaunist ja ainulaadset käsitööd,”
ütleb Vähiravifondi Kingitud Elu juhataja Toivo Tänavsuu.
Vähiravifond Kingitud Elu on novembris müünud oma e-poe vahendusel ligi 5000 riidest näomaski.
Paljud inimesed on oma kauba juba pakiautomaadi kaudu või Omniva maksikirjaga kätte saanud, kuid mitmed veel ootavad oma kaupa – on oodanud ebanormaalselt kaua, juba kaks nädalat või rohkemgi, ning igati põhjusega kirjutavad ja helistavad meile, et avaldada oma nördimust.
Aitäh kõikidele kannatlikkuse eest. Me palume kõikidelt ootajatelt vabandust, et maskitarne on veninud oodatust pikemaks, kuid kinnitame: kõik tellijad saavad oma maskid kätte.
Meist on viimastel nädalatel üle käinud maavärin, tsunaami, orkaan ja tuumasõda ühekorraga!
Nimelt vähiravifondi e-pood on väga pisike, ostutehniliselt pool-amatöörlik butiik. Tavapäraselt müüme me särke, helkureid, poekotte ja natuke muud kaupa, väikeses sortimendis. Iga kuu on keskmiselt mõnikümmend tellimust. Üks inimene komplekteerib tellimused ja paneb need posti.
Novembri alguses otsutasime, et toome müüki ka nanofiiberkangast korduvkasutatavad näomaskid. Lõime käed Jõgeva ettevõttega Softmed, kes oli lahkesti nõus maskid tootma ja need meile väga hea heategevusliku hinnaga tarnima. Softmedi panus vähiravifondi missiooni on väga suur: fondi lisandub maskimüügiga tuhandeid eurosid. Inimesed on kiitnud Softmedi maskide kvaliteeti.
Ja siis käis kärgatus! Ühe nädalaga ligi 1000 uut maskitellimust kokku umbes 5000le maskile. Valitsus keeras temperatuuri juurde, jõustades maski kandmise kohustuse siseruumides. Laviin tellimusi jooksutas kõik meie süsteemid umbe. Tootja ei suutnud nii palju korraga maske valmistada, pidime kiiresti leidma täiendavaid logistikalahendusi, meie tegevjuht ja vabatahtlikud veetsid kogu vaba aja (ja isegi öötunnid) maske pakkides. Valutava südamega lõpetasime maskide müügi oma e-poes, kuigi järjekord lookles ukse taga.
Me olime ühtaegu nii rõõmsad kui ka kurvad. Rõõmustasime nii suure nõudluse pärast. Kuid kurvastasime nähes, kuidas me ei suuda kõiki tellimusi piisavalt kiiresti täita. Õppisime.
Sellest ajast peale oleme hüpanud iga päev pükstest välja, et kõik armsad tellijad üle Eesti saaksid oma head tegevad maskid kätte nii kiiresti kui võimalik. Nii kiiresti, kui see meist vähegi sõltub. Softmed saadab meile maske partiide kaupa. Kõik, mis tuleb, paneme viivitamatult posti. Midagi fondil lattu seisma ei jää.
Tänaseks oleme teele pannud üle 3000 maski. Veel ligi 1000 sõidab välja täna ja homme. Osa maske oleme saatnud DPD või Smartpostiga, suur osa on läinud Omniva maksikirjaga otse tellijate postkastidesse (NB Palun vaadake igaks juhuks oma postkasti – võibolla on kauaoodatus maskid juba seal).
Veel umbes 50-100 maski (tellimused numbritega 1600+) jäävad selle nädala lõpuks veel ootele. Nendele tellijatele saadame eraldi e-kirjad. Softmed lubab meile viimase otsa maske hiljemalt järgmiseks nädalaks. Temperatuur püsib, kuigi stabiliseerub.
Veelkord aitäh kõikidele, kes olete olnud kannatlikud ja kes olete aidanud meilt maskide ostmisega toetada vähihaigete võitlust elu eest. Keskendugem võimalusel sellele ja ärgem hoidkem pikka viha fondi vastu, kes ei suuda häid kauplemistavasid järgida.
Meil on siin küll maskide osas juba tekkinud väikest viisi “sisemine allergia”. Ometi otsime aktiivselt võimalusi käivitada maskide müük ühel või teisel moel uuesti detsembri alguses (jälgige uudiseid!).
Maskide tarnega seotud probleemide korral kirjutage meile ikka: info@kingitudelu.ee. Lahendame jooksvalt kõik mured.
Toivo Tänavsuu Vähiravifond Kingitud Elu
Eesti Televisiooni traditsiooniline heategevuslik pühadeprogramm “Jõulutunnel” ulatab sel aastal abikäe vähihaigetele ja ühendab jõud Vähiravifondiga Kingitud Elu. Vabatahtlike annetuste toel tegutsev vähiravifond on aastast 2014 toetanud rohkem kui tuhandet vähidiagnoosiga inimest ning aidanud neil saada hädavajalikku elupäästvat ravi. Fondi seitsmendal tegevusaastal saavad neid toetada ka “Jõulutunneli” vaatajad helistades annetustelefonide numbritel ja kinkida seeläbi lootus ja võimalus pikemaks eluks või täielikuks tervenemiseks.
“Hille Tänavsuu Vähiravifond kannab lootusrikast sõnumit – kingitud elu. Vähihaigete inimeste toetamiseks teeb fond koos oma vabatahtlikega aasta ringi silmapaistvat tööd, ent sel keerulisel koroona-aastal on ka nemad pidanud mitmetest aktsioonidest loobuma,” märgib “Jõulutunneli” saatejuht-produtsent Margus Saar. “Heategevussaatega saame fondi sõnumile – elupäevade ja elukvaliteedi kinkimine, omalt poolt tuge pakkuda.”
Vähiravifondi Kingitud Elu asutaja ja juhatuse liikme Toivo Tänavsuu sõnul on fond tänavu aidanud juba ligi 150 inimest, kellest noorim on alla 30-aastane. “Paljud abisaajad on noored emad ja isad, kel kodus väikesed lapsed. Abivajajaid on palju, inimesed tahavad elada: sel aastal on järjepidevalt läinud fondist rohkem raha välja kui tulnud sisse. “Jõulutunneli” annetuste kaudu kindlustame kõikidele vähihaigetele rahulikuma aastavahetuse, elupäästva ravi, lootuse ja võimaluse elada kauem oma lähedaste keskel.”
“Jõulutunnel” on ETV ekraanil 25. detsembril, tänavu on heategevusprogrammiga liitunud ka ETV+. “Jõulutunnel” alustab esimest jõulupüha hommikuse erisaatega ning pakub õhtuses otsesaates pühadesse sobivat muusikat, kosutavaid kohtumisi ja lootusrikkaid lugusid. Saadet juhivad ETV-s Katrin Viirpalu ja Margus Saar, ETV+ kanalil Andrei Titov.
Heategevussaade “Jõulutunnel” on ETV ekraanil olnud aastast 1999. Aastate jooksul on heategevussaate kaudu abi saanud tuhanded inimesed, televaatajate abil on soetatud olulisi meditsiinilisi seadmeid ning toetatud erinevaid algatusi.
Juunis, juulis ja augustis kogunes Vähiravifondi Kingitud Elu annetustena ligi 480 000 eurot, fond tasus Eesti inimeste raviarveid samal perioodil summas üle 650 000 euro.
Koroonaviiruse leviku ajal on vähiravifondi väljaminekud järjepidevalt ületanud fondi sissetulekuid, kuid siiani on fond suutnud kõikide abivajajate ravid ära rahastada. Tänavu on vähiravifondile saanud toetuda juba üle 100 Eesti inimese, kellest noorim 24-aastane pereema Saaremaalt.
“Meie reservid vähenevad kurjakuulutavalt, kuid siiani on jätkunud lahkeid annetajaid, et kinkida kõikidele abivajajatele lootust ja võimalus elada,” ütleb Vähiravifondi Kingitud Elu juhataja Toivo Tänavsuu. “Eriti tänulikud oleme meie ligi 8000 püsiannetaja üle, kes toetavad vähiravifondi igakuiselt. Samuti väärivad suurt kiitust meie vabatahtlikud, kes osalesid ainuüksi suvekuudel rohkem kui 200 erineval annetuste kogumise aktsioonil, korjates heategusid kokku nii suvefestivalidel, kontsertidel kui ka kaubanduskeskustes ja isegi presidendi vastuvõtul. Iga euro loeb!”
Erinevatel väliüritustel ja kaubanduskeskustes lisasid Eestis inimesed suve jooksul vähiravifondi sularaha- ja pangakaardiannetustena kokku üle 60 000 euro.
Suvekuudel fondi poolt ostetud ravimitelt teenis Eesti riik käibemaksuna 58 500 eurot.
Kingitud Elu heategevuslik plaaditurg toimub Tallinn Music Week’i raames laupäeval, 29. augustil algusega kell 11.00 Balti Jaama Turu Õhtuväljakul. Turg kestab õhtuni või kuniks plaate jätkub. Too oma kasutult seisvad CD-, DVD- ja vinüülplaadid head tegema!
„Peaaegu kõigil on kodus vanu originaal CD- või DVD-plaate, mõnel isegi vinüülplaate, mida enam ei vajata. Nüüd on võimalik neist lihtsalt vabaneda ja teha samaaegselt head, annetades plaadid vähihaigete toetuseks,“ sõnas Vähiravifondi Kingitud Elu juhataja Toivo Tänavsuu. „Teisest küljest on kõik melomaanid ja filmihuvilised teretulnud turupäeval ostlema: väärt muusikat ja filme saab soetada näiteks 50 sendiga, 1 euroga või lihtsalt sümboolse annetuse eest.“
Fond kutsub kõiki üles saatma oma plaadid järelturule head tegema. Ka plaadifirmad ja artistid on südamest teretulnud annetama Kingitud Elu turupäeva jaoks oma toodangut ja loomingut.
Kolm võimalust heli- ja videokandjate annetamiseks:
Tuua plaadid 25., 26. või 27. augustil ajavahemikul kl 14.00-17.00 Balti Jaama Turule (vastuvõtt kauba laadimisalal maa-aluse parkla sissepääsu juures).
Saata plaadid pakiautomaati Torupilli Selveris (Omniva, DPD, SmartPost: pakisaaja Vähiravifond Kingitud Elu ja telefon 5276004) või Rakvere kesklinna pakirobotisse aadressil Vilde 6 (pakisaaja Vähiravifond Kingitud Elu ja telefon 55922221)
Anda plaadid üle vähiravifondi tegevjuhile Katrin Kuusemäele, tel 55922221.
Vähiravifondi vabatahtlikud sorteerivad annetatud plaadid turupäevaks ära. Kogu laadatulu läheb vähihaigete ravi toetuseks.
NB! Oodatud on ainult originaal CD- ja DVD-plaadid ning vinüülplaadid. Isekõrvetatud plaate palume mitte saata.
Kingitud Elu heategevuslik turg avatakse 29. augustil kell 11.00 Balti Jaama Turu Õhtuväljakul (hoone Kalamaja poolses otsas). Samal päeval on samal väljakul avatud ka traditsiooniline TMW Plaaditurg, kus pakuvad oma kaupa Eesti plaadipoed, plaadifirmad, artistid, melomaanid ja audiofiilid.
Vähiravifondi vabatahtlike abiliste hulgas on mitmeid inimesi, kellel endal isiklik kogemus vähiga. Mõistes vähihaigete hirme ja kannatusi sügavuti, olles selle hirmude ja teadmatuse teekonna ise läbi käinud, on need inimesed suure õhinaga fondil abiks kogumas kokku heategusid üle Eesti. Et teistel oleks homne kergem, lootusrikkam, helgem. Üks nendest meie vabatahtlikest on Tartus elav pereema Pille Retter, kes pani põhjalikult kirja oma kogemused kurja haigusega.
“2017.aasta novembri algus. Kiirelt ja kohmakalt kulgesin läbi kliinikumi koridoride, olin ultraheliuuringule hiljaks jäämas. Võtsin seda kui täiesti tavalist rutiinset meditsiinilist protseduuri. Null emotsiooni, null ootust, null hirmu. Mõtlesin vaid, et pean kärmelt tööle tagasi jõudma, kuna teha oli vaja nii palju.
Protseduuride ukse taha jõudes katsusin kiirustamisest hingamisrütmi normaalseks saada ning jäin ootele. Mu selja taga laiusid suured avarad aknad vaatega haigla teise tiiba – onkoloogia päevastatsionaari. Nägin seal istumas mehi ja naisi, saamas järjekordseid keemiaravidoose – näoilmed rusutud, silmades hirm. Mu ajusagarates voolasid empaatia ja kaastunne ning mõtlesin, et millest küll need hirmu täis silmapaarid mõtlevad.
Järgmisel hetkel kutsuti mind juba kabinetti. Kiirelt viskasin protseduuride voodilavatsile pikali ning jäin ootama arsti edasisi juhiseid. Arst pusis aparaadiga kaua, kuni poetas üle huulte lause, et „vaatepilt ei meeldi mulle, palun võtke ühendust onkoloogiga“. Sõnal onkoloog on tänapäeval justkui kirstukandja mentaliteet küljes ning samal arvamusel olin antud hetkel ka mina. Kõik ülejäänud mõtted ja keskkond ruumis mu ümber käisid omasoodu ning kiirenenud pulsi taktis trummeldas kõrvus vaid sõna onkoloog.
Kogusin end hetke ning paiskasin välja küsimuste laviini. Mis onkoloog? Mis mõttes ei ole ilus vaatepilt? Enda arvates olin tulnud veresooni uurima. Mis kasvaja? Arst säilitas rahuliku hoiaku ning ütles, et enne täpsustavaid uuringuid ei saa kindlat diagnoosi panna ning võimalik, et tegu on tavalise lipoomiga – rasvkoe healoomuline kasvaja. Rahunesin veidi, kuid stabiilse pulsi ning hingamisrütmi saavutamine ei tulnud endiselt veel hästi välja.
Lahkusin kabinetist, vaatasin akendest taaskord keemiaravi patsiente ning mõtlesin, et kas tõesti olen nendega samas paadis. Autos ootas mind abikaasa, siis sai nutetud esimene pahvakas. Sisimas teadsin, et asjad ei ole korras, kuid lootsin, et ehk sisetunne seekord petab.
Kodus lahti riietudes vaatasin tükk aega oma jalga – mis asi sa siis oled?
Olin just kaks kuud tagasi tulnud veenilaiendite operatsioonilt. Vasakul jalal hakkas juba 19-aastasena tekkima põlveõndlasse veenilaiend. Töötasin tol ajal restoranis. Tööpäevad olid pikad ja jalad said korralikult vatti ning seetõttu ei pööranud ma sellele suuremat tähelepanu. Pidasin seda nii öelda kutsehaiguseks. Esimese raseduse ajal aga kasvas veenilaiend mõõtmetelt kümnekordselt. Veen võlvus välja ning veenikomu alla oli tekkinud kerge muhk. Ka seda seostasin lihtsalt laiendiga. Esimesele lapseootusele järgnes väikse vahega ka teine ning muhk veenilaiendi all oli veelgi kasvanud. Perearst ei osanud midagi kahtlustada ja arvas, et ju siis seal all on mingi veresoonte pundar. Peale veenilaiendi operatsiooni helistas mulle aga kirurg ning teatas, et „muna“ mu jalal ei ole seotud veenilaiendiga ning vajab iseseisvat uurimist, alustades ultrahelist.
Peale ultraheliuuringut hakkas aeg minu elus justkui teistmoodi tiksuma. Onkoloog saatis mind biopsiale ning seejärel venisid mul elu kolm kõige pikemat elunädalat. See on täiesti uskumatu, kuidas teadmatus ja hirm suudavad inimese psühholoogiliselt madalseisu viia. Peale biopsia võtmist lubati vastuseid kahe nädala möödudes. Mulle anti telefoni number, kuupäev ja kellaeg.
Esimesel korral sain vastuseks, et proovid ei ole veel valmis, helistage nädala pärast. Nädala möödudes valisin taaskord saatusliku telefoninumbri. Vastu võttis õde ning suunas mu edasi onkoloogile – diagnoos liposarkoom, halvaloomuline pehmete kudede kasvaja. Edasi pandi paika kompuutertomograafia aeg ning lähtuvalt selle tulemusest ka operatsiooni ja edasise ravi plaan.
Pärast seda telefonikõnet tabasid mind ääretult segased ja vastakad tunded. Ühest küljest olin ma saanud diagnoosiga tagasi hingerahu. Diagnoos lõi oma karmi reaalsusega küll uimaseks, kuid teadmatuses praadimine oli kordades hullem.
Mida teeb üks tavaline patsient, kes saab diagnoosi, millest ta mitte midagi ei tea – ta sukeldub interneti avarustesse ja hakkab googeldama. Olenevalt patsiendi psühholoogilisest taluvuslävest võib olla antud tegevus kas positiivse tulemiga või hoopis elutahet laastav, kuna positiivset infot antud teema kohta on vähe, statistika on karm. Eestis saab antud diagnoosi umbes 40 inimest aastas.
Siit sai alguse minu esimene kindla hoiaku järjepidev hoidmine – sisendamine iseendale, et ma ei ole statistika. Lugesin väga palju ellujääjate positiivseid lugusid, kes on antud diagnoosiga elanud juba aastakümneid ja kellel ei olnud sarkoom retsidiveerunud.
Minu positiivse hoiaku lõi hetkeks kõikuma kompuutertomograafia vastus, kus diagnoos sai juurde astmelise väärtuse – liposarkoom, metastaasiga maksas, neljas staadium.
Arst tegi koheselt kiiret selgitustööd, et õnneks on kõik opereeritav ning minu ravi saab olema tervendav, mitte elu pikendav. Kasvaja oli aeglase kasvuga. Suure tõenäosusega kosus see „organism“ mu jalal pikki aastaid. Veenilaiend tekkiski kasvaja survel ning vohama lõi vähk raseduse ajal, mil verevarustus organismis suureneb mitmekordselt. „Sõbrad“ minu maksa paremal sagaral ning jalal olid omaette hoidvad ja kasvasid iseseisvate struktuuridena, kahjustamata ümbritsevaid kudesid. Nad omasid kindlaid piire ning olid seetõttu hästi opereeritavad.
Operatsioon oli detsembris 2017.„Sõber“ maksalt eemaldati koos sapipõiega, kuna muud moodi teda kätte ei saa. Seejärel käidi maks üle spetsiaalse aparaadiga, tuvastamaks võimalikke mikroskoopilisi koldeid. Sisselõige tuli pikk – keskelt rinnakorvi alt kuni roidekaare alumise ääreni.
Jalalõikus tegi mind rohkem murelikuks, kuna kirurg teatas, et suure tõenäosusega ei suuda ta kõiki närve päästa ning jalalaba võib jääda rippu, mis paneb mind elu lõpuni lonkama. See teadmine sundis mind taaskord leidma kompromisse ja sisemist rahu iseendas.
Ööl vastu operatsioonile minekut, ei saanud ma und ning hakkasin praktiseerima esimest korda tänulikkust. Ma tänasin tänapäeva meditsiini, et meil on olemas sellised ravivõimalused, ma tänasin mõtetes oma lähedasi, tänasin oma lapsi ja abikaasat, tänasin elu ennast ja nii kummaline kui see ka ei ole, tänasin ka neid kahte „kutsumata sõpra“ mu kehas. Nad pidid ju tooma endaga kaasa peale kaose ka midagi head. Tol õhtul jäi küll selle veendumuse juurde rippuma küsimärk, kuid olin kindel, et ka sellistel äärmuslikel eluhetkedel peab olema mingi positiivne sõnum. Jäi vaid avastada, et mis siis konkreetselt.
Kahte lahkuma sunnitud „sõpra“ mul näha ei õnnestunud ning narkoosist ärkamine oli väga ähmane. Mäletan, et õde toppis mulle pastaka laadse pulga pihku ning ütles, et valu kannatama ei pea, piisab vaid nupu klõpsatusest. Mida adekvaatsemaks ümbruse tajumine läks, seda suuremaks läks ka valu. Koos nupuklõpsatusega saabus ülevoolav valu kadumine ning uimasus – morfiin. Tasapisi kergitasin tekki – jalg alles ning kõhul ilutses kuni puusani tõmmatud side – huhhh…ellu jäin.
Mõne aja möödudes saabus ka kirurg, kelle tohutu positiivne energialaeng lõi ruumi eredalt särama. Laia naeratusega teatas ta justkui koolipoisi entusiasmiga, et suutis enamus mu jalanärvidest päästa ning lonkama ma ei jää. Olin endiselt narkoosist ja morfiinist kohmetu, et kui ma praegu tagasi meenutan, siis tol korral ma vist otse teda tänada ei saanudki. Järjest selgemat mõistust saavutades hakkasid voolama mu silmist tänupisarad ja ma sain aru, et operatsiooni tulem ei olnud võit mitte ainult minu jaoks, see oli suur võit ka operatsiooni läbiviinud kirurgi jaoks.
Viibisin intensiivis ühe öö ning järgmisel päeval viidi mind üle tavapalatisse, endiselt kateeter põies. Lisaks pidin tegema ka kõrrega veetopsis puhumisharjutusi, vältimaks kopsupõletiku tekkimist, mis on sage lamaja haigete tüsistus.
Aga siis, opile järgneval päeval kargas palatisse sisse üks naisterahvas ning teatas, et nüüd kateeter eemaldatakse ja peab püsti tõusma ning tualetti minema. Olles juba ükskord püsti tõusnud, enam lamama ei jää. Igapäevaselt kõndisin koridoris raamiga ja iga päevaga tundsin, kuidas jõud taastub.
Kohati humoorikad olid hommikused arstide visiidid. Päris kentsakas tunne oli, nagu kuskil väljanäitusel. Palati uksest astub korraga sisse 15 inimest. Loetakse ette diagnoos, operatsiooni käik ning uuritakse, kuidas möödub taastumine, kas on mingeid muresid, aga kuna tegemist on õppehaiglaga, siis olen kahe käega poolt, et järgmine arstide põlvkond oleksid väärikad, targad ning kogemustega mantlipärijad. Tundsin end haiglas igati turvaliselt, sest ma teadsin, et minu eest kannab hoolt Eesti parim meditsiinipersonal.
Algselt olin kirurgi sõnade kohaselt suhteliselt kindel, et keemiaravi ei järgne ning operatsioonile lisandub jalale lokaalne kiiritusravi. Viimasel kirurgi vastuvõtul andis ta teatepulga onkoloogile üle, kes siiski teatas, et keemiaravi tuleb, kuna kasvaja suutis levida hematoloogiliselt edasi ning vähirakke võib veres veelgi ringi ujuda. Seega ta soovitas teostada adjuvantset keemiaravi, millele järgneb jalale lokaalne kiiritusravi.
Keemiaravi kohutavatest ja laastavatest kõrvalmõjudest on kuulnud iga täiskasvanu ning taaskord pidin hakkama ennast seesmiselt häälestama, et ei tekiks paanilist hirmu ja peata olekut – olin raviplaaniga nõus.
Üldlevinud on raviplaan, kus keemiaravi teostatakse päevases statsionaaris. Patsient tuleb raviks haiglasse, kus talle tilgutatakse umbes kolm tundi preparaati veeni, misjärel ta suundub tagasi koju. Minu raviplaan paraku selliseid protseduure ette ei näinud. Viibisin ravi saamiseks haiglas sees 3-4 päeva. „Keemiline elueliksiir“ tilkus mu kehasse kokku 24 tundi, millele järgnes 12 tundi põiekaitset, seega kokku 36 tundi keemiarünnakut.
Esimese keemiaravi sain jaanuaris 2018. Enne ravi algust paigaldati veeniport, säästmaks mu veresooni. Mäletan nii hästi, kuidas tilgaga alustamise järgselt ootasin närviliselt esimeste kõrvalmõjude saabumist. Kuidas läheb? Kuidas keha reageerib? Kas süda läheb pahaks? Kui nõrgaks ma jään?
Teadlikult kaanisin tohututes kogustes vett, et keha „filtriteid“ mürkidega hakkama saamisel aidata. Esimene õhtu kujunes rahulikuks, jäin magama, lootuses, et ehk olen mina üks neist vähestest õnneseentest, kes drastilistest kõrval mõjudest pääseb, aga paraku siiski mitte.
Keset ööd ärkasin üles meeletu südamekloppimise peale. Mõistust oli haaranud tohutu ärevus. Sain aru, et ajukeemia hakkab paigast nihkuma. Nipsuga oli kohal ka iiveldus, keha kuumas ning näos oli hõõguv punetus. Mäletan, et komberdasin tualetti ja väljusin sealt veel intensiivsema iiveldusega. Mürgid olid jõudnud uriini ning selle lehk oli talumatu. Lõhna- ja maitsemeeled olid tundmatuseni muutunud. Lõhna järgi tajusin, et iga mu viimnegi keharakk üritab mürke väljutada. Keemiaravi mõju tipphetkel saabub psühholoogiline „auk“. Seal „augus“ olles kaob järsku kõik ära. Sind ei huvita enam mitte miski, ei söök, ei jook, ümbruskond kaob kuhugi ära. Tahaks vaid suletud silmadega mingit moodi eksisteerida, kuid siis hakkab käima karusell. Avatud silmadega ei talu valgust. Kuulmismeeled tahaks lihtsalt lukku keerata ning „MUTE“ nuppu vajutada, sest hääli ei kannata, neid on endagi peas piisavalt. Südame kloppimine ajab tohutult närvi. Saabub kohale ülevoolav enesehaletsus, mis jääb su kõrvale nagu truu lemmikloom, aga sa ei saa aru, et kelle lemmik ta siis ikkagi on, igal juhul mitte sinu enda. Kas tõesti olen sellises olekus kuni ravikuuride lõpuni? Õnneks mitte.
Olukorra leebumine saabus peale keemiadooside saamist 5.-6. päeval. Peamisteks kõrvalmõjudeks ravi järgsetele päevadel olid isutus, iiveldus, nõrkus, emotsionaalne madalseis. Kuid iga kord oli ka midagi uut. Pärast teise keemiaravi lõppu hakkas mul kõrvus vilisema ning peavalud olid lakkamatud kaaslased. Tekkis metastaasi kahtlus peaajus ja saadeti täiendavatele uuringutele. Õnneks olid vastused elujaatavad ning lisakatsumusi teele ei visatud. Tekkinud oli keemia järgne närvikahjustus, mis eeldatavasti oleks pidanud kogu ravi järgselt ajapikku taastuma, kuid paraku mitte. Vilin kõrvus ehk tinnitus on mu kaaslane 24/7 ka praegu, kuid me oleme teineteisega harjunud.
Lisaboonusena sain tunda ka menopausi tugevaid sümptomeid ning hormoonide karusselli, mis õnneks taandusid peale ravi lõppu. Mingil hetkel lisandus pea piirkonnas tohutu külmakartus. Magasin öösiti pea mässituna fliisteki sisse ning värisesin kui haavaleht, õnneks see möödus.
Ühel ööl nägin und, et minu keemiaravi taluvuspiir on viis ravikorda, üle viie ma välja ei kannata. Nägin, et vajun kuhugi, lihtsalt vajun. Tahan kätt tõsta, aga see ei liigu, tahan appi hüüda, aga hääl ei tule üle mu huulte. Mäletasin hommikul ärgates selgelt enda silmis vaatepilti mu kätest, mis olid krimpsus ja kuivetunud.
Ei pidanud seda unenägu tuleviku ennustajaks, kuid aegajalt justkui tühjast kohast manas mulle ette taaskord pilt mu närbunud kätest.
Talusin ära neli ravikuuri ning viiendale kuurile minnes näitasid vereproovid, et mu leukotsüüdid on täiesti maas. Viies ravikord lükkus edasi ning määrati kodused süstid, turgutamaks vereloomet. Süstima pidi kõhtu ja miskipärast ma ise seda teha ei suutnud. Kuigi ma ei tundnud valu, kuna kõhuoperatsioonist ei olnud osad närvid taastunud, aga ikkagi ei tõusnud mu käsi süstla järgi. Õnneks sai mu abikaasa sellega perfektselt hakkama.
Vereloome taastus ja taaskord pöördusin kliinikumi viiendale ravikuurile. Sisimas juba teadsin, et see jääb tõesti mu viimaseks keemiaks. Peale ravikuuri määrati taas süstid ning arutasime arstiga mu tulevasi raviplaane. Kuna ukse ees seisis kevadine puuõite tolmlemine (olen allergik), siis pidasime vajalikuks ravi lõpetada. Me ei teadnud kuidas keha kahe suure stressifaktoriga toime tuleb.
Mu unenägu täitus, viies ravikord jäi tol korral viimaseks. Loodan, et jäädavalt viimaseks.
Öeldakse, et naise kroon on tema juuksed ja eks siin on oma tõepõhi all. Juuste välja langemine algas kaks nädalat peale esimest keemiaravi ning sisuliselt paari päevaga oli mul selge, et need tuleb maha ajada, kuna välja langemine toimus suurte pulstidena ja asemele jäid valged nahalaigud, mida oli kordades hullem vaadata kui kiilakat peanuppu.
Juuste välja langemine oli midagi sellist, milleks arvasin ennast korralikult ette valmistunud olevat ja seda nii vaimselt kui praktiliselt. Mu armas isa ja tädi kinkisid mulle kvaliteetse paruka ning iga päev ma sisendasin endale, et need on vaid juuksed, vaid väline fassaad. Kuid kui ma seisin esimest korda oma palja peaga peegli ees, siis ma ei oska tänini kirjeldada seda tunnet, mida ma tundsin.
Proovisime kiilaks ajamise eelmängu võimalikult humoorikaks teha ning abikaasa lükkas aparaadiga peanupule sisse teada tuntud prodigy-stiilis soengu. Oli küll naljakas, naersime kõik koos lastega kõhud kõveras, aga vaimne tagasilöök tuli siis, kui pärast pea täielikult kiilaks ajamist mu viie-aastane poeg nutma hakkas ning läbi nutu „ei!“ karjus. Tal läks aega kokku neli päeva, et mu uue välimusega harjuda. Seni ajani pidin tema nähes vaid kaetud peanupuga käima. Aga see on uskumatu kui kiirelt inimene harjub oma eluoluga ja hetke olukordadega. Nii ka mina, mu pere ja lähedased.
Paruka kandjat minust ei saanudki, annetasin selle peale ravi lõppu edasi saatusekaaslasele. Kandsin erinevaid pearätte ja mütse ning enesekindlust tõstsid kaunid suured kõrvarõngad aksessuaarina kõrvades.
Viimase keemia sain aprilli keskel ning pearäti tõmbasin jäädavalt peast juuni alguses, mil suurel töökonverentsil tulin välja oma mõne millimeetrise siilipeaga. See oli võimas tunne ja seda suuresti mu abikaasa toel, kes julgustas mind rätti nurka viskama, olema ehe ja siiras oma tõelises kehas.
Kolm nädalat pärast viimast keemiat hakkasin saama igapäevaseid lokaalseid kiiritusdoose jalale. Lõplikku kordade arvu enam peast ei mäleta, kuid neid oli kindlasti üle kahekümne.
Alguses tundus see ravi mulle sõna otseses mõttes kummaline. Viskad pikali ning siis käib mingi aparaat ümber sinu, kestvusega paar minutit. Seejärel tõused püsti, paned riidesse ja lahkud. No väga ok, mõtlesin ma. Mis sellisel ravil viga, kuniks kahe nädala möödumisel esimesest kiiritusseansist hakkas kiiritatud jala piirkond punetama. Ka täitsa ok, mis seal siis ikka, määrisin erinevaid jahutavaid kreeme ning ravi jätkus. Viimaseks ravi päevaks olid nahale tekkinud juba mingid tumedad laigud ja osaliselt ka villid. Päädis see kõik aga sellega, et kiirituse toimel hakkas mul jala pehme kude siiski päris tugevalt lagunema. Tekkisid suured „lagunevad“ haavandid, millest jooksis ohtralt koevedelikku. Õnneks ma ei tundnud valu, paranemine võttis oma jagu aega. Õed õpetasid mind kiiritushaava hooldama ning sain sellega kodus eduliselt hakkama.
Enda onkoloogilisel teekonnal kohtusin väga paljude meditsiinitöötajatega ning mul jätkub neile jagada vaid kiidusõnu.
Väga sageli näeme ka praegu ühiskonnas eelkõige just patsientide poolt rahulolematut suhtumist arstidesse ja õdedesse. Kui inimesega juhtub elus mingi ebasobilik või äärmuslikul juhul lausa drastiline muutus, siis hakatakse otsima süüdlast. Keegi ju ometi peab olema süüdi, et ma haige olen.
Sellist suhtumist nägin väga palju ka haiglas sees olles. Ühe keemiaraviseansi ajal sattus mulle palatikaaslaseks bravuurikas vanaproua, kelle küsimuste ja süüdistuste laviin, mis palatisse saabunud arstile kaela sadas, oli kõike muud kui inimlik.
Koridoris jalutades jäi ekslikult mu kõrvu ühe vanema härra telefonikõne, kus kiruti arste kõigi ebatsensuursete sõnadega, mida ma vist eales kuulnud olen.
Inimene ootab arstilt imesid. Ta ootab tervenemist, arvates, et ta ei pea antud olukorras ise mitte midagi tegema – vale. Inimesed ei julge ise vastutada ning nad ei julge olukorrale ausalt otsa vaadata.
Minu suhe meditsiinipersonaliga oli üdini positiivne ja aus. Kui sa ise oled heatahtlik ja positiivne, siis väga naljalt sinusse kehvasti ei suhtuta. Suhe on alati kahepoolne ning sa saad suhtest selle, mida sa endast välja kiirgad.
Mulle hakkas meeletult sümpatiseerima kliinikumis õde Liina, kes oli tõeline ingli maine kehastus. Tema hoolitsus, inimlikkus, selgituste jagamine ja armastus oma töö ning patsientide vastu oli midagi erakordset ja tõeliselt südamlikku. Ta ei pidanud ka seda mingiks vaevaks, kui ma palusin tal endale haigla puhvetist kakaojäätist tuua, kuna see oli ainuke asi, mis keemiaravi ajal mu maitsemeeli paitas.
Enda onkoloogiga suhtlesin valdavalt e-maili teel ning peamiseks teemaks olid keemiaravi kõrval mõjude leevendamine ja raviplaani jätkamine. Ääretult sümpaatne, rahulik ja suure hingega inimene.
Mul ei olnud mõtteski küsida onkoloogilt järgnevaid küsimusi, ometi on just need küsimused kõige enim patsientide poolt esitatud: Kas ma saan terveks? Kuidas mu haigus tekkis? Kas see haigus tuleb tagasi?
Sellistele küsimustele teab vastust vaid Looja ise. Paraku aga neid küsimusi esitatakse ning vastust saamata, pettuvad inimesed arstis, kuna nad ei suuda leppida, et on tekkinud olukord, mida ei kontrolli ei arst ega patsient ise.
Sellise diagnoosi puhul on ravi ajal ääretult keeruline olla täisväärtuslik naine oma abikaasale ja ema oma väikestele lastele. Kõik suhted pannakse korralikult proovile. Väga suur rõhk kulus iseenda enesekindluse leidmisele/taastamisele. Kohanemine operatsioonist tingitud armide, keha muutuste ja välja langenud juuste tõttu panid mind tundma ennast kõike muud kui seksika abikaasana. Vahetult pärast keemiaravi vajasin nii väga lasteta aega, kuid samas olid nad suurim stiimul voodist püsti tõusmiseks.
Sain aru, kui raske mu lähedastel oli. On ju väga keeruline näha armastatud inimest piinlemas. Tahaks osa valust ja ebamugavusest ära võtta kui saaks. Paraku kannab igaüks oma risti ise ning mul jääb üle vaid tänulikkust ja armastust tunda, et mul on nii fantastiline pere.
Raskete haiguste puhul on ohvri mentaliteet kerge tekkima ning see kes juba on endale ohvri staatuse omaks võtnud, siis seda pitserit inimeselt ära võtta on ääretul keeruline. Õnneks oli mu ema minu kõrval see, kes mulle otsekohese ja karmi reaalsusega vastu pead lajatas ja ütles, et Pilleke, nüüd tuleb ise ka hakata endaga tööd tegema ja kohe. Arstid ravivad küll su keha, kuid sina ravi vaimu, sest melanhoolsed ja negatiivsed mõtted ning hoiakud võivad ära nullida kogu selle meistriteose, mida meditsiin sinu keha abiks tänapäeval teha suudab.
Väga huvitav oli kogeda erinevate lähedaste reageeringuid minu diagnoosi teada saamisest. Palju oli neid, kes suhtlesid läbi sõnumite ning panid minu poole teele kõikvõimalikud head soovid, kuid tunnistasid, et helistada ega kohtuda nad ei julge, kuna kardavad liiga kauaks nutma jääda. Mu parim sõbranna langes samuti mulle kohe nuttes kaela ning pigem olin mina see, kes pidi lohutussõnu leidma ja kinnitussõnu otsima, et seekord vist surm ikka ootab natuke.
Kogu ravi vältel jätkasin ma tööl käimist. Peale igat keemiaravi seanssi olin haiguslehel nädalakese ning seejärel suundusin tööpostile. See oli keeruline aeg, kuna inimesed näevad eelkõige sinu haigust, mitte sind ning ääretult raske oli teha tõsiselt võetavat tööd, kui inimesed sind haletsusega kohtlevad. Ikka ja jälle kuulsin pominat, et näed ta ju nii noor ja miks ikka nii, küll see elu on ikka ebaõiglane. Ma alati kinnitasin, et ma naasen tööle täie jõu ja valmidusega ning ma ei vaja erikohtlemist, kuid ikka oli neid, kes teatasid, et no kuidas ma tulen oma pisikese murega sinu juurde, kui sul endal nii suured mured.
Kui inimene saab vähidiagnoosi, siis ma usun, et vast külma kõhuga ei suhtu sellisesse teabesse keegi.
Ääretult raske aeg oli enne täpse diagnoosi teada saamist, mil mõtteid ründasid erinevad kujuteldavad stsenaariumid. Ega siis ilma asjata ei ütle psühholoogid, et hirm on meie enda fantaasia vili ja see lööb inimese lukku, teda ei ole võimalik juhendada, aidata, mõjutada, suunata – ta lihtsalt on…vang enda välja mõeldud lugudes.
Diagnoosiga saabus mingil määral rahu. Tekkisid konkreetsed plaanid ja tegevuskavad, ellu saabusid täiesti uued sihid ja eesmärgid. Tehtud said põhjalikud väärtuste inventuurid. Ma sukeldusin raamatutesse ning ammutasin endasse kõike, mida arvasin endale kasu toovat. Lugesin onkoloogilise alatooniga raamatuid, esoteerikat, eneseabi, toitumisteavet, psühholoogiat jne, hakkasin praktiseerima meditatsiooni ja sügavat kõhuhingamist. Suunasin teadlikult oma mõtteid ning minu igapäeva osaks sai ülevoolav tänulikkuse praktiseerimine ja hetkes kohal olek. Teadmine, et sa ei saa 100% kontrollida oma elu kulgu, küll aga tõdemine, et sa saad 100% kontrollida oma reageeringuid ja emotsioone, tõi mulle vabaduse.
Ma ei pea ennast täielikuks kristlaseks, olen sümbioos kuskil seal keskel, küll aga tulid ööl enne operatsioonile minekut ladusalt üle mu huulte Meie Isa Palve read. Olen lapsena ristitud oma vanavanemate soovil ning käinud ka pühapäevakoolis. Kodune kasvatus oli paraku kristlikust kasvatusstiilist seitsme maa ja mere kaugusel, kuid uskumatul kombel olid palvesõnad otsast lõpuni peas.
Ükskõik kas me tahame seda tunnistada või ei, aga usklikud oleme me kõik. Kui mitte enne, siis rasketel hetkedel elus pöördub meist igaüks oma Looja poole, oma Kõiksuse poole ning palub tuge, õnnistust ja jõudu, pakkudes vastu alandlikkust ja tänu, saades aru, et midagi siin elus on siiski ette määratud meie tahtest olenemata.
Kuskilt on jäänud kõrvu ka veendumus, et inimeste füüsilised kannatused on suunatud hinge arengule. Läbi valu ja kannatuste sünnib tegelikult palju ilusat ja täpselt nii see ka on.
Ravi ajal olid füüsilised kannatused suured. Operatsiooni järgsed valud ja jäädavad muutused kehas, keemia- ja kiiritusravi kõrvalmõjud. Nüüd, kus ravi on läbi, on aga teised mured. Tahtmatult lööb häirekell peas põlema, kui kuskil kehapiirkonnas miski valutab või vale tundub. Keerutama hakkavad erinevad enda peas välja mõeldud lood, et äkki nüüd, äkki nüüd jälle hakkab kõik otsast pihta. Kas ma ka seekord pääsen või lüüakse viimast hingekella? Paljud onkoloogia patsiendid on tõdenud, et ravi ajal oli kuidagi turvalisem. Progress käis, oli tihe kontakt arstidega ning kui arst ütleb sulle ravi lõppedes, et nüüd on siis kõik, kohtume nelja kuu pärast „tehnoülevaatusel“, siis järsku taipad, et oled omapäi.
Alguses peale ravi lõppu oli mul väga raske teha otsuseid, mis olid suunatud pikemasse tulevikku. Tabasin end alatasa mõttelt, et kas ma üldse elan kolme/viie/kümne aasta pärast. Summutasin neid mõtteid sellega, et surra täna/homme/järgmine nädal võib meist igaüks ning soovisin, et mu elu oleks endisest rohkem mõtestatud ja sügavam.
Surmale mõtlesin väga palju ning suutsin sellega ka rahu teha. Üks mu hea tuttav on matnud oma mõlemad vanemad. Isa lahkus infarktiga ning ema vähiga. Küsisin, et kumb oli tema jaoks raskem, ta vastas, et isa lahkumine. Ema haigus oli küll raske teekond, kuid tõi kokkuhoidmise ja suhte tugevdamise. Said ära räägitud kõik südamel olnud asjad, üksteisele andeks antud ja üksteiselt andestust palutud, sai nutetud ja naerdud, sai kallistatud ja hoitud ning lõpuks ema lahkus rahus. Isaga aga jäi palju küsimärke ja ütlemata asju õhku ning sellest lahti lasta on raske.
Sattusin kunagi internetis vaatama “Oprah”-i saatelõiku, kus näitleja Bradley Cooper rääkis, sellest, kuidas ta oli oma vähihaige isa viimse hingetõmbe juures. Tema seiskohalt olevat inimese surm sama ülev nagu elu ise ning ta oli isale ja Kõiksusele ääretult tänulik, et tal oli võimalus sellist kogemust kogeda. Mis aga tagab sellise rahumeelse lahkumise maisest elust – suhted. Head, ausad, tingimusteta armastusest külvil sügavad suhted on kõige alus. Ühiskonnas näeme igapäevaselt aga paraku seda, kus paljud suhted on valusad, ebaõiged ja koormavad. Sellistel suhetel enamjaolt rahulikke lõppe ei järgne, kuid leidub ka neid, kes veel surivoodil suudavad teha järsu kannapöörde ning lõpetada ilma agooniata helguses, jättes lähedastele ilusad ja soojad mälestused.
Aeg ajal taban ennast mõtetelt, et mis siis kui käes on minu järjekord ja arst teatab, et enam ravi ei toimi ning loetud elupäevad jäävad Looja arvutada. Olen need mõtted enda jaoks selgeks mõelnud, kuid need mõtted jäävad siinkohal minu enda teada.
Praegu mängib minu elus suurt rolli Vähiravifond Kingitud Elu, mille vabatahtlikuks ma aasta tagasi astusin. On ju tõdemus see, et sarnane otsib ikka sarnast. Fondil on üllas ülesanne ja eesmärk ning veel üllamad on fondis tegutsevad inimesed. Vabatahtlike seas on peaaegu kõigil isiklik kokkupuude vähiga ning seda kas läbi enda või lähedase diagnoosi. Nii vaba on rääkida avatult inimestega, kes teavad, mida sa tunned ning kes mõistavad sind ka ilma sõnadeta. See fond on üks imelisemaid kodanikualgatusi meie väikses riigis, kus elab külg külje kõrval väga palju heasüdamlikke inimesi. Teen vabatahtliku tööd suure naudingu ja tänutundega ning kutsun kõiki huvilisi oma panust andma!
Minu lugu jäävad lõpetama Virve Osila luuleread:
Elu on ilus,
kui elada avasilmi,
südamesoojust jagada teistele.
Näha päikest ka kõige süngeimas pilvis.
Käia lõpuni oma valitud tee.
Elu on raske.
Mõnelgi katsumushetkel Jumalalt küsid:
„Miks nii peab olema see?“
Vastuse saad temalt üha jätkuval retkel –
kerge ei tohigi olla kellegi tee.
Elu on elu.
Looja tahe ja seadus,
kes sünnihetkel määratleb saatuse.
Kellele saatjaks on antud südameheadus,
ilusaks mõtleb ka kõige raskema tee.”
2020.aasta lõpuks on vähiravifond Eesti riiki “toetanud” kokku ligi 1 miljoni euroga – see on puhtalt Eesti inimeste ja ettevõtete annetustest kogunenud summa, mille oleme olnud sunnitud tasuma seitsme aasta jooksul riigikassasse ravimite käibemaksuna.
Vähiravifondi Kingitud Elu pöördub viimastel kuudel erakordselt palju vähihaigeid, kes on jäänud Haigekassa vihmavarju alt välja – mais 28 inimest, juunis juba enne jaanipäeva 24 inimest. Suures mahus antud toetused aga koroonakriisi tõttu vähenenud annetused – see on tinginud viie kuu kokkuvõttes fondile ligi 150 000 euro suuruse miinuse.
Teisest küljest on Kingitud Elu sel aastal olnud sunnitud tasuma laekunud annetustest ligi 120 000 eurot riigile ravimite käibemaksuna.
“Olukord on nii kummaline, et sõnad jäävad klombina kurku kinni. Me kogume Eesti inimeste annetusi kokku sisuliselt 1 või 5 euro kaupa, viies selleks koos meie vabatahtlikega aasta jooksul läbi lugematu hulga erinevaid kampaaniaid ja aktsioone,” ütleb Vähiravifondi Kingitud Elu juhataja Toivo Tänavsuu.
“Aga kui tuleb aeg kogutud raha eest Eesti vähihaigetele elupäästvaid ravimeid osta, mida riik ise oma kodanikele tervisekindlustuse kaudu ei võimalda, oleme sunnitud 9 protsenti kogutud annetustest ravimite käibemaksuna riigile andma.
Nõnda, maksuseaduse jõuga, on meilt haihtunud sel aastal juba ligi 120 000 eurot – summa, mis on võrreldav näiteks kõikide maikuus kogutud annetustega. Sisuliselt olemegi terve maikuu tulud riigile andnud.”
“Meil on olnud erakordne õnn ja privileeg omada nii paljusid südamlikke ja lahkeid annetajaid ning toetada absoluutselt kõiki Eesti vähihaigeid, kes on fondi poole pöördunud ja kuuluvad meie sihtgruppi,” lisab Tänavsuu “Et riik nende annetuste pealt sisuliselt teenib, on küüniline ja ebaõiglane.”
Mõtlemapanevaid numbreid: – 2020.aastal on vähiravifondi laekunud annetustena ligi 1,2 miljonit eurot. Inimeste raviarveid on fond tasunud ligi 1,35 miljoni euro ulatuses – nende ostude pealt on riik teeninud käibemaksuna ligi 120 000 eurot. – Maikuus lisandus vähiravifondi annetustena kokku 107 000 eurot. Annetuste hulk oli suhteliselt tagasihoidlik, sest paljusid Eesti inimesi ja ettevõtjaid on negatiivselt mõjutanud koroonakriis. – 2019.aastal tasus fond raviarveid 2,7 miljoni euro ulatuses – riik teenis käibemaksuna 240 000 eurot. – 2018.aastal tasus fond raviarveid 2,5 miljoni euro ulatuses – riik teenis käibemaksuna 225 000 eurot. – 2017.aastal tasus fond raviarveid 1,35 miljoni euro ulatuses – riik teenis käibemaksuna 121 500 eurot. – Aastatel 2014-2016 tasus fond raviarveid ligi 1,4 miljoni euro ulatuses – riik teenis käibemaksuna kokku 126 000 eurot. – 1 miljoni euroga, mis oleme seitsme aasta jooksul riigile andnud, saaksime ravida vähemalt pool aastat kõiki Eesti vähihaigeid, kelle ravi ei rahasta Haigekassa.
Riigi toetus fondile: – 2018.aasta riigieelarvest maksti vähiravifondile tegevustoetusena 90 000 eurot. – 2019.aasta riigieelarvest maksti vähiravifondile tegevustoetusena 115 000 eurot. – 2020.aasta riigieelravest maksti vähiravifondile tegevustoetusena 20 000 eurot. – Riigi toetus on moodustanud umbes 2 protsenti fondi kogutuludest, ülejäänud 98 protsenti on eraannetused.
Vähiravifond on aastaid käibemaksu-probleemile tähelepanu juhtinud. Eravestlustes mõistavad erinevate valitsuste ministrid olukorra ebaõiglust, kuid keegi ei ole asunud probleemi reaalselt lahendama. “Jutuvahtu on olnud väga palju ja see kindlasti jätkub,” ütleb Tänavsuu.
Sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Oskar Lepik:
“Käibemaksupoliitika on rahandusministeeriumi vastutusala ning sotsiaalministeeriumil siin otsustusõigused puuduvad. Ravimite ja ka meditsiiniseadmete ja -tarvikute käibemaksukulu puudutab lisaks annetustele ka haigekassat ja tervishoiuasutusi. Madalam käibemaksumäär võimaldaks kõigil enamate ravimite eest tasuda. Pooldaksime, et kõikide ravimite käibemaks võiks olla 9% asemel 5% nagu see oli enne 2009. aastat või isegi madalam. Kaaludes annetuste eest ostetud ravimitele käibemaksuvabastust või käibemaksu summade kompenseerimist, peaks kindlasti kohe silmas pidama laiemat pilti. Samasuguses olukorras on ka teiste annetustest abi saavad organisatsioonid, mistõttu peaks plaan hõlmama ka muud kaubad ja teenused nii tervishoius kui teistel aladel.”
Rahandusminister Martin Helme:
“Soodustamaks heategevust ning aitamaks kaasa erinevate heategevusorganisatsioonide tegevusele toetab riik täna sihtasutusi tulumaksusoodustuse kaudu, läbi tulumaksust loobumise (äriühingute jt juriidiliste isikute puhul) või selle tagastamise (füüsiliste isikute puhul). Ka Kingitud Elu on registreeritud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirjas. Nii mina ise kui ka meie erakond hindavad väga kõrgelt Kingitud Elu tegevust ning abi, mida te suudate inimestele pakkuda. Nagu te hästi teate, ei väljendu see toetus ainult sõnades, vaid EKRE on viimastel aastatel andnud nn. katuserahade kaudu rahalise panuse teie tegevuse toetamiseks. Rahandusministrina ütlen, et käibemaks on objektiivne maks, seda makstakse toote või teenuse pealt ning selle puhul pole oluline, kust on tulnud raha selle ostmiseks. Ravimite eest maksavad nii inimesed ise kui tasub Haigekassa ning mõlemal juhul makstakse 9% käibemaksu. Erinevalt mitmetest varasematest rahandusministritest ei ole ma kategooriliselt maksuerandite ja selle kaudu ühe või teise valdkonna soodustamise vastu, kuid nende erandite tegemiseks on vaja põhjalikku analüüsi. Käibemaksu laekumine on üks suur riigi tuluallikas, millest kaetakse ka erinevaid sotsiaalseid kulutusi. Minu hinnangul ei ole tänane toetusrahade jagunemine alati õige ega õiglane. Selleks, et abivajajatele paremat tuge pakkuda ning toetada organisatsioone, kes tõelisi abivajajaid aitavad, on minu arvates väga oluline ja vajalik üle vaadata see, mis alustel ja kuhu riik toetusi jagab. EKRE on küsimust riigi toetusrahade jagamisest korduvalt tõstatanud ning ma siiralt loodan, et juba lähiajal on meie koalitsioonipartnerid valmis seda teemat tõsiselt arutama.”
Hiljuti ulatasime abikäe 43-aastasele Tallinna lähistel elavale pereemale Magdalena Olga Viksile, kes sai alles sel kevadel rinnavähidiagnoosi. Seitse doosi Haigekassa rahastuseta immuunravi maksab üle 27 000 euro, millest noor naine katab ise poole.
“Minu lugu vähiga algas aasta tagasi, kui minu kallis sõbranna sai vähidiagnoosi,” kirjutab Magdalena Olga. “Toetasin teda nii, nagu oskasin, viisin keemiasse, palvetasin tema eest. Imestasin kui tugev naine ta on. Mõtlesin, et mis oleks, kui mul oleks sama olukord…
Nii kui ta sai teada, et on vähist vaba, algas minu vähiga võitlemise teekond. Tänavu märtsis tundsin rinnas mingit uut tükki, aga kuna siiamaani kõik arstid rääkisid mulle, et minu rinnad on selliseid tükke täis (olen varem kaks korda käinud mammograafia-uuringul), siis otsustasin natukene oodata. Sellele lisaks oli meil just koroonaviiruse hooaeg ja meediakajastustes tundus, et kõik asutused on kinni. Aprillis helistasin perearstile, kes ei tahtund mind näha, aga soovitas mul minna rinnakabinetti, mis muidugi oli suletud. Sellel momendil minu abikaasa sai natukene kurjaks. Ta leidis firma, mis võttis patsiente uuringule vastu. Helistasin neile ja kohe samal päeval oli pilt tehtud.
Sellest momendist alates läks kõik palju kiiremini. Kaks päeva hiljem sain vastuse, et kahtlustatakse kasvajat ja peaks lisauuringu tegema. Helistasin uuesti perearstile: kas ma saaks vähemalt saatekirja, et mul oleksid uuringud tasuta. Nüüd perearst kohe reageeris, pani mulle PERHis arsti visiidi aja. Seal tehti ultraheliuuring ja biopsia. Kaks päeva hiljem veel uuriti ja nädal hiljem oli mul juba diagnoos: agressiivne rinnavähk.
Kui diagnoos oli selge sattusin oma onkoloogi dr. Metsotsa juurde. Ta pakkus mulle raviplaani, aga mina, kellel mul on veel palju elus plaaneritud, sain kohe aru, et olukord ei ole üldse hea.
Leidus ravim, mida Haigekassa ei rahasta. 50 protsenti esimeseks seitsmeks doosiks saime enda säästudest, sõpradelt ja minu tööandjalt. Kohe tegime ka taotluse Kingitud Elu fondile, kes reageeris väga kiiresti positiivse vastusega ülejäänud 50 protsendi osas.
Fondi positiivne vastus oli eriti tähtis, kuna samal nädalal jäi minu abikaasa töötuks. Sellele lisaks kinnitas fondi otsus, mille langetavad oma ala spetsialistid, et nad usuvad, et mul on võimalus terveks saada. Mis andis ka mulle rohkem usku endasse. Ma juba tean, et see usk endasse on väga tähtis ravi osa.
Nädal aega tagasi sain esimene doosi minu uut rohtu. Ma loodan, et see töötab hästi. Võitlen ja mul on mille nimel võidelda. Ma olen alles 43, mul on kaks väga erilist tütart: 13-ja 15-aastane, samuti fantastiline abikaasa, kellega koos ma tahaks vanaks jääda.
Ma soovin ka seoses selle kogemusega midagi head edasi anda. Nii, kui mu ravi lõpeb, tahaksin jagada oma kogemust noorte naistega, et nad ei unustaks enda rindu kontrollida, käia regulaarselt rinnakontrollis.
Mulle tundub, et sellest räägitakse Eestis väga vähe. Minule isiklikult keegi siiamaani ei tuletanud meelde, ei minu günekoloog ega ka perearst, et tuleks kontrolli minna. Mõlemaid neid arste väga austan, aga nii on.
Aga kõige tähtsam on see, et ainult meie, naised, saame ise olla endale parim kaitse. Kontrollime enda rindu iga nädal iseseisvalt ja ei oota nii kaua kui midagi on valesti. Kohe, kui tunneme et miskit ei klapi, pöördume rinnakabinetti, mille olemasolust ma sain teada alles kaks kuud tagasi.
Minu tarkus tuli kahjuks natukene liiga hilja.”
Kogesime märtsi keskel koroonakriisi puhkedes annetuste vähenemist, kuid tänaseks on annetused osaliselt taastunud. Oma panuse andsid raskel hetkel energiafirma Utilitas 75 000 euroga ning ärikonsultatsioonide firma Ernst & Young Baltic 10 000 euroga.
Kokku on fond saanud eriolukorra ajal aidata 50 inimest ja nende tervisesse investeerinud ligi pool miljonit eurot. “Meil on suur rõõm ja tänumeel, et vähiravifondi fännid ja toetajad ei ole nõus ka raskematel aegadel kedagi lootusetusesse jätma ning fondil on jätkunud vahendeid kõikide Eesti abivajajate toetuseks. Eriliselt täname suurtoetajaid ning inimesi, kes panustavad abivajajate heaks püsiannetusega, kasvõi 1 euroga kuus. Neid inimesi on meil tänaseks ligi 8000,” ütles vähiravifondi juhataja Toivo Tänavsuu.
Jätkuvalt annavad abivajajate hulgas tooni isad ja emad, kel on alaealised lapsed. Saame nendele peredele kinkida nii kallist ühist kvaliteetaega olla koos. Näiteks toetasime alates eelmise aasta lõpust 36-aastast Kohtla-Järvel elavat naist võitluses rinnakasvajaga. Naine kirjutas meile nüüd järgmised read:
“Esimest korda ma pöördusin teie poole oktoobris ning kuni maini olite minu kõrval ning aitasite mind kalli ravimi soetamisel. See ravim aitas mind vaimselt tugevamaks saada, uskuda võimatut ning mis kõige tähtsam, tunda ennast tunduvalt paremini. Hetkel on arst minu ravi muutnud, kuna viimased uuringud näitasid, et senine ravi enam ei aita mind.
Tahan tänada osutatud abi eest kõiki inimesi, kes aitavad, tänan Kingitud Elu meeskonda, tänud arstile.
Praegu on mul uus ravi ning usun, et see samuti aitab mind. Ma ei looda. Minu jaoks on niigi suur õnn, et sellel laupäeval (16.05) saan ma tähistada enda 37.sünnipäeva ning soovida enda tütrele palju õnne 13.sünnipäeva puhul, sest meie sünnipäevad on ühel päeval. Saan kallistada enda lähedasi.
Sellises olukorras loevad iga hetk ja iga päev. Ma jään teie toetajaks ning palun kõiki, kes saavad kellegi võõra inimese elu mõjutada, teha tema elu pikemaks ja kergemaks, kasutada seda võimalust.”To
Seoses eriolukorra läbisaamise ning kaubanduskeskuste avamisega taastasime ka annetuste kogumisaktsioonid, mis olid vahepeal pausil. Fondi aktiivsed vabatahtlikud naasevad kaubanduskeskustesse, et koguda kokku Eesti inimeste heateod.
Kriisi haripunktis aprillikuus väljastas vähiravifondi nõukogu toetuse 21 inimesele, lisaks jätkus kümnete varem alanud ravide rahastamine. Eesti inimeste tervisesse panustas fond aprillis kokku 169 000 eurot, fondi tulud ulatusid 245 000 euroni.
Eriolukorra ajal andsid Eesti muusikud kontserte veebi kaudu. Õhtulehe veebi vahendusel kanti üle Marek Sadama ja sõprade heategevuslikku kontserti “Me saame sellest üle”, millega lisandus fondi mitutuhat eurot.
Fondi heategevuslikku veebipoodi on müügile saabunud põnev lauamäng “Võidujooks viirusega”, mille mõtles välja Järveküla Kooli 5. C klassi õpilane Johannes Pallo tänavu aprillis tehnoloogiaõpetuse e-õppetöö raames. Mäng on antud välja Regio poolt spetsiaalselt vähihaigete toetuseks ja piiratud koguses.
See oli veel siis, kui saime koos olla, teineteisest rõõmu tunda, kasvõi kõvasti kallistada, öelda ilusaid asju silmast silma. Päriselt.
29.veebruaril, loetud päevad enne eriolukorda, tähistasime koos oma imeliste vabatahtlike, toredate sõprade ja vahvate fännidega Eesti Rahva Muuseumis fondi 6.sünnipäeva.
Vaatasime suure tänutundega tagasi sellele, et fond on saanud kinkida lootust ja elupäevi juba 1000 Eesti perele.
Musitseerisid ansambel Noorkuu, Marek Sadam ja Tõnu Laikre. Südant ja mõtteid jagasid paljud, teiste hulgas MTÜ Meeta eestvedaja Kaisa Sein, Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu juhatuse liige Kaili Lellep, Regionaalhaigla vähihaigete teabetoa nõustaja Merike Värik, Oleviste koguduse diakon Rene Nairismägi, Tartu Ülikooli Kliinikumi onkoloog dr Hannes Jürgens, sotsiaalminister Tanel Kiik jt.
Videograaf Markus Mäemets võttis õhtu kokku läbi videosilma.
Jaanuari algusest alates toetame Tallinna lähistel elavat 38-aastast Mari võitluses maovähiga. Tema nelja kuu immuunravi maksab ligi 23500 eurot (see on keskmise Eesti palgasaaja jaoks rohkem kui pooleteise aasta teenistus), millest naine ise katab 2000 eurot. Rõõmustame, et senine ravi on andnud kahe lapse emale häid tulemusi ning jätkame tema toetamist.
Mari kirjutab:
“Olin kuni eelmise aastani päris kindel, et igaühel meist on vaid üksainus elu, mida tuleks elada võimalikult väärikalt ja ausalt. Vaid üksikutele meie seast on elusid antud rohkem. Sellised inimesed tundusid mulle varem mõneti kangelastena, kes olid tavaellu tagasi pöördunud pärast põgusat tutvust teispoolsusega, kuhu nad olid juhuslikult sattunud ootamatute eluseikade või saatuse keerdkäikude tahtel.
Mõni neist oligi kõige otsesemalt kangelane, kes oli oma elu ohvriks tuues püüdnud päästa teisi. Alles mõni aeg hiljem revideerisin oma mõttekäike ning siis pidasin tegelikeks kangelasteks hoopis arste, teadlasi, suuremeelseid vabatahtlikke annetajaid, kelle jõupingutuste abil oli õnnestunud elule tagasi tuua nii mõnigi arvatavalt juba kaduma hakkav hing.
Ma ei osanud midagi karta ning mitte miski ei ennustanud, et järgmine saatuse poolt väljavalitu olen mina. Tundsin 2019. aasta märtsikuus, et hakkasin kuidagi kergesti väsima. See oli minu jaoks ootamatu ja mõneti ehmatav. Ka energiat nappis. Olin varem olnud küllaltki aktiivne ning õpihimuline inimene, kes oli maailma vaadnud ikka lahtiste silmadega, janunenud uute teadmiste järele, siis olla kasuks ülejäänud maailmale. Ma pole kunagi olnud üksnes saaja rollis, olen alati võimalust mööda püüdnud aidata seal, kus tunnen enda oskusi kõige rohkem vajatavat. Vähemalt loodan, et olen maailmale suutnud piskuhaaval tasuda kõige hinnalisema kingi eest, mis minule on tehtud – mulle antud elu eest.
Ma õppisin ja töötasin, kaitsesin doktorikraadi ning mu eneseteostus- ja tegevusväli näis piirituna. Kuid siis järsku ma väsisin. Eneselegi märkamatult olid riided numbri võrra väiksemaks jäänud ja aegamööda tekkisid ka raskused söömisel. Läksin perearsti juurde, kellele kurtsin oma muret, mispeale määrati mulle refluksiravim. Kuna aga olukord läks järjest hullemaks, palusin korduvalt anda saatekiri gastroskoopiasse, paraku ei peetud seda vajalikuks. Maikuuks olin jõudnud seisu, mil isegi vedeliku tarbimine oli muutunud problemaatiliseks ja hoolimata pidevatest kõnedest perearstikeskusesse, soovitati mul vajadusel pöörduda ikkagi EMOsse, mida ma ka eelmise aasta 8. juunil tegin.
EMOst saadud diagnoos lõi mul jalad alt. Mul avastati kaugele arenenud maovähk. Mu maailm oli ainsa hetkega kokku varisemas. Jaanipäeva veetsin juba haiglas keemiaravi saades ja nii jätkus see kuue kuu jooksul kokku seitse korda, iga ravitsükkel kestis 5 ööpäeva. Õnneks allus kasvaja ravile ja haigus on praegusel hetkel kontrolli all. Ometi vajan elus püsimiseks täiendavat ravi. Kuna mu keemiaravi lõppes detsembris, soovitas raviarst alustada immuunraviga, mille puhul võis eeldada, et kasvaja eripärast lähtuvalt võib see anda väga häid tulemusi.
Saatuse poolt nöögituna võtsin raviarsti soovitusi loomulikult kuulda. Uppuja haarab ju õlekõrrestki. Kahjuks selgus siis, et Haigekassa ei rahasta immuunravi, mistõttu pöördusin vähiravifondi poole. Selles fondis olid ääretult mõistvad ja vastutulelikud inimesed, kes mu palvetele kiiresti ja positiivselt reageerisid. Tänu vähiravifondile sain tänavu jaanuarikuus võimaluse hakata saama uudset ja efektiivset ravi, mis annab mulle võimaluse elada koos oma kahe väikese lapsega kindlasti kauem, kui ma veel mõned kuud varem lootnuks.
Nüüdseks on immuunravi kestnud 3 kuud ja selle ajaga on kasvaja märkimisväärselt vähenenud. Tunnen endas taas energiat ja tegutsemistahet, saan jälle normaalselt süüa ja olen justkui uuesti sündinud. Seda kõike tänu vähiravifondile ja annetajate headusele. Tänu teile saan luua oma lastega selles mulle teistkordselt kingitud elus unustamatuid mälestusi, anda neile kindlustunnet ja tuua nende nägudele tagasi naeratuse, tunda ennast normaalse ja täisväärtusliku inimesena. Iga elatud päev on minu jaoks erilise väärtusega, mille eest avaldan oma päästjatele siirast tänu.
Olen vähiravifondile ja annetajatele südamest tänulik, et ulatasite mulle oma abikäe olukorras, kus minu väljavaated edasisele ravile ilma immuunravita olnuks sisuliselt olematud. On raske leida õigeid sõnu, et väljendada seda tänutunnet, mida tähendab minu jaoks vähiravifondi poolne abi. Suur-suur AITÄH teile vastutulelikkuse ja helduse eest! Ma tean mulle kingitud elu hinda.”
Äsja ulatasime abikäe 52-aastasele Maardu elanikule Sergei Polivodale (pildil), kes võitleb maksavähiga.
“Umbes aasta tagasi diagnoositi mul maksavähk,” kirjutab Sergei. “Minu elu pöördus pea peale.
Veel aasta tagasi olin täisväärtuslik ühiskonnaliige. Olen terve elu töötanud ehitusel ja kasvatanud oma lapsi. Praegu aga tunnen ennast täiesti väärtusetuna, sest tervisliku seisundi tõttu ei saa ma enam tööl käia. Käin lühikestel jalutuskäikudel, sest enamaks mul jõudu ei ole. Teen kodus võimlemisharjutusi, et mitte päris ära kustuda.
Pöördusin vähiravifondi poole abi saamiseks, sest mul ei ole mitte mingit võimalust ise oma ravi eest tasuda, kuna minu ainuke sissetulek on invaliidsuspension.
Teie toetus on minu jaoks hindamatu. Ma väga loodan, et ravi toimib ja saan naasta täisväärtusliku elu juurde tagasi. Loodan teie abile ja olen teile väga tänulik, et mind heade annetajate abiga aitate.”
Fondile saatis tänukirja 67-aastane Zaven Kalaidžjan, keda toetame alates 2019.aasta jaanuarist igakuiselt võitluses maokasvajaga.
“Sellest on möödunud kümme aastat, kui tekkis probleem tervisega,” kirjutab Zaven. “Sattusin haiglasse, kus mulle tehti väga põhjalikud uuringud. Suur tänu arstidele!
Haiglast sain välja päeval, kui meie pere kaks last lõpetasid gümnaasiumi. Samal päeval saime teada ka uuringute tulemused ning diagnoositi halvaloomuline maokasvaja.
See oli meie kõigi jaoks väga suur šokk, nagu välk selgest taevast. Me keegi ei osanud sellist asja ette kujutadagi. Tallinna haiglas tehti mulle 2009.aastal väga suur ja raske operatsioon. Elasime üks päev korraga. Tasapisi aeg möödus, toibusime löögist, ikka teineteist toetades.
Kevadel 2014 selgus, et on vaja alustada taas raviga. See kestis 2018 oktoobrini. Siis selgus uutel uuringutel, et peab muutma raviskeemi ning vajan uut ja väga kallist ravimit, mida kahjuks haigekassa ei toeta.”
Zaven pöördus fondi poole abipalvega 2019.aasta jaanuaris ning ulatasime mehele abikäe. “Toetus on meie jaoks suur ja väga oluline,” kirjutab Zaven. “Tänu sellega saadud ravile on haigus kontrolli all ja saab edasi elada. Ravim on siiani meid aidanud, oleme saanud sellest palju abi ning loodame ka edaspidiselt teie abile.
Oleme südamest tänulikud teile kõigile, kes teete võimalikuks pikendada inimeste elupäevi ja parandada elukvaliteeti. Oleme südamest tänulikud ka inimestele ja firmadele, kes toetavad vähiravifondi, et oleks võimalik toetada abivajajaid, nagu mina. Kõigile tänasel päeval jõudu ja tervist!”
Märtsis laekus vähiravifondi annetusi ligi 30 protsenti vähem kui eelmise aasta samal kuul. Eriti järsk kukkumine leidis aset kuu keskel, vahetult pärast seda kui Eestis kehtestati Covid-19 viiruse tõkestamiseks eriolukord.
Kokku lisandus fondi märtsikuus 153 000 eurot. Samas tasusime Eesti inimeste raviarveid 233 000 euro ulatuses. Seega jäi fond ainuüksi ühe kuu lõikes rahaliselt 80 000 euroga miinusesse.
Seoses eriolukorraga on Kingitud Elu peatanud kõik annetuste kogumise aktsioonid kaubanduskeskustes. Kümned üritused, kuhu fondi vabatahtlikud plaanisid minna heategusid koguma, on ära jäetud.
“Suur tänu kõigile toetajatele. Eriti neile, kes on meiega ka raskematel aegadel. Tänu teile oleme jätkuvalt saanud aidata kõiki Eesti vähihaigeid, kes on fondi poole pöördunud ning kuuluvad meie sihtgruppi. Me ei ole pidanud ja loodetavasti ei pea ka kunagi inimeste vahel valima. Kuid pinge fondi võimaluste ja abi vajaduse vahel kasvab kiiresti,” ütleb vähiravifondi juhataja Toivo Tänavsuu.
Vähiravifond kutsub kõiki Eesti inimesi ja ettevõtteid kasvõi 1 euroga kuus panustama vähihaigete võitlusesse elu eest. Kui iga eestimaalane panustaks 1 euro kuus, koguneks aasta jooksul üle 10 miljoni euro.
Tänavu pälvis vähiravifond riigilt 20 000 eurot riigieelarvelist tegevustoetust. See number on 15 korda väiksem kui ravimite käibemaks, mis läks 2019.aastal fondilt riigile ravimite ostmisel.
2020.aastal on vähiravifondist abi saanud ligi 100 peret. Kokku oleme panustanud Eesti inimeste ravisse üle 700 000 euro.
Alates eriolukorra kehtima hakkamisest 12.märtsil on vähiravifond abisaajate hulka lisandunud seitse Eesti inimest, kelle ravidesse panustab fond kokku 61 000 eurot. Nende hulgas 43-aastane mitme lapse ema Marika, kes põeb munasarjavähki ning 51-aastane kuuekordne vanaema Merike, kellel on vaagnaluu sarkoom.
Aprilli alguseks ületab 2020. aastal vähiravifondilt abi saanud inimeste arv 100 piiri. Eesti inimeste tervisesse on Kingitud Elu tänavu panustanud juba ligi 700 000 eurot.
“Minu elu kulgeb praegu päev korraga. Tervis on stabiilne, käin tööl, liigun võimalikult palju. Tegelen koduste toimetustega ja hoolitsen laste eest. Teie fondi toetus tähendabki meie perele seda, et saan neid asju teha, kuna saan osta vajalikku rohtu,” kirjutab 43-aastane abisaaja Marika.
“Olen väga tänulik toetuse eest, mis minule osaks on saanud. See, mida Teie fondi loojad ja fondis töötavad inimesed teevad on imetlusväärne,” lisab 58-aastane isa ja vanaisa Ain, värske abisaaja Rakverest.
Tänavu veebruaris ja märtsis lisandus vähiravifondi annetustena ligi 422 000 eurot. Kuid samal perioodil tasus fond Eesti inimeste raviarveid 475 000 euro eest. Juba pikemat aega töötab fond jooksvas miinuses ja järjest vähenevate reservidega – juba alates möödunud aasta sügisest ületavad fondi väljaminekud kuude lõikes fondi sissetulekuid.
Samal lisandub fondi järjest püsitoetajaid, keda oli aasta alguskuudel kokku üle 7000.
“Suures tänumeeles oleme saanud siiani rahastada kõikide abivajajate ravi, kes meie poole on pöördunud ning kuuluvad fondi sihtgruppi. Kuid surve meie vahenditele ja meie vastutus selgelt kasvavad. Kuna oleme eriolukorras peatanud kõik annetuste kogumised kaubanduskeskustes ja kultuuriüritustel, kutsun kõiki Eesti inimesi üles panustama fondi kasvõi 1- või 5-eurose igakuise püsiannetusega, et keegi ei jääks lootuse ja abita,” ütleb Vähiravifondi Kingitud Elu juhataja Toivo Tänavsuu.
“Kaugele arenenud kroonilise vähihaigusega Eesti inimesed on ühtlasi ka Covid-19 viiruse riskirühmas. Kutsun üles andma annetusega oma panuse, et nendel inimestel oleks praegu vähemasti üks suur mure vähem,” lisab Tänavsuu.
Püsiannetajaks saab loetud sekunditega hakata siin.
Tegime täna Tartus kokkuvõtteid vähiravifondi tööst. 2020.aasta alguses, mil fond tähistab oma 6.sünnipäeva, täituvad ka mitu märgilist teetähist – fondi kaudu on lootust ja elupäevi saanud 1000 Eesti vähipatsienti ning fondi on laekunud eestimaalaste annetustena kokku 10 miljonit eurot.
“Oleme kuue aastaga tulnud uskumatult imelise teekonna. Fondi eriliste toetajate, vabatahtlike ja fännide toel oleme saanud rahastada kõikide Eesti inimeste ravi, kes on fondi poole pöördunud ja kuuluvad meie sihtgruppi. Neid inimesi on juba 1000. 1000 Eesti peret. Keegi ei ole jäänud eluliselt vajaliku ravita ja see on väga suur tänupõhjus,” ütles Vähiravifondi Kingitud Elu asutaja ja juhataja Toivo Tänavsuu Tartu Ülikooli Kliinikumis toimunud pressikonverentsil.
2014.aasta veebruaris alustas vähiravifond päris nullist. Asutajad tegid fondi esimese sissemakse 200 eurot. Täna on Kingitud Elu Eesti suurimaid heategevusfonde.
Vähiravifond ei saa kellelegi elupäevi ja tervist garanteerida. Küll aga saavad kõik võimaluse parimaks raviks. 35-40 protsenti fondi toetatud patsientidest (kellest valdaval osal kaugele arenenud metastaseerunud haigus) elavad fondi poolt võimaldatud ravi toimel vähemalt ühe täisväärtusliku lisa eluaasta, sageli mitu aastat. Ka pressikonverentsil oli proua Ene Lindpere, kes elab tänu vähiravifondi toele kontrolli all haigusega juba 4 aastat. Mitu inimest on tunnistatud ka vähist vabaks.
Vähiravifondi Kingitud Elu tegevjuht Katrin Kuusemäe ütles, et fond võimaldab inimestele ravi, kuid sama oluline on raviga kaasnev lootus ja veel üks võimalus. “Me kingime inimestele hingerahu ja aega olla koos oma lähedastega. Igaühel neist tuhandest abisaajast on olnud oma head isiklikud ja unikaalsed põhjused elamiseks: kellel lapsed, kellel lapselapsed, kellel mõni missioon või muu unistus. Vähk ei küsi vanuse ega staatuse kohta – homme võib fondi abi vajada ükskõik kes meie seast. Küll siis on hea jätkuv teadmine, et kedagi ei jäeta oma murega üksi..”
Kuusemäe tõi esile ka fondi vabatahtlikud, kes panustavad oma aega ja energiat annetuste kogumisse erinevatel üritustel. Ligi 200 vabatahtlikku üle Eesti korjasid 2019.aastal heategudena kokku 275 000 eurot, osaledes selleks enam kui 700 üritusel või kaubanduskeskuse aktsioonil.
2019.aastal toetas fond ligi 200 inimest. Eriliselt andsid mullu abivajajatena tooni noored emad ja isad, kel kodus väikesed alaealised lapsed.
Annetustena lisandus vähiravifondi kokku rekordilised 2,8 miljonit eurot. Eesti inimeste vähiravisse panustas fond üle 3 miljoni eurot. Seega jäi Kingitud Elu tervikuna aasta lõikes 200 000 euroga miinusesse. Iga päev pöördub fondi poole keskmiselt üks abivajaja.
Fondil on üle 7000 püsiannetaja ning väga väike hulk suurannetajaid. See-eest arvuliselt om väga palju annetusi: ainuüksi fondi pangakontodele laekus mullu üle 100 000 annetuse. Keskmine eraisiku annetus on 15 eurot.
Fondi administreerimise kulud olid mullu 5 protsenti kõikidest tuludest. Seega läks 95 protsenti kõikidest annetustest otse abivajajate raviks.
Vähiravifondi nõukogu liige, Tartu Ülkooli Kliinikumi onkoloog Hannes Jürgens ütles, et tema patsiendid on sageli hämmingus, kuidas Eesti inimesed nende heaks on valmis tuhandeid eurosid panustama – see liigutab. “Fondi mõju patsientidele, nende lähedastele ja Eesti ühiskonnale tervikuna on olnud väga hea.” ütles Jürgens.
Tänavsuu tõdes, et vähiravifond on lisaks vähipatsientidele toetnud ka riiki. Fond pälvis mullu 115 000 eurot riigieelarvelise tegevustoetusena (tänavu jääb riigi toetuse summa 20 000 euro peale). Samas tasusime 270 000 eurot riigikassasse ravimite käibemaksuna. Lisaks moraalne toetus: fond on Eesti tervishoiusüsteemis ühe teatud patsientide jaoks väga terava probleemi sisuliselt elimineerinud.
Esialgsetel andmetel kogunes 2019. aastal vähiravifondi kokku rekordilised 2,8 miljonit eurot. Aasta lõikes jäi fond 200 000 euroga miinusesse.
Eelmisel aastal kasvasid fondi töömahud igas mõttes ning annetusi kogunes rohkem kui aasta varem. Abi vajadus kasvas veelgi hoogsamalt. Kokku kiitis fondi nõukogu 2019. aastal heaks 310 abitaotlust. Vähiravifondile said toetuda ligi 200 Eesti inimest, keda ei saanud aidata haigekassa.
Abisaajatest noorim oli 27-aastane ning patsientide hulgas andsid mullu eriti tooni noored emad ja isad, kel kodus alaealised lapsed. Kümneid inimesi toetas vähiravifond rohkem kui korra aasta jooksul. Eriti heldelt panustasid annetajad fondi jõulukuul, mil lisandus 450 000 eurot.
“Vähiravifond on liikunud aasta-aastalt järjest suuremate numbrite poole. Aga eelkõige teeb meid tänulikuks ja alandlikuks tõsiasi, et fond on saanud jätkuvalt toetada kõiki Eesti inimesi, kes meie poole abi saamiseks pöörduvad ja meie sihtgruppi kuuluvad. Keegi ei ole pidanud jääma ilma lootusest ja veel ühest õlekõrrest,” ütles vähiravifondi juhataja Toivo Tänavsuu.
“Kurvastasime eelmisel aastal mitmete abisaajate ootamatu lahkumise üle. Kuid rõõmupõhjuseid oli rohkem: kümned Eesti inimesed elavad tänu vähiravifondi toetusele, meie missioon on jätkuvalt oluline nii paljude inimeste jaoks. Vähiravifondi püsitoetajate arv ületas 7000 piiri, fondi kontodele laekus aasta jooksul üle 100 000 annetuse, kusjuures keskmine eraisiku annetus küündis 15,76 euroni. Meie fantastiline vabatahtlike pere, kes on annetuskastide juures heategusid kogudes kohtunud kümnete tuhandete lahkete Eesti inimestega, suurenes veelgi,” rääkis Tänavsuu.
200 mullu fondi kaudu abi saanud inimest panustasid ise oma ravidesse omaosalustena kokku ligi 300 000 eurot. Fondile tekitab jätkuvalt meelehärmi tõsiasi, et annetustest umbes 270 000 eurot tuli fondil tasuda riigile käibemaksuna ravimite ostmisel.
Vähiravifondi tegevuskulud moodustasid mullu fondi tuludest 5 protsenti. See tähendab, et 95 protsenti kõikidest annetustest läheb otse abivajajate raviarvete tasumiseks.
“Fondi vastutus ja võimalused järjest kasvavad. Koos oma toetajate ja partneritega jätkame missiooni võimaldada parim vähiravi õigeaegselt kõikidele abivajajatele. Et kõigil oleks lootust, võimalus elada või koguni terveks saada. Kutsume ka jätkuvalt kõiki Eesti inimesi ja ettevõtteid liituma selle missiooniga ja tulema fondi püsitoetajaks kasvõi 1 või 5 euroga kuus. Meist igaüks võib olla järgmine fondi abivajaja,” ütles Tänavsuu.
Vähiravifondil on neil päevil erakordselt palju abivajajaid. Nooremad ja vanemad inimesed, abivajajad igast Eesti otsast – nii palju on vähihaigeid, kelle ravi ei kompenseeri haigekassa ja kes peavad lootma annetajate abile. Meie poole pöördub keskmiselt üks inimene iga päev. Sellepärast paneme kõikidele ettevõtetele jõulude eel südamele üleskutse loobuda tarbetu jõulunänni kinkimisest oma töötajatele, partneritele või klientidele. Tehke selle asemel hoopis ühine kollektiivne firmaheategu vähihaigete toetuseks, kinkides seeläbi kellelegi lootuse ja võimaluse elada. Samuti innustame kõiki töökollektiive, sõpruskondi ja kõikvõimalikke organisatsioone: võimalusel loobuge teineteisele “kohustuslike” kingituste tegemisest, pange kingirahad kokku ja tehke üks ühine kõige kallim kingitus – kinkige kellelegi vähiravifondi kaudu lootust ja elupäevi. Ettevõtetele, kes soovivad teha kollektiivi nimel heateo (ja anda sellest ka oma partneritele teada), saame pakkuda erinevaid heategevuslikke nn jõululahendusi vastavalt teie ettevõtte vajadustele ja eelistustele. Küsige lisainfot info@kingitudelu.ee või helistage vähiravifondi tegevjuhile Katrin Kuusemäele (55922221) või juhatuse liikmele Toivo Tänavsuule (5276004).
Vähiravifondi Kingitud Elu jaoks möödus septembrikuu rekordilise abivajaduse foonil. See peegeldus ka tegevusnumbrites: fond toetas 29 uue abivajaja ravi, lisaks jätkus kümnete varem alustatud ravide rahastamine. Iga päev kingivad fondi annetajad kellelegi kallihinnalise lootuse ja võimaluse elada. Kui annetustena kogunes kuu jooksul fondi üle 165 000 euro, siis fond tasus raviarveid 266 000 euro ulatuses. Seega kuu lõikes jäime ligi 100 000 euroga miinusesse. Surve fondile on suur ning iga annetus kulla hinnaga.
Järgnevalt kokkuvõte fondi tegevusest septembrikuus:
Kuud alustasime avaliku üleskutsega, kus kogusime sihtotstarbelisi annetusi Kehtna vallas elava 25-aastase nelja lapse ema Signe Tamme vähiraviks. Noore naise sarkoomiraviks panustati lühikese ajaga üle 10 000 euro.
Paljude abisaajate hulgas on ka Tartu Ülikooli emeriitprofessor, isa, vanaisa ja vanavanaisa Raik-Hiio Mikelsaar, kes saab nüüdsest toetuda vähiravifondile võitluses raske haigusega. Toetame varsti 80.juubelit tähistava vanahärra ravi järgneval kahel kuul kokku ligi 8500 euroga.
Jätkus Betsafe’i ja Korvpall.ee initsieeritud heategevuslik korvpalli viskevõistlus, kus tuntud inimesed loobivad vähihaigete toetuseks kolmepunktiviskeid. Juba on oma panused aktsiooni andnud Gert Kullamäe, Aivar Kuusmaa, Rauno Märks, Jesper Parve, Howard Frier ja tema tütar Kayla, Reiner Hallik, Rain Veidemann, Allar Levandi ja Lauri Pihlap.
Koostöös Tallinna Linnateatri ja Pazzo veinibaariga viisime Facebookis nädala jooksul läbi viis heategevuslikku oksjoni, kus iga päev läks oksjonile üks piletikomplekt ühele Tallinna Linnateatri tänavuse hooaja uuslavastusele koos õhtusöögiga veinibaaris Pazzo. Viie oksjoniga lisandus fondi 1192 eurot.
Septembris algas Circle K tanklates armastatud ja oodatud nn kollase kohvitopsi kampaania. Kohvijoogi võtmiseks topsi valides on võimalik valida kollane tops: sellisel juhul klient panustab sellega 10 senti vähiravifondi, millele Circle K lisab omalt poolt veel 10 senti.
Eesti inimeste südamed tuksusid fondi rütmis Nõmme VI Sõbra tänava sügislaadal, Paunvere väljanäitusel ja laadal, Inga Ilusalongis Elva Elamusfestivalil ning heategevuslikul Kompassi jooksul. Kuigi suvi on läbi, pole vähiravifondi vabatahtlike töökalender kuigivõrd hõrenenud: annetusi kogusime Uue Maailma tänavafestivalil, Kuusalu ja Loksa Coopis, Tartu Kaubamajas, Stockmannis, Solarises, Ülemiste keskuses, Oleg Pissarenko kontserdil, Reet Linna 75.juubeli tuuri kontsertidel ja mujal.
Lõime käed HC Tallinna käsipallimeeskonnaga, kes annetab alanud hooajal 50 protsenti oma kodumängude piletitulust vähihaigete toetuseks.
Tühjendasime Tallinna Lennujaama terminalis mõnda aega omapäi heategusid kogunud vähiravifondi annetuskasti. Seal oli 546 eurot, 23 dollarit, 30 naela, 20 poola žlotti, 200 tšehhi krooni, 200 taani krooni, 2100 rubla, lisaks rahatähti Uus-Meremaalt, Lõuna- Koreast, Makedooniast, Filipiinidelt, Ugandast ja Lõuna-Aafrika Vabariigist. Tervitame ja täname kõiki panustajaid, eriti neid kaugema kandi omi: sest küll on tore mõelda, et keegi teisest maailma otsast aitas ühele eestlasele kinkida lootuse ja elamise võimaluse.
Rõõmustasime, et alates 1.oktoobrist hakkab Eesti Haigekassa kompenseerima kolme uut vähiravimit – soolekasvaja vastast Lonsurfi ja rinnavähi raviks mõeldud Kisqalit ja Ibrance’i. Viimase pooleteise aasta jooksul on vähiravifond neid kolme ravimit soetanud kokku ligi 100 Eesti inimesele, panustades selleks sadu tuhandeid eurosid. Seejuures 80 protsendile nendest inimestest oleme ostnud just Lonsurfi. Nüüd siis võtab Haigekassa annetajatelt ravi rahastamise üle. Meie aga saame tõdeda, et oleme aidanud lühikese aja jooksul nii paljudel inimestel ületada ravi mittefinantseerimise kuristiku, kuhu nad muidu oleks lootusetult kukkunud.
Jõulud ei ole enam mägede taga. Kutsume kõiki Eesti ettevõtteid ja eraisikuid loobuma traditsiooniliste ja sageli tarbetute jõulukingituste tegemisest ning selle asemel hoopis tegema kingituse, millel on väärtus – kinkima annetusega vähihaigetele lootust ja elupäevi, kallist aega oma lähedaste keskel. Ettevõtetele, kes soovivad teha kollektiivi nimel heateo (ja anda sellest ka oma partneritele teada), saame pakkuda erinevaid nn jõululahendusi: küsi lisainfot info@kingitudelu.ee
Viimastel aegadel saab vähiravifondist abi keskmiselt üks inimene iga päev. Kuus abisaajat on meile saatnud tagasisideks tänukirjad, kus kirjeldavad oma võitlusi raske haigusega ning toovad välja, mida fondi toetus neile ja nende peredele tähendab. Need on tänukirjad eelkõige meie annetajatele. Suur tänu, et kingite võimalusi ja lootust!
58-aastane mees Kuressaarest, kelle neerukasvaja ravi toetame lähikuudel ligi 14 000 euroga, kirjutab: “Olen südamest tänulik, et leidsite võimaluse minu ravi toetamiseks. Olen võidelnud vähiga alates 2013.aastast. On olnud väga raskeid perioode, kus lootuski hakkas kaduma. Aga tänu suurepärasele doktorile saime tervise veidi paremaks. Mina ja minu pere oleme ääretult tänulikud, et annate võimaluse ravi jätkamiseks ja minu elukvaliteedi parandamiseks. Kahjuks on tänapäeva ravimid nii kallid ja ühele lihtinimesele täiesti kättesaamatud. See on imeline, mida te inimeste aitamiseks teete.”
Tartu vallas elavat 59-aastast naist toetame võitluses soolekasvajaga ligi 8000 euroga. Tema kirjutab: “2017.aasta jaanuaris sattusin suurte valudega kõhus EMOsse. Valud olid tegelikult kestnud juba pikemat aega, kuid seni olid need alati möödunud. Varasemalt käisin regulaarselt perearsti juures, sest sümptomeid oli mitmeid. Perearst saatis uuringutele, kuid ükski diagnoos ei viidanud kasvajale. Erakorralise meditsiini osakonnas teostatud uuringutega selgus, et tegemist on kasvajaga, kuid täit selgust ei olnud siiski. Juba nädala pärast läksin operatsioonile – tuli välja, et tegemist oli healoomulise soolte kasvajaga ja kirurgi sõnul operatsiooni järgselt mingit ravi vaja ei olnud. Ometi tundsin juba kolme kuu möödudes, et kõik ei ole siiski korras. Läksin taas uuringutele. Selgus, et kasvaja on tagasi ja sel korral juba pahaloomuline. Hakkasin saama keemiaravi. Kokku olen saanud 23 keemiaravi seanssi ja nelja erinevat ravimit. Esimene ravim toimis rohkem kui aasta, kuid seejärel mõju lakkas. Järgmised ravimid enam haigust pidurdanud ei ole. Praeguseks on siirded juba lülisambas ning haigekassa poolt rahastatavad ravivõimalused otsas. Seega pöördungi abipalvega fondi Kingitud Elu poole, sest lootus ei ole veel kadunud. Kuigi raskeid ja meelt heitma panevaid perioode esineb sageli, on nende vahel ka paremaid ja tegutsemistahet täis päevi. Katsun olla positiivne ja ammutan selleks jõudu loodusest ja oma perekonnast. Mul on kaks toredat lapselast, kelle kasvamist, koolide lõpetamisi ja esimesi armumisi tahaksin väga näha, sest 59-aastaselt lahkuda on liiga vara.
Alles nüüd, kui olen ise olukorras, kus pean Kingitud Elu fondilt abi paluma, saan aru, kui tänuväärset tööd inimesed selles fondis teevad – need lootusekiired, mida haigetele annate, on neile ja nende peredele hindamatu väärtusega. Aitäh, Kingitud Elu!”
Samuti toetame 81-aastast naist, kel on kõhuõõne kasvaja. Tema raviks kulub lähikuudel 9500 eurot. “Kolm aastat tagasi vaevlesin suurte valude käes. Uuringute tulemusel avastati kõhunäärmes kasvaja suurusega 30 cm. Tänu onkoloog dr Suurojale, kes võttis ette operatsiooni, eemaldades suurema osa kasvajast ja määrates õige ravimi, peatus kasvaja edasine areng kolmeks aastaks. Toitusin õigesti ja liikusin palju, kuid kahjuks harjus organism antud ravimiga ja selle mõju kadus – tekkis jälle mitu metastaasi. Arsti soovitusel pöördusime Kingitud Elu fondi poole. See fond on aidanud paljusid inimesi. Saime ravimi, mis pikendab elu. Soovime kõigile tervist ja pikki eluaastaid,” kirjutab abisaaja.
66-aastane mees võitleb kopsuvähiga ja tema raviks kulub üle 15 000 euro. Ta kirjutab: “Tänan südamest fondi meeskonda, vabatahtlike ning lahkeid ja heasüdamlikke annetajaid, kelle toel saab võimalikuks minu ravi, mida Eesti Haigekassa ei toeta. Minu võitlus neljanda staadiumi kopsuvähiga on kestnud natuke alla aasta. See aeg on möödunud tõusude ja mõõnadega. Selle aja jooksul olen läbi põdenud kaks kopsupõletikku, saanud PERHis neli korda keemiaravi, mis ei andnud oodatavat tulemust. Ravi lõpus selgus, et tegemist on siiski IV staadiumi haigusega ning metastaas neerupealses suureneb. Tollel hetkel tundus uskumatu, et kas tõesti rohkem ravivõimalusi kopsuvähi korral ei olegi. Otsustasin, et ei anna veel alla ning palusin perearstilt saatekirja teise arvamuse saamiseks Tartu Ülikooli Kliinikumist. Sattusin dr Jaana Jaali vastuvõtule, kes andis tagasi lootuse võidelda selle raske haigusega. Tema koostatud raviplaani tulemusel, mis sisaldas intensiivset keemia- ja kiiritusravi, vähenesid kopsus olev algkolle ning siirded. Kahjuks selgus uuesti kontrolli minnes, et ka teise neeru peale oli tekkinud metastaas. Koheselt alustati kiiritusraviga. Dr Jaali soovituste kohaselt peaks minul oleva vähitüübi puhul andma häid ravitulemusi ravim Keytruda. Kahjuks seda ravimit Haigekassa ei rahasta ja endal ei ole ka võimalust täies ulatuses ravimi eest tasuda. Sellest tulenevalt pöördusin abi saamiseks Vähiravifondi Kingitud Elu poole. Kogu sellel raske aja on minu abikaasa, lapsed, lapselapsed, sugulased, sõbrad olnud toeks ning aidates nõu ja jõuga nii nagu oskavad. Me kõik oleme tänulikud, et saame veel aega olla koos tänu teile, head inimesed, kes te toetate Kingitud Elu fondi. Te annate lootuse, mis omakorda annab jõudu võidelda tervenemise suunas.”
59-aastasel naisel on pärasoolekasvaja. Tema raviks panustame lähikuudel üle 6000 euro. Naine kirjutab: “Tänan siiralt Vähiravifondi Kingitud Elu eestvedajaid ning kõiki fondi annetajaid ja panustajaid. Olete meie ühiskonna jaoks tegemas ja juba teinud midagi kirjeldamatut – te sõna otseses mõttes kingite inimestele elu, lisa päevi, mis on nii olulised ja elamist väärt. Olen fondi toel saanud kolm kuud väga olulist ravi, mille kestel saadi minu haigus, pärasoolevähk, veidi enam kontrolli alla. Paraku tekkis enne kuuri lõppu mul ravimi vastu allergia. Natuke aega hiljem pidin valude tõttu pöörduma EMOsse, kust mind suunati kuu hiljem toimunud lõikusele. Selle käigus eemaldati minult ligi 1,5 kg kaalunud kasvaja kolle, mis oli mulle valusid valmistanud ja tekitanud ka pidevat n-ö täiskõhutunnet. Arstid lugesid operatsiooni hästi õnnestunuks ning pääsesin juba nädal pärast operatsiooni toimumist koju. Ometi selgus järjekordsel arsti vastuvõtul, et kasvaja koldeid on kopsu piirkonda juurde tulnud. See tähendas, et vajan veel ravi ja sel korral teistsugust kui varasemalt. Sellest johtuvalt pöördusingi taaskord Kingitud Elu fondi poole abi saamiseks. Uue ravimi proovimine haiguse seljatamiseks või lisapäevade saamiseks on minu ja minu lähedaste jaoks ülimalt oluline. Kuigi ravi on raske ning haigusest tulenevalt on mõni päev kergem ja mõni raskem, siis püüan olla ikka positiivne ja säilitada optimismi. Minu lähedased aitavad selles mind palju. Loodan väga, et uus ravim aitab mul saada haigus kontrolli alla ning lõpuks sellest ka paraneda. Minu suur ja siiras tänu vähiravifondile, et aiate ja usute. Olen kutsunud kõiki oma lähedasi ja sõpru annetama vähiravifondi, et saaksime ühiskonda paremaks muuta ja võimaldada inimestel võidelda raske haigusega, nagu see on vähk, ning elada. Minu jaoks on see missioon, sest nii saan aidata inimesi, kes on minuga sarnases olukorras.”
58-aastane neerukasvajaga võitlev naine, keda toetame ligi 13 000 euroga, aga kirjutab: “Vähiga olen võidelnud 15 kuud. Võitlus on kulgenud vahelduva eduga. Esmalt avastati IV astme metastaatiline neerukasvaja siirdega paremas vaagnaluus, kolm kuud sain tabletiravi. Järgnes hormoonravi, mida saan siiani. Vahepeal tulid siirded kõhunäärmesse, mis peatusid. Siis tehti vaagnaluu siirdele kiiritust, kuid muutuseta. Nüüd avastati siirded kopsus, mis ei allunud antud ravile ja Haigekassa ei kompenseerinud rohkemat ravi. Nii jõudsingi selleni, et kirjutasin taotluse vähiravifondile edasisise ravi jätkamiseks. Fondi toetus tähendab meie jaoks elupäevade pikendamist, sest ilma edaspidise ravita pole mingit võimalust. Annetajatele ja fondile oleme südamest tänulikud.”
Sügis on ukse ees, Vähiravifondi Kingitud Elu jaoks on selja taga erakordselt sündmusterohke ning rikkalike emotsioonidega suvi. Juunis, juulis ja augustis otsustas fondi nõukogu toetada 80 Eesti inimese ravi, raviarveid tasusime kokku rohkem kui 652 000 euro eest. Jätkuvalt jõuab fondini keskmiselt üks abitaotlus päevas.
Ehkki fondi laekus kolme kuu jooksul ka väga palju annetusi – üle 600 000 euro – püsib abi vajaduse foon kõrgel ning fondist välja makstavad summad ületavad jätkuvalt fondi laekuvaid summasid. Siiani oleme õnneks saanud toetada absoluutselt kõiki abivajajaid, kes meie poole pöörduvad ja kuuluvad ka fondi sihtgruppi. Selle eest suur tänu ja kummardus meie lahketele annetajatele ja tublidele vabatahtlikele.
Kunagi varem pole fondi vabatahtlike töökalender olnud nii tihe kui sel suvel. Kokku käisid meie inimesed suve jooksul heategusid kokku korjamas rohkem kui 120 erineval üritusel üle Eesti. 2019.aasta esimese kaheksa kuuga ulatusid sularahas ja kaardiga tehtud annetused üle 206 000 euro – pea sama palju kui mullu terve aasta jooksul kokku.
Fondi suvi algas Pardiralli tähe all. Vähiravifond Kingitud Elu ja heategevusfond Minu Unistuste Päev aitasid Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidul korraldada Eesti suurimat heategevuslikku perepäeva Pardirallit, kus vette lasti 15 000 vanniparti. Juuni alguses Kadrioru pargis kulmineerinud ettevõtmisega kogunes vähihaigete laste ja nende perede toetuseks ligi 262 000 eurot, millest 43 000 eurot laekus vähiravifondi. Oleme operatiivselt valmis toetama ka kõige pisemate ravi kui selleks peaks vajadus tekkima.
Fondi vabatahtlikud kogusid suve jooksul annetusi väga erinevatel üritustel: Kapa Festivalil Kohilas, Itaalia Muusika Festivalil Haapsalus, Pärnus Sunseti ööklubis, Maarahva laadal, Libatse romurallil, Tartu laulupeol, Kose ja Pühajärve jaanituledel, Gustav Ernesaksa elule pühendatud komntsertlavastusel “Hakkame mehed minema”, Retrobesti festivalil Otepääl, Delfi Rallipäeval lauluväljakul, Rally Estonial Lõuna-Eestis, Tallinna Merepäevadel, Saaremaa Ooperipäevadel, Viljandi Folgil, Viru Folgil, retrofestivalil We Love the 90’s, Augustibluusil, Tartu toidu- ja veinifestivalil, Paide Arvamusfestivalil, Hauka laadal, Brigitta Festivalil, Maarjamäe laadal, Kaubandus Tööstuskoja ärihooaja avamisel Turbas, muinastulede öö üritustel ja mitmel pool mujal. Samuti suurkontsertidel nagu Bon Jovi, Metallica, Sting, Andrea Bocelli ja Ed Sheeran (Riias).
Laulupeolt ja tantsupeolt (viimasel osalesime esmakordselt) tõid meie vabatahtlikud kokku üle 40 kilogrammi sularaha ehk 25 800 eurot, lisaks rohkesti positiivseid emotsioone ja innustust eriliselt soojadest kohtumistest väga paljude südamlike Eesti inimestega.
Lõime kokku, et viimase 12 kuu jooksul on Circle K Eesti ja tema kliendid panustanud fondi ühiselt ligi 55 000 eurot. Circle K jaamades saab fondi panustada nii sularahas, pangakaardiga kui ka läbi kohvitopsikampaania (mis algab varsti).
Enne jaanipäeva korraldasime suured heategevustalgud, millega kogusime üle Eesti korraga mitmekümnes paigas annetusi alaealisi lapsi kasvatavate noorte lapsevanemate ravi toetuseks. Talgutel, kus osales ka peaminister Jüri Ratas, lisandus fondi 22 500 eurot.
Aastatel 2007-2018 missioonipreemiat välja andnud Aadu Luukase Sihtasutus lõpetas tegevuse ning fondi jäänud 30 000 eurot annetati vähiravifondile, kes oli ühtlasi missioonipreemia viimane laureaat (2018).
Mitu firmat ja inimest annetasid fondile oma juubelipeo kingirahad. Näiteks santehnika hulgimüügifirma Hals Tradingu juubelikülalised panustasid rohkem kui 8700 euroga. Kolm abielupaari – Marek ja Mairi, Helen ja Rainart ning Peter ja Evrika – suunasid fondi oma pulmakingituste raha. 15000 eurot annetas vähiravifondile Mapri Ehitus OÜ.
Škoda Laagri ehk SKO Motors toetas vähiravifondi missiooni, andmes meile aastas kasutada uue Škoda Superbi. Firma Reklaamtreiler OÜ võimaldab aga fondile tasuta reklaampindada.
Pärnu rannastaadionil toimus vägev heategevuslik jalgpallimatš, kus Pärnu JK Vaprus alistas Kohtla-Järve rivaali ning vähihaigete toetuseks kogunes Vapruse klubi suursponsori Coolbeti abiga üle 4000 euro. Augustis korraldas Tartu JK Tammeka naistkond aga heategevusliku perepäeva Roosa Jalgpall, millega toetati vähihaigeid 1926 euroga.
Korvpall.ee koostöös Betsafeiga käivitas augustis heategevusliku võistuse, kus tuntud korvpallihuvilised võistlevad omavahel kolmepunktivisete viskamises.
Vähiravifond sai suvel oma ajaloo esimese päranduse. Viljandi mees Kaljo tegi 2016.aastal testamendi, millega määras fondile 4000 eurot. Maaparandajana töötanud Kaljo võitles kõrges eas eesnäärmevähiga ja jäi sellele tänavu kevadel alla. Enne surma otsustas vanahärra testamendi läbi kinkida seega kellelegi teisele võimaluse elada.
Suvel tõime müüki vähiravifondi heategevuslikud riidest poekotid, mida perenaised kõrgelt hindavad. Kotte saab osta Stockmanni kaubamajast ja fondist, kirjutades oma ostusoovist info@kingitudelu.ee.
Tuletame meelde, et Tallinnas Carmen Cafe kohvikutes (Rotermannis, Kentmanni tänaval ning filmimuuseumis) müüakse heategevuslikke kohvijooke – igalt joogilt 10 senti vähihaigete toetuseks.
Augustis tutvustas fondi juhataja Toivo Tänavsuu vähiravifondi missiooni Põhja-Ameerikas, külastades Lääneranniku Eesti Päevi Portlandis, Torontos asuvat Tartu Kolledžit, vanadekodu Ehatare, Vancouveri eestlasi ning Metsaülikooli ning andkes kõikjal fondi tööst põhjalikuma ülevaate. Tal oli heategevuslike oksjonite tarvis kaasas suur kohvritäis Eesti käsitöömeistrite töid, Rahva Raamatu annetatud raamatuid ning Arvo Pärdu Keskuse annetatud helikandjaid. Kokku laekus ringreisilt väliseestlaste annetustena üle 3000 dollari.
Septembris alustas Toivo aga 38-aastasena Tartu Ülikoolis arstiõpinguid.
Loe meie Facebooki lehelt Eesti inimeste tunnistusi võitlusest vähiga ja sellest, mida tähendab neile ja nende perele vähiravifondi toetus ning võimalus elada.
Kuna aasta lõpp läheneb ja ka jõulud ei ole enam mägede taga kutsume kõiki ettevõtteid ja eraisikuid loobuma tarbetute jõulukingituste tegemisest ning selle asemel tegema hoopis annetuse vähihaigete toetuseks: et kellelgi oleks lootus ja võimalus elada.
Et kindlustada jätkuvalt kõikidele abivajajatele vajalik ravi, lootus ja võimalus, selleks kutsume Eesti inimesi üles liituma vähiravifondi püsiannetajate ringiga. Kasvõi 1- või 5-eurose püsiannetuse saab hõlpsasti pangalinkide kaudu vormistada siin. Kui iga eestimaalane panustaks fondi 1 euro, oleks 1 miljon eurot koos!
Uue teatrihooaja alguse puhul korraldavad Tallinna Linnateater ja Vähiravifond Kingitud Elu septembri alguses heategevusliku piletioksjoni. Vähihaigete toetuseks toimuvale oksjonile lähevad kaks pääset igale Tallinna Linnateatri 55. hooaja esietendustele.
Tallinna Linnateatris esietendub alanud hooajal viis uuslavastust: lavale jõuavad Priit Piusi lavastus „Gorge Mastromase rituaalne tapmine“, Elmo Nüganeni lavastus „Kommuun“, Artjom Garejevi lavastus „Enigma variatsioonid“, Diana Leesalu lavastus „Nad tulid keskööl“ ja Elmo Nüganeni lavastus „Lapsed“.
2.-6. septembril pannakse Vähiravifondi Kingitud Elu Facebooki lehel oksjonile iga päev ühe uuslavastuse piletikomplekt kahele. Igale piletikomplektile lisandub kerge õhtusöök pärast etendust veinibaaris Pazzo (Pagari tn 1) koos pudeli šampanjaga.
„On kirjutamata reegel, et teatrid tutvustavad uue hooaja alguses oma loomingulisi plaane. Seega, traditsiooniliselt pööratakse sügise alguses teatrite tegemistele omajagu tähelepanu. Sooviksime seetõttu kasutada võimalust, et tuua fookusesse need hakkajad ja vaprad inimesed, kes pühenduvad imekspandava järjepidevusega abivajajatele. Nii kutsumegi tänavu kõiki inimesi üles tegema annetust Vähiravifondi Kingitud Elu,“ ütles Tallinna Linnateatri direktor Raivo Põldmaa.
„Ootame suure põnevusega uue nädala oksjoneid, kutsume kõiki üles mitte maha magama seda suurepärast võimalust ning täname Tallinna Linnateatrit ja Pazzo veinibaari panuse eest vähiravifondi missiooni. Üheskoos kingite taas kellelegi uue lootuse ja võimaluse elada,“ lisas Vähiravifondi Kingitud Elu juhataja Toivo Tänavsuu.
Oksjonid algavad iga päev kell 12 ja võitjad selguvad sama päeva õhtul kell 20.
Oksjonite tulemused ning annetuse lõplik summa tehakse teatavaks Tallinna Linnateatri uue hooaja avaüritusel „Pisuhänd“, mis toimub 7. septembril kell 16.00 Tallinna Linnateatri Taevalaval.
Viimase kuu aja jooksul oleme ulatanud abikäe 30 Eesti inimesele. Need on 30 elu, 30 uut lootust. 30 võimalust elada ja olla jätlkuvalt rõõmuks oma lähedastele. Keskmiselt üks abikäsi meie poolt välja sirutatud iga päev. Mõned inimesed saatsid meile tänukirjad, kirjeldades oma võitlust vähiga ning seda, mida nende jaoks tähendab fondi annetajate tugi.
67-aastane Aleksandr, kelle maksavähiravi toetame, kirjutab:
“Olen oma perega südamest tänulikud vähiravifondile ja selle fondi annetajatele. Te annate mulle elu ja võimaluse haigusega võidelda edasi. Olen kannatanud palju erinevaid raviviise, kuid kahjuks haigus ei taandunud. Juulis tehtud uuringus selgus, et kolded juba ka kopsus. Mul on lootus elada ja proovida veel ühte kallist ravimit tänu teile. Tervis on elu! Teie aitate elusid päästa!”
55-aastasel Teamiril Tallinnast on kopsuvähk. Fond aitab seda kontrolli all hoida. Teamiri tütar kirjutab:
“Meil on väga hea meel, et saime positiivse otsuse, pisar tuli silma teie vastuse lugedes. Isale pandi diagnoos 2017. aasta lõpus – IV staadiumis kopsuvähk metastaasidega kopsus ja maksas. Konsiiliumis öeldi, et haigus ei ole enam opereeritav ja pakuti keemiaravi, millega olime nõus. Isa talus keemiaravi hästi, enesetunne oli hea, ta toimetas kodus iseseisvalt. 2018. aasta lõpus tehtud uuring näitas, et metastaasid on tekkinud ka ajju. Isa on saanud kaks kiiritusravikuuri. Kahjuks tänaseks haigus areneb edasi ja vajab uut ravikäiku. Isal tekkisid hingamisraskused, enesetunne muutus hullemaks, isegi toast kööki minemine osutus juba raskeks. Nägin kuidas isal käed langesid, tekkis lootusetuse tunne. Kuid meie arst dr. Oselin ütles, et on veel üks ravim, mida võiks proovida, kuid seda ravi ei rahasta haigekassa. Abi võib saada Kingitud Elu fondist. See andis meie perele lootust. Lootust isale elupäevi pikendada ja näha, kuidas lapselapsed kasvavad. Kogu protsess taotlusest otsuseni toimus väga kiiresti. Nüüd jääme ootama, et saaks raviga alustada ja see ravi ka toimiks.”
Võrus elaval 63-aastasel Ruthil on maksakasvaja, mida aitame ravida. Ta kirjutab:
“2017.aaastal mu enesetunne halvenes. Kurtsin sellest mitu korda oma perearstile. Kuna maohappega on olnud probleemid, siis kirjutati välja uued rohud ja käisin “mõõka neelamas”. Ei ühtegi uuringut rohkem ega ka vereanalüüse siseorganite kohta. 2018aasta jaanuari keskel läksin uuesti perearsti juurde. Nüüd võin öelda, et mul vedas. Ei olnud perearsti, oli resident, kes kuulas mind ära. Koheselt saadeti ultrahelisse, võeti kõik vereanalüüsid. Paari päeva pärast sain manograafiasse ja sealt edasi onkokirurgi juurde. Selgus, et mul on pahaloomuline maksakasvaja, mis arenenud nii kaugele, et lõigata enam ei saa. Paari nädala pärast olin dr.Kase juures, kes määras raviks Nexavari tabletid.Nüüdseks on selginud asjaolu, et ravi ei ole andnud tulemusi.Seega pöördusime Teie poole. Olen üksik inimene pean toime tulema kõigega. Olen südamest tänulik teie abi ja vaeva eest. Tuhanded tänusõnad kõikidele annetajatele.
68-aastane Nikolai saab fondile toetuda juba kaks aastat. Tema kopsuvähiravi toetame igakuiselt. Nikolai tütar kirjutab:
“Elu on muretu kui lähedastega on kõik korras. Paraku jõudsin selle tõdemuseni alles siis, kui see nii enam polnud. Üks hirmsamaid asju elus on kuulda, et su pereliikmel on vähk. Sealt edasi on väga vähe sinu kätes. Puutud kokku valdkonnaga, millest enne midagi ei teadnud ja näed, kui palju teevad arstid su aitamiseks. Sellest saab nüüd 5 aastat kui isal avastati neljanda staadiumi kopsuvähk. Aeg täis ahastust, pinget, viha, leppimatust, tänulikkust ja lootust – seda lõputut lootust. Isa arstid nimetavad teda liikuvaks imeks. Mees, kes vaatamata surmavale diagnoosile siiamaani elab. Ja kes oma elu üle sugugi ei nurise. Ajab rahulikult oma igapäevaasju, naudib päikeselisi hommikuid ja hommikukohvi, hoiab lapselapsi, mängib koertega, teeb talvepuid, võitleb kopraga territooriumi pärast ja palju, palju muud. Väikesed igapäevarõõmud, mis kõik oleks olemata, kui haigus temast jagu oleks saanud. Olen kõike nii iseenesest mõistetavaks pidanud – isa on ju alati olemas. Alati telefonikõne ja paari sõidutunni kaugusel. Alati osa tugimüürist, mis toetab ja kaitseb. Viis aastat tagasi jõudis meie kõigini teadmine, et asjad võivad muutuda. See lõputu võitlus mis järgnes, täis keemiaravi, kompuutertomograafia vastuste ootamist, päevi mil isa voodist ei tõusnud, oli kurnav kõigile. Kuni kaks aastat tagasi teatas isa raviarst, et on veel üks ravivõimalus, kuid haigekassa seda ei kompenseeri. Edasi käis kõik väga kiiresti. Taotlus ja haiguslugu vähiravifondile ning jah vastus saabus kiiresti. See tundus alguses uskumatu. Ja ravi mõjus! Kui isa nüüd voodis pikutab, on selle põhjuseks vaid laiskus. Isegi kui vahest on tuju paha või ilm sompus, alati tuleb päike välja, kui mõtlen meie suure südamega inimeste peale kes Kingitud Elu fondi annetavad. Minu siiras lugupidamine ja tänud teile.”
Veel toetame 70-aastast võrulannat Niinat võitluses soolekasvajaga. Tema kirjutab:
“Haigus andis endast märku aasta eest, kui kevadel tekkisid köhahood ja kaalukaotus. Pöördusin perearsti poole, kellele rääkisin oma murest. 20 aastat tagasi oli mul naha pahaloomuline melanoom, millest tervenesin, aga nüüd kartsin, et melanoom on tagasi tulnud. Perearsti kaudu õnnestus saada saatekiri kopsu röntgenuuringule. Seal avastati võimalikud kopsusiirded. Edasi suunati mind Tartusse uuringutele, kus selgus, et tegemist on kaugelearenenud jämesoolevähiga, mis oli andnud kaugsiirdeid kopsu, maksa ja neerupealsetesse.
Minu raviarst on dr Mägi, kelle kohta on mul vaid kiitvaid sõnu. Tema poolt paika pandud raviskeemi alusel hakkasin saama keemiaravi. Ravi on olnud väga raske, paaril korral on tulnud pöörduda ka erakorraliselt Tartusse onkoloogiaosakonda, sest iiveldushood on teinud nii nõrgaks, et pole jaksanud püstigi tõusta. Kuid esialgu oli raviefekt väga hea ning haigus näitas taganemise märke. Ka enesetunne läks iga kuuga paremaks.
Viimase kompuutertomograafilise uuringu järgi aga kahjuks selgus, et olemasolev ravi ei ole enam tõhus ja haigus on edasi arenenud. Raviarstiga arutasime ja nägime võimalust paluda abi Vähiravifondist Kingitud Elu, sest haigekassa kahjuks kõige uuemaid vähivastaseid ravimeid veel ei toeta. See ravim, mille jaoks palun toetust, on paljudes riikides juba kasutusel ja oma efektiivsust tõestanud. Kahjuks ei ole mul endal piisavalt võimalusi seda ravimit osta. Olen tänulik vähiravifondile teie töö eest ja eriti tänulik igale vähiravifondi annetuse teinud inimesele, kes annavad minule ja teistele minusugustele võimaluse raviga edasi minna.
Eesti on küll väike, aga siin elab suure südamega heldeid inimesi. Võimaluse piirides olen ka ise annetanud, kuid saatuse tahtel olen nüüd mina abivajajate hulgas. Olen pensionär ning minu ainsaks lootuseks ravi jätkata on praegu kaasinimeste tähelepanu ja hoolivus.
Veel tahaks näha hommikust päikesetõusu ja lapselapsi kasvamas. Tahaks viibida koos lähedastega ja tunda rõõmu nende rõõmudest. Tänan väga inimesi, kes võimaldavad oma annetustega minu soovide täitumist.”
Juubeli laulu- ja tantsupeo erakordselt helded ja rõõmsameelsed osalised tegid nelja päeva jooksul ühise hiid-heateo, panustades Vähiravifondi Kingitud Elu kokku ligi 25 800 eurot. Annetatud sularaha kogus kaalus 40 kilogrammi.
Üle 30 fondi vabatahtliku kogusid spontaanseid annetusi neljapäevast pühapäevani, osaledes tantsupeo peaproovis ja kõikidel etendustel Kalevi staadionil, rahvamuusikapeol Vabaduse väljakul ning mõlemal laulupeo kontserdil Tallinna lauluväljakul.
Kui Kalevi staadionil annetasid tantsijad ja publik kahe päevaga fondi 7900 eurot, siis ainuüksi pühapäeval lauluväljakul kogunes fondi 24 kilogrammi annetusi ehk 12 400 eurot (umbes 10 senti iga pidulise kohta) – rohkem kui kunagi varem ühelgi üritusel.
„Suur tänu kõikidele headele annetajale, südikatele fondi vabatahtlikele ja peo korraldajatele. Eesti inimeste ühtsus, heatahtlikkus ja osavõtlikkus ületas taas kõik ootused. Kogutud annetustest saame kinkida lootuse ja elamise võimaluse mitmele inimesele. Aga olulisemgi on kordumatu emotsioon, mille peolt kaasa võtsime – siiras lapselik rõõm Eesti inimeste üle, kes hoiavad raskustes kokku: nii rahvana, kui ka kasvõi üheainsa vähihaige elu nimel,” ütleb Vähiravifondi Kingitud Elu juhataja Toivo Tänavsuu.
„Peo erilistest hetkedest ja emotsioonidest võiks kirjutada väikese raamatu. Nii palju tunnustavad, julgustavaid ja liigutavaid sõnu ei ole fondi vabatahtlikud varem kusagil kuulnud. Rõõmu- ja kurbusepisaraid fondi annetuskastide juures. Meid tänati, et me olemas oleme – aga olemas me oleme vaid tänu annetajatele! Kohtasime eestlasi igast ilmakaarest, kel lähedased vähile alistunud või haiguse küüsis. Mitmed annetajad tundsid isiklikult fondi asutajat Hille Tänavsuud. Vahvad laulu- ja tantsulapsed annetasid abivajajate heaks oma taskuraha: näiteks üks väike tüdruk palus oma pangakaardilt võtta 13 senti – kõik, mis tal hetkel oli. Teisele lapsele oli ema andnud 5 eurot taskuraha, mille eest võis ta osta ükskõik mida: aga ta otsustas, et ei osta mitte midagi, vaid teeb hoopis annetuse. Fondile kingiti raamatuid, kudumeid ja jäätist.
Üks tuntud ettevõtja annetas pangakaardiga 500 eurot. Vahepeal aitas sotsiaalminister meil plakatit hoida.
Sai ka nalja: üks proua Norrast arvas, et fondi annetuskast on “sularahaautomaat”: ta annetas pangakaardiga 50 eurot ja jäi siis meilt vastu sularaha ootama. Kui selgus, et kogume hoopis annetusi, läks kõigil väga lõbusaks: mõistev proua sai meilt oma 50 eurot tagasi ja tegi siiski ka päris annetuse,” lisab Tänavsuu.
„Mul on hea meel, et 5 aastat tagasi asutatud Vähiravifond Kingitud Elu on suutnud Eesti heategevusmaastikul saavutada erakordset – olla järjepidev, süsteemne, arenev ning missiooniga,“ ütles Aadu Luukase Sihtasutuse nõukogu esimees Indrek Luukas. „Aadu Luukase Sihtasustus on oma missiooni täitnud, kuid Vähiravifond Kingitud Elu võtab teatepulga edasi. Mul on erakordselt hea meel, et kõik need inimesed ja organisatsioonid, keda sihtasutus tunnustas, on muutnud Eestit paremaks. See on meie kõigi ühine missioon, mis ei lõpe mitte kunagi. Usun ka, et isa mälestus elab läbi vähiravifondi edasi.“
„Iga annetus meie fondi on tähelepanuväärne, selles ei ole midagi iseenesestmõistetavat,“ lausus Vähiravifond Kingitud Elu juhataja Toivo Tänavsuu. „Aadu Luukase Sihtasutuse missiooni jätkamine on meile au kõrval ka kohustus – kohustus oma maa ja rahva ees, mida tahame täita pühendumise ja hea tahtega. Iga euro, mis meie fondi jõuab, kingib kellelegi täiendavaid elupäevi. Seetõttu kanname edasi väga paljude annetajate ühist tahet seista selle eest, et Eesti oleks homme jälle veidi elamisväärsem paik kui ta on täna. Ja elurõõmsam, isegi siis, kui on väga-väga raske.“
Aadu Luukase missioonipreemiatanti välja 2007-2018. Läbi aegade on Aadu Luukase Missioonipreemia laureaadi tiitli pälvinud: Tallinna Lastehaigla Toetusfond; ajaloolane ja Eesti Kunstiakadeemia professor David Vseviov; Vanalinna Hariduskolleegiumi asutaja/juht Kersti Nigesen ja Sihtasutus Metsaülikool; Liikumispuudega Laste Toetusfond ja Eesti Võrkpalli Liit; Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin ja vaimulik Toomas Paul; Narva Kolledži direktor Katri Raik; MTÜ Eesti Meestelaulu Selts; Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks; Estonia Seltsi juhataja Arne Mikk; proua Ingrid Rüütel ning president Arnold Rüütel; veteranpoliitik Vaino Väljas ning vähiravifond „Kingitud elu“.
Vähiravifond „Kingitud elu“ korraldab sel nädalal üleriigilised heategevustalgud, mille raames kogutakse annetusi noorte lastevanemate ravi toetuseks. Teiste hulgas osaleb talgutel peaminister Jüri Ratas.
“Vähiravifondi poole pöörduvad vähidiagnoosi saanud noored emad ja isad, kellel on kodus kasvatada alaealised lapsed, sageli väikelapsed. Raivo, Anneli, Valentina, Reeda, Erik, Ott, Natalja – ainuüksi viimastel kuudel abi palunud inimesed, kelle lapsed ei oskaks midagi igatseda rohkem kui seda, et issi või emme veel kestaksid. Tänavu on sellises olukorras iga viies abivajaja,” räägib Vähiravifondi „Kingitud elu“ juhataja Toivo Tänavsuu.
“Et ravid on kallid ja haigekassa neid ei rahasta, kutsume ekstra just sel pidutsemise ja koosolemise jaaninädalal kõiki Eesti inimesi üles annetusega kindlustama, et lastel oleksid issid või emmed ka pärast seda, kui peret on tabanud ränk saatuselöök,” märkis Tänavsuu.
Heategevustalgud on vähiravifondi iga-aastane traditsioon. Talgutel osaleb suur hulk fondi vabatahtlikke, kuid sel aastal kutsuti appi ka kõik riigikogulased, ministrid ja nõunikud, vabariigi president ja tema kantselei, haigekassa töötajad jne. Mõned neist panevadki käe adra külge. Riigikogulastest näiteks Jüri Jaanson, Tõnis Mölder ja Kalle Palling. Peaminister Jüri Ratas kogub vähihaigetele annetusi täna, 17.juunil alates kl 18 Kristiine keskuses. Sotsiaalminister Tanel Kiik aga neljapäeval, 20. juunil Nõmme turul. Vähiravifond otsib jätkuvalt vabatahtlikke abilisi erinevatesse Eesti linnadesse talgutele appi. Info ja registreerimine info@kingitudelu.ee
Kuidas saad aidata? 1) Anneta emmede-isside ravi toetuseks elektroonselt, iga pisemgi heategu kingib kellelegi lootuse ja võimaluse elada: www.kingitudelu.ee/annetajale
SA Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud Elu Swedbank: EE212200221059073061 SEB: EE211010220228917224 LHV: EE137700771001442514 Luminor: EE591700017003638161 Coop Pank: EE704204278609604509
2) Anneta sularahas või pangakaardiga kõikides Circle K Eesti jaamades üle Eesti.
3) Leia 20. ja 21.juunil Eesti suuremate linnade kaubandusvõrgust vähiravifondi vabatahtlikud ning anneta sularahas või pangakaardiga.
Laupäeval 8.juunil kulmineerunud Eesti suurim heategevuskampaania Pardiralli purustas tänavu mitu rekordit: Kadriorus lasti vette rekordarv vanniparte – 15 200, vähihaigete laste ja nende perede toetuseks kogunes lõpuks seninägematult suur summa – 261 849 eurot. Kuuendat aastat toimunud Pardiralli korraldas Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit koostöös heategevusfondiga Minu Unistuste Päev ning Vähiravifondiga Kingitud Elu. Erineval moel panid rallile õla alla ligi 200 Eesti ettevõtet ja ligi 150 vabatahtlikku, vähki haigestunud lapsi toetasid ja Pardiralli perepäeval osalesid tuhanded Eesti inimesed. “Meil on väga suur rõõm, et Pardiralli toetajate arv järjest kasvab. Üha enam leidub inimesi, kelle südames on soov teha head ja toetada nõrgemaid. Pardiralli on võimalus lahendada vähihaigete laste raskeid probleeme läbi meelelahutusliku positiivse emotsiooni, mida saab kogeda vaid korra aastas. Täname igat väiksemat ja suuremat toetajat,” ütles Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu juhatuse liige Kaili Lellep. Rallipäevaks Kadriorgu lastele palju põnevat tegevust organiseerinud Minu Unistuste Päeva tegevjuht Kristiina Gabor-Mägi sõnas: “Oleme fondis siiralt tänulikud kõigile lahketele annetajatele, koostööpartneritele, vabatahtlikele ja meediakanalitele, kes aitasid kaasa läbi aegade edukaima Pardiralli õnnestumisele. Usume, et kolme heategevusorganisatsiooni sünergias on leitud tõeline unistuste meeskond, kellega oleks suur rõõm ja au ka tulevikus Pardirallit korraldada.” “Üheskoos kindlustasime kõikidele pisikestele ja natuke suurematele vähipatsientidele eluliselt vajaliku ravi ning elementaarsed tugiteenused. Keegi ei pea jääma ravist ilma seetõttu, et haigekassa parasjagu seda ei kompenseeri. Rallitulude kasv viitab ka sellele, et Eesti ühiskond terveneb ja muutub sidusamaks: heategevus muutub siin järjest populaarsemaks,” ütles Vähiravifondi Kingitud Elu juhataja Toivo Tänavsuu. Tänavusel rallil võistles ka Ott Tänaku part. Poodiumikohtadele ta ei konkureerinud, kuid müüdi oksjonil maha 500 euroga. Suurim Pardiralli annetus eraisikult oli 2500 eurot. Ralli võitis poliitik Urmas Paeti part. Peaauhinnaks oli perereisi Rootsi Pipimaale, mille pani välja Laevapiletid.ee. Paet aga loobus võidust ja annetas reisi Minu Unistuste Päevale, kes saadab vahvale reisile mõne vähihaige lapse pere. Kokku läks rallipartide omanike vahel jagamisele 100 sponsorite kingitust. Ühe kingituse pälvis näiteks kõige laisem part (ööbimine Tallink Riga Hoteli sviidis tervele perele). Külasta Pardiralli veebilehte, et näha, kas sinu numbriga part pälvis mõne kingituse. Tänavuse Pardiralli tuludest lõviosa laekub Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liitu, kes rahastab selle eest Tallinna Lastehaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi juures asuva vähilaste ja nende perede tugikeskuse tööd ning vajadusel ka laste ravi. Ülejäänud jaguneb võrdselt Kingitud Elu ja Minu Unistuste Päeva vahel – esimene rahastab vähiravi, mida haigekassa ei kompenseeri, teine viib ellu raskelt või krooniliselt haigete laste unistusi, et jätkuks usku, lootust ja hingejõudu pikal haigusteekonnal vastu pidada. Vähiravifondi lisandub lõpuks ligi 40 000 eurot.
Fotod: Annika Metsla, Alice Märtin, vähiravifond
Vahepeal oleme taas saanud paljudele Eesti inimestele kinkida hingerahu, lootust, ravivõimaluse ja elupäevi. Näiteks võitleb soolekasvajaga Räpina vallas elav 60-aastane Rein Ruus. Tema raviks kulub järgneval kahel kuul üle 5200 euro, millest Rein katab veerandi ja fond ülejäänu. “Kõigepealt muidugi suured tänud!” kirjutab Rein. “Minu lugu sai alguse juba 2005 aastal, kui esmakordselt avastati jämesoole halvaloomuline kasvaja. Tookord sain õigel ajal operatsioonile ja kasvaja eemaldati. Siirdeid veel ei olnud. Sain ka pool aastat keemiaravi. Edasi käisin kontrollis regulaarselt. Aga kui olin käinud kontrollis juba kümme aastat ja justkui midagi ei olnud enam, siis kontrolli enam ei läinud – kõige suurem viga, mis ma olen teinud. 2017.aastal läksin mingi külmetushaigusega perearsti juurde. Kuna tema oli minu eelneva haigusega kursis, siis katsus maksa piirkonda ja see tundus talle kahtlane. Kohe saatis minf ultrahelisse ja maksas avastati siirded. Edasi juba TÜ Kliinikumi uuringutele. Kuna opereerida enam ei saavat, siis määrati keemiaravi. Esimene ravim oli väheefektiivne ja andis käesoleva aasta alguses allergilise reaktsiooni. Seda enam kasutada ei saanud. Teisel ravimil aga ei olnud mingit mõju, kasvaja suurenes ja ka siirded suurenesid. Hetkel elan ühe päeva korraga ja tunnen sellest päevast rõõmu. Püüan teha asju, mida suudan. Pere toetab igati, kui midagi vaja, siis helistan ja keegi saab ikkagi tulla appi. Samas ega ma iga väikse asja pärast ka abi kohe paluma hakka. Mingi sund või kohustus peab olema, mis sind ajab voodist üles tegutsema, muidu võid langeda enesehaletsusse ja siis pole saa enam ei elus, ega surnud. Aeg, mis mulle on jäänud, tuleb ära elada. Samuti on suur toetus ka tööandja poolelt, kuna mul suhteliselt spetsiifiline töölõik, IT-ga seotud. Mul lubatakse töötada kodukontoris. Püüan ise, nii kaua kui võimalik, seda tööd teha. See on kohustus, mis paneb tundma vajalikuna ja tegutsema, mitte halama kusagil nurgas.”
Tänulik on ka 71-aastane Tartus elav Enn, kes võitleb vähiravifondi annetajate toel kõhukelmekasvajaga. Ta kirjutab: “Otsustades enesetunde järgi on selle aasta alguses tehtud esimene ravikuur andnud haigusest aeglase paranemise märke. Tundub, et ravikuuride kordamine vastavalt dr. Jürgensi otsusele võib anda positiivse lõpptulemuse. Tänu vähiravifondi toel saadud esimesele 3-kuulisele ravikuurile olen poole aasta jooksul suutnud säilitada osalise füüsilise vormi ja viimastel kuudel teinud ka osalise koormusega vaimset tööd. Hindan vähiravifondi abi väga kõrgelt ja loodan fondi toel oma haigusest kas osaliselt või täielikult paraneda. Loodan veel mõnda aega oma lastele ja lastelastele toeks olla.”
80-aastasel Arvol on maksakasvaja. Oleme meest toetanud juba pool aastat. Tema tütar Urve kirjutab: “Minu isa on nõrk ning tal on veidi raske kirjutada. Ta võitleb vähiga juba kolm aastat. Tänu fondile on mu isa veel elujõuline ja jätkab võitlust. Tähistasime 2018. aasta novembris pidulikult isa 80. juubelit. See on suur õnn, et saan oma isaga rääkida, käia tal külas ning teha koos temaga lühikesi jalutuskäike. Suur kummardus ja üüratu suur tänu Vähiravifondile Kingitud Elu.”
Vähiravifondi Kingitud Elu lisandus maikuus annetustena ligi 180 000 eurot. Raviarveid tasusime kuu jooksul 242 000 euro ulatuses. Kuna abivajajaid on väga palju, läheb juba pikemat aega fondist rohkem raha välja kui sisse tuleb. Järgneb ülevaade fondi töödest-tegemistest mais.
Maikuu jooksul otsustas fondi nõukogu toetada 25 inimese ravi. Lisaks käivad veel mitmekümne inimese ravid, mis algasid varem. Suur abivajadus on kulmineerunud juuni alguseks, fondi abitaotluste maht on mitmekordistunud – seni keskmiselt ühelt abitaotluselt päevas 2-3 abitaotluseni. Seetõttu oleme küsimuse ees: kas fond suudab jätkuvalt kindlustada hädavajaliku ravi kõikidele abivajajatele? Aitäh kõikidele, kes on juba meie püsitoetajad. Teisi kutsume üles fondi missioonile õla alla panema, sest väikseimgi annetus päästab kellegi elu: www.kingitudelu.ee/annetajale
Vähiravifondi mai kulges suurel määral Pardiralli ettevalmistuste tähe all. 8.juunil toimus Kadrioru pargis Eesti suurim heategevusüritus Pardiralli, millega kogutakse juba kuuendat aastat toetusi vähihaigete laste ja nende perede toetuseks. Aitasime Pardiralli peakorraldajal Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidul (EVLVL) ralli korraldada koos heategevusfondiga Minu Unistuste Päev.
Lõime kaasa ürituse planeerimisel, aitasime rallit propageerida ja reklaamida, kogusime rallil annetusi ning panime püsti ka heategevusliku vahvlikohviku koostöös Vahvlihaldjatega. Esialgsetel andmetel ületasid tänavuse Pardiralli tulud 250 000 euro piiri, mis on rekordiline number. Tänavuse ralli tuludest kuuendik laekub vähiravifondi.
Lisaks kogusime mais annetusi Vanamõisa laadal, Luige laadal, Jäneda laadal, Nõmme kogukonna päeval, Stockmannis, Port Artur 2 kaubamajas, Tartu Kaubamajas, Kuusalu Coopis, Euroopa Päeval Vabaduse väljakul, Eesti korvpallimeistrivõistluste finaalmängudel, Latitude 59 konverentsil, Türi lillelaadal, Kalamaja kohvikutepäeval, Tanel Padari kontsertidel, Vanalinna Päevadel, Käsmu Kaunitel Kontsertidel, Kapa Festivalil ja mitmel pool mujal.
Kuu alguses külastasime fondi vabatahtlikega Arvo Pärdi Keskust Laulasmaal. Seal tehti meile tore ekskursioon ning saime ka maestro endaga paar sõna vahetada. Meie vabatahtlik Kaisa Sein kudus Pärdile sokid.
6.mail toimus Värskas heategevuslik peoõhtu, kus musitseerisid Nedsaja Küla Bänd ning Jalmar ja Sandra Vabarna. Kohapeal pidas kõne kindralleitnant Johannes Kert, mälestades oma vähiga lahkunud tütart Mari, keda vähiravifond sai lühiajaliselt toetada.
Saime mitme inimese üle, kellele on vähiravifondi annetajate tugi andnud juurde täisväärtuslikke elupäevi. Näiteks pärnulanna Irene Amuri üle, keda toetame 2017.aastast. 47-aastane ema ja vanaema tänab annetajaid toetuse eest. Iga kuu kulub tema ravile ligi 6000 eurot.
Kaubandus-Tööstuskoja kevadballil hotellis Hilton annetasid ettevõtjad vähihaigete toetuseks ligi 3700 eurot. Viisime kohapeal läbi ka Nublu fänninänni ning Nordica lennupiletite heategevuslikud oksjonid.
Nüüd tasub kõikvõimalikud torutööd tellida firmast TS Pipe. Selgitab firma projektijuht Timo Pals: “Oleme väike pereettevõte ja otsustasime hakata toetama teie tänuväärset tööd. Oleme küll alles alustanud, kuid loodame, et meie väike panus on abiks ikka. Otsustasime annetada igakuiselt ühe protsendi oma käibest vähihaigete toetuseks. Esimene annetus ka juba tehtud eelmise kuu eest.
Kohvitada aga tasub Carmen Cafe kohvikutes, sest igalt tassilt läheb 10 senti vähihaigete toetuseks – nii 2019.aasta lõpuni. Sind ootavad Carmen Cafe kohvikud Tallinnas aadressidel Roseni 5, Kentmanni 4 ja Pirita tee 64.
Novembris ehk meeste tervisekuul linastub uus Eestis toodetud inglisekeelne komöödiafilm The Chuck Band Show. Film räägib 40ndates eluaastates raadio DJst Chuck Bergerist, kellel kisub järsku kõik viltu: ta on kaotamas nii tööd kui ka naist ning tal diagnoositakse munandivähk. Vähiravifond lõi mais käed filmitegijatega, et juhtida tähelepanu meeste tervisele ning koguda annetusi meeste raviks.
Tõmbasime joone alla 2018.aastale. Meie majandusaasta aruanne sai auditeeritud Deloitte poolt ja esitatud äriregistrisse. Aruannet saab lugeda siit.
Laupäeval, 8. juunil Kadrioru pargis vähihaigete laste ja nende perede toetuseks toimuval Pardirallil esinevad Karl-Erik Taukar ja Arg Part. Tasuta perepäeval jätkub põnevat tegevust ja meelelahutust kõigile. 15 000 võistlustulle astuvast vannipardist on tänaseks järel veel vaid mõni tuhat. Ralli peaauhinna paneb välja Laevapiletid.ee.
Kuuenda Pardiralli aitavad Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidul (EVLVL) korraldada Vähiravifond Kingitud Elu ja heategevusfond Minu Unistuste Päev.
Kell 12 algavale perepäevale on oodatud kõik, alates kõige pisematest kuni vanaemade-vanaisadeni. Lisaks Karl-Erik Taukarile ja ansamblile Arg Part esinevad Laine Mägi tantsukooli lapsed, Mamma-Mia laulu- ja huvistuudio ning rahvatantsuansambel Uppsar. Kohal on kõigi lemmik Piilupai, kellega saab pilte teha ja juttu puhuda.
Minu Unistuste Päev hoolitseb rallipäeval lasteala eest, kus jagub tegevust nii pisikestele kui suurematele lastele. Kohal on batuudid ja näomaalijad. Koeratüdruk Lotte ootab lastealale meisterdama ja maalima. Avatud on Kelmiküla lasteaia ja pererestorani HELK heategevuslik kohvik. Kõige pisemate rallisõprade jaoks on Pardirallil pelgupaik, mis on mõeldud emadele koos beebide ning väikelastega, kus on olemas kõik vajalik mähkimiseks ja imetamiseks. Noortealal saavad lapsed tutvuda vehklemise ja sumoga. Kohal on endine sumomaadleja Kaido Höövelson alias Baruto, toimub sumovõistlus. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tudengid viivad läbi hariva suhkrumängu ning koos AHHAA teadusteatriga piilutakse inimkeha sisse. Lastel on võimalik osaleda orienteerumismängus, kus saab proovile panna oma teadmisi ja oskusi.
Kätt saab proovida õnneloosis, kus loosirattasse läheb ligi tuhat vahvat auhinda. Peaauhinna – tasuta sünnipäeva korraldamise täispaketi koos vaateratta külastusega – paneb välja Super Skypark.
Iga laps saab unistuste puu külge riputada oma suurima südamesoovi ning ürituse lõpus loositakse välja üks õnneseen, kelle unistuse Minu Unistuste Päeva vabatahtlikud ellu viivad.
Kohapeal saab osta Pardiralli meeneid, teha vähilaste toetuseks annetusi (nii sularahas kui ka pangakaardiga), osaleda viimase 15 rallipardi oksjonil. Vähiravifond Kingitud Elu avab koostöös Vahvlihaldjatega heategevusliku vahvlikohviku. Ralliplatsil tegutsevad teisedki toitlustajad.
Pardirallil osalemiseks saab www.pardiralli.ee veebilehelt soetada rallipardi numbreid. Kanalis võistlema hakkavast 15 000 vannipardist on üle 12 000 tänaseks juba müüdud. Seega tasub huvilistel kiirustada, sest rallipäevaks on pardid tõenäoliselt otsas.
Ettevõtjatel on võimalik soetada kanalisse ujuma oma firma logodega suur part (info: Ave.Laas@pardiralli.ee).
Kokku loositakse pardiostnute vahel välja ligi sada auhinda. Esimesena finišijoone ületava pardi omanik saab tänutäheks koguperereisi Rootsi Astrid Lindgreni muinasjutumaailma, auhinna paneb välja juba kuuendat aastat järjest Laevapiletid.ee. Kõige laisema pardi omanikule paneb Tallink välja peremajutuse Tallink Hotel Riga hotelli sviidis kaheks ööks.
Vähilaste toetuseks on kaks võimalust:
1) Rallil osalemiseks saab pardinumbreid soetada leheküljelt www.pardiralli.ee kuni need otsa lõpevad.
2) Annetused vähihaigete laste toetuseks on oodatud märksõnaga “pardiralli”:
Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit on 1992. aastal loodud organisatsioon, mille eesmärgiks on aidata vähihaige lapse vanemaid. Liidu moodustavad inimesed, kellel on sarnane kogemus, kes teavad, millest nad räägivad ja kellel on soov aidata.
Heategevusfond Minu Unistuste Päev alustas tegevust 2011. aastal. Fond viib ellu raskelt või krooniliselt haigete laste unistusi, et jätkuks usku, lootust ja hingejõudu pikal haigusteekonnal vastu pidada.
Tänavu novembris ehk meeste tervisekuul jõuab kinodesse uus Eestis toodetud inglisekeelne komöödiafilm “The Chuck Band Show”. Film räägib 40ndates eluaastates raadio DJ-st Chuck Bergerist, kellel kisub järsku kõik viltu: ta on kaotamas nii tööd kui ka naist ning tal diagnoositakse munandivähk. Mees otsustab mitte pead norgu lasta, vaid kõikidest eluraskustest läbi minna huumori toel.
Neil päevil käivad Tallinnas aktiivselt filmivõtted. Linateose stsenaarium põhineb suuresti tõsielul: 20 aastat Eestis elava Ameerika DJ ja koomiku Stewart Johnsoni läbielamistel. Mehel avastati päriselt siiretega munandivähk. Ravi oli kurnav ja selle kohta pidas Johnson avameelset blogi. Lõpuks sai mees haigusest võitu.
Vähiravifond Kingitud Elu on löönud filmitegijatega käed, et tõsta koos tähelepanu alla meeste tervis.
Esiteks paneme me kõikidele meestele südamele, et soodsam ja kergem on ravida vähki, mis avastatakse varakult. 100 000 mehest haigestub igal aastal munandivähki umbes 5-6, eesnäärmevähki aga 70-130. Tasub käia oma tervist regulaarselt kontrollimas, liikuda piisavalt ja toituda tervislikult.
Teiseks aitab “The Chuck Band Show” mehi võitluses raske haigusega. Osa sügisel kinodesse jõudva linateose kassatulust annetatakse vähiravifondi, et kinkida abivajajatele lootust ja täisväärtuslikke elupäevi.
“Meie eesmärk on läbi Stewarti loo jutustamise võimendada ühiskonnas diskussiooni mehi kimbutavate vähivormide osas. Et ka noor Eesti mees, kes on munandivähi üks peamine riskigrupp, läheks probleemide korral varakult arsti juurde. Usume, et koostöös Vähiravifondiga Kingitud Elu suudame sellele sotsiaalselt tundlikule aga väga olulisele teemale vajalikku tähelepanu pöörata ning aidata ka neid, kes juba raske haigusega võitlema peavad.” ütleb filmi produtsent Aet Laigu.
Filmi peategelast Chucki kehastab Stewart Johnson ise. Lisaks teevad kaasa armastatud eesti näitlejad Marta Laan, Henry Kõrvits, Janek Joost, Külliki Saldre, Andres Ots, Ingrid Isotamm, Kaili Närep jt. Filmi stsenaristid on Stewart Johnson ja Al Wallcat, režissöör Al Wallcat ja filmi toodab Meteoriit OÜ. Film valmib Hooandja kaudu kogutud annetuste, toetajate ja partnerite kaasabil.
Vähiravifondi laekus märtsis ja aprillis annetusi üle 315 000 euro, abi sai ligi 80 inimest. Fondi laekus raha oluliselt vähem kui välja läks. Selle põhjuseks on püsivalt suur abitaotluste hulk. Näiteks iga euro kohta, mis tuli fondi annetusena aprillikuus, tasusime me kolme euro ulatuses raviarveid – üks tuli sisse, kolm läks välja. Kokku panustas fond Eesti inimeste tervisesse kahe kuu jooksul ligi pool miljonit eurot.
Järgneb kokkuvõte fondi tööst märtsis ja aprillis.
Märts algas Riigikogu valimistega. Kogusime annetusi valimisõhtul kõikide erakondade valimispidudel. Lisaks sai annetada EY Eesti Aasta Ettevõtja galal, Propeller 40 juubelikontsertidel, Postimehe arvamusliidrite lõunal, Tallinna Lauluväljakul toimunud käsitöömessil, kontserdil “Kõigi Eesti Laul”, Maamessil, Eesti Ekspressi konverentsil “Julgus teha teisiti” erinevates kaubanduskeskustes üle Eesti ja mitmel pool mujal.
Aprillis kogusime annetusi Rahvusooperis Estonia. Üheksa etenduse vaheaegadel annetas publik vähihaigete toetuseks ligi 2800 eurot.
Inimeste hulgas, keda toetasime märtsis või aprillis, on näiteks ERRi helirežissöör, aastakümneid “Aktuaalse Kaamera” heli eest vastutanud Toomas Kaur, Viljandimaal elav 38-aastane pereisa Raivo Nõmmiksaar (pildil koos tütrega), Saaremaa pereisa Ott Paakspuu, narvalannast tantsupedagoog Nadežda Sutõrina, Jaanus Vallau Muhumaalt, pereema Jekaterina Ago ja paljud teised. Viimastel kuudel annavad abivajajate seas tooni noored, 30ndates või 40ndates lapsevanemad, kellel on alaealised lapsed, mõnel lausa väikelapsed.
Osalesime Eesti Ravimitootjate Liidu korraldatud ümarlaual Tervishoiumuuseumis. Seal tutvustati raportit, mille kohaselt on Eestis tõsiseid probleeme uute vähiravimite kättesaadavusega – selles mõttes, et Eestis kompenseerib riik (Haigekassa) neid paljude teiste Euroopa riikidega võrreldes kesiselt ja ravimi teekond alates turule jõudmisest kuni Haigekassa nimekirja lisandumiseni võib võtta aastaid.
Märtsis käis fondi tegevjuht Katrin Kuusemäe Rakvere Reaalgümnaasiumis rääkimas 1A klassi lastele vähiravifondist ja heategevusest. Aprillis kohtus aga fondi juhataja Toivo Tänavsuu Kuressaares MTÜ Saaremaa Vähiühing liikmetega.
Üks päev helistas fondi üks härra. Ütles, et tahaks annetada. Küsis vähiravifondi pangakonto numbrit. Ta ise ei anneta, naaber annetab. Naabri koer olevat teda hammustanud ja tema küsinud naabrilt 150 eurot valuraha. Naaber võtnud vastutuse ja olnud nõus maksma. Härra palub naabril valuraha hoopis vähiravifondi kanda. Ta seda endale ei taha Teisel päeval helistas noor daam Margit, Nõmmelt. Rääkis, et asutas koos oma peigmehe Meelisega mõni nädal tagasi kodus oma väikese “vähiravifondi”. Iga kord kui nad Meelisega tülli lähevad, maksavad sinna fondi “trahvi”! Alguses oli taks 5 eurot/tüli, kuid “see ei mõjunud”. Riiu “hind” tõsteti 20 eurole. Eile õhtul andis Margit vähiravifondi juhatajale Toivole Tallinna kesklinnas üle 100 eurot. Naine imestas ka ise, et lühikese ajaga on juba nii palju kraagelda jõutud.
16.aprillil andsime koos Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu (EVLVL) ning heategevusfondiga Minu Unistuste Päev avapaugu tänavusele Pardiralli kampaaniale, mis kulmineerub 8.juunil Kadrioru pargis toimuva suure perepäeva ja vannipartide ralliga. Kutsume kõiki inimesi üles toetama vähihaigeid lapsi ja nende peresid. Ralliparte (täpsemalt pardinumbreid) saate endale, oma perele, töökollektiivile või firmale soetada siit.
Circle K Eesti on vähiravifondi missiooni toetanud juba mitu aastat. 2018.aasta algusest tänaseni on ettevõte ja tema kliendid fondi lisanud võimsa summa – ligi 65 000 eurot! Sellest ligi pool kanti fondile üle märtsis. Tuletame meelde, et kõikides Circle K jaamade kassades saab vähiravifondi panustada mitmel erineval moel: nii sularahas kui ka pangakaardiga.
Nüüd tasub kohvitada Carmen Cafe kohvikutest, sest igalt tassilt läheb 10 senti vähihaigete toetuseks. Nii 2019.aasta lõpuni. Sind ootavad: Carmen Cafe Rotermanni (Roseni 5), Carmen Cafe Kentmanni (Kentmanni 4) ja Carmen Cafe Filmimuuseum (Pirita tee 64).
Vähiravifondi nõukogu liige, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Hele Everaus on uue vastvalitud Riigikogu liige.
Aastase vaheaja järel on vähiravifondi statsionaarne annetuskast taas Tallinna Lennujaama reisijateterminalis.
Võhma Valgusevabrik pani käima küünlakampaania, mille käigus annetatakse vähiravifondile 15 protsenti toodete müügihinnast. “Tootevalikus leiab uue tulijana aroomiküünla THINK PINK. Selle toote müügiga pakume võimalust toetada vähiravifondi „Kingitud Elu“,” kirjutas ettevõte. Head tegevad küünlad on müügil Võhma kaupluses, küünlavabriku e-poes, Tartu Decoras ja Haapsalu Konsumis.
Arvestades, et fondini jõuab neil päevil erakordselt suur arv abitaotlusi, kutsume jätkuvalt kõiki Eesti inimesi ja ettevõtteid üles toetama vähihaigete võitlust elu eest kasvõi kõige pisema püsiannetusega. Iga euro on äärmiselt tähtis ja kingib kellelegi lootust, elupäevi, tervist. Püsiannetuse saab loetud sekunditega vormistada siin.
Eile külastasime vähiravifondi vabatahtlikega Arvo Pärdi keskust Laulasmaal. Me ei jõudnud ekskursiooniga algustki teha, kui juba sammus kusagilt nurga tagant välja rõõmsameene maestro ise, kaenlas killuke oma arhiivist. “Kuidas te kõik nii rõõmsad siin olete?” imestas ta külalislahkelt. Kinkisime Pärdile külaskostiks villased sokid, mille kudus meie vabatahtlik Kaisa Sein. Sokid pani Pärt esmalt kätte! Kuulasime Pärdi inspireerivat elulugu ning pärast sõime torti. Täna on vähiravifondi tegevjuhil Katrin Kuusemäel ja meie väga tublil vabatahtlikul Kati Lepasalul sünnipäevad. Õnnitlesime neid lillesülemitega. Vapramad ronisid veel keskuse torni ka. Täname maestrot ja tema keskuse töötajaid südamliku kohtumise ning inspireeriva eluloo ja muusika eest. Üks väike seik ka seoses Arvo Pärdiga: 2015.aastal korradas Toivo vähiravifondi heategevuskonverentsi ja kirjutas heliloojale e-kirja palvega tulla sellele konverentsile kõnelema headusest ja head tegemisest. Mõne minuti pärast helistas Pärt isiklikult, tänas alandlikult toreda kutse eest ja ütles, et tema konverentsile siiski ei tule. Küll aga tahab aidata ning teeb vähihaigete toetuseks annetuse. Juba varsti oligi fondi lisandunud kopsakas heategu. 2018.aastal andis Pärdi keskus vähiravifondile DVDsid ja raamatuid, mille me müüsime USA eestlaskonnas vabariigi aastapäevale pühendatud heategevuslikel oksjonitel. Selle kõige eest oleme väga tänulikud ja pärast seda kohtumist kindlasti ka headusega täis laetud!
Meeskonnavõistlus President Cup by GOSPA leiab aset 5.mail Jõelähtme golfikeskuses Estonian Golf and Country Club. Kõik osalejad panustavad tänavusse Pardirallisse, mille tuludest saavad abi vähihaiged lapsed ja nende pered.
“President Cup on sel aastal meeskonnavõistlus neljaliikmelistele tiimidele, eesmärgiga näidata, et koostöös peitub jõud. Üheskoos saame aidata lapsi, kes end ise kuidagi aidata ei saa ja kelle elu võib sõltuda sellest, kas raviks on raha. Kutsun kõiki üles ulatama abikäe nendele väikestele inimestele ja nende vanematele, et positiivselt mõjutada nende elu ja saatust,” ütles MTÜ Estonian Golf and Country Club president Katre Kõvask.
“Kuuendat aastat järjest toimuv Pardiralli on kasvanud Eesti üheks oodatumaks heategevuskampaaniaks. Pardiralli üheks missiooniks on tõsta ühiskonna teadlikust vähihaigete laste osas. Koostööettepanek golfikogukonnalt näitab, et soov aidata järjest kasvab ning häid inimesi on Eestis palju,” ütles Pardiralli 2019 projektijuht Ave Laas.
Pardiralli 2019 on Eesti suurim heategevuskampaania, mis päädib 8.juunil Kadrioru pargis toimuva suure kogupere rallipäevaga. Pardiralli eesmärk on kindlustada kõikidele raske haigusega võitlevatele lastele hädavajalik ravi ja nende peredele vajalikud tugiteenused. Pardirallit korraldab Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit (EVLVL) koostöös heategevusfondiga Minu Unistuste Päev ja Vähiravifondiga Kingitud Elu.
Iga President Cup by GOSPA võistlusel osaleva mängija osavõtutasust läheb 10 eurot Pardirallile. Iga mängija saab endale nimelise vannipardi, mis asub 8.juunil perepäeval võistlustulle. Lisaks on golfimängijatel võimalik soetada pardinumbreid ka oma pereliikmetele, teha täiendav annetus ülekandega, sularahas või pangakaardiga. Ettevõtted saavad osta rallipäevaks oma firma logoga suurpardi.
70 protsenti Pardiralli tuludest laekub EVLVLi. Ülejäänud 30 protsenti jaguneb Vähiravifondi Kingitud Elu ja heategevusfondi Minu Unistuste Päev vahel.
Lisainfo President Cup by GOSPA võistlusele registreerumiseks ja võistlusjuhendi leiad siit.
Toeta endale nimeline rallipart või toeta Pardirallit annetusega: www.pardiralli.ee
Täna toimus heategevusliku perepäeva Pardiralli 2019 pressikonverents, kus kolme heategevusfondi – Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu (EVLVL), vähiravifondi „Kingitud elu“ ning heategevusfondi Minu Unistuste Päev esindajad tutvustasid 8. juunil ühiselt korraldatavat suurt kogupere rallipäeva. Kohal oli ka 8-aastane Annabel Sepp, kes seljatas annetajate toel vähihaiguse.
Kolm fondi kutsuvad kõiki Eesti inimesi ja ettevõtteid Pardirallil osalema. Internetilehel www.pardiralli.ee on võimalik soetada endale, oma perele ja firma töötajatele rallipartide numbreid või teha pisikeste patsientide toetuseks annetus. Pardiralli eesmärk on kindlustada kõikidele raske haigusega võitlevatele lastele hädavajalik ravi ja nende peredele vajalikud tugiteenused: psühholoogiline tugi, eripedagoogika, füsioteraapia jne.
„Pardiralli toimub juba kuuendat korda ja on muutunud aja jooksul väga paljude Eesti inimeste jaoks armsaks ja südamelähedaseks sündmuseks, millest osavõtmine on iseenesestmõistetav,” ütles EVLVLi juhatuse esinaine Kaili Lellep. „Tänavu loodame, et nende inimeste ring laieneb veelgi, sest vähihaiged lapsed vajavad endiselt abi ja annetusi. On ju ometi uhke tunne, kui oled saanud teha head ja ühtlasi on sul oma numbriga rallipart, mis 8. juunil ülejäänud 15 000 pardiga mõõtu võtma hakkab.”
Tänavu lastakse rallikanalisse vette ka Ott Tänaku part, seega annab Pardirallil osalemine unikaalse võimaluse võtta mõõtu meie kuulsaima ralliässaga isiklikult!
“Elu on suur väärtus ja iga laps on meile hindamatu kalliskivi. Me aitame seda kalliskivi hoida, et igale lapsele saaks olema homne. Üritame peredele olla igakülgseks toeks, et nad ei kaotaks usku ja lootust. Iga hea annetaja on osaline vähilaste ja nende perede aitamises ja igast heateost võib sündida ime,” ütles EVLVLi koordinaator-tugiisik Luive Merilai.
Heategevusfondi Minu Unistuste Päev tegevjuht Kristiina Gabor-Mägi sõnas: „Unistamine annab igale vähihaigele lapsele palju positiivset energiat ja aitab vapralt toime tulla ka kõige raskemate väljakutsetega. Ühiselt tehtud hea võimendub mitmekordselt ning sellega loome paremad võimalused vähilaste emotsionaalseks raviks ning lootuse helgemaks lapsepõlveks.”
Minu Unistuste Päev on korraldanud Taurisele, Annabelile ja paljudele teistele vähilastele personaalse unistuste päeva, pakkudes pereliikmetele emotsionaalset ja psühholoogilist tuge, mis annab jõudu haigusega võitlemiseks ja suunab tähelepanu elu ilusatele hetkedele.
Nii väikeste kui ka suurte vähiravi toetav vähiravifond „Kingitud elu“ rahastas koos EVLVLiga viimase kahe aasta jooksul 7-aastase Taurise ja 8-aastase Annabeli neuroblastoomiravi. Kahe lapse ravisse panustati kokku üle veerand miljoni euro. Mõlemad väikesed kangelased tunnistati eelmisel kevadel haigusvabaks ja neil läheb hästi. „Pardirallil osaledes aitate kindlustada hädavajaliku ravi, elamise ja suureks sirgumise võimaluse ka järgmistele ränga diagnoosiga lastele,” ütles Vähiravifondi Kingitud elu juhataja Toivo Tänavsuu.
Pardiralli 2019 annetustega toetatakse (varasemate rallide toel loodud) vähihaigete laste ja nende perede tugikeskuse tööd. Keskus pakub igakülgset abi ja toetavaid teenuseid vähidiagnoosiga võitlevatele lastele ning nende peredele.
Koostöös vähiravifondiga „Kingitud elu“ katab EVLVL Pardiralli tuludest vajadusel ka ravi, mida ei kompenseeri Haigekassa. Minu Unistuste Päev viib ellu tõsiselt haigete laste unistusi, et pakkuda lapsele ja pereliikmetele psühholoogilist tuge, mis aitab paranemisele kaasa.
Pardiralli 2019 toimub laupäeval 8. juunil Tallinnas Kadrioru pargis, kus 15 000 vanniparti taaskord võistlustulle astuvad. Tasuta sissepääsuga üritusel on rohkelt meelelahutust, parimad toitlustajad ning põnevat tegevust kogu perele. Rallil osalemiseks saab pardinumbreid soetada leheküljelt www.pardiralli.ee.
Tänavust Pardiralli kampaania avapauku toetasid T1 kaubanduskeskuse pererestoran HELK ning Maitsvad Muffinid.
Vähilaste toetamiseks on mitu võimalust:
1) Soeta endale ja oma perele pardinumber leheküljelt www.pardiralli.ee. Kutsu ka sõpru ja töökaaslasi üles pardinumbreid ostma ja ära jäta asja viimasele minutile, sest igal aastal on pardid ralli stardipauguks otsa saanud. Pardinumbri ostmine on sisuliselt isikliku rallipardi värbamine võistlusel osalemiseks. Kuna tänavu osaleb rallil ka Ott Tänaku part, on see unikaalne võimalus kuulsa rallimehega võidu kihutada.
2) Tee annetus märksõnaga “Pardiralli”
Maksesaaja: Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit Swedbank EE562200221064019722 Luminor EE501700017004606286 LHV EE597700771003343080 SEB EE561010220267764221 Coop pank EE294204278609755209
3) Ettevõtjad saavad soetada rallipäevaks kanalisse ujuma oma firma logoga suurpardi.
Tänavuse Pardiralliga kogutud annetustest 15% jõuab lõpuks vähiravifondi Kingitud elu.
Tänase pressikonverentsi fotogalerii:
Pealkirjas esitatud küsimust küsitakse vähiravifondilt ikka ja jälle. Fond on viie aasta jooksul soetanud ravimeid rohkem kui 6,5 miljoni euro väärtuses. Keskmiselt kulub ühe patsiendi raviks 3000-4000 eurot kuus – summa mis ületab mitmekordselt Eesti keskmist palka. Vähiravifond selleks vajalik ongi, et inimesed ei suuda tasuda üüratuid summasid neile vajaliku ravi eest. Kuid miks on moodsad vähiravimid nii hirmkallid?
Palusime asja selgitada ühel Eestis tegutseval ravimitootjal. Roche Eesti tegevjuht Kadri Mägi-Lehtsi selgitab:
“Selleks, et mõista ravimite hinnakujundust tuleb alustada kaugemalt. Pole olemas arvuderida, mille summeerimisel saadakse konkreetse ravimi hind.
Ravimi teekond avastamisest müügiloa saamiseni kestab keskmiselt 12,5 aastat. Näitena võib tuua ühe omal ajal täiesti uudse, kuid tänaseks juba igapäevase bioloogilise ravimi avastamise loo.
Napoleone Ferrara koos kolleegidega isoleeris ja kloonis 1989.aastal vaskulaarse endoteliaalse (veresoonte sisekesta) kasvufaktori VEGF. VEGF oli uus avastatud valk. Ferraral õnnestus eraldada erinevaid cDNA (täiendav DNA, geneetiline termin) kloone.
Tema laboratooriumis uuriti VEGFi mitmeid biokeemilisi ja molekulaarbioloogilisi aspekte: retseptori iseloomu, sidemeid lõhustavaid mehhanisme, struktuuri ja funktsioone eesmärgiga seletada kasvufaktori rolli erinevate kudede veresoonte arengus. Viie aasta jooksul eristati viis VEGFiga seotud geeni.
1992.aastal esitati oletus, et VEGFR-1 retseptor on retseptor, mis suudab negatiivselt reguleerida veresoonte kasvufaktori (VEGF) aktiivsust. 1993.aastal teatas Ferrara, et VEGFi poolt põhjustatud veresoonte arengu takistamine spetsiifilise monoklonaalse antikeha poolt pidurdab dramaatiliselt mitmete kasvajate kasvu katseklaasis.
1996.aastal kirjeldati VEGF olulist rolli lootel veresoonte arengul ja uute veresoonte tekkel. Alates 1997.aastast hakati tegema kliinilisi uuringuid tõendamaks, et välja arendatud antikeha ehk ravim on ohutu ja omab kasvaja veresoonte vastast toimet inimestel.
1998.aastal alustatud mitmed II faasi kliinilised uuringud kinnitasid ravimi tõhusust nii monoravina kui ka kombinatsioonis keemiaraviga ja seda esmalt soolevähi ravis. 2004 sai ravim müügiloa Ameerikas ja 2005 Euroopa Liidus.
Nii kujunes teadusavastuse tegemisest 1989.aastal ravimi loomiseni kokku 15 aastat!
Aga sellega väljakutsed veel ei piirdu. Nimelt on biotehnoloogiliste ravimite tootmine oluliselt keerukam ja seega ka kallim kui niiöelda tavaliste kahemõõtmeliste keemiliste molekulide tootmine.
Avastatud ravim on monoklonaalne antikeha. Need on väga suured kolmemõõtmelised molekulid, mis on struktuurilt palju heterogeensemad kui keemilised molekulid. Kuid ravimi tootmine peab alati tagama iga partii ühetaolisuse, mis teebki kogu protsessi keeruliseks ja ka kallimaks, kui keemilise molekuli tootmise.
Monoklonaalsed antikehad valmistatakse imetaja (hiire) rakkudest, mis on piiratud paljunemisvõimega ja väga nõudlikud kasvutingimuste, puhtuse ja söötmete osas. Geenitehnoloogiat kasutades lisakase niiöelda algrakku DNA lõik, mis kodeerib antikeha valke. Edasi hakkab rakuliin neid antikehi tootma ning kogu protsessi jooksul on vaja ühtlast temperatuuri, rõhku, süsihappegaasi ja hapniku sisaldust ja palju muid füüsikalis-keemilisi tingimusi. Antikehade kasv on aeglane, pooldumine toimub vaid üks kord päevas. Selleks, et ravimit saaks inimesele manustada, tuleb veel ka vastavaid lahuseid lisada.
Lisaks uute ravimite avastamisele ja tootmisele tuleb ravimifirmal arvesatada oma jätkusuutliku toimimise alusena ka tõsiasja, et enam kui 88 protsenti laboris uuritud ravimieellastest ehk uutest toimeainetest ei jõua kunagi patsiendini.
Laborist tulles läbivad ravimid veel ka väga ulatuslikud kliinilised uuringud, alates tervest vabatahtlikest (I faas), kuni rahvusvaheliste topeltpimedate rangelt kontrollitud ohutus- ja efektiivusuuringuteni (III faas). Vähiravimite eellastest ainult 34 protsenti läbivad edukalt III faasi uuringud ning saavad müügiloa. See näitaja on madalaim kõikidest teistest meditsiinivaldkonnas tehtavatest ravimi uuringutest, kuna vähkkasvaja on väga mitmepalgeline ja keeruline haigus.
Eeltoodule lisaks arvestatakse veel mitmeid teisi olulisi tegureid, mis on olulised ravimite hinnakujundamisel. Mõjurid on toodud alloleval joonisel. Näiteks kui sama haigusseisundi raviks on olemas palju erinevaid ravimeid, siis tõenäoline, et uus ravim ei ole kõrgema hinnaga, vaid seda müüakse hinnaga, mis on võrreldav juba kasutusel olevate ravimitega.
Samuti võetakse hinna määramisel arvesse seda, kas uue ravimi abil on võimalik vähendada vajadust mõne teise meditsiinilise protseduuri, operatsiooni või haiglaravi järele. Ravimid, mis vähendavad kulukaid operatsioone, haiglas viibimise vajadust ja arstikülastusi, hinnatakse sageli kõrgemalt, sest nad võimaldavad nii patsientidele kui ka ravirahastajatele mugavamaid lahendusi ja kokkuhoidu.
Ravimite väärtust hinnatakse kõrgemalt, kui need aitavad elusid pikendada või isegi päästa. Ravimite hindu mõjutab ka konkurents. Iga ravimitootja eesmärk on lisaks patsientide elu parandamisele ka püsiva käibe tagamine, et kindlustada firmale jätkusuutlik toimimine. Ravimite hinnakujundus on keeruline ja vale hinna valimine võib olla kahjulik nii tootjale, kui ka ravimit ootavale haigele.
Ravimile hind mõjutab selle võimalust erinevates riikides õigel ajal õige patsiendini jõuda. Kui näiteks ravimi hind on liiga kõrge, võivad rahastajad keelduda seda hüvitamast või arstid ei pruugi seda välja kirjutada. Nad võivad uskuda, et ravim ei ole oma hinda väärt, sest pakub liiga vähe kasu, et õigustada oma maksumust. Teisest küljest, kui ravimit hinnatakse liiga odavaks, võivad arstid järeldada, et see on vähem efektiivne, kui juba olemasolev kallim ravim. Ka arvestatakse hindade kujundamisel riikide majanduslikku võimekust ning sarnaste riikide puhul eeldatakse võimekust maksta sarnast hinda.
Ravimite hinnakujunduse seisukohast on olulise tähtsusega eelpool kirjeldatud teadus- ja arendustegevus. Ressursimahukad teadus- ja arendusprotsessid on enamasti innovaatiliste ravimite kõrgemate hindade aluseks, et tagada riski ning kulu-tulu tasakaal ja võimekus finantseerida pooleliolevaid arendusprojekte. Seega mõjutab ka ravimite eellaste arv – tulevased ravimikandidaadid, mis on farmaatsiafirmal arenduses – kaudselt turule toodavate ravimite hindu.
Lisaks ravimitootja küsitud hinnale lisanduvad riigiti seadustega reguleeritud juurdehindlused ja ka käibemaks.”
Juba neljandat aastat järjest teeb Rahvusooper Estonia varakevadel koostööd vähiravifondiga „Kingitud elu“. Tänavu aprillis saab ooperipublik üheksa etenduse vaheajal annetada vähihaigete toetuseks sularahas, pangakaardiga või telefoniga.
Alates reedest, 5. aprillist osalevad vähiravifondi vabatahtlikud lavastustel „Figaro pulm“, „Romeo ja Julia“, „Linnukaupleja“, „Boheem“, „Tramm nimega Iha“, „Minu veetlev leedi“, „Uinuv kaunitar“ ja „Operetikuningas Imre Kálmán“.
„Vähiravifond „Kingitud elu“ on õlekõrs vähihaigetele, keda ei saa aidata Eesti Haigekassa, kinkides lootuse ja võimaluse elada kauem või haigus koguni seljatada. Rahvusooperil Estonia on au ja rõõm anda oma panus ja aidata vähiravifondi, et publiku abiga anda raske haigusega võitlejatele lootust ja usku,“ ütles teatrijuht Aivar Mäe, kutsudes publikut üles aprillikuu teatrietenduste vaheaegadel annetama.
„Varasematel aastatel on Estonia lahke publik lisanud vähiravifondi tuhandeid eurosid, millega oleme saanud kinkida elamise võimaluse mitmele inimesele. Vähihaigusega on paljud pered tuttavad, järgmine abivajaja võib olla ükskõik kes. Samas saame me kõik üheskoos kindlustada vajaliku ravi igaühele. Aprillis teeme võimaluse aidata ooperipublikule eriti mugavaks. Etenduste vaheajad saavad ka väga tähtsateks,” lisas vähiravifondi Kingitud elu tegevjuht Katrin Kuusemäe.
Vähiravifondilt on 2019. aastal abi palunud juba ligi 80 inimest. Fond on saanud toetada kõiki, kes kuuluvad tema sihtgruppi.
Etendused, mille vaheajal saab annetada:
5. aprill – ooper Figaro pulm
6. aprill – ballett Romeo ja Julia
7. aprill – operett Linnukaupleja
11. aprill – ooper Boheem
13.aprill – ballett Tramm nimega Iha
16.aprill – muusikal Minu veetlev leedi
17.aprill – ballett Uinuv kaunitar
24.aprill – ballett Romeo ja Julia
27.aprill – kontsertlavastus Operetikuningas Imre Kálmán
Rõõm on teatada, et alates tänasest asub Tallinna Lennujaama reisijate terminalis taas vähiravifondi statsionaarne annetuskast. Viimati oli meie kast seal aasta aega tagasi ja siis leidsime kastist vägagi põnevaid eksootilisi rahatähti.
Kast oli terminalis 2017.aasta kevadest 2018.aasta kevadeni. Siis viisime selle sisu – mitukümmend kilogrammi sularaha – panka. Pangas loeti kokku ligi 1400 eurot. Aga kast sisaldas veel igasuguseid põnevaid ja eksootilisi “külalisi”, milledest paljude puhul raputas teller tähenduslikult pead: “neid me kahjuks vastu ei võta.”
Lisaks eurodele oli suutnud meie südikas kast kokku korjata rohelisi ühiskaarte, ameerika dollareid, vene rublasid, rootsi, norra ja tšehhi kroone, poola žlotte. Aga ka nostalgiahõngulisi Eesti kroone, Saksa markasid (rahvakeeli “demme”), Leedu litte, Inglise naelsterlinguid, Ungari forinte, Egiptuse naelu, Ukraina grivnasid, Gruusia larisid, Sri Lanka ruupiaid, Filipiini peesosid, Hiina jüääne, Rumeenia leusid, Serbia dinaare, Singapuri dollareid jm.
Kõige suurema numbriga rahatäht oli 10 000 Lääne-Aafrika franki, mis peaks võrduma vist umbes 15 euroga. Ja kujutage pilti: annetuskastis oli ka São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi viiekas ehk siis 5 dobrat – võrdne umbes 0.0002 euroga. Viimane leid sundis kohe kaarti haarama ja vaatama, kus see São Tomé üldse asub? Leidsime: see Hiiumaa suurune saar asub Aafrikas, Guinea lahes. Vaat selline on vähiravifondi mõjusfäär.
Viimasel ajal oleme saanud toetada kahte naist võitluses rinnakasvajaga. Ravid toimivad hästi ning daamid saavad fondile edaspidigi loota. Mõlemad tunnistavad, et päevad on täis lootust ja elurõõmu. On vägagi palju põhjust elada: ühel naisel on kaks alaealist last, teine on lausa seitsmekordne vanaema!
54-aastane Mulgimaal elav L., keda toetame alates novembrist, kirjutab:
“Olen juurde saanud imelised kolm kuud heas tervislikus seisus. Seda tänu minu raviarstile Peeter Padrikule, suurepärasele meditsiinipersonalile Tartu Ülikooli Kliinikumis ja fondile Kingitud elu, kes on finantseerinud minu elutähtsat ravi. Tänan ka oma häid tuttavaid, sõpru, kolleege, pereliikmeid abi eest.
Ei mäletagi enam sellist kergust oma füüsilises kehas, nagu eelmisel kuul. Viimati tundsin end nii hästi kümmekond aastat tagasi.
Uue rohu tarvitamise alguses oli palju tagasilööke: kord läks veri halvaks, siis tekkisid valud erinevatesse keha piirkondadesse, siis hakkasid külge pisikud ja muud vead, mis tõstsid palaviku kõrgeks, tekkis köha jne. Aga viimase kuu jooksul on tervis läinud igati paremaks. Kuu algul ajasid tolmused keskkonnad hullult köhima, kuid seegi läks üle.
Tõusen igal hommikul üles tänutundega ilusa päeva alguse ja hea enesetunde eest.
Mu päevad on olnud kiired, täis õppimist ja õpetamist, töötamist meeldivate inimestega. Olen saanud ka oma lastele toeks olla. Mul on 15- ja 17-aastane tütar. Uinun, mõeldes läbi omi häid päevasündmusi ja õnnestumisi. Tunnen rõõmu ja heameelt väikeste asjade üle, saan magama jääda rahus ja tänuga.”
67aastane Pärnumaal elav Mare, kelle ravil on fondi õlg all alates septembrist, aga kirjutab:
„Aastal 2004 avastati mul rinnavähk. Olin siis 52-aastane. Poleks ma trauma tõttu rangluud murdnud, oleks tõsisem haigus endast märku andnud suure tõenäosusega siis, kui teha oleks olnud vähe. Meie suguvõsas pole varem rinnavähki esinenud, seega oli see suur šokk millele varem mõelda kohe üldse ei osanud.
2004. aastal oli mul kaks operatsiooni. Opereeriti vähikolle rinnast ja lümfisõlmed kaenla alt, sain ka kiiritusravikuuri. Aga 2006.aastaks (arvatavalt juba varem, sest tol ajal ei olnud kasvaja leviku uuringud nii tavalised kui praegu) olid luudesse tekkinud metastaasid ning sellest ajast peale olen saanud igakuiselt hormoonravi ja luid tugevdavat ravi. Haiguse avastamise ja tänase päeva vahele on mahtunud veel ka kaks keemiaravikuuri.
Ma ei ole allaandja ja kuigi vahel oli väga raske, olen säilitanud oma rõõmsa meele ja lootuse võimalikult pikale toimekale elule. Selleks on andnud mulle erilist põhjust minu kolm last ja nende seitse lapselast, kellest osad on juba täiskasvanud. Oleme olnud abikaasaga tubli tiim, et pakkuda lastelastele muretuid puhkusehetki maal vanavanemate juures. Vaatamata raskele haigusele ja tõsistele hirmudele oleme suutnud oma rasked hetked ületada ning koos edasi minna. Kuna elame Tartust, minu ravil käimise kohast, kaugel, on Eesti kliima meile pakkunud väljakutseid ravile jõudmiseks. Oleme need iga kord seljatanud ning sama meelt olen ka oma haiguse suhtes – hetkel proovin mina olla tugevam.
Kahjuks viimasel tervisekontrollil avastati mul aga uued vähisiirded: seekordselt olid haaratud minu lümfisõlmed.
Tänu oma raviarstile Peeter Padrikule, sain ma teada, et on olemas minu haigusega sobiv ravi – Ibrance, mis võiks seekord olla taas ajapikenduse andjaks. Kuna haigekassa seda uut ja kallist ravi veel ei rahasta, soovitas ta pöörduda taotlusega „Kingitud Elu“ fondi poole.
Fondile taotluse tegemine on tehtud väga lihtsaks, mille üle olin väga rõõmus, sest keeruliste juriidiliste ning meditsiiniliste tekstide lugemisega ning taotluste täitmisega oleksin suure tõenäosusega jäänud hätta. Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud Elu kodulehega esmatutvust tehes tundsin, et selle fondi käivitajad ja elushoidjad on olnud sarnaste muredega kimpus ning soovivad sellest abivajajaid säästa. Kui sain teada positiivsest otsusest ravi rahastamise osas, langes suur hulk murekoormat mu hingelt. Vähemasti on nüüd ajutiseltki võimalus saada hetkel parimat ravi! Ma olen südamest tänulik fondi töötajatele ning lahketele annetajatele, kes on otsustanud teha võimalikuks mulle ja teistele vähihaigetele juurdepääsu kaasaegsetele ravile. Raske on oma tänu sõnades väljendada, kuid oma hinges oleme kogu perekonnaga kõigile annetuse teinud inimestele ja ettevõtetele ääretult tänulikud.
Loodan, et see ravi aitab mul veeta veel nii mõnedki ilusad aastad koos abikaasaga ja pakkuda ka noorematele lapselastele mõnusaid hetki koos meiega.
Ei julge kõvasti hõisata, aga hetkel on minu kaaslane lümfilõlmedes püsinud muutusteta ja loodame kogu perega, et see veel pikaks ajaks nii ka jääb. Tänu teile, head toetajad ja abistajad.”
Vähihaigus on võidetav! Ettevõtja Taavi Kotka (40) ja logistik Argo Aonurm (41) sattusid peaaegu üheaegselt verevähiga haiglasse ja said seal sõpradeks. Koos käidi läbi ränk ravi ning saadi terveks. Ka Eesti tulevikku näevad nad enam-vähem sarnaselt, kuigi üks toetab liberaale, teine EKREt.
Kes sõjaväes koos teeninud või lausa rindel käinud, teavad, et kamraadid, kellega koos seal sõdurisuppi söödud ja kaevikumudas roomatud, jäävad eluks ajaks üksteise jaoks erilisteks. Ettevõtja, kunagine majandusministeeriumi IT-asekantsler, e-residentsuse üks arhitekte Taavi Kotka põdes nooruses verevähki. Sellel rindel võitles ta koos palatikaaslase Argo Aonurmega, kellest kujuneski tema eriline sõber. Isegi poliitilised erimeelsused, mis justkui Eesti ühiskonda lõhestama kipuvad, ei sega. Need on ju tegelikult tühised, kui võrrelda tõeliselt oluliste asjadega. Ekspress palus kahel sõbral 20 aasta tagust heitlust elu eest meenutada.
Argo on Pärnu poiss,Taavi Kilingi-Nõmmelt. Enne elumuutvat 1999. aastat olid mõlemal umbes 20aastasel noormehel omad tegemised ja unistused.
Pärnu Koidula Gümnaasiumi lõpetanud Argo siirdus Tartusse metsandust õppima. „Isa sai tagasi vanaisa vanad talumaad, seal sai saetud ja „puitu nuusutatud“. Looduses olemine meeldis mulle väga,“ räägib Argo.
Kooli kõrvalt töötas pikk turske Argo turvamehena. Alguses valvas lihtsamaid objekte, hiljem pidas korda Atlantise ööklubis.
Taavi oli varakult kõva käsi IT-s. Nohik, nagu ise ütleb. Ta lõpetas Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumi ning asus ülikooli informaatikat õppima, samal ajal töötas programmeerijana firmas, mis ehitas noorele Eestile rahvastikuregistrit.
„Olin ka kõva kossumees. Käisin viis korda nädalas jõusaalis. Kaalusin umbes sama palju nagu täna – 92-93 kilogrammi – kuid mul polnud grammigi rasva, biitseps oli ikka korralik!“ räägib Taavi.
Mõlemad noormehed ei suitsetanud ega tarbinud alkoholi.
Siis ühtäkki muutus kõik.
Argo: „Kevad tuli.Kõik plaanid olid paigas, oli tarvis veel kooliasju kõvasti teha, aga ühel hetkel, nagu noaga lõigatud, mitte midagi ei jaksanud teha. Kogu aeg olin väsinud, tahtsin ainult magada.“
Tema kaelale kasvas muna, üks lümfisõlm läks väga suureks. „Toona oli kombeks, et ega arsti juurde ju ei lähe. Võtsin valuvaigistit ja määrisin kaelale salvi. Mõtlesin, et ehk on kurgupõletik. Aga mõne nädalaga kasvas muna nii suureks ja enesetunne läks nii kehvaks, et töölegi enam ei jaksanud minna. Ärkan hommikul üles, joon oma kohvi ära, sätin välja, aga kui olen kakskümmend sammu astunud, tahaks kohe ümber pöörata ja voodisse tagasi minna,“ räägib Argo.
Ühel varahommikul kaotas ta tööl olles mitmeks tunniks meelemärkuse. See juhtus Tartu postkontoris, kus praegu asub IT-firma Playtech.
Postitöötaja soovitas minna arsti juurde ja nii Argo viimaks oma perearsti Kristi Taime juurde jõudis. Tema suunas mehe Vallikraavi tänavale onkoloogiahaiglasse. Kaelale kasvanud munast võeti biopsia ja paari päeva pärast lõigati kogu lümfisõlm välja.
1999. aasta märtsi keskel tutvustas doktor Taim Argole uuringute tulemusi. „Šokk oli nii suur, et ei mäletagi, mida arst täpselt ütles. Aga ta ütles, et mul on eriti agressiivne vähk ja peaksin minema kiiresti ravile. Ma veel arvasin, et äkki ootaks raviga kevadeni – saan kooli ära lõpetada. Arst ütles, et kui kevadeni ootan, olen suveks juba kusagil puhkepaigas…“
Taavil andis haigus endast märku veel varem. „Mul tekkisid 1998. aastal kaela peale munad. Aga noh, kes see loll ikka arsti juurde läheb! Tegin trenni nagu loom, mingit väsimust ei olnud. Ei tulnud mõttessegi, et võiksin haige olla. Ainult südameprobleemist teadsin juba lapsepõlvest,“ räägib Taavi.
Munad tema kaelal jäid silma Taavi sõbra arstitudengist tüdruksõbrale, kes soovitas arsti juurde minna. Taavi perearst oli samuti Kristi Taim. Esimene biopsia näitas, et midagi hullu ei ole. Igaks juhuks tehti teine veel ja ikka mitte midagi. Ent munad Taavi kaelalt ei kadunud ja 1999. aasta veebruaris tehti kolmaski biopsia. Õige diagnoosi panemiseks kulus kokku pool aastat!
„Istusin seal Vallikraavis arsti kabineti ukse taga. Kirurg tuleb korraks uksest välja, paneb käe õlale ja ütleb: „Noormees, see teie haigus on raske, tõenäoliselt ka ravitav. Soovin teile jõudu!“ ja kadunud ta ongi. Siis istun seal, suu ammuli. Tüdruksõber on kõrval – see juba nutab. Tahan öelda: oot, aga tohtrihärra, mis haigus see on? Tüdruk ütleb: „Kas sa, loll, aru ei saa, et sul on vähk!““ räägib Taavi.
Mõlemal noorel meheldiagnoositi mitte-Hodgkini lümfoom ehk pahaloomuline lümfisüsteemi kasvaja, kasvajaline vohang lümfisõlmedes, põrnas või tüümuses. Taavil krooniline vorm, Argol ägestunud vorm, kolmas staadium. Eestis haigestub sellesse mitukümmend inimest aastas. Ravi on tänapäeval väga tõhus, kuid kakskümmend aastat tagasi olid võimalused kesisemad ja kaks meest suures teadmatuses.
„Oled ju eluaeg teadnud, et vähk on surmatõbi,“ ütleb Taavi.
Argo: „Algul ei saanud ma asja tõsidusest aru. Reaalne „haamriga pähe löök“ tuli siis, kui astusin haiglauksest sisse – nüüd tuleb asjad ümber mõelda!“
Taavi:„Minu maailm ei kukkunud kokku. Teadsin alati, et saan terveks. Aga kukkusin kokku teises mõttes: olin harjunud sporti tegema, aga keemiaraviks pandi mulle läbi rinnalihase kanüül. Pärast seda enam käsi vehkides üles ei tõsta, kossu ei mängi. Kui enne olin üliheas vormis – lähme, jookseme poolmaratoni, maratoni või mida tahate! –, siis ravi tappis mu täiesti ära.“
Nii saidki kaks meest ühel hommikul Maarjamõisa haiglas kokku ja sõbrunesid kiiresti.
Argo:„Elasime ka teineteisele kaasa. Kui ühel oli halb, aitas teine õde kutsuda. Teadsime, et pole üksi – keegi teine võitleb samamoodi. Võistlusmoment oli ka: kes saab rutem terveks. Kui Taavil oli parem ja mul halvem, siis see innustas mind. Kui Taavi läks tüvirakkude siirdamisele, aga mina olin juba terve, käisin teda haiglas vaatamas: siis oli isegi kurb – kamraad jäi maha.“
Meestel algasid ravitsüklid, kus nädal või kaks tuli olla haiglas, seejärel sama kaua kodus.
„Päev otsa saime koos keemiat, õhtul oksendasime – nii viis päeva järjest!“ meenutab Taavi. „Mul oli lõpuks hästi lihtne: hommikul pandi süstla otsa. Pidin lamama seal kuradi voodis päev otsa. Ja õhtul, raudpolt kella kaheksa ja üheksa vahel oksendasin – see oli keha vastureaktsioon.“
Argo: „Mul jäeti esimene ravi- tsükkel pooleli, sest ravi mõju oli nii äge, et kukkusin paariks tunniks koomasse! Kuna mul oli ägestunud versioon haigusest, pandi ka vastav ravi. Arst ütles, et nii hullu protsessi pole ta varem näinud.“
Mehi jäid kummitama hirmud ja teadmatus. Argol tekkis küsimus, miks selline haigus järsku tuli.
„Üks versioon oli, et mu lapsepõlv möödus Pärnus mitte just kõige tervislikumas keskkonnas,“ räägib Argo. „Majas, kus mu isa ja ema töötasid, oli Nõukogude ajal salastatud kaugsidejaoskond – sõjaline objekt, tohutud maa-alused katakombid täis sideseadmeid. Väidetavalt käis Venemaa ja USA vaheline side läbi selle keldri. Sinna sai sisse ainult allkirja vastu ja me isaga käisime: tohutud seinad täis tulesid, vilesid ja lampe. Liidu lagunedes veeti sealt tinakastides mingeid asju ära. Isa alati ütles, et need on radioaktiivsed ained.“
Argo isa suri kopsuvähki,kuid tema suitsetas. Aga paljud selles sidemajas elanud või töötanud inimestest surid samuti vähki.
„Mul on üks lapsepõlvesõber ka sama haiguse, Hodgkini lümfoomi läbi põdenud,“ ütleb Argo.
Taavi suhtus asja pragmaatiliselt: „Asjad lihtsalt juhtuvad. Kui saad suitsetamisest kopsuvähi, oled ise loll. Aga meie haiguste puhul – need lihtsalt tulevad. Seetõttu ei ole mõtet minevikku kinni jääda. Tuleb arsti kuulata ja ravidistsipliinist kinni pidada. Get your shit together ja pea püsti! Kui elu mängib mäkra ja haigus tuleb tagasi, siis lähed uuesti ravile. Kui läheb aga täiesti tuksi – ju siis pidi nii minema.“
Meeste tuju hoidis üleval must huumor. Kui üks neist tuli palatisse, kus teine ravi sai, küsis ta uksel: „Noh, sa oled ikka veel elus?!“
Ravi algus oli raskem Argol, sest tal oli ägedam haigusevorm.
„Kuna haiglas nappis kohti, viidi mind ükskord nn surmapalatisse. Minuga koos oli kaks 40ndates meest. Mõlemaga suhtlesin ja nägin nende lahkumist pealt. Üks rääkis veel lõunaajal, kuidas ta haiglast välja saades kalale läheb. Õhtuks oli talle juba valge lina peale tõmmatud. Imelik oli mõelda, et mina sain terveks – kuidas nüüd nii läks?“ räägib Argo.
Taavi: „Mulle öeldi kohe, et kahenädalasi ravitsükleid on kuus, nädalasi ka kuus ja ravi kestab pool aastat. Mul hakkas pragmatism tööle – mis siin ikka, teeme ära!“
Alguses olid sõbrad suurtes kuuekohalistes palatites, enamik patsiente vanad mehed, 50 ja 60 pluss. „Sul pole nende vanameestega palju rääkida, kui oled 19-20-aastane tatt. Mitmed rääkisid ka vene keeles, mul oli sellega probleem,“ selgitab Taavi.
„Istud viis päeva nädalas põhimõtteliselt kaksteist tundi päevas tilga all, ei jookse mööda haiglat ringi, vaid oled voodis. Loed raamatut, kui jaksad. Telekat ei ole. Mis sa muud teed kui ajad juttu! Mul oli küll ka arvuti kaasas, püüdsin programmeerida, aga olin jumala jõuetu. Pea ei tööta, midagi ei tööta.“
Taas haiglas kohtudes räägiti kõigepealt ära uudised. Aga „süstla otsas“ lebades ja keemiaravi saades kaob isu isegi mõelda. „Oled omas mullis, meeletu keemia maitse suus. Ei taha suhelda, võitled vaid rohu ja iseendaga,“ ütleb Argo.
Taavi:„Öeldakse, et tõeline sõprus on see, kui sõidate kahekesi autos, keegi ei räägi ja see tundub täiesti normaalne. Meie Argoga lihtsalt kannatasime.“
Pärast Taavi neljandat ravitsüklit teatas arst, et ravi ei mõju. See oli talle kõige sügavam mõõnahetk.
„Olin leppinud, et okei, kuus kuud kannatame ära, ja selleks end vaimselt valmis pannud. Aga siis teatab arst, et kõik on kasutu… Teine raske hetk tuli siis, kui mul oli tüvirakusiirdamine ja ma ei saanud minna vanaisa matusele. Vanaisa oli minu jaoks olnud alati väga tähtis. Nüüd pidi ema vanaemale valetama, miks Taavit ei ole, sest varjasime haigust vanavanemate eest. Me ei tahtnud neid muretsema panna.“
Ka Argo ja tema vanemad varjasid poja haigust suguvõsa eest. „Kui ma tähtpäevale ei ilmunud, siis päris põhjust kunagi ei öeldud. Mu vanemad olid suuremas ahastuses kui mina,“ räägib Argo.
Taavi: „Oli hetki, kus lamasin süstla otsas ega jõudnud ühtegi liigutust teha. Korra ma isegi ei jõudnud oksendama. Olin kinnises palatis, seal on oma tualett. Mäletan, et püüdsin joosta sinnapoole. Aga ainus, mida suutsin teha, oli mingi möire, nagu lõvil Metro- Goldwyn-Mayeri filmi alguses ja „rohelist“ pritsis kaarega terve seina täis. Siis kutsusin õe ja vabandasin ette-taha. See oli väga õudne.“
Argo tunnistati pool aastat pärast ravi algust terveks, Taavil kestis ravi kokku terve aasta. Talle tehti ka tüvirakkude siirdamine, mille järel Argo käis sõpra haiglas vaatamas.
„Pärast seda kogemust hakkasin tervise eest palju rohkem hoolitsema,“ räägib Argo. „Väldin ületöötamist, planeerin rohkem puhkust kui midagi muud. Mul on Pärnus suvekodu. Kui muru niidetud, siis mõnikord lihtsalt istun tund aega ja vaatan taevasse. Ilma haigusekogemuseta ei oskaks ma sellist asja nautida. Julgen ka arsti juurde minna, kui midagi vaevab, ei venita. Mõistan, et surm on elu osa – see ei tundu enam nii kurb kui varem.“
Metsandusõpingud jäid Argol haiguse tõttu pooleli. Aga ta asutas Tartus motoklubi ja juhib praegu logistikafirma DPD üht osakonda. Ka Taavi ei lõpetanud ülikooli – ta ei näinud enam mingit mõtet sellele aega raisata. Aga viimase kuue aastaga on ta saanud nii bakalaureuse- kui ka magistrikraadi ning õpib praegu doktorantuuris.
Enne haigestumist kaalus Argo kõvasti üle saja kilo. Keemiaravi tegi turskest mehest luukere:
„Kui täna olen meeldivalt karvane, siis tollal olin täiesti karvutu – juuksed, kulmud, ripsmed, kõik keha karvad kukkusid raviga ära. Olin täiesti sile, 82 kilogrammi ja puhas kont.“
Taavi ütleb, et tema hakkas terveks saades pigem elu põletama. „Läksin üks-päev-korraga-režiimile. Pärast ravi tekkis teadmine, et kui see tagasi tuleb, siis on kolm kuud ja minek. Mis mõtet on ülikoolis käia! Ei tea, kauaks elukest ongi. Parem ruttu edasi liikuda.“
Tegutse-kuni-aega-on-mõtteviisist ajendatuna liitus Taavi sõbra IT-firmaga Webmedia, mis on praeguseks kasvanud Nortali nime all Eesti üheks edukamaks tarkvaraettevõtteks.
„Ilma haiguseta poleks ma Webmediasse läinud. Mul oli ülikool Tallinnas, väga okei töökoht, aga teadsin: pean midagi tegema, endast mingi jälje jätma. Abiellusin ka kohe, 20aastaselt. Kiire oli!“ räägib Taavi.
Haigus ja ravi viisid Taavi kehakaalust umbes 15 kilo. „Käisin palju pearätiga, nagu piraat. Mul olid erinevad rätid eri puhkudeks. Ühte pulma minnes joonistasin endale kulmud, et piltidel parem välja näha.“
Mitmed Argo ja Taaviga koos ravil olnud saatusekaaslased said terveks, aga näiteks üks 17aastane poiss suri.
„Mina mängin tänapäevani regulaarselt lotot: ühe võidu olen saanud, loodan et saan veel teisegi kätte,“ ütleb Argo.
„Mina lotot ei mängi, vaid investeerin idufirmadesse, mis on ka mõnes mõttes loto,“ lisab Taavi.
Pärast paranemist määrati mõlemale mehele puue, mille kohaselt võisid nad töötada ainult ühe päeva nädalas. Kuid Taavi ütleb, et Webmedias töötas ta iga päev õhinal hommikust õhtuni, tehes „maailmamuutvat“ asja – Eestis uudset tarkvaraarendust.
Argo aga asus jõusaalis rassima, kuigi arst oli selle keelanud. Kaal taastus meeldivalt kiirelt. Parematel päevadel on ta kaalunud koguni 150 kilo ja osalenud ka rammumehe võistlustel. „Mõtlesin, et ei taha kunagi olla nõrk. Mul tekkis äärmuslik tahe tugevaks saada.“
Ravilt koju naastes pidi Taavi end mitu korda päevas süstima ja see oli raske. „Kui sa pole mingi narkar, siis iseendasse süstla ajamine, isegi kui ei pea tabama veeni, vaid lihtsalt õlga või reide – see on ilgelt rõve! Ma ei saanud mitmel juhul hakkama, pidin abi paluma,“ räägib Taavi.
Vahepeal ei suhelnudmehed omavahel aastaid. Taavi läks tööle majandusministeeriumisse, Argo tegutses kodulinnas Tartus. Aga teadmine, et oled kellegagi jaganud sama saatust, oli mõlemale tähtis.
Taavi: „Haiglas oli üks reegel – kui patsient pöördus aasta jooksul sinna tagasi, sest haigus oli naasnud, siis üldjuhul oli tal mõne kuuga minek. See jõudis mulle kohale tükk aega hiljem, kui ravi oli lõppenud, näitajad korras ja mina kodus. Siiamaani ei meeldi mulle teatud liigutusi teha, näiteks kaela mudida, sest kardan, et äkki leian midagi. Kui habet ajan, on ebamugav – mõtlen, et äkki ma tunnen jälle midagi kaelal paremal pool.“
Mida sellest kõigest õppida?
Argo: „Alati tuleb olla positiivne, ka sellises halvas asjas nagu vähk. Kui täna vaatan inimeste probleeme, tunduvad paljud neist pseudoprobleemid. Lihtsalt ei suudeta olla positiivne.“
Artikkel ilmus algselt 27.märtsil Eesti Ekspressis.
5.veebruaril tähistasime tänuõhtuga vähiravifondi 5.juubelit. Meeleolukal õhtul restoranis Humalakoda olid kohal fondi eestvedajad, vabatahtlikud, toetajad, abisaajad ja sõbrad.
Meil on põhjust olla tänulikud – vähiravifond on viie aastaga suutnud toetada ligi 600 Eesti inimest ja kogunud annetustena kokku üle 6,1 miljoni euro. Seda kõike tänu paljudele meie toetajatele, fännidele, vabatahtlikele.
Tänuõhtul vaatasime seni tuldud uskumatule teekonnale tagasi. Muusikat tegid Trio Comodo ja erikülalisena noor räppar MC Kormik ehk vähiravifondi vabatahtlik Madis Kormik. Sõna said mitmed fondist abi saanud inimesed. 10 meie vabatahtlikku pälvisid fondi tänumärgid. Õhtusöögi järel siirdusime üheskoos Linnateatrisse vaatama etendust “Igatsus”. Fotod tegi Annika Haas.
Veebruaris laekus vähiravifondi üle 233 000 euro, millest pool riigieelarvelise toetusena. Fondi nõukogu kiitis heaks 17 inimese ravi toetamise, lisaks jätkusid veel paljude teiste inimeste ravid. Kokku panustasime vähipatsientide tervisesse ligi 135 000 eurot.
Veebruaris kanti vähiravifondile üle ühekordne riigieelarveline toetus 115 000 eurot, mille Riigikogu eelmisel aastal nn poliitiliste katuserahade jagamisel kinnitas. Riigipoolne rahaline tugi moodustas mullu umbes 4 protsenti vähiravifondi tuludest.
Kuu algas vähiravifondi 5.juubeli tähistamisega. Sel puhul kutsusime restorani Humalakoda kokku ligi 100 inimest: fondi vabatahtlikke, toetajaid, abisaajaid, sõpru ja fänne. Võtsime esimese viisaastaku kokku uskumatute numbritega: toetust on saanud kokku ligi 600 inimest ning fondi on kogunenud Eesti inimeste heategudena üle 6,1 miljoni euro.
Peol olid kohal mitu fondist abi saanud inimest: Ott, Raivo, Erik, Alar, Ene ja Margit. Kümme fondi vabatahtlikku said Kingitud elu tänumärgid. Peo lõppedes siirdusime üheskoos Linnateatrisse vaatama etendust “Igatsus”.
Käivitasime sihtotstarbeliste annetuste kogumise kampaania Maalehe endise ajakirjaniku ja riigiametniku Agnes Jürgensi ravi toetuseks. Agnese raviks kogunes tuhandeid eurosid ja see jätkub.
Annetusi kogusime Trad Attacki ja Placido Domingo kontsertidel, kaubanduskeskustes Tallinnas, Tartus ja Pärnus, korvpalli Tähtede Mängul Tartus, Eesti Laulu finaalkontserdil, Made in Estonia 2019 festivalil, vabariigi aastapäeva paraadil ja mujal.
Fondi missiooni panustasid Tallinna Inglise Kolledži noored, räppar Nublu oma fänninänni heategevusliku müügiga, restoran Snoob, Rukkilille lasteaia lapsed ja paljud teised.
Arvestasime kokku, et sel sügistalvel oleme kaubandusvõrgus müünud kokku üle 16 500 vähiravifondi heategevusliku helkuri, millega on lisandunud fondi üle 30 000 euro.
Kuu lõpus ilmus kirjastusel Tänapäev käsitööraamat “Heegelda endale kaisupoliitik”, mille autoriks Terje Annusver. Sel puhul annetasid kirjastus ja autor vähiravifondile 20 tuntud Eesti poliitiku kaisunukud. Teiste hulgas Mart Laar, Lennart Meri, Arnold Rüütel, Kersti Kaljulaid, Jüri Ratas, Toomas Hendrik Ilves, Andrus Ansip, Jevgeni Ossinovski, Kaja Kallas, Yana Toom ja teised. Panime nukud Facebookis oksjonile ja oksjonitega lisandus fondi 1600 eurot.
Seoses sellega, et Maksu-ja tolliamet tagastab neil päevil Eesti inimestele rekordilise summa (ligi 200 miljonit eurot) enammakstud tulumaksu tegi vähiravifondi fänn Raili toreda ettepaneku: kui iga inimene annetaks tagastatud tulumaksust näiteks 2% vähiravifondile, teeks see kokku miljoneid eurosid. Nii paljud inimesed saaksid abi! Raili ise annetab 5%.
Hea uudis LHV klientidele: nüüd on teil võimalik sooritada fondi kodulehel oleva pangalingi kaudu ka püsiannetus. Vaata www.kingitudelu.ee/annetajale.
Soovid vähihaigeid toetada – kinkida elu?
Meie kodulehel on võimalik pangalinkide kaudu vormistada end mõne sekundiga püsiannetajaks. Nüüd saab annetada internetis ka mobiiliga – annetussumma lisandub mobiiliarvele.
Soovime kõikidele fondi toetajatele ja fännidele mõnusat kevade ootamist!
Katrin Kuusemäe Vähiravifondi “Kingitud elu” tegevjuht
Toivo Tänavsuu Vähiravifondi “Kingitud elu” juhataja ja asutaja
Fondi laekus jaanuaris annetustena ligi 152 000 eurot, raviarveid tasusime ligi 232 000 euro ulatuses. Fondi nõukogu otsustas toetada 20 inimese ravi. Lisaks jätkusid veel mitme varem abi saanud inimese ravid.
Uus aasta algas vähiravifondi jaoks annetuste kogumisega juba 1. jaanuaril Estonia kontserdimajas traditsioonilisel Hennessy uusaastakontserdil. Publik panustas vähihaigete toetuseks 2500 eurot. Hennessy sarja kontsertidel, mis toimusid aasta lõpus ja uue alguses Jõhvis, Tartus, Pärnus ja Tallinnas lisandus vähiravifondi kokku annetustena üle 4400 euro.
Jaanuaris jõudsid kümnete ettevõtete ja organisatsioonideni vähiravifondi tänukirjad. Tänasime ettevõtjaid selle eest, et nad fondi 2018.aastal toetasid, kinkides seeläbi inimestele lootust ja elupäevi. Rohkem kui 1000 eurot panustasid fondi mullu mitusada ettevõtet. Vajalike teenustega toetasid meie missiooni EY, Age McCann, Powerhouse, Deloitte, EfTEN Capital, Utilitas, Luisa Tõlkebüroo, Sviiter, DPD Eesti, Silberauto, Circle K Eesti jt.
Haigekassa võttis jaanuarist alates annetajatelt üle kuue vähiravimi rahastamise, mis on tuttavad ka vähiravifondile. Teiste hulgas kuulub nüüdsest soodusravimite nimekirja 8-aastasele Annabelile ja 6-aastasele Taurisele tervise tagasi toonud ning neid kurjast neuroblastoomist vabastanud ravim, mille ostmisse panustas vähiravifond koostöös Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liiduga kokku ligi veerand miljonit eurot.
Pärast teatripedagoog Merle Karusoo poolt aasta lõpus tehtud avalikku üleskutset, et iga eestimaalane võiks tulla vähiravifondi püsitoetajaks kasvõi ühe euroga kuus, kasvas märgatavalt fondi püsitoetajate hulk. Täna toetab fondi igakuiselt ligi 5000 inimest või ettevõtet.
Annetusi kogusid fondi vabatahtlikud jaanuaris mitmel üritusel. Tooni andis Tartust, Pärnust, Jõhvist, Paidest ja Tallinnast läbi käinud traditsiooniline Vanemuise kontserttuur “Memory”, kus oleme annetusi kogunud juba neli aastat. Tänavuse tuuri seitsme kontserdi publik oli seekord fenomenaalselt helde, lisades vähiravifondi ligi 7200 eurot – rohkem kui kunagi varem.
Vähiravifondi tiimist kandideerivad Riigikogu valimistel fondi nõukogu liige ja onkoloog dr Hele Everaus, fondi nõukogu liige ja kaasasutaja, riigihalduse minister Janek Mäggi ning fondi tegevjuht Katrin Kuusemäe. Lisaks on meie vabatahtlike hulgas mitu inimest, kes kandideerivad erinevates erakondades. Everaus kandideerib Tartu linnas (Reformierakond, kandidaat nr 327). Mäggi Jõgeva- ja Tartumaal (Keskerakond, kandidaat nr 1011) ning Kuusemäe Lääne-Virumaal (Reformierakond, kandidaat nr 291).
Martin, 42-aastane ja 2 laps isa, kelle ravi oleme toetanud alates eelmisest aastast kirjutab:
“Olen nüüd kolm kuud võtnud kapsleid, mis arsti poolt välja kirjutati ja mida Kingitud elu rahastas. Selle eest olen väga tänulik. Üldjoontes ja ka arstide uurimiste-arvamiste järgi on asjad läinud paremuse poole. Enesetunne on parem, peaaegu sama hea, kui oli enne viimast lõikust. Vastupidavus veel endisel tasemel pole. Aga enesetunde ja füüsilise võimekuse taastumine on lasknud vaikselt tööle tagasi minna. Eks on siingi häid ja halvemaid päevi, nagu ka kõigi teiste ravidega. Head päevad on täitsa meeliülendavad ja praegused halvad päevad on paremad, kui mingil hetkel olid head paevad. Suur tänu fondile ja headele annetajatele.”
67-aastane isa ja vanaisa Tallinnast, kelle ravi asusime toetama alanud aastal kirjutab:
“Oleme siiralt tänulikud Kingitud elu fondile abi eest. Kõik algas 2009 aasta juunis, kui tekkis probleem tervisega. Enesetunne oli väga kehv ning sattusin haiglasse, kus mulle tehti väga põhjalikud uuringud. Samal päeval, kui meie pere kaks last lõpetasid gümnaasiumi, saime teada uuringute tulemused: diagnoositi halvaloomuline maokasvaja. See oli meie kõigi jaoks väga suur šokk, nagu välk selgest taevast. Augustis 2009 tehti mulle väga suur ja raske operatsioon Tallinnas. Elasime üks päev korraga. Tasapisi aeg möödus, toibusime löögist. Kevadel 2014 selgus, et on vaja alustada raviga ning see on kestnud kuni tänase päevani. Uutel uuringutel 2018.aasta novembris selgus, et on vaja muuta raviskeemi ning selleks on vaja uut, väga kallist ravimit, mida kahjuks haigekassa ei toeta. Seega on selline suur toetus meie jaoks väga oluline. Oleme siiralt tänulikud abi eest.”
Soovid vähihaigeid toetada – kinkida elu?
Meie kodulehel on võimalik pangalinkide kaudu vormistada end mõne sekundiga püsiannetajaks. Nüüd saab annetada internetis ka mobiiliga – annetussumma lisandub mobiiliarvele.
Soovime kõikidele fondi toetajatele ja fännidele lumist talve jätku!
Katrin Kuusemäe Vähiravifondi “Kingitud elu” tegevjuht
Toivo Tänavsuu Vähiravifondi “Kingitud elu” juhataja ja asutaja
Täna tähistab Vähiravifond Kingitud elu oma viiendat sünnipäeva. Viie aastaga on fond kasvanud nullist Eestis suurimaks heategevusfondiks, mis on seni toetanud tegevusaja jooksul ligi 550 inimese ravi ja kogunud annetustena kokku üle 6,1 miljoni euro.
„Vähk on haigus, mis ei vali. See on Eestis surma põhjuste tipus. Sellesse haigestuda võib igaüks. Vähiravifond on saanud rahvaliikumiseks, mis ei jäta kedagi hädavajaliku ravi ja lootuseta. Oleme oma rohkearvuliste annetajate ja fännide toel saanud kinkida kõikidele fondi sihtgruppi kuuluvatele abivajajatele lootuse, võimaluse proovida parimat ravi, võimaluse elada või isegi terveks saada. Neid inimesi on tänaseks juba ligi 550. See on täna suurim tänupõhjus: Eesti inimesed on lihtsalt imelised. Oleme sidunud Eesti ühiskonna üheks tervikuks kokku,” rääkis vähiravifondi „Kingitud elu“ juhataja Toivo Tänavsuu.
Vähiravifondi tegevjuhi Katrin Kuusemäe sõnul on „Kingitud elu“ fondil Eesti ühiskonna ees tänaseks väga suur vastutus tekkinud. „Oleme 5 aasta jooksul saanud aidata kõiki meie poole pöördunud abivajajaid. Mitte keegi, kes on jäänud selle karmi haiguse küüsi, ei ole jäänud ilma viimasest õlekõrrest ja lootusest. Neil kõigil on olnud unikaalne põhjus elamiseks. Minu piiritu tänu kuulub kõigile meie vabatahtlikele, kes ennastsalgavalt ja tihti oma pere kõrvalt on alati olemas, et koguda kokku heade Eesti inimeste annetused,” ütles Katrin Kuusemäe.
Vähiravifondi nõukogu liikme ja Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloogi dr Kristiina Ojamaa sõnul täidab vähiravifond meie ühiskonnas mitut rolli. „See annab kõigile võimaluse aidata, sest fond aitab olukorras, mis võib puudutada igaüht. Fondist on inimestele ka reaalselt kasu – elatakse kauem, tuntakse end paremini, lähedased on lootusrikkamad jne. Fond on tugevalt juhtinud tähelepanu olukorrale, et kõigile ei piisa haigekassa poolt rahastatud võimalustest. Me ei ole rikas riik ja meil on suuri probleeme meditsiini rahastusega. Lisaks aitab fond inimestel uskuda teaduspõhisesse meditsiini ja paneb uurima teaduspõhiseid ravivõimalusi. Arstina näen tänu fondile puudujääke meie haigekassa süsteemis, sest „Kingitud elu“ aitab patisente, kelle haiguse jaoks on tõhus ravim olemas, kuid haigekassa seda ei kompenseeri, sest kasvaja on haruldane või selle ravi ei ole standardne,“ lausus Ojamaa.
„Kingitud Elu Fondi tegevus ja tulemused näitavad väga selgelt, et Eesti poliitikud pole suutnud korraldada Eesti tervishoiu piisavat riiklikku rahastamist,“ sõnas onkoloog dr Peeter Padrik. „Samas on ühiskonnas piisavalt palju positiivseid ja lahkeid inimesi, kes peavad seda valdkonda oluliseks ja on sinna panustanud ja panustavad edasi oma elu, aega ja raha. Suur tänu neile!” lisas Padrik.
2018. aastal purunesid vähiravifondi jaoks kõik rekordid. Aasta jooksul lisandus fondi 2,73 miljonit eurot ehk keskmiselt ligi 2 eurot iga Eesti inimese kohta. Fond sai toetada ligi 300 inimese ravi. 2017. aastal oli abisaajaid kolm korda vähem ning annetusi miljoni euro võrra vähem. Kokku panustas vähiravifond 2018. aastal Eesti inimeste tervisesse 2,44 miljonit eurot, mis on ligi 7% Eestis vähiravimitele kuluvatest summadest. Kokku panustas vähiravifondi mullu hinnanguliselt üle 100 000 Eesti inimese ja ettevõtte.
Vähiravifondi vabatahtlikud kogusid mullu annetusi ligi 200 erineval üritusel, mille külastajad panustasid spontaansete annetustena fondi üle 211 000 euro.
Toivo Tänavsuu sõnul on fondi eesmärk kindlustada ka 2019. aastal kõikidele abivajajatele hädavajalik ravi ja võimalus elada, selleks kutsub fond kõiki Eesti inimesi üles fondi toetama kasvõi 1-eurose püsiannetusega. Lisaks sellele tegeleb fond oma missiooni laiendamisega teistesse lähiriikidesse, kus vähiravimite kättesaadavuses on suuremad probleemid ning ühiskonnas laialdased võimalused ja väljakutsed arendada heategevust kui elustiili. Eestis kogutud annetusi kasutatakse jätkuvalt ainult Eesti inimeste raviks.
Fondi registreerisid 5. veebruaril 2014. aastal vähiga võidelnud ajakirjanik Hille Tänavsuu, tema poeg Toivo Tänavsuu ja Janek Mäggi. Fondi nõukogu koosneb seitsmest inimesest, kellest viis on Eesti tipponkoloogid ja -hematoloogid neljast erinevast haiglast.
Täna kogunevad fondi vabatahtlikud, tegevtiim, toetajad, fännid ja abisaajad Tallinnasse kokku tänuõhtule, kus vaadatakse viiele aastale tagasi ning tutvustatakse fondi tulevikuplaane.
Eesti 2019. aasta riigieelarvest saab vähiravifond aasta alguses 115 000 eurot riigieelarvelist tegevustoetust ehk nn katuseraha. See moodustab pool summast, mis kulus fondil eelmisel aastal ravimite käibemaksule.
„Tänan Riigikogu vähiravifondi nimel ning eriline tänu läheb EKRE ja Keskerakonna fraktsiooni saadikutele ja rahanduskomisjoni liikmetele, kes tegid vastavad ettepanekud,“ sõnas Toivo Tänavsuu.
„Toetus katab napilt poole sellest summast, mis vähiravifondil kulus 2018. aastal ravimite käibemaksule. Selle raha investeerime Eesti inimeste tervisesse, kinkides Haigekassa vihmavarju alt välja jäänud vähihaigetele lootust, võimaluse elada või koguni terveks saada,“ märkis fondi juhataja.
„Kodukoha kultuurimaja katuse parandamiseks ei kulu meile eraldatavast toetusest sentigi. Samuti ei jõua see raha ühegi Riigikogu saadikuga seotud organisatsioonini. Samas võib seda raha ootamatult vajada ükskõik kes. Seni on fondist abi saanud üle 550 inimese, teiste hulgas kahe Riigikogu liikme ja kahe ministri lähedased,” lisas Toivo Tänavsuu.
2018. aasta alguses eraldati fondile riikliku tegevustoetusena 90 000 eurot, mis moodustas vähiravifondi mullustest tuludest umbes 3-4 protsenti. Tänavune 115 000 eurot tähendab 8 senti iga Eesti elaniku kohta ja 20 senti iga Eesti maksumaksja kohta.
Tänavsuu kutsub kõiki Riigikogu liikmeid üles vähiravifondi toetama ka isikliku igakuise püsiannetusega.
Alates 1. jaanuarist kompenseerib Haigekassa kuut moodsat vähiravimit, mille soetamisel pidid inimesed seni lootma vähiravifondi ja teiste heategevusfondide abile.
Tegemist on ravimitega kopsukasvaja, luuüdikasvaja, mao- ja söögitorukasvaja, lümfisüsteemikasvaja, neuroblastoomi ja leukeemia raviks. Konkreetseid ravimeid vajab Haigekassa hinnangul ligi 200 inimest aastas.
“Rõõmustame, et ravi, mille puhul seni on inimesed pidanud lootma annetajate abile, kuulub nüüd riikliku ravikindlustuse alla. Kuuest ravimist lausa neli on vähiravifondile tuttavad. Aegade jooksul on fond neid soetanud mitmetele inimestele, aidates neil seeläbi ületada ravi mittefinantseerimise kuristiku,” ütles vähiravifondi Kingitud elu juhataja Toivo Tänavsuu.
Loetelu vähiravimitest, mida kompenseerib uuest aastast Haigekassa: – DARZALEX: hulgimüeloomi raviks täiskasvanud patsientidele; – KEYTRUDA: metastaatilise mitteväikerakk-kopsukasvajaga patsientidele ja Hodgkini lümfoomiga patsientidele. Seda ravimit on fond aidanud soetada väga paljudele erinevate diagnoosidega patsientidele. Osa neist saavad ravi nüüd Haigekassa kulul, teised peavad jätkuvalt toetuma vähiravifondile; – ZYKADIA: metastaatilise mitteväikerakk-kopsukasvajaga patsientidele; – XTANDI: metastaseerunud eesnäärmevähi raviks. Ravim vähiravifondile tuttav juba 2015.aastast; – QARZIBA: kõrgriski neuroblastoomi raviks. Ravim, mida said fondi toel 8-aastane Annabel ja 6-aastane Tauris, kes mõlemad tunnistati 2018. aasta kevadel haigusvabaks. Vähiravifond „Kingitud elu“ ja Pardiralli korraldaja Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit panustasid kahe lapse ravisse kokku ligi 250 000 eurot; – BLINCYTO: lümfoblastleukeemiaga patsientidele. Selle ülikalli ravimi sai fondi toel 2018.aasta alguses 35-aastane pereema Maily, kes kahjuks vandus haigusele alla.
Vähiravifondi Kingitud elu laekus detsembris üle 465 000 euro. Kunagi varem pole annetuste hulk ühes kuus olnud fondi jaoks nii suur.
“Selja taga on täiesti uskumatu jõulukuu. Oleme veendunud Eesti inimeste lahkuses ja abivalmiduses, kuid selline heategude laviin, mis tabas meid detsembris, võtab sõnatuks ja teeb alandlikuks. Aitäh kõikidele vähiravifondi toetajatele, panustajatele, fännidele ja sõpradele: tänu teile saame ka alanud aastal jätkuvalt kindlustada, et keegi ei jääks raskel hetkel lootuse ja abita,” ütles vähiravifondi Kingitud elu juhataja Toivo Tänavsuu.
22 inimest said detsembris vähiravifondilt värske kinnituse nende ravi toetama asumise või toetuse jätkumise kohta. Kokku panustas fond möödunud kuul Eesti inimeste tervisesse üle 200 000 euro.
Fondi sügisene üleskutse ettevõtetele loobuda traditsioonilise jõulunänni kinkimisest ning toetada selle asemel hoopis abivajajaid kandis head vilja. Fondi panustasid detsembris mitmed firmad, teiste hulgas Maru, ISIS Medical, Norma, Mass, Maxilla Hambakliinik, TF Bank, Cleveron, Ekspress Meedia, Interno, Saint-Gobain ja mitmed teised. Ettevõtelele, kes toetasid küll vähihaigeid, kuid soovisid midagi ka oma jõuluvana kingikotti, küpsetasid vähiravifondi vabatahtlikud koostöös Vahvlihaldjatega ühe ööpäevaga ligi 5000 vahvlit.
Erineval moel toetasid fondi tuhanded Eesti inimesed. Fondi panustasid näiteks Prantsuse Lütseumi 8.klassi noored ja Schenkeri töötajad. Vähihaigete heaks kogusid hiidlased annetusi Hiiumaal. Toimusid heategevuslikud jõululaadad Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, Kiili Gümnaasiumis ja Tallinna Südalinna Koolis.
Vähiravifondi vabatahtlikud kogusid detsembrikuu vältel annetusi enam kui poolesajal kontserdil, jõulupeol või muul üritusel. Teiste hulgas Fixi, Nublu, Anne Veski ja 2 Quick Starti kontsertidel, 30+ pidudel Tartus ja Tallinnas, ERMis, Saku Suurhalli Jõulugalal, lisaks mitmetes kaubanduskeskustes üle Eesti.
Detsembris sai fond hea uudise ka Toompealt. Riigikogu kinnitas 2019. aasta riigieelarve ning EKRE ja Keskerakonna fraktsioonide ettepanekul saab vähiravifond 2019.aasta aasta alguses riigilt 115 000 eurot tegevustoetust. Toetus katab umbes poole summast, mis fondil kulus 2018. aastal ravimite käibemaksule.
Aasta lõpus oli ETV eetris saade “Aasta säravaimad tähed”, kus teatripedagoog Merle Karusoo esitas oma uusaastasoovi. Ta kutsus kõiki Eesti inimesi üles vähiravifondi toetama kasvõi üheeurose püsiannetusega. “See on kõige ilusam fond, mida ma tean ja ta on nii paljusid aidanud,” ütles Karusoo.
Vähiravifond on rahahulgalt umbes 500 korda väiksem kui Haigekassa. Esitasime Haigekassale mitu küsimust, mis peaksid aitama paremini mõista riiklikke valikuid ning annetajate rolli Eesti tervishoius. Küsimustele vastas kirjalikult Haigekassa avalike suhete osakond.
Kui palju kulub Haigekassal tänavu raha vähiravile? 2018. aasta andmed pole veel kokku võetud, meil on esialgsed andmed 11 kuu baasilt. Eriarstiabi kogukulu onkoloogiale on umbes 108 miljonit eurot. Sealhulgas haiglaravimid umbes 28 miljonit ja soodusravimid umbes 20 miljonit. Tähtis on, et vähiravi puhul on inimesele apteegist soetatavate ravimite puhul soodustus 100 protsenti, inimene peab maksma ainult 2,5 eurot retseptitasu.
Kui palju kulub Haigekassal tänavu raha vähiravimitele? Kokku kulub umbes 48 miljonit eurot.
Mitu inimest tänavu Haigekassa kulul vähiravi saavad? Ligikaudu 50 000 inimest.
Kui palju kasvavad Haigekassa kulutused vähiravile 2019. aastal? Ei tea veel. Kõik sõltub patsientide arvust, kes järgmisel aastal ravi vajavad. Meil on olemas eelmiste aastate kogemus, kuid lõplik patsientide arv ja neile kulunud ravi summa on teada aasta lõpuks.
Millised uued vähiravimid lisanduvad 2019. aastal Haigekassa kompenseeritavate ravimite nimekirja?
1. jaanuarist 2019 lisame kompenseeritavate ravimite nimekirja seitse uut vähiravimit. Neid vajab kokku ligikaudu 200 inimest ja nende eest maksame ligikaudu 3,3 miljonit eurot aastas. Näiteks on ravikindlustatud patsientidele uuest aastast kättesaadavad uued ravimid kopsukasvaja, luuüdi kasvaja, mao- ja söögitoru kasvaja, neerukasvaja, lümfisüsteemi kasvaja ja leukeemia raviks.
Vähiravifond panustab tänavu vähiravimitesse vahemikus 2,5-3 miljonit eurot. Haigekassal kulub vähiravimitele 48 miljonit eurot. Kas siit võib järeldada, et juba üle viie ja varsti ligi kümme protsenti Eestis vähiravimitele kuluvatest summadest katavad annetajad? Haigekassa poolt vähiravisse investeeritud 156 miljonit eurot moodustab Eesti vähiravist kokku pigem 98 protsenti. Heategevus katab täiendavalt umbes kaks protsenti. On väga südantsoojendav, et Eestis on palju inimesi, kes on nõus lisaks ravikindlustusmaksule vähiravi täiendavalt toetama.
Tahame rõhutada, et väga, väga suurel enamikul juhtudel maksab Haigekassa Eesti elanike vähiravi peaaegu täies mahus kinni. Juhud, mil Haigekassa ei kompenseeri või lõpetab kompenseerimise, on sellised, kus haigus on kas avastatud väga hilja või on ravi kestnud kaua ja mingil hetkel leiavad arstid, et Haigekassa poolt kompenseeritud kallid ravimid enam selle vähivormi vastu selles staadiumis ei toimi. Otsus tuleneb raviarstide konsiiliumi diagnoosist, seda otsust ei tee Haigekassa töötajad üksi. Heategevusfondid on appi tulnud just sellistel puhkudel – turul võib leiduda mõni uus ravim, mille kohta usutakse, et ta võib inimesele lootust pakkuda ja elu pikendada.
Kui Haigekassa toetab aastas 50 000 inimese vähiravi, siis fond aitab tänavu üle 250 inimese – see on 0,5 protsenti Haigekassa poolt abi saanutest. Vähiravifond pakub diagnoosist tulenevalt vähematele inimestele kallimaid ravimeid kui Haigekassa. Summana on vähiravifondi tulemus suurem kui aidatud inimeste arvus.
Siit jõuame paratamatult ravimite hindadeni. Haigekassal on ravi rahastamisel jätkuvalt rahalised piirangud. Ravimikomisjon annab meile ette summad, mille piiresse peab ravimi hind jääma. Meile on selgelt ette antud soovitus, milline peab olema ravimi kliiniline tõenduspõhisus – teadusuuringutest tulenev teadmine, et ravim on tõhus, tõesti ravib inimese terveks, või parandab oluliselt elukvaliteeti. Fondil on kallite, uuemate ja veel mitte nii põhjalikult uuritud ravimite ostmisel vabad käed. Annetustel põhinevad heategevusfondid ei eksisteeri ainult Eestis, nii toetatakse ravimeid ja raviviise kõikjal maailmas. Haigekassa peab vähiravifondi tööd ja panust väga oluliseks, seda nii abivajajate aitamisel kui laiema teadlikkuse tõstmisel vähi kohta. Haigekassa ja vähiravifond on näide sellest, kuidas riik ja ühiskond saavad sama probleemi lahendamisse panustada erinevatel viisidel ja me näeme vähiravifondi partnerina, kes seisab sama asja eest, mille eest meiegi – et inimesed saaksid abi.
Kui palju uusi vähiravimeid on Haigekassal nii öelda ootejärjekorras ehk tarnijatega läbirääkimised käivad? Kui homme kõik need ravimid kompenseerida täies mahus, kui palju oleks lisaraha vaja? Kõige olulisem ei ole mitte lihtsalt uute ravimite arv, vaid see, et me saaksime mõistliku hinnaga just selliseid ravimeid, mis kõige suuremale arvule vähipatsientidest kõige rohkem tervist tagasi tooks ja mille tõhusus oleks teadusuuringutega tõendatud. Riikliku tervisekindlustusena peame kandma hoolt üle 50 000 vähiravipatsiendi eest aastas ja meie eelarvel on piirid.
Miks me seda tõenduspõhisust taga ajame? Loomulikult toimub kõigis sektorites, nii ka ravimitööstuses, pidev tootearendus ja ravimifirmadelt riiklikele tervisekindlustustele suur müük – hea meelega müüdaks ka meile, riiklikule ostjale, väga väga kalleid uuenduslikke ravimeid, mille kohta käivad lootused ei ole end veel paljude patsientide peal tõestanud. Kuna meil ei ole raha teha kalleid eksimusi, uurime tõenduspõhisust enne ostuotsuseid väga põhjalikult.
Kokku on Haigekassas hetkel töös ligikaudu 25 ravimitaotlust. Taotlused on esitanud erialaseltsid ja ravimifirmad, kes tahaksid ravimit patsientidele pakkuma hakata ja tahavad, et need uued ravimid oleks Haigekassa nimekirjas. Taotlusvormidele kirjutatud andmete kohaselt oleks nende 25 taotluse rahuldamiseks vaja umbes 13-15 miljonit eurot igal aastal.
Meie ülesanne on läbi viia põhjalik hindamine. Aga oluline ei ole üksnes raha – tuleb saada aru, millised ravimid inimest ka tõendatult ja olulisel määral aitavad. Paljude ravimite tõenduspõhisus on tagasihoidlik ehk nendest ravimitest saadav kasu on väike. On tõenäoline, et need ravimid ei saa Haigekassa rahastust.
Millest see tuleb, et vähiravifond on mõne miljoni euroga aastas suutnud toetada absoluutselt kõiki inimesi, kes mingit kallist vähiravimit on vajanud (kuulunud fondi sihtgruppi ja meie poole on abipalvega pöördunud), aga samas ütleb riik, et kui kõik need ravimid oleksid Haigekassa poolt kompenseeritud, ei piisaks mõnest miljonist eurost, vaid vaja oleks kümme korda suuremat summat? Peamiselt sellest, et kui vähiravifondi juurde tuleb üksik patsient, kelle puhul arst on hinnanud, et olemasolev ravi enam ei aita ja on lootus, et uus ravim aitaks, siis vaatab vähiravifond seda üksikut juhtumit ja arvutab, kui palju selle üksiku patsiendi ravi uue ja kalli ravimiga maksaks. Kui ravim lisatakse Haigekassa poolt kompenseeritavate ravimite loetellu, muutub ta süsteemi osaks ning paljudel arstidel on võimalik seda ravimit paljudele teistele patsientidele pakkuda. Kuni olemasolevad, tõenduspõhised ja odavamad ravimid enamiku patsientide puhul töötavad, siis oleme väga kaalutlevad ja põhjalikud uute ravimite lisamisel. Meie jaoks on tegemist kuluga, mida tuleb katta kõikide seda vajavate patsientide jaoks.
Kui me vähiravifondi patsientidest räägime, siis tuleks läbipaistvalt välja tuua see, et väga paljud inimesed, kes vähiravifondi poole pöörduvad, on saanud Haigekassalt pikalt abi. Nii et isegi konkreetsete patsientide puhul peaksime rääkima koostööst, kus Haigekassa on suure tõenäosusega katnud väga suure osa inimese ravikuludest ning vähiravifond tuleb appi olukorras, kus Haigekassa rahastatavad ravimid enam ei aita. See ei tähenda, et Haigekassa ehk meie kõik läbi ühise ravikindlustuse ei oleks inimesele oma abikätt ulatanud.
Kahjuks tuleb tõdeda, et mõned haigused on viimastes staadiumites väga kallid ja inimese tervenemine ei ole alati garanteeritud. Seda on hästi kurb tunnistada, aga mõnikord ei anna ka kõige kallimad ravimid soovitud tervenemist. Inimesed lahkuvad meie seast vaatamata arstide ja süsteemi pingutusele, isegi pärast seda, kui ravisse on Haigekassa aastaid panustanud.
On ju ka juhtumeid, kus ka vähiravifond peab tegema valikud. Alati on võimalik, et turule tuleb mõni nii kallis ravim, et isegi vähiravifondil ei ole võimalik seda inimestele väga pikalt kinni maksta.
Haigekassa eesmärk on Eestis tööl käivate inimeste poolt maksudena antud raha läbi tervisekindlustuse tasakaalustatud arendamine. Kuna maksumaksja poolt antud vahendid on selgelt piiritlenud ja soovid on jätkuvalt võimalustest suuremad, siis meie kohustus on teha valikud. Haigekassa raha on nagu suur tekk, mis on laotatud kõikide arstiabi vajavate haigete üle. Kui me tõmbame ühtedele tekki rohkem peale, tõmbame me teistelt selle maha. Tekk ei saa kunagi olema nii suur, et selle ühte otsa sikutades keegi teine katmata ei jääks. Kui me rahastame ühte ravi ja see ületab meie eelarvet, tuleb see summa võtta ära kelleltki teiselt.
Ravimite hindamisel on üks komponent kulutõhusus. Kas Eestis on jätkuvalt kulutõhus see elu, mille hind (inimese täisväärtuslikult elusana hoidmiseks vajaliku ravi hind) ei ületa 40 000 eurot aastas (kolmekordne SKT elaniku kohta) või on kulutõhususe arvutuskäigud vahepeal kuidagi muutunud? Kulutõhus ei ole väljend, mida kasutatakse inimese elu kohta. Mitte kunagi. Palun ärge teie ka seda niiviisi kasutage, see on vale tähendus. Kulutõhususest räägitakse ravimi puhul ja see annab vastuse küsimusele, kas see ravim täidab lubatud raha eest oma eesmärki ehk inimene elab pikemalt või saab terveks. See sõna külvab ühiskonnas viha ja on ebaõiglane meie kõigi ühiselt makstava ravikindlustuse suhtes.
Haigekassa rahakott tundub suur ja mõõtmatu, aga tegelikult võib tuua selge võrdluse perekonnaga. Perekond peab investeerima majapidamiskuludesse, transporti, pereliikmete haridusse, tervisesse, toitu, meelelahutusse. Kõigis neis eluks vajalikes olukordades on erinevate hindadega valikuid ja perekond peab tegema oma eelarve piires valikud. Kui laps tahab ülikooli minna, on tal valida riiklik ülikool, eraülikool, stipendiumiga õppekoht välismaal ja ilma stipendiumita õppekoht Ameerikas, mille kulu neljaks aastaks võib olla näiteks 250 000 eurot. Kõige kallim versioon võib anda “kõige parema hariduse ja kõige paremad kontaktid”, kuid kui perekonnal ei ole liiga palju vahendeid, peavad nad vaatama, kas see raha saaks tulla millegi muu arvelt – teiste laste kooliraha arvelt, võib-olla müüma oma kodu. Või otsustatakse, et see variant on siiski liiga kallis ja laps läheb riiklikku ülikooli kodumaal. Ka vanemate pereliikmete hooldekodu valikutega on mõnikord sarnane valik – väga kallis erahooldekodu on kindlasti luksuslikumate tingimustega kui tavaline riiklik hooldekodu, millele on lisaks veel pikk järjekord, ning see luksus ja lisatähelepanu võib isegi pereliikme elu pikendada. Väheste vahendite olemasolul peab mõtlema, mille arvelt see investeering saab tulla.
Kas Haigekassa peab olukorda, kus osa vajalikest kuludest vähiravis katavad annetajad, täiesti loomulikuks ja kõigiti normaalseks? Ehk siis me ei peakski pürgima selle poole, et riiklik tervisekindlustus katab maksumaksjatest vähihaigete kõik mõistlikud ja hädavajalikud ravikulud? Ravimid on väga kallid, mõnede hinnad küündivad ühele patsiendile aastas poole miljoni euroni. Piiratud vahendid meie ühises rahakotis tähendavad seda, et me ei saa lubada kõige kallimaid ja uuemaid ravimeid ning ei pruugi ilmselt kunagi saada. Meie peame lahendama ravimite rahastamise küsimusi süsteemselt, pidades silmas kogu ühiskonna vajadusi ehk kui palju ning millist ravi erinevad haigused vajavad nii täna kui ka kümne aasta pärast. Püüame alati alla kaubelda ravimite maksumust, et meie ühises kassas oleva raha eest saaksid abi võimalikult paljud inimesed, sõltumata diagnoosist, häälekusest või meediast. Ravimid, mille maksumus ja ravitulemus on meie eelarvet arvestades vastuvõetavas tasakaalus, saavad igal juhul kõikidele kindlustatutele kättesaadavaks. Loomulikult pürgime parema tulemuse poole ja igal aastal meie võimalused ka laienevad. Siiski pole maksumaksja meile nii palju raha eraldanud, et kõiki ravimeid jõuaks ära osta. Nii vähiravifond kui Haigekassa peavad siinkohal töötama õlg õla kõrval koos ravimifirmadega, et pakkuda vajalikke ravimeid jõukohase hinnaga. Olukordades, mil ravimifirma ühel või teisel põhjusel ei saa haigekassa rahalistele võimalustele vastu tulla, on vähiravifondil võimalus olla tänu annetajatele paindlikum.
Vähiravifondi asutaja Toivo Tänavsuu pälvis hiljuti meditsiinitöötajate hulgas korraldatud hääletuse tulemusel Meditsiinimõjutaja 2018 konkursil teise koha. Sel puhul ilmusid Äripäeva väljaandes Meditsiiniuudised alljärgnev intervjuu Toivo Tänavsuuga ning meedikute kommentaarid vähiravifondi tegevuse kohta.
Vähiravifondi „Kingitud elu“ asutaja tõdeb, et fondi töömaht on kasvanud väga suureks: abitaotlusi tuleb keskmiselt 1-2 päevas. Tööpõld ja vastutus kasvavad ajaga kindlasti veelgi, sest on selge, et uusi kalleid ja efektiivseid ravimeid tuleb turule kiiremini kui haigekassa neid kompenseerib.
Meditsiiniuudiste lugejad valisid vähiravifondi „Kingitud elu“ asutaja Toivo Tänavsuu neljandat aastat meditsiinimõjutajate esikolmikusse. Tänavu oli ta II kohal, mullu osutus ta võitjaks.
Järgneb intervjuu Toivo Tänavsuuga.
Kõigil neljal aastal, mil Meditsiiniuudiste toimetus on valinud Sind kümne tervishoiuvaldkonda enim mõjutanud inimese hulka, on meie meedikutest lugejad hääletanud Su esikolmikusse. Kas tunned ka igapäevaselt, et arstid fondi tööd kõrgelt hindavad?
On selge, et onkoloogid saavad tänu vähiravifondile oma patsiente paremini ravida. Neil on lihtsalt raviks mitu käiku rohkem. Vähiravifondist on viie aasta jooksul abi saanud üle 550 inimese ja mitte ükski meie poole pöördunud abivajaja ei ole jäänud vajaliku ravilahenduseta (eeldusel, et ta vastab fondi toetuse kriteeriumitele). Seega võime öelda, et oleme tänu fondi annetajatele seljatanud lootusetuse vähihaigete eludes skooriga 550:0. Teisalt on meedikute toetus ka üllatav ja alandlikuks tegev. Mindki väga huvitab, miks nad vähiravifondi hindavad.
Ühes hiljutisest Facebooki postitusest sai lugeda, et fondi esindajad käisid Tartus fondi ja raviarstide suhtlust puudutavaid kitsaskohti silumas. Millised on need kitsaskohad ja kuidas on õnnestunud neid siluda?
Tegeledes meile laekunud abitaotlustega, suhtleme igapäevaselt arstide ja haigla apteekritega. Saame keskmiselt 1-2 abitaotlust päevas, fondi töömaht on kasvanud väga suureks. Abi taotlemiseks ja abi saamiseks on teatud protseduurid, mida peavad järgima nii abivajaja kui ka tema arst, kes on omakorda suhtluses rohtu telliva apteekriga. Kitsaskohad puudutasidki omavahelist suhtlust ja olid protseduurilist ehk vormilist laadi.
Näiteks panime me arstidele südamele, et nad selgitaksid oma patsientidele põhjalikult, mis ravim see on, mida aitab osta vähiravifond: kui palju ravim maksab ning kuidas võib mõjuda. Samuti seda, kust tuleb vähiravifondi raha. Eesmärk on vältida seda, et vähiravifondi käsitletaks nn Haigekassa nr 2-na. Ja patsiendile ei tohi jääda muljet, et elupikendav ravim on imerohi, mis teeb igal juhul terveks.
Samuti palusime tohtritel meid operatiivsemalt informeerida raviplaani muudatustest või ravi katkestamisest. Fondil on pidevalt sadu tuhandeid eurosid broneeritud inimeste ravide alla. Kui kasvõi mõnikümmend tuhat eurot seisab broneeringus kellegi tarvis, kes abi enam ei vaja (aga me seda veel ei tea), siis ei saa me seda raha kasutada teiste inimeste toetamiseks.
Pressiteatest, mille suvel välja saatsite, selgus, et I poolaasta oli vähiravifondile rekordiline nii abi palujate, annetajate kui annetatud summade osas. Millised on numbrid oktoobrikuu seisuga ja kas võib juba öelda, et tänavune aasta ületab näitajate poolest kõik eelmised?
Tänavune aasta purustab kõik rekordid ja ootused. Väga raske on üldse mingeid prognoose teha, sest nad kõik lendavad uppi. Kui 2017. aastal toetasime 100 inimest ja fondi tulud ületasid 1,7 miljonit eurot, siis praeguseks [oktoobri lõpu seisuga – toim.] küündivad 2018. aasta tulud juba üle 2 miljoni euro ning abisaajaid on tänavu lausa üle 250. Seega on tulemas eriti järsk hüpe just abi saanud inimeste arvus. Tänavu toetame umbes kolm korda rohkem inimesi kui mullu!
Fondi vastutus on tõusnud enneolematusse kõrgusesse. Mistõttu ma ei väsi inimestele südamele panemast: tulge meie püsiannetajateks. Kasvõi 1 euroga kuus. Teeme koos jätkuvalt nii, et kõik saaksid neile vajaliku ravi.
Koos abi saanute hulgaga on ilmselt kasvanud ka nende inimeste arv, keda on toetatud, kuid kes on pidanud haigusele alla vanduma. Kuidas teie meeskond emotsionaalselt vastu peab?
Me ei saa elupäevi kellelegi garanteerida. Küll aga saame kõikidele anda lootuse ja võimaluse proovida parimat, mida teadusel on välja pakkuda. Haigusele alla vandunud inimesi on tõesti olnud palju. Võidud ja kaotused käivad meil kogu aeg käsikäes. Emotsionaalselt peame vastu. Meid toidab teadmine, et fondi annetajad ei ole nõus kedagi jätma oma murega üksi ja fond on vajalik nii haigetele kui ka tervetele.
Võibolla just viimase aasta jooksul (alates Annabeli ja Agu Uudelepa ravikampaaniatest sügisel 2017) tunnen, et vähiravifond ei olegi enam niivõrd fond, kuivõrd rahvaliikumine, mis kindlustab lootuse ja abi kõikidele, kes seda vajavad. Mullu toetas fondi hinnanguliselt üle 30 000 inimese või ettevõtte. Tänavu ilmselt veelgi rohkem.
Kui seni on annetused pidevalt kasvanud, kas ei teki hirm, et ühel hetkel tuleb sein ette või hakkab annetuste maht koguni langema? Samas abivajajate arv ilmselt ei kahane … Millised on siis valikud?
Me saame jagada ainult seda raha, mille oleme kokku kogunud. Oleme olnud kitsastes olukordades, kus abitaotluste summad ületavad fondi vabade vahendite hulka. Sellistel puhkudel oleme kutsunud annetajaid appi ja leidnud seeläbi kõikidele abivajajatele lahendused. Meie nõukogu ei ole kunagi pidanud valima inimeste vahel: kes väärib võimalust rohkem, kes vähem.
Mõnel juhul oleme isegi võtnud riske: jaganud ette raha, mida meil veel ei ole. Mõningaid valikuid on meil kitsastes oludes veel: näiteks saame küsida patsiendilt kõrgemat omaosalust. Tulevikutrendid on selged: uusi kalleid ja efektiivseid ravimeid tuleb turule kiiremini kui haigekassa neid kompenseerib. Seetõttu meie tööpõld ja vastutus suureneb kindlasti veelgi.
Fond saab igale patsiendile ja tema haigusloole läheneda personaalselt. Mida efektiivsemaks muutuvad ravimid, seda efektiivsem on vähiravifondi annetuste kasutamine. Kui juba täna peavad meie toetajad kõiki elusid oluliseks (loe: piisavalt kulutõhusaks), et nende eest annetamise kaudu võidelda, siis tulevikus veelgi enam. Me tõesti saame kinkida inimestele elupäevi, parimal juhul koguni täie tervise. Näiteks 6-aastane Tauris ja 8-aastane Annabel said vähiravifondi toel neuroblastoomiravi ja mõlemad lapsed on tänaseks tunnistatud haigusvabaks.
Kas võib juhtuda, et fondi hakatakse ühel hetkel võtma iseenesestmõistetavusena, st suhtumisega, et fondil on kohustus aidata?
Kohustust aidata meil ei ole. See on meil sõnastatud ka põhitingimustes. See, et oleme viiendat aastat järjest saanud pakkuda vajaliku ravilahenduse absoluutselt kõikidele fondi sihtgruppi kuuluvatele abitaotlejatele võib tunduda iseenesestmõistetavana – sest kõik ju teavad, et vähiravifond on “edukas” – aga tegelikult on selle kõige taga igapäevane suur töö, mida teevad meie tegevjuht Katrin Kuusemäe, meie vabatahtlikud üle Eesti, meie nõukogu (kus tegutsevad Eesti tipponkoloogid), juhataja jne.
Kui sünged stsenaariumid kõrvale jätta, siis milline on see tulevik, mida Sa ise fondile soovid? Milliseks võiks kujuneda aasta 2019, milliseks aasta 2029?
Raske on tulevikku prognoosida, kuivõrd seni on isegi kõik aastaprognoosid uppi lennanud. Minu ülesanne on kindlustada fondi jätkusuutlikkus kõikvõimalikes oludes. Samuti otsin võimalusi laiendada meie missiooni üle piiri.
Vähiravifond on välja teeninud meditsiinitöötajate usalduse
Toivo Tänavsuu on meditsiinimõjutajate esikolmikus juba neljandat korda. Tänavu jäi ta teiseks. Aasta tagasi hääletasid Meditsiiniuudiste lugejad ta esikohale. Mis paneb meedikuid Tänavsuu panust nii kõrgelt hindama?
Onkoloog Kadri Putnik tõdeb, et kui vähiravifond alles loodi, oli ta üsna skeptiline: “Teades, kui palju on patsiente, kes võiksid vähiravi jätkamiseks lisaraha vajada, oli raske uskuda fondi jätkusuutlikkusesse,” meenutab Putnik. Umbusalduse fooniks oli ka tõsiasi, et varem suure hurraaga alustanud heategevuslike mittetulundusühingute eluiga oli jäänud lühikeseks.
Ent Kingitud elul on läinud teisiti. “See, et inimesed on niivõrd palju viie aasta jooksul sellesse fondi panustanud, näitab, et inimesed usuvad ja usaldavad. Vähiravifondi tegevus on läbipaistev ning inimesed saavad kindlad olla, et nende annetatud raha kasutatakse sihtotstarbeliselt,” ütleb Putnik.
Ta on veendunud, et kõik onkoloogid, kes vähiraviga tegelevad, on Kingitud Elust teadlikud ja alati mõtlevad selle peale, kui võimalused haigekassa toel on ammendunud. Laste haruldaste pahaloomuliste kasvajate raviga tegeleva doktor Kadri Saksa sõnul on vähiravifondi tugevuseks operatiivsus. Ravimite haigekassa soodusnimekirja saamine on väga ajamahukas ja teinekord lause võimatu, sest harvikhaiguste ravimitele ei ole tehtud ulatuslikke kliinilisi uuringuid.
Erinevalt haigekassast vaatab vähiravifond taotlused läbi aga väga kiiresti ning võimaldab hankida ka neid ravimeid, mille toime on küll tõestatud, kuid haigekassa jaoks mitte piisavalt. Laste ravimisel on Kingitud Elu kõrval tuge saadud ka TÜK Lastefondilt, Tallinna Lastehaigla Toetusfondilt ja Vähihaigete Laste Vanemate Liidult. Kingitud Elu on toetanud kahe Kadri Saksa väikese patsiendi väga kallist ravi ning mõlemal on sellest olnud abi: need on Annabel ja Tauris, kelle käekäigul ka meedia on silma peal hoidnud.
Eesti Patsientide Liidu juhatuse liige Kadri Tammepuu ütleb, et Toivo Tänavsuu on klass omaette, tema “kaalukategoorias” täna teisi polegi. “Vähiravifond Kingitud Elu ulatab inimesele abikäe siis, kui riik taandub. Kui veidigi kujutlusvõimet kasutada ja püüda ennast vähihaige kingadesse panna – mis tunne see võiks olla, kui sind saadetakse koju surema hoolimata sellest, et on olemas ravim, mis sind on juba aidanud?” arutleb Tammepuu.
Lisaks lootuse andmisele seob fond inimesi ühte ja suurendab tänumeeles elamist, ütleb Tammepuu meenutades hiljutist juhtumit. “80ndates proua palus meilt nõu, kui täiendava ravimihüvitise jõustumisel kadus tema vähiravimilt 50%-line soodustus ja pensionist ei oleks enam piisanud 800eurose ravimi täishinnaga ostmiseks,” jutustab Tammepuu. “Pakkusime talle ühe võimalusena Kingitud Elu poole pöördumist, aga proua oli mõttele kategooriliselt vastu, sest soovis jätta kogutud annetused noorematele saatusekaaslastele. See lugu lõppes tookord siiski õnnelikult, sest haigekassa otsustas teha erandi juba ravi saavatele patsientidele, sealhulgas ka meie loo kangelannale, ja jätkas neile ravimi hüvitamist poole summa ulatuses.”
Haigekassa kommunikatsioonijuht Evelin Trink ütleb, et haigekassa ja vähiravifondi ühendab kindlasti see, et ollakse ühise asja ehk inimeste ravi eest väljas. Mõlemad töötavad Tringi sõnul õlg õla kõrval koos ravimifirmadega, kes samuti pingutavad, et pakkuda vajalikke ravimeid jõukohase hinnaga. Olukordades, mil ravimifirma ühel või teisel põhjusel ei saanud haigekassa rahalistele võimalustele vastu tulla, jääb võimalus vähiravifondile.
Oktoobris ja novembris laekus fondi kokku ligi 443 000 eurot ning nendel kuudel sai fondist abi 52 inimest. Viimase nelja kuuga on fond panustanud Eesti inimeste ravisse kokku ligi miljon eurot ning tänavu saab fondile toetuda rekordarv inimesi – kolm korda rohkem kui mullu.
“Oleme aasta lõpus erakordselt suure surve all, kanda on väga raske vastutuse koorem. Sest vähiravifondist saab tänavu abi ligi 300 inimest – kolm korda rohkem kui mullu. Nii palju on Eestis inimesi, kes tahaksid elada, kuid kes Haigekassa vihmavarju alla enam ei mahu. Me ei ole seni pidanud kedagi fondi ukse taha jätma ja loodame, et ei jäta ka edaspidi. Aga kolmekordne kasv on neelanud kõik meie reservid ja pannud tuleviku osas südame värisema. Kutsun kõiki üles kasvõi kõige pisema püsiannetusega meie missiooni toetama, et keegi ei jääks vajaliku ravita 2019. aastal,” ütleb vähiravifondi KIngitud elu juhataja Toivo Tänavsuu
Kokkuvõte vähiravifondi töödest-tegemistest oktoobris ja novembris:
– Tasusime raviarveid 500 450 euro ulatuses, fondi nõukogu kiitis heaks 52 inimese toetamise.
– Kogusime annetusi Tallinn International Horse Show-l, KHL jäähokimängudel Tondiraba jäähallis, erinevates kaubanduskeskustes, MyHits Awards galal, Mardilaadal, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja 93.aastapäeva vastuvõtul, 30+ pidudel, Tõnis Mägi juubelikobntsertidel, Kadri Voorandi kontserdil, juhtimiskonverentsil Global Leadership Summit, Tartu Näituste Jõululaadal, Robotexil ja paljudel teistel üritustel.
– Juubelipidusid pidasid ettevõtted Hyrles ja Compensa Life Vienna Insurance. Cleveron avas Viljandis tootmise laienduse. Nende tähtpäevade puhul panustasid firmad ja nende koostööpartnerid vähihaigete toetuseks kokku üle 27 000 euro.
– Oktoobris oli Riigikogus arutlusel EKRE fraktsiooni algatatud eelnõu, millega taheti vabastada ravimid käibemaksust. Praegu kehtib ravimitele 9-protsendiline käibemaks. Vähiravifond Kingitud elu soetas 2017. aastal ravimeid 1,4 miljoni euro eest ja sellest tulenevalt pidime maksma käibemaksu 126 000 eurot. Eelnõu ei leidnud Riigikogus toetust ja hääletati päevakorrast maha. EKRE fraktsioon tegi ettepaneku eraldada riigieelarvest “katuserahana” vähiravifondile 100 000 eurot.
– Novembris külastasime Tartu Ülikooli Kliinikumi, Ida-Tallinna Keskhaiglat ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglat, kohtudes kolmes suures vähikeskuses onkoloogide, hematoloogide ja apteekritega.
– Kutsusime ettevõtjaid üles loobuma tarbetute jõulukingituste tegemisest oma klientidele, partneritele ja töötajatele ning selle asemel kinkima hoopis annetusega vähihaigetele lootust ja elupäevi. Mitmed firmad tulid üleskutsega kaasa – kokkuvõtted sellest avaldame jaanuaris. Nendele firmadele, kes soovisid vähihaigeid toetada, kuid samas midagi ka oma jõuluvana kingikotti panna, küpsetasid vähiravifondi vabatahtlikud umbes ööpäevaga ligi 5000 vanakooli vahvlit. Vahvlite eest annetati vähihaigete toetuseks ligi 30 000 eurot.
– Avasime pangakonto Coop Pangas, millele peagi lisandub ka pangalink meie kodulehele. Taas on avatud ka vähiravifondi Paypali konto.
– Sinu jõulupuu kingib elupäevi! Telli endale koju või kontorisse jõulupuu sel aastal joulukuused.ee veebilehe kaudu – iga ostetud puu toetab 1 euroga vähiravifondi. Puu tellimisel sooduskoodi “Kingitud elu” kasutades saad valida, kas tasuta transport Tallinna piires või 5-eurone soodustus puu hinnast.
– Vähiravifondi heategevuslikke helkureid saab jätkuvalt soetada Rimi, Selveri, Prisma, Rahva Raamatu, Circle K ja Stockmanni kauplustest.
Mitmed inimesed on viimastel kuudel kirjeldanud oma võitlust raske haigusega ning tunnistanud kallihinnalisest lootusest, mida vähiravifond neile raskel hetkel abikätt ulatades on andnud. Fondi hinnangul on need inimesed ravinud Eesti ühiskonda tervikuna, soojendades üles meie südameid.
Soovid vähihaigeid toetada – kinkida elu? Meie kodulehel on võimalik pangalinkide kaudu vormistada end mõne sekundiga püsiannetajaks. Nüüd saab annetada internetis ka mobiiliga – annetussumma lisandub mobiiliarvele.
Soovime kõikidele fondi toetajatele ja fännidele heateguderohket ning kaunist jõuluaega!
Katrin Kuusemäe Vähiravifondi “Kingitud elu” tegevjuht
Toivo Tänavsuu Vähiravifondi “Kingitud elu” juhataja ja asutaja
Eile kuulutati välja Aadu Luukase Missioonipreemia, mille pälvis vähiravifond Kingitud Elu. Fondist saab tänavu abi kolm korda rohkem inimesi kui eelmisel aastal – ainuüksi viimase nelja kuuga on vähiravifond panustanud Eesti inimeste tervisesse ligi miljon eurot.
“Viie aastaga on vähiravifond Kingitud Elu kasvanud Eesti rahva liikumiseks, mis keeldub jätmast kasvõi ainsatki vähihaiget lootusetusesse,” sõnas vähiravifondi Kingitud Elu juhataja Toivo Tänavsuu. “Oleme kindlustanud rohkem kui 500 Eesti inimesele hädavajaliku ravi, lootuse, võimaluse elada või koguni tervenda. Seejuures pole ainsatki inimest, kes kuuluks fondi sihtgruppi, kuid oleks jäänud selle õlekõrreta.”
Toivo Tänavsuu tänab Aadu Luukase Sihtasutuse nõukogu tunnustuse eest. “See on tunnustus kõikidele fondi toetajatele, kes on pidanud vajalikuks võidelda iga Eesti elu eest. See on ka tunnustus meie fantastilistele vabatahtlikele, kes panustavad ennastsalgavalt aega ja energiat fondi töösse, samuti fondi eestvedajatele ja nõukogule, kes seda igapäevaselt käigus hoiavad. Täname arste usalduse ja koostöö eest. Aga ka kõiki abisaanuid, kes on jaganud avalikkusega lugusid oma raskest võitlusest kurja haigusega, võitudest ja ka kaotustest.
Aitäh Alar, Ilme, Anika, Raivo, Annabel, Tauris, Margit, Erik, Üllar, Taavi, Marju, Svetlana, Lea, Ülle, Vladimir, Ott ja väga paljud teised, kelle ravi oleme saanud toetada – teie olete ravinud meid kõiki,” rääkis Toivo Tänavsuu. “Vähiravifond on sama vajalik tervetele kui haigetele – ta seob Eesti ühtsena kokku, deklareerides: keegi ei jää üksi, iga elu loeb!”
2014. aastal asutatud ja Hille Tänavsuu haigusloost välja kasvanud vähiravifond Kingitud Elu on viie aastaga toetanud rohkem kui 500 inimest. Käesolev aasta on fondi jaoks olnud erakordselt töömahukas – abisaajate arv kasvab mullusega võrreldes umbes kolm korda.
Tänase seisuga on 2018. aastal fondilt abi saanud juba rohkem kui 250 inimest. Ainuüksi viimase nelja kuuga on fond panustanud Eesti inimeste tervisesse ligi miljon eurot.
Fotod: Tiit Mõtus
Oktoobris rinnavähi teadlikkuse tõstmisele suunatud liikumise toetamiseks erikollektsiooni loonud Prisma andis vähiravifondile „Kingitud Elu“ üle annetuseks kogunenud 490 eurot.
Rinnavähi teadlikkuse kuul kantakse üle maailma roosat linti, mille järgi tähistas ka Prisma oma kaupluste spetsiaalse väljapaneku roosa värviga. Nende toodete müügist saadud tulult 5% annetas kett vähiravifondile. Prisma personalidirektori Miia Rohtmetsa sõnul on keti emafirma S-Grupp panustanud rinnavähi teadlikkuse tõstmisesse juba aastast 2015, kaasates sellesse sajad kauplused üle Soome. Tänavu toodi oluline teema varasemast jõulisemalt esile ka Prisma Eestis tegutsevates hüpermarketites.
„Prisma tänavune roosades toonides erikollektsioon võeti hästi vastu, sest lisaks müüginumbritele tunnustasid meid hea sõnaga nii meie enda töötajad kui paljud külastajad,“ lausus Rohtmets. „Rinnavähi teema puudutab Prismat väga vahetult, sest meie töötajate hulgas on palju naisi. Seepärast panustasime senisest enam ka oma kollektiivi informeerituse tõstmisesse.“ Roosa lindiga tähistatud väljapanekus olid näiteks mesi, küpsised, roosad sokid, kõrvaklapid ja kaubamärgi Boy Meets Girl julged roosa tekstiga „Fuck Cancer“ särgid ning vähiravifondi helkurid. Kõige populaarsemateks toodeteks osutusid mesi, tume šokolaad ja riisiõli.
Vähiravifondi „Kingitud elu” tegevjuht Katrin Kuusemäe tänas fondi poolt Prismat ja kõiki kampaaniatooteid ostnud inimesi. „Vähiravifondi poole on sel aastal pöördunud rekordarv abivajajaid, üle 250 inimese ja me oleme heade annetajate abiga saanud aidata igat ühte neist. Fond on jätkuvalt suure surve all ja antud annetatust kasutame meie poole eelmisel kuul pöördunud noorte pereemade raviks,“ ütles Kuusemäe.
Oktoobris pidas Prisma Peremarket ka oma 18. sünnipäeva ning pidutsemise asemel otsustati toetada Eesti peresid. Lisaks vähiravifondile tehtud annetusele, annetati Toidupanga kaudu abi vajavatele väikelastega peredele mähkmepakid, jätkati Kiusamisvaba Kooli toetamist ning igapäevast koostööd Toidupangaga.
Prisma Peremarket tegutseb Eestis alates aastast 2000. Ketil on Tallinnas, Tartus ja Narvas ühtekokku kaheksa kauplust, mis pakuvad tööd ca 800 inimesele. Prisma Peremarket kuulub kaubanduskontserni S-Grupp, mis tegutseb Soome, Eesti ja Venemaa turgudel ning kontsernis töötab kokku üle 41 000 inimese. Prisma on kõige laiema valiku ja soodsaima ostukorviga poekett Eestis.
Mäletatavasti müüdi Circle K teenindusjaamades augusti lõpus ja septembris kollaseid heategevuslikke kohvitopse. Kollase topsi valinud klient panustas vähihaigete toetuseks 10 senti, millele Circle K lisas omalt poolt 10 senti. Seega 20 sendi eest head iga kohvijoogi eest. Kollaseid topse oli kokku kõvasti üle saja tuhande ning need said otsa päris kiiresti. Circle K hindab, et umbes 125 000 klienti andis heategevusliku kohvitopsi ostuga oma panuse, et vähiga võitlevatel inimestel oleks lootus ning võimalus elada. Nii kogunes vähihaigete toetuseks ainuüksi topside kampaaniaga ligi 26 000 eurot. Kuid Circle K kliendid saavad jaamade kassades aastaringselt vähihaigete toetuseks annetada, seda nii sularahas kui ka pangakaardiga (paludes kassas lisada annetus ostuarvele). Nõnda on viimaste kuudega kogunenud veel üle 3000 euro. Seega kokku toetavad Circle K ja tema kliendid vähiravifondi enam kui 29 000 euroga. Selle summaga saab vähiravifond aidata mitut inimest nende raskes võitluses. Suur tänu kõikidele panustajatele! Kuna topside kampaania võeti Circle K klientide poolt hästi vastu plaanib ettevõte seda tulevikus kindlasti korrata.
Kuid seni on kõikidel püsivalt võimalik Circle K jaamades vähihaigeid toetada kolmel moel:
Annetades sularahas kassade juures olevatesse annetuskastidesse
Paludes kassas endale sobiva annetussumma ostuarvele lisada ning tasuda see pangakaardiga
Soetades endale, perele või kingituseks vähiravifondi heategevuslikke helkureid (helkuri kandmine on pimedal ajal kohustuslik).
Surve vähiravifondile Kingitud elu järjest kasvab. Augustis ja septembris palusid fondilt abi 48 inimest, kelle ravisse panustasime kokku 480 000 eurot. Noorim abisaaja oli 31aastane naine.
Augustis: – Tõime Lätis piiri ääres olevatest alkoholipoodidest annetustena “koju tagasi” 18 000 eurot.
– Kogusime annetusi Leigo Järvemuusika festivalil, samuti Paide Arvamusfestivalil, Käsmu Viru Folgil, Augustiunetusel, Weekend Festivalil Pärnus, Üheslaulmisel Tallinna lauluväljakul, kontserttuuril “Laula mu laulu, Vol2″ ning retromuusikafestivalil We Love the 90’s. Nimetatud üritustel panustasid Eesti inimesed vähihaigete heaks kokku ligi 20 000 eurot.
– Toimus fondi esimene annetuste kogumise aktsioon ööklubis. Pärnu Sunseti 30+ publik toetas vähihaigeid enam kui 1000 euroga.
– Lõpetasime koos Eesti jalgpalliliiduga üle-eestilise Euroopa jalgpallikarikate ringreisi, mille käigus kogunes annetusi 7500 eurot. Augustis Lilleküla staadionil toimunud Superkarika mängule Real Madrid vs Atletico Madrid saime PlayStationilt 6 tasuta piletit, mille müüsime heategevuslikul oksjonil ligi 19 000 euroga.
– Vähiravifondi vabatahtlikud olid kohal mitmetel laatadel, kodukohvikute päevadel, tänavafestivalidel ning suvelõpupidudel. Kõik inimesed said võimaluse teha ühe spontaanse heateo.
– Circle K jaamadesse tulid müügile kollased heategevuslikud kohvitopsid, mida valides panustas klient 10 senti vähihaigete toetuseks ning Circle K lisas ka omalt poolt 10 senti. Topse oli kokku umbes 100 000, kuid tänaseks on need juba ammu jaamades otsas.
Septembris:
– Osalesime Kultuurikatlas MTÜ Raamat Rahvale korraldatud heategevuslikul raamatulaadal, kus oli fondi raamatulett kirjastuste poolt annetatud lugemisvaraga ning Vähiravifondi Vahvlikohvik. Üritusega lisandus fondi 3350 eurot.
– Oma sünnipäevapidusid pidasid firmad Esvika ja Hyrles, kelle külalised toetasid sünnipäevakingituse raames vähihaigeid kokku enam kui 20 000 euroga.
– Taas ilmusid poodidesse müügile vähiravifondi heategevuslikud helkurid. Sügis on käes, õues pime. Helkur on vajalik ja lausa kohustuslik, kuid lisaks ka suurepärane kingitus.
– Kohtusime superministeeriumis Eesti tervishoiupoliitika tipptegijatega. Laua ümber olid lisaks fondi esindajatele töö- ja tervishoiuminister Riina Sikkut, sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse, Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane jt. Midagi läbimurdelist ei sündinud.
Suur üleskutse: tänavu kingi jõuluks elupäevi!
Mitmendat aastat järjest kutsub vähiravifond Kingitud Elu kõiki Eesti ettevõtteid üles loobuma igavate ja tarbetute jõulukingituste tegemisest ning selle asemel kinkima annetusega Eesti inimestele lootust, elupäevi ja tervist. Samas pakub fond ka üllatusi korporatiivjõuluvanade kingikottidesse.
Ettevõtjatel on võimalik suunata oma annetus vähiravifondi niiöelda üldisesse potti kui ka mitmepoolsel kokkuleppel mõne konkreetse vähiga võitleva inimese ravi toetuseks.
Ettevõtjatele, kes soovivad vähihaigete võitlust toetada, kuid samas tahaksid midagi ka oma jõuluvana kingikotti poetada, pakub vähiravifond heategevuslikke helkureid ning koostöös Vahvlihaldjatega vanakooli vahvleid. Fondilt on kõigil võimalik osta heategevuslikke jõulukaarte.
Vähiravifondi juhataja Toivo Tänavsuu ning tegevjuht Katrin Kuusemäe on valmis tulema iga ettevõtte jõulupeole tänukõnet pidama ning vähiravifondi missioonist rääkima. Fondilt on võimalik saada varustust, millega jõulupidudel, jõululaatadel ja jõuluõhtutel annetused kokku korjata.
Iga heategevusest huvituv ettevõte saab saata oma soovid e-posti aadressile info@kingitudelu.ee, saades vastu ettevõtte ootustele kõige paremini vastava nn jõulupakkumise.
Soovid vähihaigeid toetada – kinkida elu?
Meie kodulehel on võimalik pangalinkide kaudu vormistada end mõne sekundiga püsiannetajaks
Uudiskirja saab tellida, kirjutades info@kingitudelu.ee
Kaunist sügise jätku soovides,
Katrin Kuusemäe ja Toivo Tänavsuu
Mitmendat aastat järjest kutsub vähiravifond Kingitud Elu kõiki Eesti ettevõtteid üles loobuma igavate ja tarbetute jõulukingituste tegemisest ning selle asemel kinkima annetusega Eesti inimestele lootust, elupäevi ja tervist. Samas pakub fond ka üllatusi korporatiivjõuluvanade kingikottidesse.
“Oleme viie aastaga saanud kinkida lootust, tervist ja elupäevi umbes 500 inimesele, kuid ainuüksi sel aastal kerkib abivajajate hulk üle 200. Seejuures näitab trend, et elupäästvat ravi vajavad järjest nooremad, sageli 30ndatest ja 40ndates eluaastates pereisad-pereemad, kel veel lapsedki üles kasvatada,” rääkis vähiravifondi Kingitud elu juhataja Toivo Tänavsuu. “Kutsume kõiki Eesti ettevõtteid loobuma tarbetute ja igavate jõulukingituste ostmisest oma partneritele, klientidele või töötajatele ning selle asemel tegema kollektiivselt kingituste kingituse: võimaldama kellelgi hädavajaliku vähiravi, säilitama lootuse, andma juurde kallihinnalist aega ning võimaluse elada.”
Ettevõtjatel on võimalik suunata oma annetus vähiravifondi niiöelda üldisesse potti kui ka mitmepoolsel kokkuleppel mõne konkreetse vähiga võitleva inimese ravi toetuseks.
Ettevõtjatele, kes soovivad vähihaigete võitlust toetada, kuid samas tahaksid midagi ka oma jõuluvana kingikotti poetada, pakub vähiravifond heategevuslikke helkureid ning koostöös Vahvlihaldjatega vanakooli vahvleid. Fondilt on kõigil võimalik osta heategevuslikke jõulukaarte.
Vähiravifondi juhataja Toivo Tänavsuu ning tegevjuht Katrin Kuusemäe on valmis tulema iga ettevõtte jõulupeole tänukõnet pidama ning vähiravifondi missioonist rääkima. Fondilt on võimalik saada varustust, millega jõulupidudel, jõululaatadel ja jõuluõhtutel annetused kokku korjata.
Iga heategevusest huvituv ettevõte saab saata oma soovid e-posti aadressile info@kingitudelu.ee, saades vastu ettevõtte ootustele kõige paremini vastava nn jõulupakkumise.
Prisma ühineb oktoobris rinnavähi teadlikkuse tõstmisele suunatud liikumisega ja toetab selle tarbeks loodud erikollektsiooni müügiga vähiravifondi Kingitud Elu.
Rinnavähi teadlikkuse kuul kantakse üle maailma roosat linti, mille järgi tunneb Prisma kauplustes ära ka spetsiaalse väljapaneku. Nende toodete müügist saadud tulult 5% annetab kett vähiravifondile Kingitud Elu.
Prisma personalidirektori Miia Rohtmetsa sõnul on keti emafirma S-ryhmä panustanud rinnavähi teadlikkuse tõstmisesse juba aastast 2015, kaasates sellesse sajad kauplused üle Soome. Tänavu tuuakse oluline teema varasemast jõulisemalt esile ka Prisma Eestis tegutsevates hüpermarketites.
„Rinnavähi teema puudutab Prismat väga vahetult, sest meie töötajate hulgas töötab palju naisi,“ lausus Rohtmets. „Soome kolleegide eeskujul panustame senisest enam ka oma kollektiivi informeerituse tõstmisesse. Koostöö vähiravifondiga Kingitud Elu on meie jaoks oluline, sest lisaks ravi toetamisele aitavad nad ühiskonnas tõsta teadlikkust selle raske haiguse kohta üldisemalt.“
Roosa lindiga tähistatud väljapanekus on näiteks mesi, küpsised, roosad sokid, kõrvaklapid ja kaubamärgi Boy Meets Girl julged roosa tekstiga „Fuck Cancer“ särgid. Kõigi nende toodete ostmisega toetavad kliendid nii rinnavähi teadlikkuse tõstmist kui praeguste vähihaigete ravi.
Rohtmets lisas, et Prisma eesmärk on toetada Eesti perede heaolu ning sellest lähtuvalt on algatatud ka erinevad heategevuskampaaniad. Näiteks kingitakse kõigile sel aastal sündinud lastele tasuta pakk mähkmeid, Soome tekstiilifirma Vallila loodud Tallinna vanalinna motiividega toodete müügist annetatakse 5% sihtasutusele Kiusamisvaba Kool ning tihedas koostöös Toidupangaga aidatakse toimetulekuraskustes peresid.
„Usume, et eduka ja elujõulise ühiskonna alus on tugev ja end hästi tundev pere, mistõttu oleme oma heategevuslikud ettevõtmised suunanud just perede heaolu toetamiseks,“ ütles Rohtmets.
Prisma Peremarket tegutseb Eestis alates aastast 2000. Ketil on Tallinnas, Tartus ja Narvas ühtekokku kaheksa kauplust, mis pakuvad tööd ca 800 inimesele. Prisma Peremarket kuulub kaubanduskontserni S-Grupp, mis tegutseb Soome, Eesti ja Venemaa turgudel ning kontsernis töötab kokku üle 41 000 inimese. Prisma on kõige laiema valiku ja soodsaima ostukorviga poekett Eestis.
Eeloleval pühapäeval, 23. septembril kell 11 toimub Tallinnas Kultuurikatlas suur heategevuslik raamatulaat “Raamat Rahvale”. Vähiravifond ja ürituse peakorraldaja MTÜ Raamat Rahvale kutsuvad kõiki tooma oma vanu raamatuid laadale ning laadalt hankima värsket põnevat kirjandust – suures osas täiesti tasuta.
Raamatulaat on pereüritus, kust võib igaüks tasuta koju viia täpselt nii palju raamatuid, kui kanda jaksab. Samas on laadal avatud ka vähiravifondi raamatulett, kust leiab väärtuslikumat ja uuemat kirjandust, mida saab lunastada annetuse vastu. Fondi raamatuletti on andnud uuemat kirjandust mitmed Eesti kirjastused, teiste hulgas Eesti Keele Sihtasutus, Varrak, Eesti Raamat, Ersen, Petrone kirjastus jt.
“Tehkem kodused raamatuletid tühjaks ning toogem loetud kraam laadale. Raamatute annetamine heategevuseks kingib vähihaigele lootuse ja võimaluse elada. Laadalt aga saab pühapäeval hankida uut lugemisvara,” ütles vähiravifondi “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu.
Ürituse korraldajad kutsuvad üles: too oma kodus tolmu koguvad head ja armsad raamatud raamatukogumispäevadel meile, aitame neile uue kodu leida. Raamatuid kogume reedel ja laupäeval Kultuurikatla peasissepääsu juures.
Raamatukogumispäevad: 21. september kell 16.00-20.00 Kultuurikatlas 22. september kell 11.00-16.00 Kultuurikatlas
Raamatukogumispäevadele toodud raamatud sorteeritakse ning pannakse laadapäeval valitud kategooriate kaupa välja. Väiksem osa raamatukogumispäevadele toodud raamatutest läheb vähiravifondi raamatuletti.
Laadal üle jäänud raamatuid pakume haiglatele, sotsiaalkeskustele jne. Teine osa läheb ümbertöötlemisse. Seega on teretulnud kõik sooviavaldused, kui keegi on huvitatud järele jäänud raamatutest.
Üritus on kõigile tasuta, külastajaid ootab ka päevaprogramm. Avatud on Kingitud Elu ja Vahvlihaldjate heategevuslik vahvlikohvik. Kõik on teretulnud annetama vähiravifondi sularahas, pangakaardiga või telefonikõnega.
Circle K Eesti alustas koos vähiravifondiga Kingitud Elu heategevuslikku kampaaniat ning tõi teenindusjaamadesse eridisainiga kohvitopsid. Teadaolevalt on see esimene sarnane heategevuskampaania Eestis. “Oleme koos vähiravifondiga levitamas mõtet , et iga panus heategevusse on oluline. Kasutame võimalust tabada heategijaid just nende igapäeva toimetuste keskelt ning muuta annetamine lihtsaks. Toome heategevuse inimestele lähemale ning samal ajal kingime abivajajatele lootusi ja võimaluse elada,” selgitas Circle K Eesti turundus- ja kommunikatsioonijuht Diana Veigel. “Meie jaoks on oluline kaasata kliente, teha koos klientidega head ning pakkuda neile selleks kõige lihtsamat ja mugavamat viisi. Iga viimane kui annetatud sent läheb vähiravifondile heategevuseks,” märkis Veigel. Circle K kliendid saavad kuuma kohvi, teed või kakaod ostes valida tavalise ja heategevusliku topsi vahel. Heategevuslikku topsi valides annetab klient 10 senti vähiravifondile “Kingitud elu”. Igale kliendi annetatud summale lisab Circle K samasuure panuse. Kollast värvi topside lõppemise korral on klientidel võimalik anda panus teenindusjaamades olevatesse annetuskastidesse. Circle K alustas koostööd vähiravifondiga juba 2016. aastal, mil iga väikese annetuse tegija sai tänutäheks šokolaadi tänusõnadega “Aitäh, et kinkisid elu”. Kuu ajaga koguti 10 000 eurot, mis suunati vähiga võitlevate inimeste raviks. 2017. aasta suvel laiendas Circle K oma koostööd vähiravifondiga ning paigutas kõikidesse teenindusjaamadesse spetsiaalsed “Kingi elu!” annetuskastid. Samuti on võimalik kassas paluda endale meelepärane annetussumma lisada ostuarvele ning tasuda see pangakaardiga. Circle K kliendid annetasid viimase 12 kuu jooksul vähiravifondile Kingitud elu 26 000 eurot, ettevõte lisas omalt poolt annetusena veel 14 000 eurot, seega toetati vähiravifondi 40 000 euroga. Circle K Eesti AS (www.circlek.ee) on üks Eesti suurimaid mootorikütuste jaemüüjaid, mis omab ja opereerib 59 täisteenindus- ja 17 automaatjaama ning üht mugavuspoodi. Ettevõttes töötab ligi 700 inimest, neist enamus teenindusjaamades. Circle K Eesti AS kuulub Kanada päritolu rahvusvahelisse kontserni Alimentation Couche-Tard.
Eile lõppes heategevuslik karikate ringreis, mille raames tutvustati Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Viljandis, Paides ja Kuressaares kümne jalgpalli Premium liiga mängu eel Euroopa klubijalgpalli kõige ihaldatumaid trofeesid.
Ühe kolmest – UEFA superkarika – tõstab pea kohale 15.augustil Lilleküla staadionil toimuva supermatši Madridi Real vs Madridi Atletico võitja.
Viisime läbi heategevuslikke nännioksjone ning pool mängude piletitulust laekus vähiravifondi. Nõnda lisandus fondi kokku 6000 eurot. Kuid meie annatuskasti panustati mängudel veel lisaks üle 1500 euro.
Igal mängul aitasime ka välja loosida ühe õnneliku, kes võitis 2 piletit eeloleva kolmapäeva supermatšile. Suur tänu Veiko, Teet, Eva, kõik abilised, Premium liiga klubid ning jalgpalliliit. Tänud ka meie tublidele vabatahtlikele, kes jaksasid Eestis ringi tuuritada.
Sügav kummardus kõikidele, kes abivajajate toetuseks panustasid. Üheskoos kinkisime mõnele inimesele lootuse ning võimaluse elada.
Selja taga on juuni ja juuli – kaks erakordselt töist suvekuud vähiravifondi meeskonna jaoks. Nendel kuudel kogunes fondi üle 400 000 euro ning toetasime kokku 53 abivajajat. Kokku panustasime inimeste ravidesse üle 150 000 euro.
Abitaotluste hulk on tõusnud uutesse kõrgustesse. Kui aasta alguses laekus iga kuu keskmiselt 15-20 taotlust, siis viimastel kuudel keskmiselt üks taotlus iga päev! Samas on kasvanud ka fondi võimalused: vähiravifond on kujunenud rahvaliikumiseks, kus kümned tuhanded Eesti inimesed hoolitsevad selle eest, et keegi ei jää hädavajaliku ravi, lootuse ja elamise võimaluseta.
Juuni ja juuli märksõnad
Suur osa juunikuust möödus Pardiralli tähe all. Aitasime Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidul ja heategevusfondil Minu Unistuste Päev korraldada suure heategevusliku Pardiralli perepäeva. Kadrioru pargis lasti vette 14 000 vanniparti ning üritusega kogunes vähihaigete laste ja nende perede toetuseks üle 214 000 euro, millest kolmandik laekus vähiravifondi.
8.juunil käisime fondi vabatahtlikega Kadrioru lossis, kus president Kersti Kaljulaid korraldas meile spetsiaalse väikese presidendi vastuvõtu. Rääkisime presidendiga fondi tööst, tervishoiu rahastamisest ja paljust muust.
Juulis käisime samuti meie vabatahtlikega visiidil superminsiteeriumis, kus kohtusime ministrite Riina Sikkuti ja Janek Mäggiga. Viisime valitsuse esindajatele külakostiks tordi, millest protestiks 9-protsendiline tükk välja lõigatud – just 9 protsenti kasseerib riik meilt käibemaksuna sisse kui ostame annetuste eest ravimeid. Tänavu kulub meil käibemaksule ligi 200 000 eurot. See on paljude arvates väga ebaõiglane.
Lõime kokku kevadel lõppenud Alexela korvpalli meistriliiga hooaja mängudel kogutud annetused – kokku 7500 eurot. Uuel hooajal koostöö korvpalliliiduga jätkub.
Kogusime annetusi Põhja-Eesti suurimal jaanipeol Kosel ning Lõuna-Eesti Suurimal jaanipäeval Pühajärvel. Samuti Retrobesti festivalil Otepääl, Õllesummeril, Tallina Merepäevadel, Guns N’ Roses-i kontserdil, A-Ha kontserdil, Suurel Rahvapeol Läti moodi, Viljandi folgil, Lõuna-Eesti Rallil, Baltic Sun festivalil, Saaremaa Ooperipäevadel, Uulu Lamba Vestil ja paljudel teistel rahvaüritustel. Kokku lisas rahvas neil üritustel fondi üle 30 000 euro.
Juuni lõpus alustasime aktsiooniga “Toome osa raha Lätist tagasi”, mille raames kogume nädalavahetustel annetusi Ainažis ja Valkas Superalko viinapoodides. Juuli lõpuks olime Lätist “tagasi toonud” ligi 18 000 eurot. Jätkame aktsiooniga ka augustis.
Teavitasime, et Circle K Eesti ja tema kliendid on fondi alates eelmise aasta lõpust panustanud ligi 40 000 eurot. Circle K jaamade kassades on statsionaarsed annetuskastid ning annetada saab ka pangakaardiga.
Suvel sulgesime vähiravifondi pangakonto Danske pangas. Jätkuvalt on avatud kontod Swedbankis, SEB pangas, LHV pangas ja Luminori pangas.
Juba mõnda aega oleme täheldanud huvitavat trendi: vähiravifondi kontodele laekub järjest enam annetusi vallavalitsustelt selgitusega “palk panka” või “töötasu panka”. Selgus, et Anija, Elva, Puhja, Rae, Haaslava ning Kastre vallavolikogudes töötavad lihtsalt niivõrd südamlikud inimesed, kes on loobunud oma volikogu töötasust ja palunud selle annetada vähiravifondi.
Juunis lõppes vähiravifondi 2017.majandusaasta audit, mida tegi Deloitte. Meie aastaaruanne sai äriregistrile esitatud ja kõigil huvilistel on võimalik sellega tutvuda SIIN
Oleme aruandes päris põhjalikult kokku võtnud meie 2017.aasta tegemised. Kõige olulisem on see, et fondi töömaht kasvas üle kahe korra (tulud ligi 1,8 miljonit eurot) ja kõik meie poole pöördunud abivajajad, kes kuuluvad fondi sihtgruppi, said hädavajaliku ravi. Keegi ei jäänud ilma viimasest õlekõrrest. Jutt käib 100 inimelust ja nende peredest. Esile väärib tõstmist seegi, et fondi tegevuskulud olid vaid umbes 3 prosenti kõikidest tuludest (annetustest). See tähendab, et ligi 97 protsenti fondi laekunud rahast suunasime otse abivajajate raviarvete tasumiseks.
Alates suvest teenindab vähiravifondi Mercedes-Benz Vito väikebuss, millega saame osaleda erinevatel üritustel üle Eesti. Bussi andis aastaks fondile rendile Silberauto, kes sisuliselt tasub ise ka rendimaksed. Bussi kindlustab tasuta If Kindlustus. Kütusega varustab meid Circle K Eesti.
Juulis siirdusime koos jalgpalli Premium liiga ja Eesti jalgpalliliiduga üle-eestilisele Karikate Ringreisile. 20. juulist kuni 12. augustini toimub seitsmes Eesti linnas kokku kümme koduse jalgpalli Premium liiga mängu. Matšide eel näidatakse rahvale Euroopa klubijalgpalli ihaldatuimad karikad: UEFA Superkarikat, Euroopa liiga karikat ja Meistrite liiga trofeed. *Kogume kõikidel mängudel annetusi vähihaigete toetuseks sularahas ja pangakaardiga *Pool mängude piletitulust panustavad klubid vähihaigete toetuseks *Mängudel korraldame klubide ja Eesti koondise staaride jalkanänni heategevuslikud oksjonid *Iga mängu lõpus loosime vaatajate vahel välja kaks pääset UEFA Superkarika finaalmängule Real Madrid vs Atletico Madrid (Lilleküla staadion, 15.august) *Uhked karikad on imetlemiseks väljas kõikide mängude eel: kaks tundi enne kohtumise algust avatakse festivaliala koos karikate, toitlustuse, päevajuhi ja erinevate tegevustega. Ringreis jätkub 4.augustil Narvas, 5.augustil Tallinnas Hiiu staadionil, 10.augustil Paides, 11.augustil Tartus, 12.augustil Pärnus ja lõpeb 14. ja 15.augustil Tallinnas Vabaduse väljakul. Loe Karikate Ringreisist lähemalt SIIT
Kingitud lootus ja elu
Kahel viimasel kuul oleme avaldanud mitmete abivajajate ning juba abi saanud inimeste ehk kingitud elude lugusid.
57-aastane Saaremaa pereisa Ott: loe Oti lugu SIIT
Uudiskirja saab tellida, kirjutades info@kingitudelu.ee
Kaunist suve jätku soovides,
Katrin Kuusemäe ja Toivo Tänavsuu
Vähiravifondi nõukogu rahuldas 2018. aasta esimesel poolaastal rekordilise hulga abipalveid – koguni 114.
Annetustena kogunes fondi poole aastaga kokku ligi 1,2 miljonit eurot – kaks korda rohkem, kui mullu esimesel poolaastal.
Fondini jõudvate abitaotluste hulk purustab järjest uusi rekordeid. Kui eelmisel aastal toetas fond kokku 100 inimest, siis tänavu on ainuüksi poole aasta jooksul abisaanuid rohkem. Kui veebruaris ja märtsis laekus fondi keskmiselt 15-20 abitaotlust kuus, siis viimastel kuudel keskmiselt üks taotlus iga päev.
Abisaajad elavad peaaegu igas Eesti maakonnas. Noorimad toetusesaajad on olnud 30ndates pereisad ja pereemad. Näiteks sel nädalal kutsus “Kingitud elu” üles toetama 38aastast Tallinna pereema Marinat, kelle ravi toetuseks panustasid 400 inimest kahe päevaga üle 14 500 euro.
“Vähiravifondist on saanud rahvaliikumine, mis hoolitseb, et kedagi ei jäeta oma murekoormaga üksi ja kõik Eesti inimesed saavad hädavajaliku vähiravi, lootuse ja võimaluse elada,” ütleb vähiravifondi juhataja Toivo Tänavsuu.
“Surve fondile järjest suureneb. Meie vastutus suureneb. Kuid samas vaatame suure tänutundega, et kasvavad ka annetused – kasvab Eesti inimeste heategude summa. Nii oleme nelja ja poole tegevusaasta jooksul kõigele vaatamata saanud toetada absoluutselt kõiki abivajajaid, kes kuuluvad fondi sihtgruppi. Keegi neist ei ole jäänud ukse taha.”
Suvel on fondi vabatahtlike kalender erakordselt tihe. Fond osaleb peaaegu kõikidel suurematel rahvaüritustel, andes külastajatele võimaluse teha spontaanseid annetusi. Näiteks juulis osaletakse festivalidel Baltic Sun ja Viljandi Folk, käiakse Euroopa klubijalgpalli karikate ringreisil ning samuti kontsertsarjal Suur Rahvapidu Läti moodi. Kingitud elu vabatahtlikud koguvad annetusi viinapoodides Ainažis ja Valkas, et tuua osa rahast Lätist tagasi.
Esimesel poolaastal kogunes fondi erinevatelt üritustelt sularaha- ja pangakaardiga annetustena üle 100 000 euro.
Fond kutsub kõiki Eesti inimesi üles jõukohase püsiannetusega – olgu või 1 euroga – igakuiselt vähihaigeid toetama.
Siin lehel saab pangalinkide kaudu püsiannetuse vormistada loetud sekunditega.
Sihtasutus Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud Elu on eraalgatuslik vähiravi toetusfond, mille missioon on aidata vähihaigeid, kelle ravimist ei pea riik parasjagu piisavalt “kulutõhusaks”. Toetame abivajajaid eelkõige rahaliselt. Aitame inimestel soetada neile hädavajalikke kaasaegseid ravimeid, kinkides neile seeläbi lootuse, võimaluse kauem elada või koguni täielikult terveneda.
Parima kasutuskogemuse pakkumiseks kasutame ainult vajalikke brauseri küpsiseid ning isikustamata anonüümseid analüütilisi andmeid. Nende tehnoloogiatega nõustumine võimaldab meil vajadusel neid andmed töödelda.
Funktsionaalsed
Always active
Tehniline hoiustamine või juurdepääs on rangelt vajalik seadusliku eesmärgi jaoks, mis võimaldab kasutada konkreetset teenust, mida tellija või kasutaja on selgesõnaliselt taotlenud, või ainult side edastamiseks elektroonilise sidevõrgu kaudu.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistiline
Tehniline hoiustamine või juurdepääs on vajalik ainult statistilistel eesmärkidel.The technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
