Joel: “Minu haiguse lugu on avanud armu mõiste täiesti ainulaadse vaatenurga alt”

Toomkoguduse kirikuõpetaja Joel Siim (50) toetub vähiravifondile 2025. aasta augustikuust, et panna vastu neerukasvajale.

Ravimile kulub 13 000 eurot kvartalis.

Joeli teekond on paljudele läinud korda, uurisimegi, et kuidas tal läheb.

Täna kirjutab Joel meile nii:

“Iseendast on keeruline kirjutada. Minul millegipärast eriti. Tean, kuidas kaasajal on oluline tõsta ennast esile, muuta ennast eristuvaks teistest, kuid senini ei ole ma pidanud motivatsioonikirju kirjutama. Kes on märganud mu andeid, see on märganud.

Võib-olla ongi asi minu ametis – olen Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku vaimulik. Vähemalt neid pilte vaadates, mis ma enda kohta leidsin, identifitseerin ennast vaimulikuna. Kindlasti on põhjus selleski, et tavaliselt teen pilte ise ja otse loomulikult pildile ei jää. Ja nii figureeringi neil fotodel, mis on tehtud mõnel olulisel sündmusel.

Toomkoguduse vaimulik olla tähendab tegutseda mitmes eri valdkonnas korraga. Olen n.ö tavaline vaimulik, Toomkoguduse abiõpetaja, kes peab jumalateenistusi ning ristib-leeritab-laulatab-matab. Aga samas olen abiks piiskoppidele eriliste ja pidulike sündmuste ettevalmistamise juures. Ning Toomkoguduse vaimulik on samaaegselt Toomkooli kaplan ning Merivälja Südamekodu hingehoidja. Seega puutun igapäevaselt kokku kõige erinevamate rõõmude ja muredega, lahenduste ja probleemidega.

Senini olen tänu vähiravifondi toele saanud kõikides nendes valdkondades pea takistamatult edasi tegutseda.

Ja mul on hea meel, et mu lugu läheb paljudele inimestele korda. Luterlikus kirikus kõneldakse palju armust. Minu haiguse lugu on avanud armu mõiste täiesti ainulaadse vaatenurga alt: arm on see, kui lähen korda kellelegi, kes mind ei tunne, kes ei ole minuga kunagi kohtunud ega ei tea minust v.o üldse mitte rohkem, et vajan abi.

Fondi ja annetajate, kelle jaoks olen ju üks paljudest fondi abivajajatest, toetus võimaldab mul edasi teha asju, millest tunnen tõeliselt rõõmu. Vahel on keeruline, inimeste lood on väga erinevad, millega nad kirikusse tulevad, kuid see teadmine, et sind on kellelegi vaja – see teeb rõõmu.

Ja praegu on väga oluline olla olemas ka oma pere ja abikaasa jaoks. Ka mu abikaasal diagnoositi umbes kuu aja eest vähk ja ta saab operatsiooni ennetavat keemiaravi. Seda küll Tervisekassa toel. Nüüd on meil veel üks asi, mis meid ühendab, nagu märkis tabavalt üks mu ametivend.

Olen seisukohal, et vähihaigenagi ei tohi normaalset elu n.ö nurka visata. Jah – igaüks põeb vähki erinevalt ja igaüks talub ravigi erinevalt, kuid niipalju kui võimalik, on oluline jätkata tavalist elu. Rääkida haigusest. Vähki ei ole võimalik lõpmatult saladuses hoida ja lähedaste ehmatus on siis veelgi suurem.

Ja lähedasedki ei peaks eemale tõmbuma. Olen kuulnud, kuidas mu perelt on küsitud, kas mulle tohib helistada, kas minu käest tohib haiguse kohta küsida. Loomulikult tohib. Peabki. Ehk saan nõnda oma kogemustega kellelegi ka abiks olla.”

Jätkame Puurmani alevikus elava Annika Rätsepa (30, fotol) mao pahaloomulise kasvaja ravi toetamist. Annikal läheb kenasti! Ravi toimib ning tänutunne on suur!

Annika õde Angelika jagab meiega rõõmusõnumit kirjutades meile nii:

“17.aprillil oli Annikal lõpuks uus kompuuteruuring hindamaks keemia- ja immuunravi efekti. See on teine kord mu elu jooksul, kui ma tundsin, et vastust oodates ei saa ise ka hingata, ärevus oli nii suur sees, sest siiani on liiga valusalt meeles see 2. jaanuari kompuutri tulemus, kui Annika EMOsse saatsin… Vaimselt on väga raske, kui vastusest vaatab vastu karm sõnum – “IV staadiumi maovähk, hulgimetastaasid maksas” ja see on Sinu väike õde, kellest nad kirjutavad.

Ma pole iial elus sellist raskustunnet oma hingel tundnud, kui tol momendil. Panin asjad kiirelt liikuma. Nädalavahetusega sai tehtud juba e-konsultatsioon onkoloogile, selle vastus ja 5. jaanuar olin koos Annikaga esmasel visiidil raviarsti juures.

Silme eest ei kao see pilt kunagi kuidas ta istus toolil, iga raviarsti küsimuse peale noogutas nõustuvalt ja kindluse mõttes vaatas minu heakskiidu saamiseks mulle otsa.

Kliinikumi personal on suurepärane. Peaaegu 4 kuud on läinud linnulennul oma miljoni emotsiooni, tõusude ja mõõnadega, pisarate, motiveerivate ja mitte nii väga motiveerivate hetkedega. Aga, mis on alati olnud sama – Kliinikumi tiimi heatahtlikkus ja tegutsemise kiirus ning Annika jõud ja positiivsus selle olukorraga võidelda. Tänaseks on onkoloogiga kompuutrivastus konsulteeritud ja edasine plaan paigas. Jätkub keemia ja immuunravi tänu Kingitud Elu fondile ja teile, armsad inimesed, sest teekonda saab sama positiivselt jätkata, sest see tütarlaps on niisugune võitleja, et koos meditsiiniga on mitmed metastaasid maksas taandunud, mitmed neist on suuruselt väiksemad. Rasvkoes olev kolle väiksem ja maoseina paksenemine (algkolde koht) oluliselt vähenenud.

MAAILMA, MAAILMA, MAAILMA parim ja jõudu juurde andvam vastus.

Ma ei suuda tänada kogu meie pere ja Annika eest praegust perearsti Piretit, kes on iga sekund meile olemas. Onkoloog Kaarel Nurk Tartu Ülikooli Kliinikumist on meeletu tugi Annikale. Täname ka haigla onkoloogia osakonna personali. Täname TEID KÕIKI, kes te toetate, küsite, uurite, saadate oma mõtteid tema poole. See kõik on olnud nii suure efektiga ja annab talle motivatsiooni edasi võidelda ja ma siiralt-siiralt tahan uskuda imedesse…

Alates esimestest jaanuari päevadest on meie pere moto ” Üks päev korraga!”

Me jätkame selliselt..

Täname TEID KÕIKI, kes te annetate Annika ja teiste abivajajate heaks.

See kõik on üks suur ime. Aitäh, et aitate kinkida elu!”

Fondi poole pöördus Onkoloogika vähikogukonna üks loojatest ja eestvedajatest, Tartumaal elav Pille Retter (40). Pille on ema kahele armsale lapsele, abikaasa ning olnud aastaid ka fondi vabatahtlikuna aktiivselt ise annetusi kogumas teiste heaks. Nüüd vajab Pille peale üheksat aastat raviteekonnal käimist ise abi. Müksoidne liposarkoom on nüüd jõudnud faasi, kus aitaks ravim, mida paraku Tervisekassa ei rahasta ning mille 3 kuu hind on üle 22 000 euro.

Ulatasime Pillele abikäe.

Pille kirjutab meile nii:

“Minu teekond algas üheksa aastat tagasi, mil rutiinse raviprotseduuri taustal tuli välja juhuleiuna vähidiagnoos – müksoidne liposarkoom (pehmete kudede halvaloomuline kasvaja), IV staadium.

See teekond on endas sisaldanud kõike – nii valu kui ilu, nii tõuse kui mõõnasid. Kokku on üheksa aasta sisse mahtunud seitse haiguse taasteket, läbida on tulnud nii erinevaid keemiaravisid, operatsioone, kui ka kiiritusravi.

Inimlikult on see teekond pannud proovile kogu inimloomuse, kuid kõige selle kõrval kasvatanud hingelt nii mind, minu peret, minu sõpru.

Ma ei pea antud teekonda võitluseks, vaid võimaluseks ning kogu selle teekonna vältel olen moel või teisel olnud olemas saatusekaaslastele, soovist anda läbi enda kogemuse midagi inimestele ja ühiskonnale laiemalt tagasi. Olen olnud seal, kus inimeste valud ja hirmud on toored – hoidnud neid ning püüdnud avada inimesi abile, sest abi vastuvõtmine on ju samuti omamoodi oskus, mis kohati tuleb üsna raskelt.

Hiljuti rutiinse järelkontrolli käigus, sain teada, et haigus on taas tagasi, algab kaheksas ravitsükkel. Sama suur, nagu on minu elujanu, siis sama suur on paraku ka mu haiguse elujanu. Kompuuterpildilt vaatab vastu seitse haiguskollet – kolm neist õla- ja kaelapiirkonnas, neli maksas.

Kogu minu haigusteekonnal on olnud minuga üks väga eriline inimene – minu raviarst dr. Hannes Jürgens. Ma ei oskagi sõnadesse panna, mida tähendab minu jaoks dr.Jürgens ja kogu meditsiin ja need lisakorrused, mida olen läbi selle teekonna oma elule saanud.

Paraku on minu haiguslugu jõudnud nüüdseks sinna, kus ravim, mida vajan, ei kuulu Tervisekassa rahastusse. Pöördusime koos raviarstiga Kingitud Elu poole.

On keeruline kirjeldada tundeid, mida tähendab ravirahastuse taotluse “saada” nupu vajutamine. Ja veelgi keerulisem on kirjeldada tundeid, kui saabub positiivne ravitoetuse teatis. Nüüd mõistan nii hästi, kui raske on kohati tunnistada, et ma vajan abi.

Olen südamest tänulik Kingitud Elu fondile, tegusale tiimile, südamesse pugenud vabatahtlikele, igale heldele annetajale…. Te kõik ei kingi mitte ainult elu, vaid ka neid imelisi võimalusi, mida see elu endas sisaldab.

Aitäh, selle hindamatu võimaluse eest! Aitäh, et mul on võimalus olla ema, abikaasa, sõber, tütar, õde, lapselaps, kogukondlane, et mul on võimalik olla Mina!

Aitäh, et mul on võimalus anda endast jätkuvalt kogemuskaaslastele ja ühiskonnale tagasi!

Elusa elu armastusega ja alandliku tänutundega,

Pille”

Toeta Sinagi Pille ravi tehes selleks sihtotstarbeline annetus meie annetuste realt.

Aitame Tatari Loomakliiniku pikaajalisel eestvedajal, veterinaaril Andrus Joostil (55) rinda pista maokasvajaga. Ravi, mida Tervisekassa ei rahasta, maksab üle 15 000 euro kvartalis.

Eesmärk: et üks armastatud issi ja paljude loomade tohter kestaks!

Andrus kirjutab:
“Tagantjärele on raske mõista, kuidas kogu tavapärane elu võib ühe hetkega kokku variseda: kergena näinud tervisemure päädib hirmsa diagnoosiga ning kõik seni kindlana tundunud plaanid ja unistused kaotavad silmapilkselt oma varasema tähenduse.
Olen varem olnud tunnistajaks kui haigestunud inimesed peavad lisaks toimetulekule raske haigusega tundma suurt muret ravivõimaluste finantseerimise pärast. Olles nüüd ise selles olukorras, olen väga tänulik vähiravifondile toetuse eest. Ravim, mis mulle määrati, ei kuulu Tervisekassa rahastuse alla ning summad on väga suured.
Mõtlen südamesoojusega vähiravifondi inimestele ja kõigile neile, kes fondi annetustega toetavad. Teie abita ei oleks mul võimalik seda ravi saada.
Vaatamata arstide prognoosidele ei taha ma lähedale lasta tumedaid muremõtteid, sest see võtab elujõu ja teotahte. Lootus on jõud, mis ei lase seda teekonda pooleli jätta.
Olen töötanud loomaarstina Tatari Loomakliinikus kolmkümmend aastat, ravinud koeri ja kasse, aga ka küülikuid, linde, kahepaikseid ja närilisi. Paljud kliendid on jõudnud meie kliinikusse läbi aastate juba mitmenda lemmikloomaga – see usaldus on mulle alati palju tähendanud.
Töötan koos abikaasaga, kes on samuti loomaarst. Loomakliiniku pidamine abikaasal üksinda on üsna keeruline. Loomaarste, kes loomakliinikus töötada tahaksid, pole lihtsalt võtta, seetõttu tuleb üritada endal hakkama saada, mida praegu teengi. Kliiniku igapäevane toimimas hoidmine on suur vastutus, kuid iga päev koos oma pere ja patsientidega annab jõudu edasi minna.
Oma abikaasaga olen koos olnud 27 aastat ja meie peres on kaks last: poeg õpib ülikoolis arstiks ning tütar käib põhikooli 8. klassis. Seega on minu kohustused lapsevanemana veel pooleli. Kõige enam tahan näha oma laste kasvamist ja nende teekonna kujunemist.
Perega koos veedetud aeg on mulle tõeline väärtus ning elu ise on suurim kingitus. Päev päevalt mõtlen oma perele, elan kaasa oma patsientidele ja nende omanikele. Loodan, et tänu fondi toetusele saan ka edaspidi abistada neid ning veeta oma lähedastega veel palju rõõmsaid hetki. Teie abiga on mul võimalik seda väärtuslikku teekonda jätkata.”

Kutsume kõiki toetama Andruse ravi sihtotstarbelise annetusega.

Eesti tuntumaid filmirežissööre, Peeter Simm (72) saab vähiravifondilt abi võitluses sapiteede pahaloomulise kasvajaga. Ravile, mida Tervisekassa ei kompenseeri, kulub kolme kuu jooksul 20 000 eurot. 

Peetri elus on olnud palju suuri ja olulisi hetki – Valgetähe V klassi teenetemärgi pälvimine, Pimedate Ööde Filmifestivali elutööauhind, Eesti Vabariigi kultuuripreemia jne. 
Valminud on filmid “Arabella, mereröövli tütar,” “Tants aurukatla ümber, “Georg” ja väga paljud teised. 
Ometi hindab mees just vähiravifondi nõukogu värsket otsust tema ravi toetada üheks kõige olulisemaks otsuseks tema elus. 

Peeter kirjutab:
“Piiritu tänu teie fondile kingitud lootuse eest. 
Tänu igale annetajale. Lausa üheksalt inimeselt. Viielt lapselapselt, kahelt tütrelt ja elukaaslaselt. 
Mõistagi eriti enda poolt.
Enam kui aasta pärast sapiteede operatsiooni käisin truult regulaarsetes kontrollides. Kõik meedikud, kes mind ravil olles hooldasid, olid ülimalt abivalmis, kohusetruud ja mõisvad. Kirurgidest sanitarideni. 
Ootamatult tuli šokk. Siirded! Mulle määrati keemiaravi, see pole teadagi kerge katsumus. Hetkel ootan neljandat. 
Minu raviarst soovitas pöörduda täiendava vahendi osas teie fondi poole. Positiivne vastus tuli kiiresti ja valmistas tõelise meeleolumuutuse. Tänaseks olen muutunud rahulikumaks, mõistnud paljut, millele olin varasemalt vaid hirmujudinatega mõelnud. Suudan jätkata oma võimaluste piires tööd filmikooli tudengitega, kummalisel moel on peresuhted muutunud lähedasemaks ja tihedamaks. Kriisid teevad tugevamaks.
Soovin kõigile-kõigile, kes puutuvad elus kokku sarnase olukorraga, mitte kaotada sidet eluga ja suhelda tihedalt nii lähedaste kui kolleegidega. Ka sellel on kindel positiivne mõju.”

TOETA JA JAGA!
Seisame Peetri ja tema pere kõrval nii kaua kui mees fondi abi vajab. Kutsume kõiki toetama tema ravi sihtotstarbelise annetusega, valides abisaajate rippmenüüst just Peetri nime.

Foto: Aron Urb 

Kuva vähem

Juunis pöördus meie fondi poole 28 naastane tallinlanna Ailen Luik.
Diagnoosiks müeloidleukeemia ning ravim, mis võiks aidata, maksab kolmeks kuuks üle 34 000 euro.

Ailen kirjutab nii: “2023. aasta kevadel sattusin erakorralise meditsiini osakonda tugeva valu ja seletamatute terviseprobleemidega, uskudes, et tegemist on millegi lihtsasti ravitavaga. Ma ei osanud tol hetkel aimatagi, et see hetk tähistab algust teekonnale, mis muudab kogu mu elu. Olin 26-aastane, mu elu oli justkui alles algamas. Unistused, plaanid – kõik varises hetkega kokku. Diagnoos: äge müelomonotsüütleukeemia.

Sellest hetkest alates on minu elu olnud pidev võitlus. Olen läbinud kurnavaid ravikuure, veetnud kuid haiglas, kogenud nii lootust kui ka valusaid tagasilööke. 2024. aastal tehti mulle luuüdi siirdamine, mis andis küll uue võimaluse, ent paraku ei toonud seegi püsivat paranemist.

Kahjuks on nüüdseks kõik Eestis pakutavad ravivõimalused ammendatud kuid lootus pole kadunud – rahvusvahelised ravikeskused on avanud ukse uuele ravimile, mis võib pikendada mu elu ja parandada selle kvaliteeti. See on reaalne võimalus elule , aga see ravim on kallis ega kuulu Tervisekassa rahastavate hulka.

Kallis Vähiravifond, head annetajad – teie toetus tähendab meie perele rohkem, kui sõnadesse mahub.
Te annate mulle lootust. Te kingite mulle aja. See annab mulle rohkem kui elu – see kingib mulle hetked, mida ma veel pole elanud ja armastuse, mida ma veel tahan kogeda ning jagada. Tänan teid südamest!“

Kingime koos Aileni lootust! Kingime koos elu!

Toetame alates maikuust Tartu vallas elava Natalia (52) ravi võitluses bronhi ja kopsu pahaloomulise kasvajaga.

Natalia kirjutab meile nii: “Minu nimi on Natalia. Töötan logopeedina lasteaias. 2024. aasta sügisel sattusin haiglasse tugevate peavalude tõttu. Peale kahenädalast uuringute perioodi sain kõige kurvastamapaneva diagnoosi – onkoloogia kõige raskemas vormis ja erinevates kohtades. Arstide prognoos oli vähelohutav. Mulle määrati 6-kuurine keemiaravi ning kiiritusravi. Hormonaalsete ravimite tarvitamise tõttu ei tohtinud tookord immuunravi kasutada.

Peale esmast ravi hakkas mul parem ning tekkis võimalus loobuda hormoonidest. Kuid umbes neljakuuse ravipausi järel avastati taas mõndade kollete suurenemist. Koos arstidega oli otsustatud jätkata keemiaraviga ning lisada juurde immuunravi. Küll aga immuunravimid on väga kallid. Kuna alates 2024. aasta sügisest ei saanud ma enam töötada, kuigi olin haiguslehel, oli ravimite maksumus meie pere jaoks väga suur. Arsti ja tuttavate soovitusel pöördusin Kingitud Elu fondi poole ning kahe nädala pärast sain positiivse vastuse – fond oli nõus tasuma suurema osa minu ravikuludest. See oli kogu meie pere jaoks suur õnn. Tekkis lootus, et uued ravimid aitavad mind ning annavad mulle võimaluse edasi elada.

Praeguseks olen juba läbinud esimese ühise teraapiakuuri ning ees on ootamas veel kaks. Seejärel toimub uus uuring, mille tulemusel loodan väga, et minu seisund paraneb.

Meie pere ja mina täname südamest kõiki heasüdamlikke ja hoolivaid inimesi, kes oma rahalise abiga aitavad meid – onkoloogilisi patsiente – andes meile lootust tervenemisele või isegi täielikule paranemisele. Sügav kummardus ka fondi töötajatele, kes tegelevad nii vajaliku ja olulise tööga!

Suur aitäh teile!”

Alates maikuust toetame Raasiku vallas elavat Marge Merjamaad (62) võitluses pahaloomulise harknäärme kasvajaga. Tema 3 kuu ravi maksab üle 4300 euro.

Marge kirjutab nii: “Olin 57 aastane, kui minul avastati harknäärme pahaloomuline kasvaja. Samas oli kergendus, et lõpuks on teada põhjus, mis käivitas aastaid kestnud salapärased valu ja spasmihood ülaseljas, mis algasid reeglina öösel ja kestsid mitu päeva. Uuringutel sai selgeks, et opereerida ei ole võimalik, pahalane oli ennast südame ja kopsu vahelisele alale laiali laotanud.

Maa minu jalge all lõi kõikuma, õnneks oskas tütar mulle õigeid sõnu öelda ja mõistsin, et olen tugev ja võitlusvalmis, sest kallid inimesed vajavad mind, minu autistlik poeg, kes on nii haavatav, minu väikene lapselaps, minu abikaasa, terve minu suur pere, ema, õed, vend.  Elu on mind õnnistanud heade sõpradega ja sugulastega.

Algas kiiritus ja keemiaravi üheaegselt, olin võitlusvalmis ja ravi osutus edukaks, järele oli jäänud vaid täpp.

Kahjuks 2 aasta pärast pidin uuesti alustama keemiaraviga, hakkasid  tekkima siirded, ehmatus oli suur. Mul oli taas põhjust võitlusse asuda, teekond oli kätte õpitud ja lootus suur. Pean kindlasti ära mainima, et ilma armsate inimeste toetuseta, oleksin hätta jäänud, sest keemia niitis mu maha.

Seekord olin kehaliselt aktiivsem, lisaks igapäevastele jalutuskäikudele, hakkasin käima füsioteraapias ja igapäevane võimlemine sai taas ellu kutsutud.

Kahe aasta pärast, järjekordne kompuuteruuring näitas, et siirded on kopsu vallutamas.

Eelmise aasta suve lõpus, alustasin uuesti keemiaraviga, seekord see kahjuks tulemusi ei olnud, pahalane jätkas oma teekonda…

Aprillis sain teada, et mul võib veel lootust võib olla ravimiga Everolimus.  

Alustasin 5 mg toosiga, talusin seda rahuldavalt ja nüüd oli põhjust ravi jätkata 10 mg Everolimusega.

Ja nüüd oli suur ehmatus, selle ravimi ühe kuu maksumus oli 1439.61

Minu välja teenitud eelpension on kõigest 650 eurot. 

Arsti soovitusel pöördusin Kingitud Elu vähiravifondi poole, nii väga tahtsin ravi jätkata, kuigi andsin endale aru, et abivajajaid on palju ja paljud on ju minust nooremad.

Ja, siis tuli vastus, et mind toetatakse, sain jälle võimaluse eluaastaid juurde saada, nutan praegugi, neid ridu kirja pannes – teen seda tänutundest, et mind aitavad võõrad inimesed. Olen nii tänulik, et selline fond on ellu kutsutud ja nii suure südamega inimesed on olemas. Aitäh!”

Kingime koos Margele lootust ja elupäevi! 

Toetame alates maikuust Tallinas elava 47 aastase Mirjam Piigi ravi võitluses käärsoole pahaloomulise kasvajaga. Tema kolme kuu ravim maksab üle 6000 euro.

Mirjam kirjutab nii:

Olen elanud väga sportlikult ja tervislikult ning arsti juurde sattusin pigem harva, siis ka spordivigastustega. Kui eelmisel kevadel muutusid seedehäired juba segavaks ja kõhuvalu väljakannatamatuks, pöördusin viimaks arsti poole ning minu suureks ehmatuseks avastati mul kaugelearenenud jämesoolevähk. Koheselt tehti Meremeeste haiglas operatsioon, millega saadi kätte kaks suurt kasvajat munasarjadest ja jämesoolest ning paigaldati stoom, kuid väike kasvaja maksa jäi. Algas minu elu suurim võitlus. Mitte enam staadionil ja jooksjatega, vaid elu eest.

Olen tänaseks läbinud kaks erinevat keemiaravikuuri. Esimene kuur algas poolteist kuud peale operatsiooni. Olin kuulnud hirmsaid lugusid keemiaravi kõrvalmõjude kohta, seega valmistusin kannatama. Endale üllatuseks ei olnudki algus raske. Esimesed päevad olin veidi väsinum ja külmatundlik, kuid enesetunne oli piisavalt hea, et iga päev teha pikk jalutuskäik, sõita rattaga või mängida sulgpalli. Samuti lõpetasin haiguslehe ja läksin tagasi tööle. Sellest oli väga palju kasu, et ei pidanud üksi kodus oma mõtetega olema. Eriti oluline oli lähedastega koos aega veeta.

Mida aeg edasi, seda raskemaks läks ravi talumine. Lõpuks tekkisid mul hingamisraskused, mille peale arst jättis kuuri pooleli. Kaheksast korrast olin kätte saanud seitse ja pool.

Uuringud näitasid, et maksa jäänud kasvaja oli oluliselt vähenenud ning oli lootus see välja lõigata. Kahjuks olid tekkinud uued väikesed kolded lümfidesse, mille tõttu operatsioonist loobuti. 

Arst määras uue keemiaravi. Kuna ma eelmist enam ei talunud, siis sain peale uue rohu. Selle kõrvalmõjud olid eelmisest ravimist erinevad. Esimesed päevad oli raske ennast voodist välja ajada, sest väsimus oli suur ning iga liigutus ajas iiveldama. Kui enesetunne natuke paranes, läksin tööle ja trenni. Aktiivne eluviis ja kvaliteetaeg lastega aitas väga palju enesetunde paranemisele kaasa. 

Peale kuuri tehtud uuringud aga kahjuks ei rõõmustanud. Kasvaja oli kõvasti suurenenud. Oli näha, et viimane ravim ei toiminud loodetult. 

Arst pakkus välja uue ravimi, mida Tervisekassa aga ei rahasta. Kuna ravim on kallis, siis soovitas arst teha taotluse vähiravifondile Kingitud Elu. 

Minu lähedased on väga tänulikud, et vähiravifond Kingitud Elu on otsustanud minu ravi toetada. Mu lapsed on küll täiskasvanud, aga ometi olen ma neile siiani emme. Nad veel ei kujuta ette, et mind ei ole enam nende jaoks olemas. Mu ema on kaotanud samale haigusele oma abikaasa ja nüüd minu haigust uuesti läbi elada on olnud talle väga raske. Mu elukaaslane on kaotanud ühe oma elukaaslase ja kartus teist kaotada on mõjunud talle rusuvalt.

Ometi on nad kõik minu kõrval, minu eest hoolitsenud, kui ma ise ei saa või ei jaksa. Nad ei kurda, aga ma näen, kuidas nemad kannatavad, et mina kannatan. 

Ma soovin nende kõrvale jääda võimalikult pikaks ajaks, elada täisväärtuslikult, näha oma lapselapsi sündimas ja kasvamas. Seetõttu olen ma fondile toetuse eest ääretult tänulik! Ma ei kavatse alla anda ja võitlen selle haigusega nagu ma varasemalt võitlesin staadionil.

Toeta Mirjami ravi ja kingime koos talle aega!

Fotol: Mirjam (keskel) koos tütardega.

Mustvee linnas elav ema ja vanaema Koidu Laumets (70, pildil pereringis) toetub vähiravifondile, et panna vastu neerukasvajale.

Naise ravile kulub kolme kuu jooksul ligi 20 000 eurot – mitukümmend korda suurem summa kui keskmine igakuine vanaduspension või palk.

Koidu tütar Kaili kirjutab:

“Emal on kaks tublit tütart ja neli imelist lapselast. Emal on kõige suuremaks toeks minu isa, tema abikaasa Uuno.

Meie pere hoiab väga kokku ja vanematega suhtleme me igapäevaselt. See uudis, mis meile tuli eelmise aasta septembris, lõi tervel perel jalad alt.

Septembris tekkis emal järsku tugev kõhuvalu, mis ei tahtnud taanduda. Perearst suunas ema ultrahelisse, kus avastati paremas neerus suur moodustis.

Sealt edasi juba suunati ema Tartu Ülikooli kliinikumi, kus talle tehti kompuutertomograafia, mis näitas juba tegelikku seisu. Tegemist oli pahaloomulise neerukasvajaga.

Konsiiliumi otsus oli kasvaja eemaldada. See tähendas neeru eemaldamist. Ema operatsioon teostati detsembris. Kahjuks ei läinud operatsioon plaanipäraselt ja tekkisid mitmed tüsistused. Emal tekkis kopsuemboolia.

See sai tänu suurepärastele arstidele eemaldatud kopsuarteri trombektoomiaga. Kuid sellelgi olid jällegi oma tüsistused.

Ema hoiti kunstlikus koomas kolm päeva. 23.detsembril sain oma emale pai teha ja temaga rääkida. See oli kirjeldamatult imeline tunne. Ema oli tublisti selle katsumuse läbi teinud.

Jõululaupäeval sai ema välja Tartu ülikooli 3 III intensiivist ja viidi ära oma osakonna (uroloogia) intensiivi. Seal hoolitseti imeliselt ema eest ja aastavahetuseks sai ema tavapalatisse. Dr Maris Niibek tegi kõik, et ema paraneks jõudsalt ja tublisti ning tänu sellele sai ema juba haiglast koju.

Ta tundis ennast väga hästi. Paar väikest muret oli, kuid need olid seotud operatsiooniga. Kõik tundus ilus. Kuniks helistas ema raviarst ja palus tulla kiiremas korras uuesti kompuutertomograafiasse. Kahjuks proovid, mis olid eemaldatud neerust võetud, näitasid väga kurja vähki.

Edasi suunati ema onkoloogiasse Dr Hannes Jürgensi vastuvõtule. Seal saime teada halva uudise. Ema vajab veel lisaravi aga tervisekassa seda ei rahasta.

Ema peab edasi võitlema kurja vähiga. Oma jõududega me ei suuda seda ravi rahastada. Dr Jürgens soovitas pöörduda Kingitud Elu poole. Meie suureks rõõmuks tulite appi.

Hetkel on ema saanud juba ära esimese ravi ja tunneb ennast hästi. Tunneb rõõmu igast päevast. Ta on mul tubli ja aktiivne.

Kliinikumi töötajad on teinud imelist tööd. Nad tõid mu ema tagasi. Ta oli väga halvas seisus. Meile öeldi, et sellises seisu neil pole varem patsienti olnud ning et nad õppisid sellest väga palju. See oli suur ime, et ema sellest välja tuli.

Tänu Kingitud Elule me saame juurde päevi, et olla koos. Meil on lootus suur, et vähk taandub. Kuna ema on nii raskest seisust välja tulnud, siis usun ja loodan südamest, et see ravi aitab ja paneb vähi taanduma. Kui ei oleks Kingitud Elu, siis ei oleks meil lootust.

Me oleme südamest tänulikud vähiravifondile ja kõikidele annetajatele, et annate meile selle võimaluse. Olles ise vähiravifondi püsiannetaja juba aastaid siis tean, et kasvõi väike annetus tähendab abivajajale väga palju. Tänan teid terve meie pere nimel!”

Aita Sinagi!

Aitame Kuusalu vallas elaval suure pere emal Triinu Relvikul (37) võidelda rinnakasvajaga, mille raviks kulub 4000 eurot kuus. Triinul on, kelle nimel elada: peres kasvavad mudilased vanuses 11, 4, 3 ja 2.

Üle poole aasta fondi toel kestnud ravi on mõjunud suurepäraselt.

On põhjust hoida tugevalt pöidlaid, et Triinu kurja haiguse täielikult seljatab, kui ta seda juba teinud ei ole. Praeguse seisuga on ta igatahes haigusest võitu saanud ning viimati ütles arst talle, et rohkem ta teda näha ei taha. “Ma loodan küll, et see nii on, uuring oli puhas ja verenäidud olid korras.”

Ühele kallile emmele on kingitud elu.

Neljal lapsel on, kelle sülle pugeda!

Küll on hea minna kevadesse koos emme ja issiga!

Vaata Triinu lugu ETV “Jõulutunneli” saates SIIT

20 aastat vähidiagnoosiga elav Anne Saavaste (61) on aastaid kogunud vabatahtlikuna annetusi teiste vähihaigete ravi toetuseks, kuid nüüd saab ka ise fondist abi. Viljandi naine ütleb, et ta elab tõelist kingitud elu, kus iga uus päev on tähistamist väärt.

Fondi jaoks on ta “Meie Anne”.

Anne elule järjest uusi korruseid lisav ravim Enhertu liikus 2025.aasta alguses küll Tervisekassa rahastuse alla, kuid paraku mitte Anne jaoks – olenemata sellest, et ravim talle nii hästi toimib. Anne jääb toetuma fondile.

Oma loo rääkis Anne detsembris 2024 ETV “Jõulutunnelis”

Kohtla-Järvelt pärit Žanna Ždanova (41) on vähiga võidelnud 13 aastat, viimastel aastatel oleme vähiravifondiga olnud noorele naisele sellel teekonnal suureks abiks.

Žanna oli 17-aastane, kui vähk võttis tema ema – nüüd sai Žannast oma noorema õe Christina eestkostja. Tuli hetkega saada täiskasvanuks.

Elu läks kenasti: peagi tuli Žanna ellu tema tulevane abikaasa Aleksei, neil sündis tütar Angelina (täna juba 17)

Noorel perel oli palju plaane ja unistusi, kuid siis tabas saatuselöök – Žannal diagnoositi 3.staadiumi rinnakasvaja.

“Kõige raskem hetk meie elus Žannaga oli ilmselt pärast ema surma, kui saime teada, et Žanna on haige, kaotasime samal põhjusel oma ema ja kas ma jään nüüd tõesti üksi, absoluutselt ilma temata, ilma tema toetuseta, ilma minu teise emata,” räägib õde Christina.

Seda siiski pole juhtunud, sest vähiravifond on Žannat aidanud aastate jooksul juba mitme erineva ravimi ostmisel.

Ja naine muudkui elab ja elab ja elab….

Vaata noore naise lugu 2024.aasta lõpus eetris olnud ETV+ heategevusaates “Свет Рождества” SIIT

Juba üle kahe ja poole aasta ehk alates märtsist 2022 elab vähiravifondi toel tallinlanna Irina Šmatkova (57). Tal on diagnoositud kopsuvähk, mille raviks kulub iga kuu üle 5000 euro. Raske haigus püsib kontrolli all ning naine elab täisväärtuslikku elu, täis rõõmu ja lootust.

Oma loo rääkis Irina detsembris 2024 ETV+ heategevussaates “Свет Рождества”

Kolm aastat tagasi aitasime Kuressaares elaval noorel emal Karina Peelil seljatada ootamatult tema pereellu tunginud soolevähi. Karina pisitütar oli alles 6-kuune kui emale ränk diagnoos teatavaks sai. Fondi poole pöördus naine 24-aastasena, kuna tema ravi ei hinnanud Tervisekassa piisavalt kulutõhusaks, et seda rahastada.

2024.aasta lõpus võis Karina ETV “Jõulutunneli” saates rõõmupisarates kinnitada, et tal läheb väga hästi ja praegu ta ravi ei vaja. “Kogu südamest tänan fondi ja kõiki annetajaid, et olite minu jaoks olemas siis, kui seda kõige enam vajasin.”

Karina tütar Sara Susann sai hiljuti jaanuaris juba 5-aastaseks!

“Ei ole võimalik sõnadesse panna seda tänutunnet, et aitasite minu tütre ravi rahastamist. Tänutunne on piiritu,” kirjutab Karina ema.

Intervjuu Karinaga siin (algab kui saatest on kulunud 1 tund ja 49 minutit) – JÕULUTUNNEL 2025

2021.aastal teleeetris olnud lugu Karinast on leitav SIIT

38-aastane pereema Annika Lumi on pannud oma lootuse vähiravifondile ja meie abikäsi on kindel. Nelja lapse ema saab fondi toel sapiteede kasvaja ravi, maksumusega umbes 20 000 eurot kvartalis.

“Laskusin diagnoosist kuuldes parklas põlvili ning nutsin ja karjusin…” tunnistab naine.

Loe Annika lugu Eesti Päevalehest

NOORE MEHE VÕITLUS ELU EEST

In memoriam: kolonelleitnant Priit Leontjev (10.02.1975 – 28.02.2025)

Aitame 49-aastast Priit Leontjevi (pildil) võitluses lümfoomiga. Priidu kolme kuu ravi on hirmkallis – maksab üle 35000 euro – kuid fondiga on tal lootus.

“2024.aasta veebruarikuus algasid tugevad valud alaseljas ning öösel magada sai väga vähe.

Kiirabi viis mind Ida-Tallinna Keskhaiglasse ja seal tehti pea ja kaela jämenõelabiopsia ultraheli kontrolli all. Samal ajaperioodil tehti ka kõhu kompuutertomograafia. Selle kontrolli käigus oli arstile selgeks saanud, et minu tervisega on suurem probleem ning edasi suunati mind ravile Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.

Algasid uuringud ja ravi, mis kestab tänase päevani, sest haigust ei ole tänaseni kontrolli alla saadud.

Tänaseks on haiguseks diagnoositud difuusne B-suurrakklümfoom, agressiivne versioon, mis ei ole traditsioonilisele ravile allunud.

Tervisekassa poolt rahastatavad ravivõimalused on tänaseks ära kasutatud ning jäänud on võimalus abistavat kätt paluda vähiravifondilt ja oma perekonna rahakotist.

Paraku uue ravimi Epkinly esimene ravikuuri summa 35800 eurot on suur summa. Nii otsustasin abi paluda vähiravifondilt ning omalt poolt panustada ka võimalikult suure summaga, et jätkuks abivahendeid ka teiste jaoks.

Loodan, et mul on uue ravimiga võimalus haigus kontrolli alla saada.”

Asusime toetama Valgas elavat pereema Piret Rebast (54, pildil koos oma laste ja lastelastega), kellel on diagnoositud sapipõie pahaloomuline kasvaja.

Raviks kulub kolme kuu jooksul 20 000 eurot.

Pireti haiguslugu sai alguse tänavu märtsis kui tugevate valude käes vaevlev ema läks EMOsse ja seal selgus, et sapipõis on kive täis. Pärast seda toimusid erinevad uuringud ja protseduurid ning oodati, et sapp maha rahuneks ja saaks opereerida.

“Emal oli maksas mingi moodustis ja arstid üritasid aru saada, mis see täpsemalt on. Suvi möödus erinevate arstide juures käimisega ja ehmatus oli suur, kui septembri alguses saime teada, et emal on hoopis agressiivne pahaloomuline sapipõiekasvaja ja moodustised maksas on metastaasid,” kirjeldab Pireti tütar.

“Emal on viis last, kellest noorim 12-aastane, ja ta on ka juba seitsmekordne vanaema. Kohe sai ema alustada keemiaraviga ja siis arst rääkis meile Kingitud Elu fondist ja ravimist, mis pikendaks meie ema elupäevi. Tegime kohe taotluse ja jäime vastust ootama.

Öeldakse, et ootaja aeg on pikk, kuid lõpuks saabus positiivne otsus – nädal enne ema 55.juubelit. Ema ütles, et see on parim kink üldse – saada ravim, mis annab talle juurde elupäevi, et veeta neid koos oma lähedastega ja näha oma laste ja lastelaste käekäiku ja kasvamist.

Oleme südamest tänulikud selle võimaluse eest saada juurde hinnalisi hetki koos oma kalli ema ja vanaemaga!”

Kas mäletate Milana Kaštanovat – noort Eesti naist, kes sai 2010.aastal Peterburis ränga ajukahjustuse kui jääpurikas kukkus talle katuselt pähe? Milana seis oli peaaegu lootusetu, ta püsis kaua koomas ja sai palju ravi, taastus üsna imelisel kombel, kuid suri siiski mullu 34-aastasena.Kogu tragöödia oli tema perele väga raske. Milana taastusravi Saksamaal ja Eestis katsid lahked annetajad Eestist ja Venemaalt.
Nüüd aga toetame meie Milana ema Jelena Kaštanovat (58), kellel on diagnoositud rinnakasvaja. Kolme kuu ravi maksab üle 6000 euro kuus ja Jelena elab fondi toel juba suvest.

Jelena abikaasa Vadim kirjutab:
“2020.aastal diagnoositi Jelenal rinnakasvaja. Aasta jooksul said läbitud kõik vajalikud ravietapid. Kuid 2023.aastal pärast meie ainsa tütre Milana kaotust tuli haigus tagasi. Jälle algas otsast peale pikk ja raske ravi koos operatsioonide, kiiritusravi ja keemiaravi erinevate variantidega. Kahjuks ei ole me haigusest võitu saanud. Suur lootus kasvaja kontrolli alla saada on ravimil, mida Tervisekassa paraku ei rahasta.
Oleme väga tänulikud Kingitud Elu fondile ja kõikidele selle fondi toetajatele ja annetajatele, kes aitate meil ravi rahastada. See annab meile lootust haigus seljatada.”

Aita loota, kesta ja ilusaid mälestusi luua, tule fondi püsitoetajaks kasvõi 1 euroga kuus.

Mida paremini läheb inimestel, kes saavad fondist abi, seda raskem on fondil rahaliselt – kallid ravid muudkui kestavad, inimesed elavad täisväärtuslikku elu.

Täpselt nii ka 48-aastane suure pere ema, dirigent ja muusikaõpetaja Janne Fridolin. Tema silma melanoomi ravi, maksumusega üle 40 000 euro kuus, toetame juba ligi kolm aastat järjepanu!

Ja Janne ei ole erand. Praegu läheb erakordselt paljudel fondi abisaajatel väga hästi.

Tänavu oleme toetustena välja maksnud 4,2 miljonit eurot.

Fondi on annetusi kogunenud selle ajaga 3 miljonit eurot.

Raske on. Väga raske on.

Aga rõõm on suur sellegipoolest Janne ja teiste üle ning iga annetaja üle!

Loe Janne lugu LPs SIIT

Minu nimi on Žanna, olen 41 aastane ja võitlen piimanäärme vähiga juba 13 aastat. See on olnud pikk ja raske tee, mis nõuab mitte ainult tugevat meelt, kuid ka rahalisi väljaminekuid. Vaatamata kõikidele väljakutsetele ei anna ma alla ja olen valmis lõpuni võitlema, sest mind toetavad minu lähedased inimesed. Minu diagnoos oli meie pere jaoks suureks vapustuseks. Oleme proovinud erinevaid ravimeetodeid, kuid antud hetkel ainukeseks võimaluseks võitlust jätkata on tasuline ravi. Kahjuks see nõuab üsna suuri finantsilisi väljaminekuid ning vaatamata minu abikaasa pingutustele, kes üksinda meie peret ülal peab, käib meil üle jõu kallilt maksva teraapia kinni maksmine.
Ma pöördun teie poole suure lootuse ja usuga sellesse, et te suudate mind aidata selles raskes võitluses.

Minu peamiseks eesmärgiks on pikendada minu aega koos perega, näha kuidas kasvab minu tütar, olla toeks oma abikaasale. Ma tahan elada ja olen valmis kasutama igat võimalust, et jätkata ravi. Teie abi võib anda mulle mitte ainult võimaluse elule ja tervenemisele, vaid kinkida meie perele koos veedetud aega juurde. Ma olen tänulik tähelepanu eest minu probleemile ja minu palvele, ning olen tänulik toetuse eest, mida te inimestele rasketel eluminutitel annate.

Aitame 63-aastasel emal ja vanaemal Katrin Hammeril (pildil paremal, pereringis) toime tulla rinnakasvajaga. Ravile, mis algas juba veebruaris, kulub üle 10000 euro kuus.

“Esimene vähiravifondi toetusega ravikuur edukalt läbitud! Minu sügav kummardus ja piiritu tänu kõigile asjaosalistele ja toetajatele! Tänu teile elan oma igapäevaelu ja askeldan oma kolme väikese lapselapsega, kes annavad jõudu ja lootust veel pikaks ajaks,” kirjutab Katrin.

“Kuna ravi välismaalt tellitud geeniravimiga osutus tõhusaks, olen uue, 3-kuulise ravisaadetise ootel ja loodan sellest sama häid ja ehk paremaidki tulemusi rinnavähi leviku peatamisel. Enesetunne on päris hea, võhma ja energiat võiks rohkem olla, aga see on paratamatu, et kõike ei jaksa. Kõrvalnähud ei kimbuta ega mõjuta igapäevast elu-olu. Pere ja sõprade vankumatu toetus on hindamatu.”

Kingi Katrinile ja teistele abivajajatele võimalus elada, tule fondi püsitoetajaks.

Saku vallas elav 47-aastane Olga Mihhailova (pildil) saab fondilt toetust võitluses rinnakasvajaga. Panime naise ravile õla alla juba aprillis ja ühe kuu ravi maksab üle 6000 euro.

Olga tänab, et tema palvetele on vastatud ning tunnistab, et on põhjust olla õnnelik iga päeva eest.

“Mul on suur rõõm ja sügav tänutunne vähiravifondi toetuse eest, mis on võimaldanud mul jätkata vajalikku ravi. Olen südamest tänulik, et minu palved leidsid positiivse vastuse ja et saan jätkata oma teekonda täis lootust ja võimalusi. Iga fondi annetaja panus on olnud hindamatu, tuues inimestesse lootust ja võimaldades neil jätkata täisväärtuslikku elu. Minu ravi on olnud väga edukas ning tänu sellele saan nautida aega oma lähedastega, tegeleda oma hobidega ja nautida igapäevaelu rõõme. Olen südamest tänulik, et vähiravifond on olemas ja toetab mind sel raskel ajal. Teie olemasolu minu elus on hindamatu ning hindan igat hetke, kui tänu teile saan nautida tervemat ja õnnelikumat elu. Suur kummardus fondile ja kõikidele annetajatele.”

Aita Olgal ja teistel vähihaigetel murepilvi hajutada ning päike elus taas välja tuua. Tule fondi püsitoetajaks kasvõi 1 euroga kuus siin.

Oleme abikäe ulatanud pereemale Anu Meristele (52), et rahastada tema rinnavähiravi, maksumusega umbes 5000 eurot kuus. Anu oli ka meie abisaajate esindaja 2024.aasta augustis toimunud heategevuslikul perepäeval ja jalgpallimatšil Roosa Jalgpall, mis leidis aset Tartus JK Tammeka staadionil.

“Oleme oma perega minu loo osas alati avatud olnud. Kui jagada lugu oma näoga, on teistel kergem toeks olla, sest inimene kardab eelkõige tundmatut,” kirjutab Anu. “Seetõttu otsustasin ka öelda jah Roosa Jalgpalli heategevusürituse ettepanekule seekord minu kaudu Vähiravifondi Kingitud Elu toetada.”

Anu lugu algas 2015.aasta sügisel kui ta oli 43-aastane. “Meie kolmest tütrest noorim alustas viimast lasteaia-aastat, keskmine läks 10. ja vanim 12. klassi. Olime otsustanud parima sõbrannaga niisama rinnakabinetti minna. Seal ei tuvastatud midagi ja öeldi, et teeme vanuse tõttu ikkagi mammogrammi. Kahjuks ilmnes ruttu, et vajan lisauuringuid. Selgus, et mul on agressiivne rinnavähk, mis oli juba lümfidesse jõudnud.

Kohe alguses võtsin lähenemise, et ma ei guugelda ega kuula teiste lugusid – kartsin, et saan teada midagi halba ja ma ei tule sellega toime. Minu toonane raviarst leidis, et ette pole mõtet muretseda ning teemadega tegeletakse, nagu need ette tulevad.

Sain varsti ise ka aru, et pole mõtet ette nutta, hoopis kergem on astuda edasi nägu naerul ja nautida igat head hetke – nii oli ja on lähedastel minu diagnoosiga kergem toime tulla. Sama kehtis ka sõpradega suhtlemisel. Tegin selgeks, et haletsemises ma abi ei vaja – sellega tulen ise toime, küll aga vajan abi, et olla jätkuvalt optimistlik, nagu see juba minu loomuses on. Õnneks said kõik mu mõttest aru ja nii panime edasi! Tõsi, keemiaravi kulges raskelt ja vahel hakkaski endast nii hale.

Keemia- ja kiiritusravi järgsel suvel käisin ringi vahva siilikaga ja sain peale tabletiravi. Ootamatu tagasilöök saabus 2021.aasta koroonasügisel kui analüüs näitas, et nüüd on taas midagi valesti. Kasvajamarker oli tõusma hakanud. Selgus, et on tekkinud metastaasid maksas. Oli lõikus ja sain uue ravi. Kahjuks selgus mõne kuu möödudes, et uus ravi ei toimi. Vahetati veelkord ravi ja veelkord, kuni 2024 kevadel selgus, et kõik Tervisekassa võimalused on nüüd ära kasutatud.

Jäi vaid võimalus pöörduda Vähiravifond Kingitud Elu poole. Kui raske oli seda taotlust esitada – kõik tundus nii lõplik. Samas oli selles taotluses nii palju lootust. See JAH tuli ühel ilusal suve alguse pühapäeval, kui koos noorima tütrega, kes nüüdseks on 14-aastane, balletti vaatama läksime. Milline emotsioonide uperpall!

Lisaaeg on hindamatu väärtusega ja nagu minu parim sõbranna ütleb: unistada tuleb suurelt, sest siis on ka lootust imele. Mina ja meie lähedased ning sõbrad on olnud aastaid Vähiravifondi Kingitud Elu püsiannetajad, sest abivajaja kõige suurem motivaator on lootus. Nii kaua kuni kestab lootus, on jaksu astuda. Siiras tänu kõigile, kes leiavad võimaluse kinkida abivajajatele lootust. Paneme edasi!”

Ei tea, miks need lapsed sellel fotol nii rõõmsad on? Sest nad on oma kalli vanaema Elsaga.

Aga miks kolme lapse, kaheksa lapselapse ja kolme lapselapselapsega Elsa sellel pildil niiviisi särab?

Sest tema jaoks on iga täisväärtuslikult elatud päev oma lähedaste seltsis puhas rõõm ja pidupäev.

Toetame 74-aastast Elsa Kalamist igakuiselt juba üle pooleteise aasta ning tema metastaasidega kusejuhakasvaja selle immuunravi foonil muudkui taandub.

“Ravil on hämmastav efekt!” kirjeldab tütar Valentina. “Põiest on kasvaja kadunud, kopsudes vähikolded järjest kaovad ja armistuvad. Nii kliiniline pilt kui ka uuringute tulemused näitavad, et tegemist on ülihea raviefektiga. Ilma fondi abita ilmselt ei oleks meil enam ema, vanaema ja vanavanaema. Elsa tunneb ennast hästi, toimetab aiamaal, tegeleb lastega. Elsat on ravi väga palju aidanud.

Tänu fondi abile on Elsa saanud tagasi elulootuse. Elutahe on temal suur! Pere on õnnelik, et saab tänu fondile jätkuvalt abikaasa, ema, vanaema ja vanavanaema seltsi nautida. Oleme teile väga tänulikud!”

Rõõmustame fondis koos Elsa ja tema perega.

Juba alates 2022.aastast toetame Aseris elavat Viivi Külmhallikut (pildil) võitluses kilpnäärmekasvajaga. 86-aastase proua diagnoos on karm ja efektiivsed ravivõimalused piiratud, kuid Viivi elab fondi toel kenasti.

Tema tütar Kaire kirjutab:

“Meie ema sai selle kohutava diagnoosi 2022. aasta veebruaris. Tegu on kilpnäärmevähi agressiivse vormiga, mis on edasi arenenud luudesse ja kopsudesse. Lisaks hirmutavale diagnoosile selgus ka, et tervisekassa ei kompenseeri meie jaoks hirmkallite rohtude ostmist emale.

Heade inimeste soovitusel pöördusime abipalvega vähiravifondi poole. Kirjeldamatu on see tänu fondi toetuse eest, sest ema on ikka elus ja meiega, mis on peale sellist diagnoosi IME! Toimetab vaikselt ja näeb oma lastelaste ja lastelastelaste saavutusi ja kasvamist. On väga tähtis, et ema tahab rohtu võtta, sest usub selle toimesse ja see annab talle lootust ja usku. Ja loomulikult meile ka. Meie pere on südamest tänulik ja ei ole sõnu, et seda väljendada. Me jätkame võitlust tänu Kingitud Elu toetusele.”

Aita meil kinkida lootust ja elupäevi abivajajatele, tule fondi püsiannetajaks kasvõi 1 euroga kuus. Kingitudelu.ee/annetajale

Sirle Tallerman (55, pildil) saab fondist abi, et panna vastu rinnakasvajale. Toetame naist alates maikuust ligi 4000 euroga kuus.

Naine kirjutab, et on viimase 12 aasta jooksul käinud läbi tulest ja veest. See kõik on õpetanud olema kannatlik ja tugev. Vähile on ta kaotanud paljud lähedased, teiste hulgas oma tütre.

“Olen Virumaa põliselanik. Elan maal oma majas ning mul on hooliv, tore ja kokkuhoidev pere,” kirjutab Sirle. “Vähk on mind saatnud kogu elu. Olen kaotanud vähile oma isa, tädi, kaks onutütart ja oma kõige kallima tütre. 2012. aastal sain minagi oma diagnoosi, kui vasakust rinnast tüki leidsin – geneetiline rinnavähk. Läbisin operatsiooni, keemiaravi ja kiiritusravi.

Keemiaraviga oli häid ja halbu päevi. Söök oli paha, maitsed metallised, oksendamine ja juuksed tulid ära. Haiguslehel olin 8 kuud. Minu päästeingliks sai esimene lapselaps Kaspar, kes hoidis mu elutahet üleval. Ükskõik kui raske aeg lapse hoidmisel ka ei olnud, tuli leida jõudu temaga tegelemiseks. Hetkedel, mil see väike päiksekiir mulle naeratas ja mind embas, kahanes mure ja valu. Kiiritusravi lõppedes sündis tütrel poeg Talis. Suurenes soov näha, kuidas lapselapsed kasvavad, arenevad ja teevad oma esimesi samme. Sain aru, et on nii palju, mille nimel edasi elada. Lastelastest sai minu elujõu allikas. Pärast ravi elasin teadmisega, et vähk on taandunud. Onkoloogi soovitusel lasin munasarjad eemaldada, et vältida munasarjavähki. Möödusid aastad, käisin korralikult kontrollis ja kõik sujus hästi.

Kõik muutus sügisel 2020 kui tütar Liis sai rinnavähi diagnoosi. See oli minu elu kõige raskem periood. Sellega oli võimatu leppida ja langesin masendusse, vajasin psühhiaatri abi. 2020.aasta detsembris avastasin paremas rinnas tüki. Vähk oli tagasi. Olime tütrega mõlemad koos keemiaravis, tema viimast korda, mina esimest. Kõik algas otsast peale: keemiaravi, operatsioon, kiiritusravi ja tabletina keemiaravi. Seekord olid kõrvalmõjud teistmoodi. Juuste kaotus, luude ja lihaste valud, üldine väsimus ja jõuetus. Olin pea aasta aega töölt eemal ning kaalusin ravist loobumist. Selleks ajaks, kui ma keemias käisin, oli meie pere suurenenud – sündisid Ralf ja Taimar. Suurenenud poiste vägi suurendas taaskord elutahet. Tahaks ju poistega koos olla! Oli, mille nimel ravi jätkata ja mitte alla anda.

2021. aasta möödus ravi saades. Palju sai tütrega koos olla ja lastelaste seltskonda nautida. Erilist rõõmu valmistas uudis, et poja perre on perelisa oodata. Sündis imearmas pesamuna Jaak. Olin uhke viie poisi vanaema ehk Mamma! Nautisin poistega olles igat hetke. Saatusel olid aga omad plaanid. Tütre tervis halvenes, uuele ravile vähk enam ei allunud ja tütar lahkus meie seast eelmise aasta märtsis, olles ise vaid 33-aastane. Ei ole kerge kui näed sinule kallist inimest kustumas. Olime kogu perega viimased nädalad Liisuga koos. Ei lähe päevagi, kui ma oma tütrele ei mõtle. Läksin ise samal aastal suvel uuesti kontrolli ja … sain uue diagnoosi – metastaatiline rinnavähk, siirded kopsus, neerus ja luudes. Neljas staadium.

Kuigi järjekordne tagasilöök pani taaskord enesekindluse ja jalgealuse kõikuma ning ebaõiglusetunne tahtis võimust võtta, siis tegelikult mõistsin, et tütre pojad on ju just kaotanud oma ema. Ma ei saa alla anda! Tuleb veel kord proovida. Kõrvus olid lahkunud tütre sõnad: “Nutad ja lähed… sest sind vajatakse!”Algas iganädalane immuunravi koos keemiaraviga. Kogu protseduur oli küllaltki talutav, ainult suur väsimus. Tööl sain samuti käia. Kui olin 10 kuud ravi saanud, siis pärast kompuuteruuringut selgus, et ravi enam ei toimi. Uus ravi, mida arst mulle sobivamaks peab, ei ole aga tervisekassa poolt rahastatav. Ravimi hind on 4100 eurot kuus.

Olen südamest tänulik, et Vähiravifondi Kingitud Elu kaudu saan võimaluse jätkata oma võitlust ning püsib lootus, et saan olla oma kõige kallimatega, olla osa nende kõigi elust. Ilma selle toetuseta ei saaks ma kuidagi selle haigusega võidelda.”

Kingi lastele, kes on kaotanud ema, võimalus olla koos vanaemaga veel kaua-kaua. Toeta Sirle ravi sihtotstarbelise annetusega, mille märksõnaks “Sirle raviks”.

Ema ja vanaema Maris (54, pildil lapselastega), kes elab Tallinnas, võitleb juba alates detsembrist 2023 fondi toel kopsukasvajaga. Raviks kulub lähikuudel 12000 eurot, kuid naisel on, mille nimel elada.

“Kõigepealt sooviksin tänada vähiravifondi nõukogu liikmeid ja toetajaid, kes on teinud võimalikuks vähihaigete aitamise. Minule ja mu perele on suureks toeks, et fondil on võimalik mind kalli ravimi ostmisel aidata, et ravi saaks jätkuda. On näha, et ravi toimib. Kompuutri vastused on näidanud, et iga korraga kasvaja väheneb.

Sooviksin pere ja lastelastega ikka edaspidi aega veeta, eriti kaks vanemat lapselast (6-aastane ja 2,5-aastane) ootavad, et mummu külla tuleks või nemad külla läheks ja saaksim nendega koos aega veeta. Kõige pisem veel nii väike (4,5 kuud), et tema rohkem emmega. Poeg (17-aastane) käib veel koolis ja minu haigus mõjus talle väga raskelt, sooviksin teda väga edasi toetada, et kool saaks ikka lõpetatud. Abikaasa on mulle samuti suureks toeks. Olen tänulik iga päeva eest, kui saan oma kallitega veeta. Teile soovin jätkuvalt jõudu ja tervist,” kirjutab Maris.

Fond on 2024.aasta suvel erakordselt suure surve all, sest abivajajaid on rohkelt. Sinu väikseimgi annetus aitab meil Eesti inimesi toetada, iga euro loeb.

Läinud pühapäev läheb fondi ajalukku. Kõigest 1 päeva jooksul sai fondist abi paarkümmend uut abivajajat. Fond panustab nende ravisse 250 000 eurot. Tavapäraselt laekub fondile nii suur hulk taotlusi mitme nädala jooksul. Veerand miljoni euro annetuste kokku kogumiseks kulub samuti tavaliselt mitu nädalat.

“250 000 eurot on suur summa, kuid kui 250 000 Eesti inimest otsustaks igaüks annetada 1 euro, oleks vajalik summa sekunditega koos. Praegu on fondil püsitoetajaid umbes 12 000. Saame loota ainult Eesti inimeste annetustele. Nii kutsumegi kõiki üles jõukohasele heateole, et kinkida kaasmaaslastele lootust ja elupäevi,” ütleb Vähiravifondi Kingitud Elu juhataja Toivo Tänavsuu.

Värskete abisaajate hulgas on mitmeid armastatud vanaemasid ja vanaisasid. Samuti noori lapsevanemaid. Vanaisa Gunnar Pruuli (60, pildil) aitame võitluses kõhunäärmekasvajaga. Ravile kulub 7300 eurot kuus.

“Oleme siiralt tänulikud võimaluse ja toetuse eest Gunnari ravi jätkumisel,” kirjutab mehe pereliige. “Diagnoosi teada saamisest on möödunud aasta. Nädal peale tütre laulatust saime teada, et peame jätkama rasket ja pikka teekonda. Eelmise aasta juulikuust on Gunnar saanud keemiaravi. Kuid vaatamata diagnoosile tunneb Gunnar seni ennast väga hästi. On elurõõmus ja töötahteline. Tuttavad kutsuvad teda kahe paremakäega meheks, sest ta on lahtiste kätega mees, kes oskab kõike ise teha. Igapäevaelus on kivitöötleja ja teeb hauakive Kuressaares Kellamäe Kivitööstuses. Keemiaravi ei ole tagasilööke andnud, vastupidi kõik on seni hästi. On seni isegi tööl käimist jätkanud ja ei ole päevagi pidanud töövõimetuslehel olema. Meil on suured lootused, et Gunnar saaks koos meiega veel kaua olla ja elupikendust tänu teie toetusele.

Meil on kaks lapselast, 7-aastane tütrepoeg ja aasta ning 6-kuune poja tütar (kellega on ka foto lisatud). Oleme toimiv hea pere. Lapsed ja lapselapsed väga hoolivad oma vanast, nagu nad Gunnarit kutsuvad. Vana tehtud kartulisalat ei tohi üheltki pereürituselt puududa. Poeg plaanib järgmine aasta abielluda. Siiralt loodame, et Gunnar oleks meiega.”

Tule fondi püsiannetajaks kasvõi 1 euroga kuus. Järgmine abivajaja võib olla ükskõik kes, kasvõi teie lähedane pereliige või sõber.

Aitame juba ligi pool aastat pereisal Andrus Vallsalul (49) rinda pista käärsoolekasvajaga, mille ravile kulub kolmel kuul 19 000 eurot.

“Andruse ravi vähiravifondi abil soetatud ravimiga algas märtsis. Rohul ei ole igapäevaelu raskemaiks tegevaid kõrvalmõjusid ning seepärast on see hea variant vähi ravimiseks võimalikult vähese ebamugavusega. Mais paigaldati Andrusele nefrostoom ja sellega harjumine ei ole kehal nii ladusalt läinud. Seetõttu on Andrus, tema pere ja sõbrad väga tänulikud, et on võimalus vähiga võitlemiseks ja seda vähiravifondi abiga. Nii pere kui sõbrad on Andruse loo toel saanud ka fondi püsiannetajateks. Andrus ise on oma paranemise suhtes lootusrikas ning pole võitluses hetkekski alla andnud, see annab lootust ka tema lähedastele. Aitäh Vähiravifondile!

Heade soovidega, Andrus, Mirjam ja Arabella”

Kingi Andrusele ja teisele abivajajatele hindamatut aega oma kallitega. Tule fondi püsitoetajaks kasvõi 1 euroga kuus.

Vähiravifondi pikaajaline vabatahtlik, Viljandis aastaid teistele inimestele raviraha koguda aidanud Anne Saavaste (61) on nüüd olukorras, kus vajab ise abi. Aitame tal soetada rinnavähiga võitlemiseks ravimi, millele kulub lähikuudel 19000 eurot ning kutsume kõiki tema heaks tegema sihtotstarbelisi annetusi.

Anne sai diagnoosi juba 18 aastat tagasi, mil tema täna 19-aastane tütar (koos emaga pildil) oli alles väga pisike. “Tütre teiseks sünnipäevaks oli mul parukas peas, kirjutab naine. “Viisin lapse lasteaeda ja sõitsin Tartusse. Tookord oli onkoravi Vallikraavi tänaval. Võrreldes praegusega on see nagu öö ja päev. Samas ruumis oli tõmbekapp, mille all segati rohi, haiged istusid oksekaussi lõua all hoides üksteise kõrval. Ventilatsiooniava oli avatud koridoriakna läheduses, see õudne hais, mis sealt sisse voogas, on siiani ninas. Olid mingid iiveldusevastased tabletid, mind need ei aidanud. Mäletan varakevadist päeva, kui tulin tuikudes läbi kesklinna pargi bussijaama poole ja otsisin silmadega tihedamat põõsast, kuhu oksendada. Kusagilt alateadvusest kuulsin mõtet: miks mina? Olin valmis pigem savi sööma, kui sama veelkord läbi elama. Rind lõigati ära 8.märtsil, naistepäeval. Jõhker aga seetõttu püsib meeles.

Kuus aastat tagasi märkasin, et seljavalu, mida tavaliselt seostasin pingelisema füüsilise töö algusega põllul, ei kao. Ei aidanud salvimised ega võimlemised. Kulus aega, enne kui valu oli nii väljakannatamatu, et mind viidi otse töölt Viljandi EMOsse. Tehti kindlaks metastaasi kahtlus ühes selgroolülis. Mõne päeva pärast olin juba Ida-Tallinna Keskhaigla lülisambakirurgia keskuses, kus tehti biopsia. See kinnitas metastaasi olemasolu, väiksemaid koldeid oli veel mujalgi, peamiselt vaagnaluus. Nii algas minu uus vähisaaga. Minu ravi on kulgenud hoolitsevate õdede pilgu all, veen on alati kätte saadud, porti pole vaja olnud panna. Õnneks kiiritus võttis ära akuutse seljavalu.

Kolm aastat tagasi märkasin, et pea ühes pooles on teistsugune tunne. MRT peast näitaski väikeajus kollet, mis on praeguseni püsinud enam-vähem sama. Tundus, et ravis pole olnud hool ega hoobil vahet, sest metastaas tekkis ka õlavarreluusse. Kiiritusest oli mõneks ajaks abi, aga parema käe liikumine ongi piiratud. Ravid kestsid veebruarist 2019 kuni tänavu aasta mai lõpuni. Oli tekkinud uus metastaas vaagnaluusse, mis tegi liikumise eriti vaevaliseks. Sama ravimiga ei olnud mõtet jätkata. Aga onkoloog ütles, et on veel üks võimalus taotleda abi Kingitud Elult, sest Euroopa riikides juba mitu aastat end hästi tõestanud Enhertu on meie Tervisekassa kaudu kättesaamatu. Tervisekassa on teinud minule suuri kulutusi, aitäh! Minu raviarst dr Kersti Kallak tegi ilmselt öötööd, sest järgmise päeva hommikuks olid tal kõik vajalik koos ja samal päeval saatsin taotluse Kingitud Elule palvega rahastada minu kolmekuuriline ravi Enhertuga summas ligi 20 000 eurot.

Nüüd hingan välja ja küsingi, et miks mina?! Vastust ei ole, miks just mina tõmbasin selle kõige halvema kaardi, vähk tuli tagasi. Minusuguseid on Eestimaal palju, kel nii on läinud. Ja kelle käest me saame abi, samasuguste käest, nagu me ise. Olen Kingitud Elu püsiannetaja ja mõned aastad olnud ka vabatahtlik koguja. Seistes (nüüd ka istudes) kaubanduskeskuses ma näen annetajaid, neil kõigil on oma põhjus, miks nad annetavad. Palju on püsiannetajaid ja suurannetajaid. Palju tehakse igapäevaselt selleks, et soetada abivajajatele hirmkalleid ravimeid. Olen lugenud saatusekaaslaste lugusid ja need on mind väga liigutanud. Nüüd ühel hetkel adusin, et järsku olen minagi üks nendest, kelle elu sõna otseses mõttes sõltub kaaskodanikest. Alles siis taipasin, milline tähtsus ja jõud on Kingitud Elu fondil. Mind valdas mingi täiesti uus ja ebamaine tunne, mida ei oska kirjeldadagi. Peamine ja siiani kestev on tänutunne kõigi annetajate vastu.

Ma olen nõus ütlema oma nime ja näitama oma nägu. Ma olen päriselt olemas ja ma vajan abi! Kordan kaaskoguja Milla sõnu: „palun tule püsiannetajaks kasvõi ühe euroga kuus!” Tule ja anneta midagi väga väärtuslikku. Tule vabatahtlikuks kogujaks ja anneta oma aega. Sa teed annetusi kogudes samasuguse heateo, kui raha annetades! Ma tahan tänada kõiki, kes mind minu teel on hea sõnaga toetanud. Tänan arste, kogu meditsiinilist personali, kellega olen kokku puutunud. Te olete uskumatult hoolivad, professionaalsed. Ma tänan oma pikaajalist tööandjat, kes leiab võimaluse mulle veel tööd pakkuda, et saaksin leivaraha teenida. Ma tänan oma sõpru ja sugulasi, kes on mind ja minu last igatepidi toetanud. Ma tänan oma last, et ta on olemas ja meie viimast pereliiget kassi, kes edukalt energiaid tasakaalustab. Ma tänan sarnase haigusega kaasteelisi, kelledest on olnud suur emotsionaalne tugi just õigel hetkel. Ma tänan neid, kes on lubanud endale millal iganes helistada ja kes on iga kell valmis mind ära kuulama. Ma tänan kõiki Kingitud Elu fondi toetajaid.

Loodan väga, et uus ravim aitab minu haigust kontrolli alla hoida, et metastaas peaajus väheneks, et ei tekiks uusi koldeid ei luudesse ega mujale elutähtsatesse organitesse. Eks kord iga pidu saab otsa, aga seni püüan teha sidrunist limonaadi!”

Kutsume kõiki üles armsa Anne ravi toetama sihtotstarbelise annetusega, mille märksõnaks “Anne raviks. 6.juulil korraldame ka üleriigilised annetuste kogumise talgud Anne heaks, kus osalevad kümned Kingitud Elu vabatahtlikud.

Filmikunstnik ja -režissöör Kalju Kivi (73) toetub vähiravifondile, et panna vastu eesnäärmevähile. Kalju ravidoos maksab mitukümmend tuhat eurot.

Aga 7 lapse vanaisa elab täisväärtuslikku elu, tegutseb koduaias, on rõõmuks oma suurele perele ja ei ole jätnud ka tööalaseid unistusi ja plaane sinnapaika.

Eesti Ekspressist loeme:

“Ravi Pluvictoga algas Kaljul tänavu jaanuaris. See toimis. PSA näit langes pärast kolme ravikuuri tipuga võrreldes poole madalamale ja arstide soovitus oli algselt kavandatud nelja kuuri asemel teha kuus. Pärast kolme ravikuuri oli aga pere jaoks käes ka hetk, kus nii suure omaosalusega ei saanud enam arvestada ja otsustati paluda vähiravifondilt abi. Otsus tuli positiivne ja lepiti kokku, et pere maksab kolme järgneva ravikuuri eest 1500 eurot ja ülejäänuga aitab fond. „See on meie uus võimalus, Kaljule kingitud elu,“ ütleb abikaasa Signe Kivi tänulikult. Kaljul on muu hulgas hea meel, et saab aidata panustada arstide kogemusse – ta on Eestis üks esimesi Pluvictot saavaid patsiente. „Olen omamoodi katsejänes. Ja miks mitte? Saan sedapidi ka abiks olla, et minu kaudu tuleb kogemus, mille najal edasi tegutseda. See on tore,“ räägib Kalju.

Kutsume kõiki üles armastatud ja hinnatud filmimehe ravi toetama. Sihtotstarbelised annetused on oodatud märksõnaga “Kalju raviks”.

Loe Kalju lugu siit: https://ekspress.delfi.ee/…/tapvad-hinnad-kalju-kivi…

2024 aasta lõpus saates “Jõulutunnel” rääkis Kalju oma haigusest ja elust. Vaata klippi järgi SIIT

Foto: Karin Jaanus

38-aastane pereema Triinu (pildil pereringis) toetub alates veebruarist vähiravifondile, et panna vastu rinnakasvajale. Aitame nelja lapse ema iga kuu ligi 4000 euroga. Ikka selleks, et emme kestaks veel kaua-kaua.

Vähidiagnoosi sai Triinu rohkem kui aasta tagasi. “See oli meie perele suur šokk,” kirjutan naine. “Olin siis 37-aastane. Olime mehega alles saanud lapsed ja ootasime väga kõigiga koos esimest suve üle pika aja, kus saame nautida täiel rinnal laste kasvamist ja maja remontimist. Selle asemel tuli asuda võitlusesse rinnavähiga. Meie peres kasvavad lapsed vanuses 10, 3, 2 ja 1. Kõige pisem oli diagnoosi paneku ajal alles 5-kuune.

Kasvaja avastasin pesemisel: tundsin rinna ülemises osas muhku. Kuna mu emal oli umbes 10 aastat tagasi rinnavähk, millesse ta kahjuks üsna kiiresti suri, olles alles 50-aastane, siis olin päris kindel, et leitud muhk ei ole niisama ohutu moodustis. Panin kiiresti aja erakliinikusse onkoloog-mammoloogi juurde. Tema tundis käega ka kaenlaaluses lümfisõlmes muhku ja arvestades mu ema rinnavähilugu, pani ta mulle kiiresti aja PERHi onkoloogi juurde. PERHis tehti mulle ultraheli ja biopsia, mille tulemused tulid päris kiiresti. Diagnoosiks oli agressiivne kolmiknegatiivne rinnavähk, 3.staadium. Hilisemate uuringute käigus leiti veel kolmes lümfis vähkkasvaja rakke ja geeniuuringutest selgus, et mul on geenimutatsioon BRCA1, mis suurendab märkimisväärselt rinnavähki haigestumist.

Kuna mu emal oli rinnavähk, siis kuklas oli alati teadmine, et ma võin ka rinnavähi saada, aga ma ei olnud kunagi mõelnud, et pean selle pärast muretsema, enne kui olen vähemalt 40-aastane. Kui ema haigestus, siis ei tehtud veel geeniteste ja keegi ei teadnud, mis tüüpi vähk tal on. 10 aastaga on vähiravis toimunud suured muutused. Keemiaravi, mida tehakse, on individuaalsem ja konkreetsele vähitüübile suunatud. Olemas on ka immuunravi ning olen väga õnnelik, et mul õnnestus seda saada, sest see parandab mu võimalusi sellest haigusest terveneda. Iga väike asi, mis annab võimalusi juurde, on väga oluline.

Ravi alustati peaaegu koheselt: esmalt 8 tsüklit keemiaravi koos immuunraviga, siis mõlema rinna mastektoomia, lümfide eemaldamine paremalt poolt ja kiiritusravi. Kogu intensiivne ravi ja taastumine on võtnud aega aasta. Kuna operatsiooni järgselt leiti vähikoldest veel mikroskoopiline vähi leid, siis oli mul vaja teha operatsiooni järgselt läbi keemiaravikuur tabletina ja lisaks arvas arst, et oleks vaja teha ka haigekassa poolt mitte rahastatav ravikuur, mille kuu maksumus on 4000€ ja seda umbes 9-10 kuud, olenevalt kuidas mu tervis lubab. Siiani olen seda ravi saanud tänu Kingitud Elu fondile juba 3 kuud ja mu keha peab sellele õnneks hästi vastu. Kingitud Elu on meie perele olnud väga suureks abiks, sest see annab meile võimaluse võidelda edasi ja samal ajal rahaliselt pere vee peal hoida.

Mu pere on olnud sellel rännakul mulle suureks toeks ja igati mind aidanud. Lapsed ja mees on olnud erakordselt vahvad ja tublid, saanud hakkama minu haiglas viibitud aegadega ja alati mitte nii hea enesetunde ja meeleoludega, mis on mind ravi käigus saatnud. Ma olen väga tänulik oma arstidele, kelle juurde ma olen sattunud. Minu mammoloog-kirurg ja keemiaravi arst on uskumatult tublid ja vahvad noored inimesed. Tänu neile tean, et olen saanud maksimaalselt parimat ravi ja tunnen, et nad hoolivad ja teevad kõik, et mind terveks ravida. Teekond siiani on olnud väljakutsetega, aga oleme asjaolusid arvestades väga hästi hakkama saanud. Minna on veel omajagu.”

Las ühel armsal perel olla kallis emme veel väga pikaks ajaks. Toeta Triinu ravi sihtotstarbelise annetusega, mille märksõnaks “Triinu raviks”.

Kahe tütre ema, saarlanna Inge Jalakas (47, pildil) saab fondilt toetust rinnavähiraviks, mis on pidurdanud kasvaja arengu. Naise ravile kulub iga kuu ligi 5000 eurot.

Ingel on kaks tütart: 13- ja 15-aastane. Ta on pikalt töötanud huvikooli juhina ja liikumisõpetajana Kuressaare Nooruse koolis. Samuti olnud treener spordiklubis Fitlife. Liikumisüritusi laste tervise edendamiseks korraldab siiani.

“Rinnavähi diagnoosi sain aastal 2014, millele järgnesid operatsioonid ja ravi. Neli aastat olin vähist vaba, kuniks tuli ehmatav telefonikõne pärast kompuuteruuringut, et luudesse on ilmunud rinnavähi metastaasid. Alustasin uuesti kiiritus- ja keemiaraviga, haigus saadi kontrolli alla. Minu peal katsetati ka bioloogilist ravimit, mille toime oli esialgu väga hea. Marker jõudis üsna lähedale soovitud numbrile, kuid siis võttis haigus äkki uue pöörde halvemuse poole – kopsudesse ilmus vesi, metastaasid tekkisid järjest uutesse elunditesse. Praeguseks olen elanud viis aastat hulgaliste metastaasidega luudes (sh koljus), kopsudes ja maksas. Uue ravimi näol, mida rahastab vähiravifond, seisab haigus praegu stabiilsena.

Elu jätkamiseks vajan lisatoetust. Mulle väga meeldib minu töö, teen seda nii kaua, kui suudan. Lisaks soovin näha oma tütreid vähemalt koole lõpetamas, et neile siis tuult tiibadesse anda ja eluteele sissejuhatus teha. Haiguse tõttu ma pikaajaliselt haiguslehel ei ole viibinud, käin täiskohaga tööl. Lisaks juhendan nii laste- kui täiskasvanute rahvatantsurühmasid osalemaks maakonna ja vabariigi tantsupidudel. Tasub veel mainida, et enne rinnavähidiagnoosi pole ma kunagi haiguslehel viibinud, välja arvatud laste sünnid. Olin terve nagu purikas! Üritan olla positiivne ja loodan, et haigus püsib stabiilne, võibolla isegi näitab kunagi taandamise märke, sest nii palju soove ja ideid on veel realiseerida,” kirjutab Inge.

Kingi ühele armsale naisele elupäevi ja tema tütardele emme veel kauaks ajaks, tule fondi püsitoetajaks või tee sihtotstarbeline annetus Inge ravi toetuseks märksõnaga “Inge raviks”.