Vähiravifondi pikaajaline vabatahtlik, Viljandis aastaid teistele inimestele raviraha koguda aidanud Anne Saavaste (61) on nüüd olukorras, kus vajab ise abi. Aitame tal soetada rinnavähiga võitlemiseks ravimi, millele kulub lähikuudel 19000 eurot ning kutsume kõiki tema heaks tegema sihtotstarbelisi annetusi.
Anne sai diagnoosi juba 18 aastat tagasi, mil tema täna 19-aastane tütar (koos emaga pildil) oli alles väga pisike. “Tütre teiseks sünnipäevaks oli mul parukas peas, kirjutab naine. “Viisin lapse lasteaeda ja sõitsin Tartusse. Tookord oli onkoravi Vallikraavi tänaval. Võrreldes praegusega on see nagu öö ja päev. Samas ruumis oli tõmbekapp, mille all segati rohi, haiged istusid oksekaussi lõua all hoides üksteise kõrval. Ventilatsiooniava oli avatud koridoriakna läheduses, see õudne hais, mis sealt sisse voogas, on siiani ninas. Olid mingid iiveldusevastased tabletid, mind need ei aidanud. Mäletan varakevadist päeva, kui tulin tuikudes läbi kesklinna pargi bussijaama poole ja otsisin silmadega tihedamat põõsast, kuhu oksendada. Kusagilt alateadvusest kuulsin mõtet: miks mina? Olin valmis pigem savi sööma, kui sama veelkord läbi elama. Rind lõigati ära 8.märtsil, naistepäeval. Jõhker aga seetõttu püsib meeles.
Kuus aastat tagasi märkasin, et seljavalu, mida tavaliselt seostasin pingelisema füüsilise töö algusega põllul, ei kao. Ei aidanud salvimised ega võimlemised. Kulus aega, enne kui valu oli nii väljakannatamatu, et mind viidi otse töölt Viljandi EMOsse. Tehti kindlaks metastaasi kahtlus ühes selgroolülis. Mõne päeva pärast olin juba Ida-Tallinna Keskhaigla lülisambakirurgia keskuses, kus tehti biopsia. See kinnitas metastaasi olemasolu, väiksemaid koldeid oli veel mujalgi, peamiselt vaagnaluus. Nii algas minu uus vähisaaga. Minu ravi on kulgenud hoolitsevate õdede pilgu all, veen on alati kätte saadud, porti pole vaja olnud panna. Õnneks kiiritus võttis ära akuutse seljavalu.
Kolm aastat tagasi märkasin, et pea ühes pooles on teistsugune tunne. MRT peast näitaski väikeajus kollet, mis on praeguseni püsinud enam-vähem sama. Tundus, et ravis pole olnud hool ega hoobil vahet, sest metastaas tekkis ka õlavarreluusse. Kiiritusest oli mõneks ajaks abi, aga parema käe liikumine ongi piiratud. Ravid kestsid veebruarist 2019 kuni tänavu aasta mai lõpuni. Oli tekkinud uus metastaas vaagnaluusse, mis tegi liikumise eriti vaevaliseks. Sama ravimiga ei olnud mõtet jätkata. Aga onkoloog ütles, et on veel üks võimalus taotleda abi Kingitud Elult, sest Euroopa riikides juba mitu aastat end hästi tõestanud Enhertu on meie Tervisekassa kaudu kättesaamatu. Tervisekassa on teinud minule suuri kulutusi, aitäh! Minu raviarst dr Kersti Kallak tegi ilmselt öötööd, sest järgmise päeva hommikuks olid tal kõik vajalik koos ja samal päeval saatsin taotluse Kingitud Elule palvega rahastada minu kolmekuuriline ravi Enhertuga summas ligi 20 000 eurot.
Nüüd hingan välja ja küsingi, et miks mina?! Vastust ei ole, miks just mina tõmbasin selle kõige halvema kaardi, vähk tuli tagasi. Minusuguseid on Eestimaal palju, kel nii on läinud. Ja kelle käest me saame abi, samasuguste käest, nagu me ise. Olen Kingitud Elu püsiannetaja ja mõned aastad olnud ka vabatahtlik koguja. Seistes (nüüd ka istudes) kaubanduskeskuses ma näen annetajaid, neil kõigil on oma põhjus, miks nad annetavad. Palju on püsiannetajaid ja suurannetajaid. Palju tehakse igapäevaselt selleks, et soetada abivajajatele hirmkalleid ravimeid. Olen lugenud saatusekaaslaste lugusid ja need on mind väga liigutanud. Nüüd ühel hetkel adusin, et järsku olen minagi üks nendest, kelle elu sõna otseses mõttes sõltub kaaskodanikest. Alles siis taipasin, milline tähtsus ja jõud on Kingitud Elu fondil. Mind valdas mingi täiesti uus ja ebamaine tunne, mida ei oska kirjeldadagi. Peamine ja siiani kestev on tänutunne kõigi annetajate vastu.
Ma olen nõus ütlema oma nime ja näitama oma nägu. Ma olen päriselt olemas ja ma vajan abi! Kordan kaaskoguja Milla sõnu: „palun tule püsiannetajaks kasvõi ühe euroga kuus!” Tule ja anneta midagi väga väärtuslikku. Tule vabatahtlikuks kogujaks ja anneta oma aega. Sa teed annetusi kogudes samasuguse heateo, kui raha annetades! Ma tahan tänada kõiki, kes mind minu teel on hea sõnaga toetanud. Tänan arste, kogu meditsiinilist personali, kellega olen kokku puutunud. Te olete uskumatult hoolivad, professionaalsed. Ma tänan oma pikaajalist tööandjat, kes leiab võimaluse mulle veel tööd pakkuda, et saaksin leivaraha teenida. Ma tänan oma sõpru ja sugulasi, kes on mind ja minu last igatepidi toetanud. Ma tänan oma last, et ta on olemas ja meie viimast pereliiget kassi, kes edukalt energiaid tasakaalustab. Ma tänan sarnase haigusega kaasteelisi, kelledest on olnud suur emotsionaalne tugi just õigel hetkel. Ma tänan neid, kes on lubanud endale millal iganes helistada ja kes on iga kell valmis mind ära kuulama. Ma tänan kõiki Kingitud Elu fondi toetajaid.
Loodan väga, et uus ravim aitab minu haigust kontrolli alla hoida, et metastaas peaajus väheneks, et ei tekiks uusi koldeid ei luudesse ega mujale elutähtsatesse organitesse. Eks kord iga pidu saab otsa, aga seni püüan teha sidrunist limonaadi!”
Kutsume kõiki üles armsa Anne ravi toetama sihtotstarbelise annetusega, mille märksõnaks “Anne raviks. 6.juulil korraldame ka üleriigilised annetuste kogumise talgud Anne heaks, kus osalevad kümned Kingitud Elu vabatahtlikud.