"Mul pole sularaha!" "Alles ükspäev annetasin!" "Vähihaigeid peaks toetama riik!" - 12 asja, mida meile öeldakse

Kaksteist asja, mida inimesed tavaliselt ütlevad annetusi koguvatele vähiravifondi “Kingitud elu” vabatahtlikele. Kommenteerib fondi asutaja Toivo Tänavsuu.

1. Mul pole sularaha
Pole hullu - ei peagi olema: fondi vabatahtlikud võtavad kohapeal üldjuhul annetusi vastu nii sularahas, pangakaardiga kui ka mobiilikõnega. Pangaterminalid on Swedbank fondile andnud soodustingimustel: kaardiga annetamisel võtab pank teenustasuna 0,7 protsenti summast.

2. Vähihaigete toetamine on riigi ülesanne
Meie üldiselt arvame ka nii. Aga kui riik ei tee, siis meil on võimalus ise teha: kinkida inimestele lootus, võimaluse elada või terveks saada. Inimesed vajavad abi ja lahendust nüüd ja praegu. Õiglasemast olevikust unistamiseks pole meil aega, küll aga õiglasemast tulevikust.
Ärme unusta, et annetamine tervendab ka annetajat seesmiselt.

3. Ma ei nuuma “farmaatsiamaffiat”, vähki ravitakse ainult alternatiivsete meetoditega
Vähki võib põhimõtteliselt püüda ravida igasuguste meetoditega - patsient valib. Kõik võib aidata - miski ei pruugi aidata. Fondi poole abipalvega pöörduvad inimesed on valiku teinud. Neil ei ole aega eksperimenteerida.
Vähiravifond ei vastandu põhimõtteliselt alternatiivravile, kuid meie fookuses on tõenduspõhine meditsiin.
Ravimifirmade nuumamisest rääkida ei saa, sest igalt ravimiostult küsime maksimaalset soodustust, mis on sageli 30-50 protsenti ning ostumahud on suhteliselt väikesed (kolme aasta jooksul pisut üle 1,5 miljoni euro).

4. Olen juba püsiannetaja
See on väga tänuväärne. Püsiannetajaid on meil juba sadu. Mõni panustab kuus kaks eurot, mõni 10 eurot, mõni 100 eurot. Kui iga Eesti inimene panustaks fondi 1 euro aastas (või 100 000 eestimaalast 1 euro kuus), siis ajaks fondi toetuste eelarve üle ääre ning elamise võimalus oleks kõikidele garanteeritud.
Püsiannetajaks on võimalik hakata ülimugavalt mõne sekundiga fondi kodulehel www.kingitudelu.ee oleva “mootori” abil. Sealt oma panka sisse logides avaneb juba eeltäidetud maksekorraldus, mis tuleb vaid kinnitada.

5. Alles ükspäev annetasin teile
Võib juhtuda, et kohtate fondi vabatahtlikke lühikese aja jooksul mitmes erinevas kohas. Pakume aktiivselt annetamise võimalust nii kaubanduskeskustes, kontsertidel, galaõhtutel, festivalidel jpm üritustel.

6. Te ajate väga õiget asja, suur tänu
Aitäh tunnustuse eest. Me ajame õiget asja ainult tänu annetajatele, sest tühjade kastidega ei jaksaks me kuigi kaua seista ning tühjast fondist ei saaks me ka kedagi aidata.

7. Mis te seisate siin, parem jätke kast siia, las kogub ise
Üldjuhul ei kogu vähiravifondi kastid ise raha, vaid meie vabatahtlikud koguvad koos kastidega. Sellise joone võtsime algusest peale.

8. Kuidas ma peaksin teid usaldama? Kes te üldse olete?
Vähiravifondi vabatahtlikelt võib paluda, et nad oma isikud tuvastaksid. Kahtluse korral võib helistada fondi tegevjuhile Katrin Kuusemäele (tel 55922221) või asutajale Toivo Tänavsuule (5276004) verifitseerimaks aktsiooni.

9. Kas sularahas või pangakaardiga tehtud annetustelt saab tulumaksu tagasi?
Sularahaannetusi käsitletakse üldises praktikas isikustamatutena ehk siis neilt tulumaksu tagasi ei saa. Kaardiga annetades saame anda terminali kviitungi. Selline annetus ei kajastu automaatselt tuludeklaratsioonil, vaid annetaja peab selle sinna ise kandma ning annetuse maksu- ja tolliametile ära tõestama. Kviitung aitab seda teha.

10. Mul on suur kupüür, kas kastist annate raha tagasi ka?
Ei anna, kastid on lukus.

11. Kas saate siin seismise eest palka ka?
Vähiravifond ei maksa vabatahtlikele annetuste kogumise eest tasu. See töö on vabatahtlik. Küll aga korraldame vabatahtlikele aegajalt toredaid seltskondlikke koosviibimisi. Fondist ei saa palka ega mingit tasu ka asutajad Toivo Tänavsuu ning Janek Mäggi, samuti fondi nõukogu liikmed. Ainsana saab fondist palka täiskohaga töötav tegevjuht Katrin Kuusemäe.

12. Palju te sellest oma tasku panete?
2016.aastal kulus fondi ülalpidamiseks (sh tegevjuhile palga maksmiseks) 6 protsenti kõikidest annetustest. 94 protsenti annetustest läks otse abivajajatele ehk raviarvete tasumiseks.
Fondi nõukogu selge suunise järgi ei tohi fondi tegevuskulud ühelgi aastal ületada 8 protsenti kõikidest annetustest.

Jaga artiklit:

Viimased uudised

Emor: vähiravifond "Kingitud elu" on Eesti kõige tuntum heategevusorganisatsioon
Täna tutvustas Kantar Emor SOS Lasteküla tellitud uuringut, mille kohaselt on vähiravifond "Kingitud elu" Eesti kõige tuntumate ja mainekamate heategevusorganisatsioonide hulgas. 
15.09.2017
Leib Resto ja Aed ning Umami restoranide omanikud hakkasid fondi püsitoetajaks

Leib Resto ja Aed ning Umami on suure südamega restoranid, sest nende omanikud Kristjan Peäske ning Janno Lepik (pildil) otsustasid annetada vähihaigete toetuseks alates septembrist iga kuu 250 eurot.

13.09.2017
Meie Liigume üritustesari tõi vähiravifondile üle 700 euro annetusi
Aprillist septembrini korraldas spordiklubi Meie Liigume kokku 8 eripalgelist spordivõistlust, mille iga osaleja kohta annetas Tartus tegutsev Medita kliinik 1 euro vähiravifondile „Kingitud Elu“. Kokku koguti annetusi üle 700 euro.
12.09.2017